3-24-3346/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3346

Määruse kuupäev

18.12.2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute

tegemiseks P.V.K suhtes

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja:

Maksu- ja Tolliamet, esindaja Ruth Marton

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse:

P.V.K (registrikood XXX)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja

Tolliametile luba seada arest Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) P.V.K (registrikood XXX) ettemaksukontol

olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele

kokku summas 81 769,85 eurot.

2. Kohustada Maksu- ja Tolliametit viivitamata teavitama kohut,

kui täitetoimingud on käesoleva määruse alusel tehtud.

3. Asendada avaldatavas määruses nii füüsiliste kui ka juriidiliste

isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida

võimaldavad andmed) tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kõigepealt kätte Maksu- ja Tolliametile. Kui

Maksu- ja Tolliamet teavitab kohut täitetoimingute tegemisest,

toimetatakse määrus kätte ka P.V.K-le .

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 10.12.2024 Tartu Halduskohtule maksukorralduse seaduse

(MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamiseks. MTA

parandas taotlust 17.12.2024. MTA palus, et kohus annaks loa seada arest Eesti Vabariigi kasuks

(MTA kaudu) P.V.K ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele

kokku summas 81 769,85 eurot. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

1.1.

MTA on alustanud 16.09.2024 korralduse nr 12.2-3/064901-1 alusel P.V.K käibemaksu

arvestamise ning juuli 2024 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude (summas 64

853,75 eurot) õigsuse kontrolli perioodil 01.07.2024 – 31.07.2024 ning 24.09.2024 korralduse nr

12.2-3/064901-2 alusel P.V.K käibemaksu arvestamise ning august 2024 käibedeklaratsiooni

3-24-3346

esitamisel tekkinud tagastusnõude (summas 13 877,39 eurot) õigsuse kontrolli perioodil 01.08.2024

– 31.08.2024.

1.2.

P.V.K kajastas juuli 2024 KMD-l sisendkäibemaksuarvestuses RVO arveid kokku summas

573 388,40 eurot, sh käibemaks kokku summas 103 397,91 eurot. Kuivõrd on alust arvata, et

ostutehinguid RVO-ga ei toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks P.V.K juuli 2024

sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 103 397,91 eurot, mille tulemusel kuulub P.V.K-l

juurde tasumisele käibemaks summas 103 397,91 eurot. P.V.K kajastas augusti 2024 KMD-l 22%

maksumääraga maksustatavas käibes RVO-le ja MTO-le koostatud kreeditarveid kokku summas

242 658,87 eurot, sh käibemaks 43 758,15 eurot, ja sisendkäibemaksu hulgas lehed OÜ arvet

summas 46 970 eurot, sh käibemaks 8470 eurot. Kuivõrd on alust arvata, et augusti 2024

deklareeritud kreedit müügiarvetel olev teenus on P.V.K poolt osutatud, siis kreeditarved kuuluvad

tühistamisele, seega suureneb augustis maksustatav käive ja sellelt arvestatud käibemaks summas 43

758,15 eurot. Kuivõrd august 2024 P.V.K sisendkäibemaksu hulgas kajastatud ostutehing lehed OÜ-

ga ei ole toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks ka P.V.K sisendkäibemaksu

vähendamine summas 8470 eurot. Kokku kuulub P.V.K-l juurde tasumisele käibemaks juuli ja

augusti 2024 eest summas 155 626,06 eurot. Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise

õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1.

1.3.

P.V.K ei ole soetanud RVO 08.07.2024 müügiarvel nr 24575 kirjeldatud treileriveo teenust.

