3-23-2545/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2545

Haldusasi

X. X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.10.2023

otsuse nr 12204290037-2 tühistamiseks ning Politsei-

ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti sisuliselt läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X , riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Regina Lider

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.02.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde täiendavad tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel

591‒595.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna

Halduskohtu 12.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2545 osas, milles halduskohus tühistas

Politsei- ja Piirivalveameti 04.10.2023 otsuse nr 12204290037-2 lahkumisettekirjutust ja

sissesõidukeeldu puudutavas osas. Jätta selles osas kaebus rahuldamata.

3. Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud riigi kanda ja

menetlusosaliste ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.01.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-23-2545

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes saabus 04.01.2022 Eestisse töötama. X. X

esitas 29.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 04.10.2023 otsuse nr 12204290037-2, millega

luges X. X-i rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel

tagasi (p 1); tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4

alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva, mis kuulub

täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2); kohaldas VSS 74 lg 2 alusel

sissesõidukeeldu kaheks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3).

Kuna taotleja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud

valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole takistanud menetluse efektiivset

läbiviimist, siis on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Taotleja

kinnitas 23.08.2023 vestlusel, et ta on nõus lahkuma vabatahtlikult. Hinnates isikuga

seonduvaid asjaolusid kogumis, on proportsionaalne teha X. X-ile vabatahtliku

täitmistähtajaga ettekirjutus, mida saab tähtaja saabudes sundtäita. Isiku suhtes ei esine

majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada temale

lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist. X. X on töötanud Eestis alates 03.05.2021,

tal ei ole Eestis lähedasi ega vara. Taotleja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja tal on kehtiv

pass. Taotlejal ei ole enda sõnul mõnda muud riiki, kuhu ta võiks Venemaa kodanikuna

lahkuda. Ta on terve elu elanud Venemaal ja sihtriigi määramisel eelistatakse esmajärjekorras

isiku kodakondsusjärgset riiki, milleks on Venemaa. Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku

täitmistähtaja möödumisel ei ole taotleja väljasaatmine Venemaale vastuolus VSS §-s 171

nimetatud põhimõtetega.

Taotlejal puuduvad tõsised tervisehädad. Teda ei ole Eestis karistatud. Ta ei valda eesti keelt.

PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis majanduslikke huve, mis võiks saada sissesõidukeelu

kohaldamisel riivatud. Taotlejal ei ole Eestis vara ega lähedasi. Samuti ei ole neid ka mujal

Euroopa Liidus. Tema perekond elab Venemaal ja seega on tal olemas side päritoluriigiga.

VSS § 74 lg 4 annab küll võimaluse jätta sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel

kohaldamata, kuid PPA ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks erandit rakendada.

3. X. X esitas 10.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 04.10.2023 otsuse nr

12204290037-2 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus.

2(6)

3-23-2545

Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld ei ole põhjendatud ega vajalik. PPA on sissesõidukeelu

kohaldamisel rikkunud kaalutlusõigust. PPA on põhjendanud üksnes seda, miks ei esine

sissesõidukeelu kohaldamise takistusi. Kahe aasta pikkune sissesõidukeelu kohaldamine ei ole

proportsionaalne. Kaebaja ei ole Eesti riigi jaoks ohtlik isik, kelle puhul tuleks reisimine

Eestisse ära keelata. Kaebaja ei ole viibinud Eestis seadusliku aluseta, ei ole menetlust

takistanud ega sellest kõrvale hoidnud, ei ole rikkunud viisarežiimi ega muul viisil

pahatahtlikult käitunud. Seega jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel on sissesõidukeeldu

kohaldatud. Kaebaja abiellus 09.01.2024 Eesti kodanikuga. Kehtestatud sissesõidukeeld riivab

ebaproportsionaalselt kaebaja õigust perekonnale, seades täiendavaid põhjendamatuid

piiranguid perekonnaliikmete omavahelisele suhtlemisele ja kohtumisele. VSS ei näe ette

loetelu humaansetest kaalutlustest ja võimalikest kohaldamise eranditest, kuid perekonna

kaitse on oluline kaalutlus, mida tuleks ka sissesõidukeelu kehtestamise osas arvesse võtta.

