3-24-3233/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Tartu

Kohtuasja number

3-24-3233

Kohtuasi

X kaebus

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Menetlusabi taotluste lahendamine

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus riigi kulul menetlusdokumentide tõlkimiseks rahuldamata.

2. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Tagastada X kaebus.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 27. novembril 2024 Tartu Halduskohtule venekeelse e-kirja, täpsustades

samal päeval vastuseks kohtu järelepärimisele (dtl 8), et tegemist on uue kaebusega. E-kirja

juurde oli lisatud Prokuratuuri 9. oktoobri 2024. a vastus kaebaja avaldusele, fotod kahest

surma registreerimise tõendist ning kaks kuvatõmmist venekeelsete tekstidega, millest ühe

puhul on tegemist Prokuratuuri 9. oktoobri 2024. a vastuse mitteametliku tõlkega. Kaebusest

nähtub, et kaebaja soovib endale riigi poolt advokaati ja tõlki.

2. Kohus jättis 29. novembri 2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et kaebajal tuleb esitada kohtule

kaebus eesti keeles. Samuti tuleb dokumentaalsete tõendite puhul esitada nende eestikeelsed

tõlked. Kohus selgitas, et kui kaebajal ei ole võimalik tõlkimist endal korraldada või selle eest

tasuda, tuleb tal eeltoodut põhjendada, esitades ka oma majanduslikku olukorda tõendavad

dokumendid. Ühtlasi tuli kaebajal kaebuses välja tuua, kelle tegevust ning millist konkreetset

3-24-3233

haldusakti või toimingut ta vaidlustab. Kaebajal tuli selgitada kaebuse eesmärki, tasuda

kaebuse esitamise eest riigilõiv 20 eurot ning kaebus tuli allkirjastada. Puuduste

kõrvaldamiseks andis kohus kaebajale tähtaja 10 päeva arvates määruse kättetoimetamisest.

Kaebaja kinnitas määruse kättesaamist 4. detsembril 2024 (dtl 15) .

3. Kaebaja edastas kohtule 6. detsembril 2024 uue venekeelse e-kirja.

KOHTU SEISUKOHT

Menetlusabi taotluste lahendamine

4. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse venekeelse e-kirjana. Kaebusest on mõistetav kaebaja

soov, et kohus kaasaks menetlusse tõlgi. Kaebaja soovib seega sisuliselt, et kohus korraldaks

menetlusdokumentide tõlkimise ja vabastaks ta tõlkimisega kaasnevate kulude kandmisest.

4.1. Kohus selgitas kaebajale 29. novembri 2024. a määruses kaebust käiguta jättes, et

kohtumenetlus toimub eesti keeles ning kohtul ei ole kohustust tõlkida riigi kulul kaebust või

muid dokumente eesti keelde. Kohtul on selline kohustus vaid juhul, kui kaebaja jaoks on

tõlkimise korraldamine võimatu või ebamõistlikult keeruline (HKMS § 81 lg 2) ning kaebaja

majanduslik olukord ei võimalda tõlketeenuse kasutamist (HKMS § 110 lg 1 ja lg 4). Kaebajal

tuli kohtule põhjendada, miks ta ei saa tõlkimist ise korraldada ning miks tema majanduslik

olukord ei võimalda tõlketeenuse eest tasumist. Kohtule tuli edastada kaebaja majanduslikku

olukorda tõendavad dokumendid (nt 4 viimase kuu pangakontode väljavõtted).

4.2. Kaebaja ei ole 29. novembri 2024 määruses antud tähtaja jooksul kohtule eeltoodut

selgitanud. Seega ei ole selge, miks ei saa kaebaja esitada kohtule eestikeelseid

menetlusdokumente, arvestades ka seda, et kohus ei ole nõudnud kaebajalt kutselise tõlgi poolt

tõlgitud dokumentide esitamist. Internetiühenduse olemasolul saab kaebaja dokumentide

tõlkimiseks kasutada mõnd tõlkerakendust (sh Google Translate). Sellisel viisil saab kaebaja

tõlkida enda jaoks ka eestikeelseid menetlusdokumente. Kui kaebaja sellisel viisil dokumente

tõlkida ei soovi, on tal võimalik kasutada mõne tõlgi abi, kellega saab samuti suhelda interneti

vahendusel. HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule

antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba

tal menetluskulusid kanda. Kaebaja ei ole selgitanud, miks tema majanduslik olukord ei

võimalda tõlketeenuse eest tasumist ega ole kohtule edastanud ka vastavaid tõendeid.