Seda kinnitas ka P.V.K juhatuse liige UU ning lisas, et P.V.K ise rendib küll seadmeid välja, kuid

seadme transporti hankijatelt ei telli. P.V.K ei ole kontrollitaval perioodil RVO poolt väljastatud

arvel kirjeldatud seadmete rentimise kohta rendiarveid väljastanud, seega ei ole kontrollitav, kellele/

millisele äriühingule osutati arvel märgitud väidetavat treileriveo teenust. Arve ei kajastu P.V.K

juuli 2024 pearaamatus kontol 2110 võlad tarnijatele ja arvel märgitud käibemaks 408,52 eurot ei

kajastu kontol 2311 sisendkäibemaks, millest saab järeldada, et arve koostati hilisemalt. RVO poolt

21.10.2024 saadud vastus 08.07.2024 müügiarve nr 24575 kohta on üldsõnaline. Vastusest ei selgu

täpne aadress/asukoht, kuhu ja kellele arvel märgitud seadmete treilerivedu toimus. RVO selgitas, et

arvel märgitud baas asub RMH. Nimetatud aadressil asuv baas ei ole seostatav P.V.K-ga. Kinnistu

kuulub eraisikule, kellel pole mingit seost P.V.K-ga.

1.4.

P.V.K ei soetanud RVO 15.07.2024 müügiarvetel nr 24601, 24602, 24603, 24604 ja

18.07.2024 müügiarvel nr 24615 kirjeldatud biomassi. P.V.K juhatuse liikme UUi selgituse kohaselt

puudub temal veendumus, et arvetel olev kaup ja kogus oleks olnud õige. Arveid ei ole kajastatud

P.V.K juuli 2024 pearaamatus kontol 2110 võlad tarnijatele ega ka kontol 2311 sisendkäibemaks.

Neid ei kajastata ka august 2024 pearaamatu kontodel. Arvete 24602, 24603, 24604 kohta RVO

poolt biomassi päritolu tõendamiseks esitatud PEVO arved on koostatud hiljem, s.o septembris,

oktoobris ja novembris 2024.

1.5.

P.V.K ei soetanud kontrollitaval perioodil RVO 15.07.2024 müügiarvel nr 24605 kirjeldatud

transportteenust viitega vastavalt koondile. P.V.K juhatuse liige UU ei kinnita RVO 15.07.2024

arvel nr 24605 viidatud teenuse soetust. Arvel on viidatud koondile, kuid P.V.K MTA-le seda

esitanud ei ole. Arvet ei ole kajastatud P.V.K juuli ega augusti 2024 pearaamatu kontodel. RVO

poolt esitatud koondi järgi on transpordi korraldajaks P.V.K, koondis märgitud haket vedavad

transpordivahendid kuuluvad Transpordiameti registri järgi aga MTO-le ja koondil märgitud

autojuhid on MTO lepingulised töötajad. RVO juuli 2024 käibedeklaratsiooni analüüsist ei nähtu, et

RVO ostaks väidetavalt edasimüüdavat (rendi)teenust MTO-lt. Seega RVO-l puudub P.V.K-le

edasimüüdava transportteenuse soetuse kohta arve, mis kinnitaks, et väidetavalt P.V.K-le

edasimüüdav transporditeenus on üldse RVO poolt soetatud.

1.6.

P.V.K ei soetanud kontrollitaval perioodil RVO 15.07.2024 müügiarvel nr 24614 kirjeldatud

transportteenust vastavalt koondile. P.V.K juhatuse liige UU kinnitab, et P.V.K ei ole RVO-lt

transportteenust tellinud. Arvel on viidatud koondile, kuid P.V.K MTA-le seda esitanud ei ole.

15.07.2024 ostuarve 24614 summa 5451,63 eurot ei kajastu P.V.K juuli 2024 pearaamatus kontol

2110 võlad tarnijatele. Seda arvet ei kajastata ka august 2024 pearaamatu kontol 2110. RVO esitas

arvel viidatud koondi, mille sisuks on Exceli tabelis olevad RVO kütusearved. Esitatud kütusearvete

tabelis on kajastatud andmed kütusekulude, mitte transporditeenuse osutamise kohta, mille

3-24-3346

hüvitamisel käibemaksu ei lisata. Seega on esitatud ostuarve täiesti vastuoluline, sest arvel

kirjeldatud tehingu tegelik sisu ei vasta arvel kirjeldatule ja samuti on ka vale arve summale lisatud

käibemaks. Kulude hüvitamisel ei teki käivet, seega arvel näidatud käibemaks 983,08 eurot

sisendkäibemaksuna arvestusse ei kuulu.

1.7.

