2-23-112924/14 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-112924

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Omega Invest OÜ hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

7995,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja Omega Invest OÜ (registrikood 10866568)

Kostja XX (isikukood XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Omega Invest OÜ hagi XX vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Omega Invest OÜ (registrikood 10866568) kasuks välja

XX ja Omaraha OÜ vahel 14.05.2021 sõlmitud laenulepingu nr S214784656 alusel

põhivõlgnevus summas 509,03 eurot ja viivis perioodi 25.10.2022 – 17.05.2023 eest

summas 22,87 eurot.

3. Mõista XX-ilt Omega Invest OÜ kasuks välja XX ja Omaraha OÜ vahel 06.08.2021

sõlmitud laenulepingu nr S214941318 alusel põhivõlgnevus summas 1732,44 eurot ja

viivis perioodi 19.10.2022 – 17.05.2023 eest summas 80,12 eurot.

4. Mõista XX-ilt Omega Invest OÜ kasuks välja XX ja Omaraha OÜ vahel 30.01.2022

sõlmitud laenulepingu nr S225247307 alusel põhivõlgnevus summas 1400,22 eurot ja

viivis perioodi 21.10.2022 – 17.05.2023 eest summas 64,14 eurot.

5. Mõista XX-ilt Omega Invest OÜ kasuks välja XX ja Omaraha OÜ vahel 17.02.2022

sõlmitud laenulepingu nr S225271517 alusel põhivõlgnevus summas 709,41 eurot ja viivis

perioodi 25.10.2022 – 17.05.2023 eest summas 31,87 eurot.

6. Mõista XX-ilt Omega Invest OÜ kasuks välja XX ja Omaraha OÜ vahel 27.02.2022

sõlmitud laenulepingu nr S225285784 alusel põhivõlgnevus summas 530,76 eurot ja viivis

perioodi 19.10.2022 – 17.05.2023 eest summas 24,55 eurot.

7. Jätta menetluskulud XX kanda 63,85% ulatuses ja Omega Invest OÜ kanda 36,15%

ulatuses.

8. Määrata XX poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 552,30 eurot ning mõista

nimetatud summa XX-ilt Omega Invest OÜ kasuks välja.

9. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

10. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib käesoleva tagaseljaotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada

kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS või a/a EE567700771003819792 LHV Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV OSA

2 (10)

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Omaraha OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja

14.05.2021 laenulepingu nr S214784656, mille alusel sai kostja laenu 970 eurot. Leping

sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite vahendusel. Lepingus lepiti

kokku intressimääras 25,64% aastas, 0,071% päevas, krediidikulukuse määraga 34,50%.

Lepingu tasu oli 19,40 eurot. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma

on 970 eurot, intress 25,64%, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu 19,40 eurot ja kogu krediit

võetakse täies mahus koheselt kasutusse. Krediidi kogukulu oli 1395,35 eurot. Kostja jättis

tasumata juulikuu, augustikuu ja septembrikuu 2022 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis

kostjale 07.10.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 päeva

võlgnevuse tasumiseks ja pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega

võtnud esialgse võlausaldajaga ühendust läbirääkimiste pidamiseks. Esialgne võlausaldaja

ütles 24.10.2022 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded

hagejale. Lepingu ülesütlemise hoiatus, ülesütlemise teade ja teade nõude loovutamise kohta

saadeti kostja e-posti aadressil.

2. Lepingu S214784656 kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 203,63 eurot,

seejuures viimane tagasimakse oli 14.03.2022 summas 22,35 eurot. Pärast lepingu lõppemist

ei teinud kostja ühtegi tagasimakset laenusumma katteks. Lähtudes eeltoodust palub hageja

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 766,37 eurot. Kostja jättis tasumata

intressimaksed perioodi 14.07.2022 – 24.10.2022 eest kokku summas 102,17 eurot. Hageja

nõuab lisaks viivist lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 25,64% perioodi

25.10.2022 – 17.05.2023 eest kokku 110,36 eurot.