4. PPA palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

VSS-s on sätestatud, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu. See on seadusandja tahtest tulenevalt kohustuslik ning ainult humaansetel

kaalutlustel võib sissesõidukeelu jätta kohaldamata. Seega ei pea PPA põhjendama, miks

sissesõidukeeldu kohaldatakse, vaid ainult kaaluma, kas esineb humaanseid kaalutlusi ning

kas sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades

proportsionaalne või võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks.

Kaebaja asjaolud ei ole sellised, et väita sissesõidukeelu kehtestamise õigusvastasust.

Kohaldatud sissesõidukeeld ei ole takistuseks isikult piiripunktis rahvusvahelise kaitse

taotluse vastuvõtmiseks. Kaebaja abiellus 09.01.2024, s.o pärast kaevatud akti vastuvõtmist.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.02.2024 otsusega kaebuse osaliselt, tühistades PPA

04.10.2023 otsuse nr 12204290037-2 lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu määramise

osas. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata.

Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld olid nende tegemise ajal iseenesest

õiguspärased. Kaebaja kinnitas aga kohtuistungil, et kui ta saab abielutõendi Eestis paari

nädala pärast legaliseeritud (hetkel ootab apostilli), esitab ta ühtlasi taotluse elamisloa

saamiseks abikaasa juurde elama asumiseks. Hetkel pole mingit põhjust arvata, et see abielu ei

kehtiks Eestis. Seega tuleb eeldada, et kaebaja saab taotleda endale elamisloa andmist VMS §

118 p 1 alusel ja see antakse sisserände piirarvu väliselt (VMS § 115 p 2). Taotlusel näivad

hetkel teadaoleva info põhjal head väljavaated. Sel põhjusel oleks lahkumisettekirjutus

ilmselgelt ebaproportsionaalne ja see tuleks VSS § 74 lg 2 alusel jätta kohaldamata. Kohus

tühistab sel põhjusel nii lahkumisettekirjutuse kui sissesõidukeelu. Kui kaebaja ei esita

elamisloa taotlust või tema elamisloa taotlus jäetakse rahuldamata, saab PPA teha kaebajale

uue lahkumisettekirjutuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. PPA palub 12.03.2024 apellatsioonkaebuses (täiendatud 02.12.2024) tühistada

halduskohtu 12.02.2024 otsuse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas.

Vaidlusalune lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased. Kohus on

lahkumisettekirjutuse koos sissesõidukeeluga tühistanud ennatlikult. Kuna VSS § 13 järgi

kehtib ettekirjutus selle teatavakstegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud

kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni, ei ole kaebaja osas kohaldatud

lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld elamisloa taotluse esitamise takistuseks. Seadusest ei

tulene, et pelgalt sissesõidukeelu kohaldamine lahkumisettekirjutuses on automaatselt aluseks

3(6)

3-23-2545

tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks. VMS § 126 reguleerib olukordi, kus tähtajalise

elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalase suhtes hakkas sissesõidukeeld juba

kehtima. Kuna kaebaja pole Eestist lahkunud, siis sissesõidukeeld ei hakanud kehtima. Muu

hulgas sätestab VSS § 75 ka võimaluse taotleda kehtiva sissesõidukeelu kehtetuks

tunnistamist.

Kaebaja esitas 14.07.2024 taotluse tähtajalise elamisloa taotluse menetluse lõpetamiseks ning

PPA lõpetas 15.07.2024 tema taotluse menetlemise. Seega on ära langenud ka sissesõidukeelu

tühistamise aluseks olnud asjaolu, millest kohus lähtus.

7. X. X esitas 13.03.2024 apellatsioonkaebuse halduskohtu 12.02.2024 otsuse resolutsiooni

p 1 tühistamiseks osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus võttis

13.08.2024 määrusega X. X-i apellatsioonkaebusest loobumise avalduse vastu ja lõpetas

haldusasja menetluse tema apellatsioonkaebuse osas.