RVO poolt P.V.K-le 22.07.2024 väljastatud ostuarve nr 24622 on vastuoluline ja

ebausaldusväärne. P.V.K juhatuse liikme UUi selgituse kohaselt puudub temal veendumus, et arvel

olev kaup ja kogus oleks olnud õige. Arvet ei ole kajastatud P.V.K juuli ega augusti 2024

pearaamatu kontodel. P.V.K on juulis 2024 soetanud RVO 15.07.2024 arve nr 24604 alusel

biomassi kokku summas 469 157,10 eurot, sh käibemaks 84 602,10 eurot, mis on ka arvestatud

P.V.K juuli 2024 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. Arve aluseks on 22.07.2024 kauba

üleandmise-vastuvõtmise akt 71131. Akt on poolte vahel digitaalselt allkirjastatud. P.V.K poolt

allkirjastas akti P.V.K poolt volitatud isik KT. Akti alusel pärineb biomass 48 erinevalt

katastriüksuselt perioodil 01.05-15.07.2024 ning P.V.K on kauba vastu võtnud 22.07.2024. Akti

analüüs näitas, et aktil märgitud katastriüksust 35203:001:0014 kinnistusraamatu andmetel ei ole.

RVO poolt meile saadetud dokumentidest nähtub, et 14 katastriüksustelt pärinev biomass on RVO-

le RM poolt üle antud kauba üleandmise-vastuvõtmise akti alusel alles 14.10.2024. RVO jättis

esitamata dokumendid 90002:004:0109, 90001:001:0481, 90101:001:1030 ja 90002:004:0165 aktil

märgitud katastriüksustelt pärineva biomassi kohta.

1.8.

P.V.K ei esitanud MTA-le laoarvestust, mille alusel saaks kontrollida kauba liikumist:

reaalajas selle vastuvõtmist ja edasimüüki ning olemasolevaid laoseise.

1.9.

RS on P.V.K juhatuse liige ja kuni 06.11.2024 ka RVO juhatuse liige, mis võimaldas tal

vormistada näilikke arveid RVO poolt P.V.K-le tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta.

1.10.

RVO biomassi müügiarvetel märgitud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid 706, 707, 708,

709, 710 ja 711 ei ole usaldusväärsed. Aktidel on märgitud kauba üleandjaks RVO esindaja RS ja

kauba vastuvõtjaks P.V.K volitatud esindaja KT. KTe on UUi ja RS poolt volitatud vormistama ja

allkirjastama P.V.K nimel tõendeid, dokumente ning üleandmise ja vastuvõtmise akte. KT on samas

ka RVO töölepinguline töötaja, kellele makstakse töötasu RVO-st, mis võimaldas RVO nimel ja RS

juhtimisel vormistada RVO ja P.V.K vahel näilikke kauba üleandmise-vastuvõtmise akte

tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta.

1.11.

Valed on 31.08.2024 kreeditarved nr 2024-118, 2024-119, 2024-116, 2024-117. UU selgitas,

et kreeditarved koostati, kuna algsetel arvetel on teenuse nimetus ja arvnäitajad valed või on arvel

märgitud hind alla turuhinna. Kreeditarve alusel korrigeeritakse tehingu/toimingu väärtust pärast

käibe toimumist, sh teenuse hinna vähenemise tõttu (KMS § 29 lg 7). Tehingud on toimunud ja

nende hind vähenenud ei ole. Ei ole põhjendatud väljastatud arvete tühistamine/krediteerimine

augustis 2024 üksnes ilmnenud vigade, s.o. vale teenuse nimetuse ja arvnäitajate, pärast.

1.12.

lehed OÜ 22.08.2024 arve nr 22082024 on vastuoluline ja ebausaldusväärne. Arve on

üldsõnaline, nimetuseks on tarnitud hake vastavalt saatelehtedele, ühikuks on tk ja koguseks 1.