3. Enne lepingu S214784656 sõlmimist tegi esialgne võlausaldaja päringud AS Creditinfo

Eesti krediidiregistrisse ja Holm Bank andmebaasi. Kostjal ei olnud maksehäireid. Holm

Bank ja Omaraha sisereiting oli laenajal roheline (väga hea), mis näitab, et laenaja oli varem

võetud laene korrektselt tasunud pikema aja jooksul. Keskmise netopalga teada saamiseks

tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 959 eurot. Kuna laenaja märkis

taotlusesse palju suurema sissetuleku 1220 eurot, siis lisati pensioniregistri netopalgale 20%,

sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna

1150,80 eurot. Kohustustena arvestati Omaraha elatusmiinimum+olemasolevate Omaraha

laenude osamaksete summa + ülalpeetavate pealt arvestatud kohustused, kokku 524,60 eurot,

sest need kokku olid suurem summa, kui laenaja poolt taotlusesse märgitud (175 eurot)

majapidamiskulude ja finantskohustuste summa kokku.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 06.08.2021 laenulepingu nr

S214941318, mille alusel sai kostja laenu 2500 eurot. Leping sõlmiti kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis sidevahendite vahendusel. Lepingus lepiti kokku intressimääras 31,96%

aastas, 0,088% päevas, krediidikulukuse määraga 41,30%. Lepingu tasu oli 50 eurot.

Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 2500 eurot, intress 31,96%,

lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 50 eurot ja kogu krediit võetakse täies mahus koheselt

kasutusse. Krediidi kogukulu oli 4997,50 eurot. Kostja jättis tasumata juulikuu, augustikuu ja

septembrikuu 2022 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 03.10.2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ja pakkus

võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud esialgse võlausaldajaga

ühendust läbirääkimiste pidamiseks. Esialgne võlausaldaja ütles 18.10.2022 lepingu üles.

5. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise

hoiatus, ülesütlemise teade ja teade nõude loovutamise kohta saadeti kostja e-posti aadressil.

6. Lepingu S214941318 kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 136,20 eurot,

seejuures viimane tagasimakse oli 10.03.2022 summas 21,02 eurot. Pärast lepingu lõppemist

3 (10)

ei teinud kostja ühtegi tagasimakset laenusumma katteks. Lähtudes eeltoodust palub hageja

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2 363,80 eurot (2 500,00 – 136,20). Kostja jättis

tasumata intressimaksed perioodi 10.07.2022 kuni 18.10.2022 eest kokku summas 427,38

eurot. Hageja nõuab lisaks viivist lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 31,96%

perioodi 19.10.2022 – 17.05.2023 eest kokku 436,72 eurot.

7. Enne lepingu S214941318 sõlmimist tegi esialgne võlausaldaja päringud AS Creditinfo

Eesti krediidiregistrisse ja Holm Bank andmebaasi. Kostjal ei olnud maksehäireid. Holm

Bank ja Omaraha sisereiting oli laenajal roheline (väga hea), mis näitab, et laenaja oli varem

võetud laene korrektselt tasunud pikema aja jooksul. Keskmise netopalga teada saamiseks

tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 958 eurot. Kuna kostja märkis

taotlusesse palju suurema sissetuleku 1220 eurot, siis lisati pensioniregistri netopalgale 20%,

sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna

1149,60 eurot. Kohustustena arvestati kostja poolt öeldud majapidamiskulude ja

finantskohustuste summa, kokku 285 eurot.

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 30.01.2022 laenulepingu nr

S225247307, mille alusel sai kostja laenu 1610 eurot. Leping sõlmiti kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis sidevahendite vahendusel. Lepingus lepiti kokku intressimääras 27,82%

aastas, 0,077% päevas, krediidikulukuse määraga 35,50%. Lepingu tasu oli 32,20 eurot.

Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1610 eurot, intress 27,82%,

lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 32,20 eurot ja kogu krediit võetakse täies mahus koheselt

kasutusse. Krediidi kogukulu oli 3 011,76 eurot. Kostja jättis tasumata juulikuu, augustikuu ja

septembrikuu 2022 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 05.10.2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ja pakkus

võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud esialgse võlausaldajaga

ühendust läbirääkimiste pidamiseks. Esialgne võlausaldaja ütles 20.10.2022 lepingu üles.

Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise

hoiatus, ülesütlemise teade ja teade nõude loovutamise kohta saadeti kostja e-posti aadressil.

9. Lepingu S225247307 kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 18,97 eurot, seejuures

viimane tagasimakse oli 28.07.2022 summas 5,94 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud

kostja ühtegi tagasimakset laenusumma katteks. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse summas 1591,03 eurot (1610 – 18,97). Kostja jättis tasumata

intressimaksed perioodi 12.07.2022 kuni 20.10.2022 eest kokku summas 215,51 eurot. Hageja

nõuab lisaks viivist lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 27,82% perioodi

21.10.2022 – 17.05.2023 eest kokku 253,45 eurot.

10. Enne lepingu S225247307 sõlmimist tegi esialgne võlausaldaja päringud AS Creditinfo

Eesti krediidiregistrisse ja Holm Bank andmebaasi. Kostjal ei olnud maksehäireid. Holm

Bank ja Omaraha sisereiting oli laenajal roheline (väga hea), mis näitab, et laenaja oli varem

võetud laene korrektselt tasunud pikema aja jooksul. Keskmise netopalga teada saamiseks

tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 968 eurot. Kuna kostja märkis

taotlusesse palju suurema sissetuleku 1220 eurot, siis lisati pensioniregistri netopalgale 20%,

sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna

1161,60 eurot. Kohustustena arvestati Omaraha elatusmiinimum + olemasolevate Omaraha

laenude osamaksete summa, kokku 434,75 eurot, sest need kokku olid suurem summa, kui

laenaja poolt taotlusesse märgitud (223 eurot) majapidamiskulude ja finantskohustuste summa

kokku.

11. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 17.02.2022 laenulepingu nr

S225271517, mille alusel sai kostja laenu 800 eurot. Leping sõlmiti kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis sidevahendite vahendusel. Lepingus lepiti kokku intressimääras 23,04%

aastas, 0,064% päevas, krediidikulukuse määraga 29,20%. Lepingu tasu oli 16 eurot.

Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 800 eurot, intress 23,04%,

4 (10)

lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 16 eurot ja kogu krediit võetakse täies mahus koheselt

kasutusse. Krediidi kogukulu oli 1352,75 eurot. Kostja jättis tasumata juulikuu, augustikuu ja

septembrikuu 2022 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 08.10.2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ja pakkus

võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud esialgse võlausaldajaga

ühendust läbirääkimiste pidamiseks. Esialgne võlausaldaja ütles 24.10.2022 lepingu üles.

Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise

hoiatus, ülesütlemise teade ja teade nõude loovutamise kohta saadeti kostja e-posti aadressil.

12. Lepingu S225271517 kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 12,67 eurot,

seejuures viimane tagasimakse oli 21.08.2022 summas 5,94 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei

teinud kostja ühtegi tagasimakset laenusumma katteks. Lähtudes eeltoodust palub hageja

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 787,33 eurot (800 – 12,67). Kostja jättis

tasumata intressimaksed perioodi 15.07.2022 kuni 24.10.2022 eest kokku summas 88,46 eurot.

Hageja nõuab lisaks viivist lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 23,04%

perioodi 25.10.2022 – 17.05.2023 eest kokku 101,88 eurot.

