1-24-3203/66 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-3203

Kohtukoosseis

Orvi Koik, Markus Kärner ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Sergei Safronovi süüdistuses KarS §- de 199 lg 2 p 9; §

121 lg 2 p 3; § 120 lg 1; § 200 lg 2 p 8 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 11. septembri 2024. a otsus

lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

kaitsja Merike Allikmäe

Prokurör

abiprokurör Kadi Ruus

Süüdistatav

Sergei Safronov, isikukood: 36108090251, XXX,

emakeel vene keel, XXX, XXX, elukoht XXX, asukoht:

Tallinna vangla, Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae

vald, Harjumaa, varasemalt väärteo – ja kriminaalkorras

karistatud, 27.02.2020 Harju Maakohtu poolt KarS § 118

lg 1 p 1 järgi karistatud 4 aasta pikkuse vangistusega,

KrMS § 238 lg 2 alusel karistatud 2 aasta ja 8 kuu

pikkuse vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel karistatud 2

aasta 7 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega; KarS § 73

lg 1, 3 järgi määrati katseajaks 4 aastat, katseaja algus

27.02.2020. Karistus täidetud 27.02.2024

Kaitsja

Merike Allikmäe

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 11. septembri 2024 otsus kriminaalasjas nr 1-24-3203 muutmata.

Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks Sergei Safronovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 175,68

eurot, sh käibemaks 31,68 eurot.

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Safronovilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 175,68 eurot.

Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse

eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Sergei Safronovit süüdistatakse selles, et tema 8. märtsil 2023 öisel ajal MMMs XXX

sotsiaalmajas asuvas toas lõi D.K-le rusikaga vastu nina, tekitades sellega tervisekahjustusi,

mis on fikseeritud 8. märtsi 2023 OÜ Perearst BS juures, s.o ninaluude murru ning

marrastuse, seejärel võttis sahtlist kööginoa ja pani selle D.K kõrile ning ütles: „Kui sa mulle

10 eurot ei anna, tapan ma su ära!“, mille tõttu, D.K, tundes suurt hirmu oma elu ja tervise

pärast, andis Safronovile olemasoleva 20 eurose rahatähe.

Seega Sergei Safronov võttis ära võõra vallasja, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

pannes selle toime vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, pani toime

KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo

1.1 Samuti tema, olles 9. märtsil 2024 ja 19. märtsil 2024 pannud toime väärteod KarS § 218

järgi, uuesti süstemaatiliselt 22. märtsil 2024 kell 13.54 võttis kaupluses XXX, aadressil

XXX, Tallinn, müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevat

kaupa summas 110, 43 eurot ning seejärel pööras võetud kauba enda kasuks neid müügisaalis

tarvitades ehk sõi ja jõi neid, teades, et ta ei plaani nende eest tasuda.

Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 30. märtsil 2024.a kell 22.45 YYY, XXX, võttis

müügisaalist omastamise eesmärgil kaupa summas 75,90 eurot, seejärel väljus müügisaalist,

jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni kuna peeti kinni turvatöötaja poolt.

Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 3. aprillil 2024.a kell 19.55 Tallinna J.R.N, Tallinn, VVV,

võttis müügisaalis omastamise eesmärgil erinevat kaupa summas 41,37 eurot, seejärel väljus

kaubaga müügisaalist jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni kuna peeti

kinni turvatöötaja poolt.

Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 4. aprillil 2024.a kell 11.03 Tallinna J.R.N, Tallinn,

GGG, võttis müügisaalis omastamise eesmärgil kindad Pierre Cardin maksumusega 12,99

eurot, seejärel väljus kaubaga müügisaalist jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu

lõpuni kuna peeti kinni turvatöötaja poolt.

Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 5. aprillil 2024.a kell 12.50 Tallinnas, TTT asuvas XXX

võttis müügisaalis omastamise eesmärgil erinevat kaupa summas 5,50 eurot (kohv

maksumusega 3,50 eurot ja Crossaint maksumusega 2 eurot), mille tarbis ära kohapeal

kavatsemata kauba eest tasuda.

Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 10. aprillil 2024 kell 00.11 Tallinnas, TTT XXX võttis

müügisaalis omastamise eesmärgil erinevat kaupa summas 197,82 eurot, seejärel väljus

kaubaga müügisaalist jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni kuna peeti

kinni turvatöötaja poolt.

Seega Sergei Safronov võttis süstemaatiliselt ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, s.o. pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9

järgi

1.2 Samuti tema 9. jaanuaril 2024 kella 09.00 paiku MMMs XXX asuvas MMM

Sotsiaalmajas esimese korruse koridoris ähvardas X.P-d selliselt:“...ma püüan su kinni

kusagil pimedas nurgas!“, samuti ähvardas lõhkuda kannatanu sõiduauto ning lisas, et kui tal

ei oleks tingimisi karistust, siis…ja jättis lause pooleli, millega tekitas X.P hirmu oma elu ja

tervise pärast, mida oli alust karta tänu varasematele vägivallategudele

Samuti tema uuesti 17. märtsil 2024 kella 23.40 paiku MMMs NNN OOO sihtis B.F-i

relvataolise esemega, millega tekitas B.F hirmu oma elu ja tervise pärast, mida oli alus karta.

Seega Sergei Safronov pani toime tervise kahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses vara

rikkumisega ähvardamise s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi.

1.3 Samuti tema, olles 27. veebruaril 2020 Harju MK otsusega 1-20-836 süüdi mõistetud

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning olles vägivalda kasutanud 8. märtsil 2023, uuesti korduvalt 15.

jaanuaril 2024 kella 01.00 paiku MMMs XXX asuvas ööbimistoas nr 10, lõi L.D-le käega

vastu näo vasakut poolt, tekitades temale füüsilist valu ja punetuse.

Seega Sergei Safronov pani korduvalt toime teisele inimesele valu tekitava kehalise

väärkohtlemise s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohtu 11. septembri 2024 otsusega lühimenetluses tunnistati Sergei Safronov

süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat. Sergei

Safronov tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9

kuud. Sergei Safronov tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks

vangistus 6 kuud. Samuti tunnistati Sergei Safronov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle

mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus

3 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Sergei

Safronovile lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Sergei

Safronovi karistuse hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 18. märts 2024 kell 00.05

kuni 18. märts 2024 kell 16.10 s.o 1 päev vangistust ja 22. märts 2024 kell 15.35 kuni 23.

märts 2024 kell 13.15 s.o 2 päeva vangistust s.t kokku 3 päeva vangistust, mõistes temale

ärakandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, millise karistusaja kandmise

algust loetakse alates tema viimasest isiku kahtlustatavana kinnipidamise kuupäevast s.o

alates 10. aprillist 2024.

2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON:

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja Merike Allikmäe.

3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 11. septembri 2024. a otsus kriminaalasjas nr 1-

24-3203 Sergei Safronovi suhtes ning mõista Sergei Safronov õigeks KarS §-de 121 lg 2 p 3,

§ 120 lg 1, § 200 lg 2 p 8 järgi. Kaitsja palub tunnistada Sergei Safronov süüdi KarS § 199 lg

2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada

mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Sergei Safronovi karistuseks 8 kuud vangistust, mille

kandmist lugeda alates Sergei Safronovi vahistamisest s.o 10. aprillist 2024. a.

4. Kaitsja on seisukohal, et Sergei Safronovile on võimalik mõista lühiajaline vangistus.

Sergei Safronov ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik nagu hindas maakohus. Kuigi talle on

mõistetud karistused alla sanktsioonide keskmist määra, on Sergei Safronovi arvates teda

alusetult süüdi mõistetud ning talle on mõistetud liialt range karistus.

4.1 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi esitatud süüdistuses on Sergei Safronov eelmenetluses ja kohtus

oma süüd varguste osas osaliselt tunnistanud ja väljendanud 10. aprillil 2024 puhtsüdamlikku

kahetsust. Süüdistatav väljendas kahetsust, on nõus kahjud hüvitama, aga mitte ühe korraga.