Arvelt ei ilmne, millises koguses ja millisel perioodil haket soetati, kelle poolt kohale tarniti, üle anti

ja vastu võeti. Seega lehed OÜ arvest ei ole võimalik teha järeldust, mille eest äriühing on selle

väljastanud ning mille alusel P.V.K on seda aktsepteerinud. P.V.K ei esitanud arve nimetuses

mainitud saatelehti ega kauba üleandmise-vastuvõtmise akti. P.V.K käitumine, võttes vastu sellisel

kujul vormistatud arve, küsimata arvel viidatud saatelehti, ei ole äris tavapärane. P.V.K on

aktsepteerinud mittenõuetekohast dokumenti, mis omakorda viitab sellele, et andmed arvel ei olnud

P.V.K-le olulised. P.V.K poolt esitati arve lisana Exceli tabel tarnitud hakke päritolu kohta. Tabeli

näitajate järgi on katastriüksuselt 90202:001:0069 tarnitud haket 950 m3 märtsis 2024, lisaks veel

320 m3, millel tarnimise kuupäeva ei ole märgitud. Kokku on tabeli alusel katastriüksuselt

90202:001:0069 tarnitud 1270 m3 haket, kuid kes oli tarnija, tabelist ei selgu. Kinnistusraamatu

andmetel kuulub katastriüksus 90202:001:006956 IU. Arvestades, et lehed OÜ registreeriti

äriregistris alles 01.07.2024, ei saanud lehed OÜ olla tabelis märgitud hakke ostja märtsis 2024

tabelis märgitud katastriüksustelt, sest lehed OÜ ei olnud veel loodudki. Exceli tabelis on hakke

ühiku hinnaks 26 eurot m3, mis on ebamõistlikult suur, arvestades, et 2024 aastal on hakke hind 13

euro piirimaal. lehed OÜ on registreeritud äriregistris 01.07.2024, käibemaksukohustuslane alates

3-24-3346

02.07.2024, mis näitab, et äriühing registreeriti ja hakkas käibemaksukohustuslaseks vahetult enne

tehingut. Käibedeklaratsioonide alusel perioodil juuli kuni oktoober 2024 on lehed OÜ 22.08.2024

arvel 22082024 märgitud müük P.V.K-le ainukene müügitehing, mis näitab, et OÜ-l puudub

ettevõtlus. UU on P.V.K juhatuse liige kui ka lehed OÜ juhatuse liige ja ainuomanik, mis võimaldas

tal vormistada näiliku arve hakke müügi kohta.

1.13.

Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle

sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgneval. Maksuhalduril on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et P.V.K on pannud toime maksupettuse. Töötamise registri andmete

alusel koondas P.V.K maksumenetluse läbiviimise perioodil oma töötajad, mis viitab ettevõtlusega

tegelemise lõpetamisele. Alates 25.10.2024 on töötamise registris üks kehtiv kanne, UU (P.V.K

juhatuse liige) ametinimetusega kontorijuhataja. Alates septembrist 2024 on OÜ käive langenud,

mis viitab samuti ettevõtlusega tegelemise lõpetamisele. Analüüsides P.V.K esitatud

käibedeklaratsioone perioodil jaanuar 2024 kuni oktoober 2024, on näha, et september 2024

deklareeritud käive on langenud 90% eelneva 7 kuu (jaanuar kuni juuli 2024) käibest ja oktoober

2024 käive on praktiliselt olematu (moodustab 0,8% jaanuar kuni juuli 2024 keskmisest käibest),

mis on ilmselge tunnus ettevõtlusega tegelemise lõpetamisele. Kinnistusregistri andmetel kuulub

P.V.K omandisse kinnisvara aadressil TK, millele on seatud hüpoteek summas 55 000 eurot ja 225

000 eurot Swedbank AS kasuks ning keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi

(Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kasuks. Seisuga 31.08.2024 on P.V.K poolt esitatud pearaamatu

andmetel Swedbank AS-s arvelduskrediidi saldo summas 438 155,31 eurot. OÜ tegevuse võimaliku

lõpetamise korral katab OÜ omandis olev kinnisvara arvelduskrediidi summa Swedbank AS kasuks.

OÜ-l on lisaks Swedbank Liising AS-ga sõlmitud liisinglepingud roomikekskavaatori, 7

kallurhaagise, sadulauto MAN, fontaallaaduri, iseliikuva puiduhakkuri ja kahe mobiilse puidupurusti

kohta, mille kohta Swedbank Liising AS esitab OÜ-le igakuuliselt tasumisele kuuluvaid arveid.