13. Enne lepingu S225271517 sõlmimist tegi esialgne võlausaldaja päringud AS Creditinfo

Eesti krediidiregistrisse ja Holm Bank andmebaasi. Kostjal ei olnud maksehäireid. Holm

Bank ja Omaraha sisereiting oli laenajal roheline (väga hea), mis näitab, et laenaja oli varem

võetud laene korrektselt tasunud pikema aja jooksul. Keskmise netopalga teada saamiseks

tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 968 eurot. Kuna kostja märkis

taotlusesse palju suurema sissetuleku 1320 eurot, siis lisati pensioniregistri netopalgale 20%,

sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna

1161,60 eurot. Kohustustena arvestati Omaraha elatusmiinimum + olemasolevate Omaraha

laenude osamaksete summa, kokku 499,10 eurot, sest need kokku olid suurem summa, kui

laenaja poolt taotlusesse märgitud (252 eurot) majapidamiskulude ja finantskohustuste summa

kokku.

14. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 27.02.2022 laenulepingu nr

S225285784, mille alusel sai kostja laenu 570 eurot. Leping sõlmiti kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis sidevahendite vahendusel. Lepingus lepiti kokku intressimääras 27,06%

aastas, 0,075% päevas, krediidikulukuse määraga 34,50%. Lepingu tasu oli 11,40 eurot.

Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 570 eurot, intress 27,06%,

lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 11,40 eurot ja kogu krediit võetakse täies mahus koheselt

kasutusse. Krediidi kogukulu oli 1051,24 eurot. Kostja jättis tasumata juulikuu, augustikuu ja

septembrikuu 2022 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 03.10.2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ja pakkus

võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud esialgse võlausaldajaga

ühendust läbirääkimiste pidamiseks. Esialgne võlausaldaja ütles 18.10.2022 lepingu üles.

Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise

hoiatus, ülesütlemise teade ja teade nõude loovutamise kohta saadeti kostja e-posti aadressil.

15. Lepingu S225285784 kehtivuse ajal ega ka pärast ei teinud kostja lepingu alusel makseid.

Seega on põhiosa nõue 570 eurot. Intress perioodi 10.07.2022 – 18.10.2022 eest summas 92,33

eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist määras 27,06% perioodi 19.10.2022 – 17.05.2023 eest

summas 89,16 eurot.

16. Enne lepingu S225285784 sõlmimist tegi esialgne võlausaldaja päringud AS Creditinfo

Eesti krediidiregistrisse ja Holm Bank andmebaasi. Kostjal ei olnud maksehäireid. Holm

Bank ja Omaraha sisereiting oli laenajal roheline (väga hea), mis näitab, et laenaja oli varem

võetud laene korrektselt tasunud pikema aja jooksul. Keskmise netopalga teada saamiseks

tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 968 eurot. Kuna kostja märkis

taotlusesse palju suurema sissetuleku 1220 eurot, siis lisati pensioniregistri netopalgale 20%,

sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna

5 (10)

1161,60 eurot. Kohustustena arvestati Omaraha elatusmiinimum+olemasolevate Omaraha

laenude osamaksete summa, kokku 573,79 eurot, sest need kokku olid suurem summa, kui

laenaja poolt taotlusesse märgitud (270 eurot) majapidamiskulude ja finantskohustuste summa

kokku.

17. Hageja märgib, et kõikide lepingute puhul kajastuvad intressiarvestuses intressinõuded

mitmekordselt põhjusel, et kostja pidevalt kasutas kuumakse edasilükkamise võimalust ning

tasus selle eest edasilükkamise tasu. Kuivõrd kuumakse edasilükkamine ei vabasta täielikult

laenajat tagasimaksmisest, siis laenaja on kohustatud edasilükatud makse tasuma hiljem.

Eeltoodust lähtuvalt nõuab hageja intressi tasumist mitmekordselt.

18. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.10.2023 määrusega ja kohustas kostjat esitama

kirjalik hagivastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus toimetas 31.10.2024

määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte KÄPO kaudu 07.11.2023. Kostja ei esitanud kohtu

määratud tähtajaks hagivastust.

19. 13.12.2023 esitas hageja võlgade ümberarvestuse juhuks, kui kohus seisukohal, et esialgne

võlausaldaja rikkus kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Ümberarvestuse kohaselt on võlgnikul tasumata laenulepingu nr S214784656 alusel põhiosa

509,03 eurot, kostja on võlgnevuses alates 14.04.2022 maksest – 14.05.2023 makseni.