4.3. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebaja taotluse riigi kulul menetlusdokumentide

tõlkimiseks rahuldamata.

5. Kaebusest on mõistetav, et kaebaja on soovinud ka riigi õigusabi enda esindamiseks

halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

5.1. RÕS § 6 lg 11 sätestab, et riigi õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on

õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu

liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik,

välja arvatud kriminaalmenetluses. Elukoha määramisel sama seaduse tähenduses lähtutakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32)

artiklist 62. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb Eestile

siduvast rahvusvahelisest kohustusest.

3-24-3233

5.2. Kaebaja ei ole Eesti Vabariigi ega mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Samuti

ei ole kaebaja elukoht Eestis ega mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Haldusasjas nr 3-24-

3101 ning käesolevas asjas kohtule esitatud dokumentide pinnalt saab järeldada, et kaebaja

viibib Gruusias. Seega ei kvalifitseeru kaebaja riigi õigusabi saama õigustatud isikuks.

Tegemist ei ole ka olukorraga, kus riigi õigusabi andmisel tuleks lähtuda välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seadusest (§ 10 lg 2 p 6) või väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seadusest (§ 66 lg 1). Riigi õigusabi andmise kohustust ei tulene ka

rahvusvahelistest lepingutest.

5.3. Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 6 lg 11 alusel

rahuldamata.

Kaebuse tagastamine

6. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

6.1. Kohus jättis 29. novembri 2024. a määrusega X kaebuse selles esinevate puuduste

kõrvaldamiseks käiguta. Kaebaja pidi esitama kohtule eestikeelse kaebuse ja muude

menetlusdokumentide tõlked eesti keelde. Tal tuli selgitada kaebuse eesmärki ning seda, kelle

tegevust ta vaidlustab. Kaebust tuli faktiliselt põhjendada ning välja tuli tuua andmed

konkreetse haldusakti või toimingu kohta. Ühtlasi tuli kaebus allkirjastada ning kaebuse

esitamise eest tuli tasuda riigilõiv. Nimetatud puudused tuli kaebajal kõrvaldada 10 päeva

jooksul arvates määruse kättetoimetamisest ehk hiljemalt 16. detsembril 2024 (vt HKMS § 67

lg 4).

Eelviidatud tähtaja jooksul on kaebaja edastanud kohtule üksnes ühe lühikese venekeelse e-

kirja, milles ta ei vasta kohtu küsimustele. Kaebaja seni menetluses esitatud dokumentide

pinnalt ei ole kaebuse menetlemine aga võimalik. Kohtule esitatud venekeelse kaebuse pinnalt

jääb selgusetuks, kelle tegevust kaebaja vaidlustab ning mida ta kaebuse esitamisega saavutada

soovib. Allkirjastatud eestikeelset kaebust esitatud ei ole ning samuti ei ole kaebuse esitamise

eest tasutud riigilõivu.

Käesolevaks ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg

möödunud ning tähtaja pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud ei ole.

6.2. Kohus on seisukohal, et X kaebust ei ole võimalik selles esinevate puuduste tõttu

menetleda ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Mis puudutab kaebuse juurde lisatud Prokuratuuri 9. oktoobri 2024. a vastust, siis selles osas

on kaebajale juba varasemalt selgitatud, et kriminaalmenetluse algatamist puudutavat vaidlust

ei ole pädev lahendama halduskohus (vt Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2024. a määrus

asjas nr 3-24-2977).

6.3 HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

3-24-3233

kohtunik