Seega äriühingul puudub registervara, millele MTA-l oleks võimalik sissenõuet pöörata. On alust

arvata, et P.V.K tasumisele kuuluv maksukohustus on tegelikult suurem kui maksudeklaratsioonides

deklareeritud. Võimaliku maksu määramise järel ei pruugi P.V.K pangakontol enam rahalisi

vahendeid olla.

1.14.

P.V.K ettemaksukonto saldo seisuga 03.12.2024 on 3 038,71 eurot. Kontrollimisel olev

tagastusnõude summa on 78 731,14 eurot. Eelaresti taotluse ajendiks on asjaolu, et suure

tõenäosusega tuleb maksuhalduril eelnimetatud tagastusnõuded vabastada ettemaksukontole enne,

kui koostatakse maksuotsus. Esineb alus P.V.K suhtes MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud

täitetoimingute rakendamiseks.

1.15.

MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab MTA P.V.K vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui P.V.K on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-

st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui P.V.K on esitanud

tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 155 626,06 eurot, valides tagatise liigi

vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui P.V.K soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava

deposiidi väärtuseks 155 626,06 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lg 2 järgi esitab taotluse loa

saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja

asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei

sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega

ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 1361 ei näe ette, et täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba

taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga (Riigikohtu

halduskolleegiumi 09.06.2014 määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Kuna kohtul ei ole kohustust

3-24-3346

seletusi nõuda maksukohustuslaselt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist taotletakse

ning õigusaktid ei näe kohtuistungi korraldamise kohustust ette, lahendab kohus MTA taotluse

lihtmenetluses kohtuistungit pidamata MTA esitatud materjalide alusel.

3. MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik esitada halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Muu hulgas võib maksuhaldur taotleda

kohtult luba, et pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate

õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111

sätestab: „Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes

kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga

keelab kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.“ Eeltoodud sätete alusel on

maksuhalduril halduskohtu loal õigus tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks arestida

maksukohustuslase rahalisi nõudeid ja keelata isikul neid sisse nõuda. Kuna ettemaksukontol on

maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, saab neid nõudeid arestida MKS § 130 lg 1 p 3 ja

TMS § 111 tähenduses. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p-

d 9 ja 10).

4. Halduskohtult MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa

taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud on maksumenetlust. MTA on 16.09.2024 korraldusega nr

12.2-3/064901-1 ja 24.09.2024 korraldusega nr 12.2-3/064901-2 alustanud P.V.K suhtes

käibemaksu arvestamise ja käibedeklaratsioonide esitamisel tekkinud tagastusnõuete õigsuse

kontrolli perioodil juuli kuni august 2024. Seega on olemas menetlus, mille raames saab MTA

taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

5. Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmise menetluses võtta

siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse

lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine on MTA taotluses kirjeldatud

asjaolude põhjal tõenäoline. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane.

Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne maksuotsuse tegemist, mistõttu ei

pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksuotsuse tegemisel tähtsust

omavate faktiliste asjaolude tõendatuse ja kontrollitavate tehingute või toimingute õigusliku

kvalifikatsiooni suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. MTA taotluse rahuldamiseks ei ole siiski alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete

põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.

MTA on taotluses piisavalt ja usutavalt selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes on tal tekkinud

kahtlus, et P.V.K juuli 2024 KMD-l kajastatud tehingud RVO-ga tegelikkuses ei toimunud ning

miks seetõttu on tema hinnangul P.V.K deklareerinud juuli 2024 KMD-l alusetult sisendkäibemaksu

summas 103 397,91 eurot. Samuti on MTA piisavalt ära näidanud, miks tema hinnangul on P.V.K

poolt august 2024 KMD-l kajastatud kreeditarved alusetud ning miks sellest tulenevalt suureneb

augustis 2024 maksustatav käive ja sellelt arvestatud käibemaks summas 43 758,15 eurot. Ka on

MTA piisaval määral põhjendanud, millistele asjaoludele tugineb tema kahtlus, et lehed OÜ