Laenulepingu nr S214941318 alusel on tasumata põhiosa jääk 1732,44 eurot. Kostja on

võlgnevuses alates 10.05.2022 – 10.01.2024 makseni. Laenulepingu nr S225247307 alusel on

tasumata 1400,22 eurot (põhiosa). Kostja on võlgnevuses maksetega alates 12.06.2022 –

12.09.2024. Laenulepingu nr S225271517 alusel on tasumata põhiosa maksed summas 709,41

eurot. Kostja on võlgnevuses maksetega alates 15.05.2022 – 15.12.2024. Laenulepingu nr

S225285784 alusel on tasumata põhiosa maksed summas 530,76 eurot. Kostja on võlgnevuses

maksetega alates 10.04.2022 – 10.10.2024. Kostja ei esitanud ümberarvestuse osas oma

seisukohta.

20. 25.04.2024 menetlusdokumendis märkis hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta täiendavalt, et 14.05.2021 laenutaotluses märkis kostja oma regulaarse

sissetuleku suurusena 1220 eurot, majapidamiskuludena 15 eurot ja finantskuludena 160 eurot.

Kostja märkis, et tal on 2 ülalpeetavat. 06.08.2021 laenutaotluse osas märkis kostja, et tal ei

ole ülalpeetavaid. Finantskohustustena märkis kostja 270 eurot kuus. 30.01.2022

laenutaotluses märkis kostja, et majapidamiskulud on 10 eurot, finantskohustused 213 eurot.

Ülalpeetavaid ei ole. 17.02.2022 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekute suuruseks

1320 eurot, majapidamiskuludena 242 eurot ja ülalpeetavaid ei olnud. 27.02.2022 esitas

taotluses märkis kostja oma sissetulekutena 1220 eurot, majapidamiskuludena 20 eurot,

finantskohustustena 250 eurot. Ülalpeetavaid ei olnud.

21. Hageja täpsustas 25.04.2024 menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et

esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis palub ta mõista kostjalt

välja lisaks põhivõlgnevustele viivised alates iga laenulepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast kuni hagiavalduse esitamiseni: laenulepingu nr S214784656 alusel 22,87 eurot,

laenulepingu nr S214941318 alusel 80,12 eurot, laenulepingu nr S225247307 alusel 64,14

eurot, laenulepingu nr S225271517 alusel 31,87 eurot ja laenulepingu nr S225285784 alusel

24,55 eurot. Kostja 25.04.2024 menetlusdokumendile seisukohta ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

22. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

6 (10)

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2

eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.10.2023

määrusega. Kostja hagi menetlusse võtmise määruse ja hagi materjalid kätte KÄPO kaudu

07.11.2023. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 21.11.2023. Kostja ei ole hagile vastanud.

Kostja ei ole vastanud ka 14.12.2023 (kostja on KÄPO kaudu kätte saanud 10.04.2024) ja

23.05.2024 kohtunõuetele (kostja on KÄPO kaudu kätte saanud 23.05.2024). Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.

23. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab

otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

24. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja 14.05.2021 laenulepingu nr S214784656, mille alusel

kostja sai laenu 970 eurot, 06.08.2021 laenulepingu nr S214941318, mille alusel kostja sai

laenu 2500 eurot, 30.01.2022 laenulepingu nr S225247307, mille alusel kostja sai laenu 1610

eurot, 17.02.2022 laenulepingu nr S225271517, mille alusel kostja sai laenu 800 eurot ja

27.02.2022 laenulepingu nr S225285784, mille alusel kostja sai laenu 570 eurot. Hagiavalduse

kohaselt pidi kostja esialgsele võlausaldajale tasuma intressi kõikide lepingute alusel. Kohtu

hinnangul sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja tarbijakrediidilepingud. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks kvalifitseerimiseks.

25. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. 14.05.2021 laenulepingus nr

S214784656 oli krediidikulukuse määr 34,50%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu

sõlmimise ajal, s.o 14.05.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määr 20,09%. Seega kolmekordne määr oli 60,27%. Lepingus on märgitud madalam määr,

mistõttu ei ole leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. 06.08.2021 lepingus nr S214941318 on

krediidikulukuse määraks 41,30%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal,

kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%. Seega

kolmekordne määr oli 56,04%. Lepingus on märgitud madalam määr, mistõttu ei ole leping

VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. 30.01.2022 lepingus nr S225247307 on krediidikulukuse

määraks 35,50%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, kehtinud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr

oli 50,85%. Lepingus on märgitud madalam määr, mistõttu ei ole leping VÕS § 4062 lg 1

7 (10)

alusel tühine. 17.02.2022 lepingus nr S225271517 on krediidikulukuse määraks 29,20%. Eesti

Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, kehtinud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr oli 50,85%.

Lepingus on märgitud madalam määr, mistõttu ei ole leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.

27.02.2022 lepingus nr S225285784 on krediidikulukuse määraks 34,50%. Eesti Panga

veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr oli 50,85%. Lepingus on märgitud

madalam määr, mistõttu ei ole leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et krediidi kulukuse määrad on lepingutes märgitud

ebaõigesti.

26. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg

1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

27. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud ühegi lepingu sõlmimise

eelselt pangakonto väljavõtteid. Esialgne võlausaldaja ei ole küsinud kostjalt kõiki andmeid,

mis on Riigikohtu 24.11.2023 määruse p-s 18 esile toodud. Kostjalt küsiti andmeid tema

finantskohustuste, majapidamiskulude ja ülalpeetavate kohta, kuid ka saadud andmed jäeti

täielikult kontrollimata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et omandatud teave oleks olnud piisav

tarbija krediidivõime hindamiseks. Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja rikkus

kõikide lepingute sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet – jättes

kostjalt kogumata andmed kõikide vajalike parameetrite kohta kostja krediidivõimelisuse

kindlakstegemisel ja jättes ka saadud andmed kohustuste osas kontrollimata.

28. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust (vastutustundliku

laenamise põhimõtet), loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või

8 (10)

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole teada, et krediidiandja oleks kostjale tagasimaksed

uuesti määranud VÕS § 403 lg 7 alusel. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid

kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

29. Hageja esitas ümberarvestused laenulepingute kohta 13.12.2023. Ümberarvestuse kohaselt

on võlgnikul tasumata laenulepingu nr S214784656 alusel põhiosa 509,03 eurot, kostja on

võlgnevuses alates 14.04.2022 maksest – 14.05.2023 makseni. Laenulepingu nr S214941318

alusel on tasumata põhiosa jääk 1732,44 eurot. Kostja on võlgnevuses alates 10.05.2022 –

10.01.2024 makseni. Laenulepingu nr S225247307 alusel on tasumata 1400,22 eurot

(põhiosa). Kostja on võlgnevuses maksetega alates 12.06.2022 – 12.09.2024. Laenulepingu nr

S225271517 alusel on tasumata põhiosa maksed summas 709,41 eurot. Kostja on võlgnevuses

maksetega alates 15.05.2022 – 15.12.2024. Laenulepingu nr S225285784 alusel on tasumata

põhiosa maksed summas 530,76 eurot. Kostja on võlgnevuses maksetega alates 10.04.2022 –

10.10.2024.

30. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hagiavalduse asjaoludel ütles esialgne

võlausaldaja 14.05.2021 sõlmitud lepingu üles 24.10.2022 (kostjal oli ümberarvestuse kohaselt

võlgnevus alates 14.04.2022 maksest), 06.08.2021 sõlmitud lepingu üles 18.10.2022 (kostjal

oli ümberarvestuse kohaselt võlgnevus alates 10.05.2022 maksest), 30.01.2022 lepingu üles

20.10.2022 (kostjal oli ümberarvestuse kohaselt võlgnevus alates 12.06.2022 maksest),

17.02.2022 lepingu üles 24.10.2022 (kostjal oli ümberarvestuse kohaselt võlgnevus alates

15.05.2022 maksest) ja 27.02.2022 lepingu üles 18.10.2022 (kostjal oli ümberarvestuse

kohaselt võlgnevus alates 10.04.2022 maksest). Hagiavalduse asjaoludel andis võlausaldaja

enne iga lepingu ülesütlemist kostjale vähemalt 2 nädalase tähtaja kohustuste täitmiseks. Kuna

kostja ei ole vastuväiteid hagile ega hagi täienduste esitanud, siis tuleb nimetatud asjaolud

kostja poolt lugeda omaksvõetuks. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et

esialgne võlausaldaja ütles lepingud põhjendatult üles ja kõik eeltoodud põhiosade summad on

muutunud sissenõutavaks.

31. 25.04.2024 esitas hageja korrigeeritud viivisenõuded arvestatuna VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates iga lepingu ülesütlemisele järgmisest päevast kuni hagiavalduse

esitamiseni. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr S214784656

alusel sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 25.10.2022 kuni 17.05.2023 eest summas

22,87 eurot, laenulepingu nr S214941318 alusel sissenõutavaks muutunud viivise perioodi

19.10.2022 kuni 17.05.2023 summas 80,12 eurot, laenulepingu nr S225247307 alusel

sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 21.10.2022 kuni 17.05.2023 eest summas 64,14

eurot, laenulepingu nr S225271517 alusel sissenõutavaks muutunud viivise perioodi

25.10.2022 kuni 17.05.2023 eest summas 31,87 eurot ja laenulepingu nr S225285784 alusel

sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.10.2022 kuni 17.05.2023 eest summas 24,55

eurot. Kuna ümberarvestus intressi ei sisalda, siis jääb intressinõue rahuldamata.

32. Kohus on seisukohal, et hageja nõude rahuldamine, arvestades esitatud võlgade

ümberarvestusi, ei ole alternatiivsete nõuete rahuldamine, nagu hageja on märkinud. Nõuete

paljususega, sh mitme alternatiivse nõude esitamisega, on tegemist üksnes siis, kui hageja on

esitanud mitu protsessuaalset taotlust, st iga nõue võiks moodustada eraldi hagi eseme TsMS §

363 lg 1 p 1 mõttes. Hageja esitatud erinevad või kohtu poolt võimalikuks peetavad õiguslikud

põhjendused (nt võimalikud alternatiivsed materiaalõiguslikud nõude alused) nõuete paljusust

9 (10)

ei moodusta.1 Kohus rahuldab hageja hagi, arvestades esitatud võlgade ümberarvestust

põhjusel, et esialgne võlausaldaja rikkus hagis toodud asjaoludel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Tegemist on sama hagi alusega (nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest), kuid

kuna ühte tarbijakrediidilepinguid reguleerivat põhimõtet on rikutud, siis rahuldab kohus hagi

osaliselt, s.o vähendatud ulatuses.

33. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi 63,85% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas osas kostja

kanda ja 36,15% ulatuses hageja kanda.

34. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulu 200 eurot. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud

kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja

materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite

tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ½ töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks

(hagilisade komplekteerimiseks) ½ töötundi, kokku 2 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on

kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot (kokku 200 eurot). Kohtu hinnangul on nii

riigilõivu kui õigusabikulu (nii tunnihinna kui töömahu osas) vajalik ja põhjendatud kulu.

35. Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 63,85% ulatuses, siis kuulub hagejale

hüvitamisele menetluskulu summas 552,30 eurot (865*63,85/100), mille kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja.

36. Kuna kostja menetluses ei osalenud, siis ei ole kostjal saanud menetluskulu tekkida.

37. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 https://tsiviilkohtumenetluse-seadustik-ii.juuraveeb.ee/sisu/47520/_370_nouete_paljusus_hagis

10 (10)