8. X. X palub 15.04.2024 ja 09.12.2024 vastustes jätta PPA apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vaatamata sellele, et sissesõidukeeld ei takista elamisloa taotluse esitamist formaalselt, osutub

problemaatiliseks elamisloa sisuline menetlus ja selle tulemus ehk elamisloa andmine või

andmisest keeldumine. VMS § 126 lg 1 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest,

kui välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld. Tallinna Halduskohtu 12.02.2024 määrusega

peatati esialgse õiguskaitse korras PPA 04.10.2023 otsuse resolutsiooni p 2

(lahkumisettekirjutus) ja p 3 (sissesõidukeeld) täitmine kuni kohtumenetluse lõppemiseni.

Selliselt kohaldatud esialgne õiguskaitse keelab küll lahkumisettekirjutuse sundtäitmise, kuid

ei takista PPA-l teha ettevalmistusi isiku väljasaatmiseks. Sissesõidukeeld avaldab kaebajale

õiguslikku mõju sõltumata lahkumiskohustuse täitmise ajast.

Sissesõidukeeld tuleks jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Sissesõidukeeld riivab

ebaproportsionaalselt kaebaja õigust perekonnale, seades täiendavaid põhjendamatuid

piiranguid perekonnaliikmete omavahelisele suhtlemisele ja kohtumisele. Sissesõidukeelu

kohaldamine takistaks ebaproportsionaalselt kaebaja kohtumisi abikaasaga.

Vastustaja ei ole otsuse tegemise seisuga ega apellatsioonkaebuses suutnud tõendada, et

kaebaja oleks käitunud või tegutsenud viisil, mida saaks tõlgendada tahtliku

varjupaigasüsteemi kuritarvitamisena, mis on üks sissesõidukeelu kohaldamise alus.

Kehtiva sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise võimalus ei õigusta sissesõidukeelu

kohaldamisel nõuetekohase kaalumiskohustuse täitmata jätmist.

Kuigi kaebaja elamisloa menetlus on lõppenud, ei ole sissesõidukeelu tühistamise aluseks

olnud asjaolu ära langenud. Kaebaja olukorras on oluliseks kaalutluseks perekonna kaitse, sh

sissesõidukeelu kohaldamise tagajärjed kaebajale ja tema perekonnaliikmetele (eelkõige

abikaasale), mille eelduseks ei ole ega saa olla elamisloa menetlus ega selle tulemus.

Kaebaja lahkus Eestist 29.07.2024. Seega on sissesõidukeeld hakanud PPA põhjenduste

kohaselt kehtima. Kaebaja viibib Saksamaal nn tudengiviisa alusel kuni 14.09.2025. Kaebajal

on võimalus taotleda Saksamaal elamisluba. Seega viibib kaebaja Schengeni ruumis

seaduslikul alusel. Asjaolu, et Saksamaa võimud on andnud kaebajale viisa, tähendab, et

kaebajat on muu hulgas peetud usaldusväärseks isikuks. Kehtiva sissesõidukeelu tõttu on suur

risk, et kaebaja kehtiv viibimisalus tühistatakse. Samuti takistab sissesõidukeeld võimaliku

elamisloa menetlust. Kuna kaebajal on tugevad sidemed Eestiga, ei ole välistatud, et kaebajal

võib olla ka soov (ja õigus) taotleda uuesti elamisluba kas samal või uuel õiguslikul alusel. Ka

4(6)

3-23-2545

sel juhul on sissesõidukeeld märkimisväärne ja ebaproportsionaalne takistus elamisloa

menetluses (VMS § 126).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas koos 09.12.2024 seisukohaga täiendavad tõendid, mis puudutavad kaebaja

Eestist lahkumist ja õppima asumist Saksamaal (dtl 591‒595). Ringkonnakohus võtab need

asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 198 lg 3).