22.08.2024 arve nr 22082024 on ebausaldusväärne ja sellel kajastatud tehingut ei ole tegelikult

toimunud ning miks selle arve alusel august 2024 KMD-l deklareeritud sisendkäibemaks summas

8470 eurot on alusetu. Niisiis saab MTA tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal pidada

võimalikuks P.V.K-le maksukohustuse määramist summas 155 626,06 eurot KMS § 29 lg 1 ja § 31

lg 1 alusel. Taotluses esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal ei saa väita, et maksuotsuse

3-24-3346

tegemine oleks välistatud või ilmselgelt õigusvastane. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1

sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

6. MKS § 136¹ lg-st 1 tulenevalt on loa andmise eelduseks, et maksude tasumise õigsuse

kontrollimise käigus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et ilma täitmist tagava toimingu sooritamiseta

enne rahalise nõude või kohustuse määramist võib hiljem selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et

maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada

maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist

tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.

Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuse kohta

põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus,

mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja

muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. (Vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas

nr 3-14-51698.) Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus

kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad

asjaolud (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Maksupettuse

kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine

võimalik või on oluliselt raskem (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määrus haldusasjas nr

3-13-70046, p 9 ning 07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-537, p 12).

MTA on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, miks võib pärast rahalise kohustuse määramist

selle sundtäitmine P.V.K tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA-l on

põhjendatud kahtlus, et P.V.K on pannud toime maksupettuse ning et P.V.K võib võimalust

maksukohustuse vältimiseks kasutada ka tulevikus. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt teadlikult

varjanud maksukohustust, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita võib säilida

ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. P.V.K on maksumenetluse jooksul

koondanud enamiku töötajatest ja tema käive on muutunud sisuliselt olematuks, mis viitab

majandustegevuse lõpetamisele. P.V.K-le kuulub küll kinnisvara aadressil TK, kuid sellele on

seatud hüpoteek summas 55 000 eurot ja 225 000 eurot Swedbank AS kasuks ning keelumärge

kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Politsei ja Piirivalveamet kaudu) kasuks. Seisuga

31.08.2024 oli P.V.K arvelduskrediidi saldo Swedbank AS-is summas 438 155,31 eurot, mis P.V.K

tegevuse lõpetamise korral kaetakse P.V.K kinnisvara arvelt. P.V.K-l ei ole muud registervara, mille

arvel võimalikku maksukohustust täita. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud karta, et

maksusumma määramisel ei õnnestu MTA-l seda P.V.K-lt sisse nõuda.

7. Kohus leiab, et P.V.K ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele

õigustele 81 769,85 euro ulatuses aresti seadmine on proportsionaalne. P.V.K -l ei ole muud vara,

mille arvel oleks võimalik või otstarbekam maksuotsusega määratava maksukohustuse täitmist

tagada. Ettemaksukontole aresti seadmisega on võimalik tagada maksude laekumine, mis on

kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega.

Sealjuures ei ole ettemaksukonto arestimine maksukohustuslast sedavõrd koormav täitetoiming kui

näiteks arvelduskonto arestimine, sest see ei too kaasa ettevõtte tegevuse seiskumist, mis võib olla

arvelduskonto arestimise tagajärjeks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018 määrus haldusasjas nr

3-18-302, p 11). Kuna puuduvad mõistlikud alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise

tagamiseks, on ettemaksukonto arestimine ainuvõimalik ja seetõttu proportsionaalne meede.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab MTA-le loa seada arest Eesti

Vabariigi kasuks (MTA kaudu) P.V.K ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele

rahalistele õigustele kokku summas 81 769,85 eurot.

3-24-3346

9. Kohtule esitatud taotluses on MTA kinnitanud, et kui täitetoimingu tinginud asjaolu on ära

langenud või kui P.V.K on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks,

lõpetab MTA kahe tööpäeva jooksul P.V.K vastu suunatud täitetoimingud. Tagatise liigid on

sätestatud MKS §-s 122. Kui P.V.K soovib tagatissumma kanda deposiiti, on tagatissumma

suuruseks 155 626,06 eurot. Seega on P.V.K -l võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine

tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3).

10. Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste kui

ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed)

tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)