10. PPA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Halduskohus tõdes otsuse p-s 48, et PPA 04.10.2023 otsusega kohaldatud

lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld olid nende tegemise ajal õiguspärased, kuid tühistas

need põhjusel, et kaebaja oli vahepeal abiellunud ja soovis taotleda Eestis elamisluba oma

abikaasa juurde elama asumiseks. Halduskohus leidis, et sel põhjusel oleks

lahkumisettekirjutus ilmselgelt ebaproportsionaalne ja see tuleks VSS § 74 lg 2 alusel jätta

kohaldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohatute kaalutlustega.

12. Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuses nr 3-18-1891 (p-d 18 ja 19), et sissesõidukeelu

kehtestamine on vastustaja, mitte kohtu pädevuses ning kohus ei või asuda vastustaja asemel

sissesõidukeelu kohaldamist kaaluma. Kohtu pädevuses on üksnes kontrollida, kas vastustaja

kaalutlusotsus on õiguspärane (HKMS § 158 lg 3). Sissesõidukeelu kehtestamise

õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka

Riigikohtu otsus nr 3-16-2088, p 18). Seetõttu pole pärast sissesõidukeelu kohaldamist

tekkinud asjaolud (nt abielu sõlmimine või õppima asumine teise Euroopa Liidu liikmesriiki)

olulised. Kaalutlusõigust teostavalt haldusorganilt saab HMS § 4 lg 2 kohaselt nõuda üksnes

selliste asjaoludega arvestamist, mis olid talle teada. Haldusorganil on küll kohustus juhtumi

asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada (HMS § 6), kuid uurimispõhimõte pole piiramatu.

Asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend.

13. Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja abiellus alles 09.01.2024 ja asus

Saksamaale õppima alates 01.09.2024, s.o pärast vaidlusaluse haldusakti andmist.

Haldusmenetluses kaebajaga peetud paljudest vestlustest (21.07.2022, 04.10.2022,

28.10.2022, 23.08.2023 ja 19.09.2023) nähtuvalt ei ole ta kordagi viidanud perekondlikele

sidemetele Eestis. Igal vestlusel on kaebaja kinnitanud, et tal puuduvad lähedased ja perekond

Eestis, on vaid sõbrad ja mõned pruudid (dtl 313). Sõprade olemasolu aga ei ole põhjus, miks

jätta lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld isiku suhtes kohaldamata.

14. Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks

(VSS § 7 lg 1). Lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi

asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve (VSS § 72 lg 3). Kaebajal puudusid Eestis ja

Euroopa Liidus olulised sotsiaalsed sidemed ja majanduslikud huvid, samuti polnud tal

terviseprobleeme, mis takistaks ettekirjutuse täitmist. Seega oli kaebajale tehtud ettekirjutus

lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga õiguspärane. Kaebaja väljasaatmine

päritoluriiki ei olnud vastuolus ka non-refoulement’i põhimõttega (VSS § 171), sest kaebajat

ei ohusta päritoluriigis ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine.

15. VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Kui

sissesõidukeelu tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne,

võib seda kohaldada lühemaks ajaks või jätta selle humaansetel kaalutlustel kohaldamata

(VSS § 74 lg-d 3 ja 4). Nagu öeldud, tuleb sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasust hinnata

5(6)

3-23-2545

haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei

nähtu, et PPA oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse

kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kaks aastat või jätta see kohaldamata, sh

humaansetel kaalutlustel. Sissesõidukeelu erandina kohaldamata jätmist tingivad humaansed

kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus

sissesõidukeeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu

või tervise või tooks kaasa muu analoogse tagajärje (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023

otsus nr 3-23-365, p 38; 30.06.2023 otsus nr 3-23-188, p-d 10–15). Kaebaja puhul selliseid

asjaolusid sissesõidukeelu kohaldamise ajal ei esinenud. Asjaolude olulisel muutumisel pärast

sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu

kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).

16. Eelnevast tulenevalt tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus tühistas PPA 04.10.2023 otsuse nr 12204290037-

2 lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb ise selles

osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata (HKMS § 200 p 3).

17. Kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3) ja

menetlusosaliste ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

18. Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)