Toimepandud kuuest vargusest on neli jäänud kuriteo katse staadiumisse. Antud asjas on

olemas vastutust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavaid

asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on võimalik lugeda süüdistatava süü suurus veelgi

väiksemaks, sest ta kahetseb oma tegu siiralt.

4.2 KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuses kinnitas süüdistatav, et ütles need sõnad, sest

süda oli täis ning tal puudus tahe inimesi ähvardada. Safronov tunnistas, et kell 23.00 ei lastud

teda enam varjupaika ning ta läks OOOsse sooja. Ta leidis suveniirpüstoli, mis oli ehtsa

püstoli moodi. Vastupidi kohtu järeldusele sellest, et Safronov pidi vähemalt pidama

võimalikuks (otsuse lk 13 eelviimane lõik), et kannatanu võtab tema ähvardust reaalselt, oli

tema käitumine hirmu tekitamiseks vägagi primitiivne, sest kannatanu sai tööd edasi teha.

Seega ähvardamine ei saanud olla niivõrd tõsiselt võetav, kui hindas seda maakohus.

4.3 Ka X.P ähvardamine 9. jaanuaril 2024 lõhkuda kannatanu sõiduauto, ei saa olla reaalne

ähvardus KarS § 120 mõttes, et olla hirmul oma elu ja tervise pärast, mida oli alust karta tänu

varasematele vägivallategudele. Samas ta kinnitas, et Safronov ei ole teda varem löönud.

Süüdistuse kohaselt on talle inkrimineeritavates tegudest episood X.P suhtes kõige esimene,

seega ei saanud varasemad teod olla põhjuseks, et Safronovi poolt öeldud poolikuid lauseid

saaks võtta ohuna oma elule ja tervisele.

4.4 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses Safronov tunnistas, et ta ei löönud

kannatanut tugevasti. Ta ei tahtnud, et L.D teda kitseks nimetaks.

4.5 KarS § 200 lg 2 p 8 järgi esitatud süüdistuses midagi tõsist ei juhtunud. Ka andis

kannatanu süüdistatavale hoopis 20 eurot, seega ei saa pidada ähvardust reaalseks.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega,

asub seisukohale, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.

6. Kolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis toodud väidete pinnalt ei ole võimalik leida

veenvaid argumente Sergei Safronovi õigeksmõistmiseks temale inkrimineeritud kuritegudes

KarS § 121 lg 2 p 3; § 120 lg 1; § 200 lg 2 p 8 järgi. Esitatud apellatsioonis korratakse

peamiselt samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba

oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega

tõenduslikke argumente. Kolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja

järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus

vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele

väidetele.

7. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu asjaolule, et maakohus on üksikasjalikult andnud

hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus avaldatud ning uuritud tõenditele (II

kd, tl 186 pöördel-194). Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse

järgi. Apellatsioonis ei ole kajastatud tõendeid mida maakohus oleks jätnud tähelepanuta ning

kolleegiumil puudub alus apellatsioonis toodud paljasõnaliste väidete alusel ümber hinnata

maakohtu poolt tõenditele antavat hinnangut ja teha nende põhjal süüdistatava süüküsimuses

maakohtule vastupidine järeldus.

7.1 Kolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a otsuses

nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite

esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Kohtupraktikas on ringkonnakohtu

tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus

esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis,

kui selleks on veenvad põhjused. Käsiloleval juhul selliseid veenvaid argumente

apellatsioonist ei nähtu.

8. Maakohus võttis õigustatult Sergei Safronovile inkrimineeritud teo KarS § 120 lg 1 järgi

kvalifitseerimisel aluseks ähvardused, mida kannatanu C ise tajus kui hirmu tekitavat ning

pidas oma elu ja tervist ohustatuks. Maakohtu analüüsi alusel oleks see võinud tekitada hirmu

ka objektiivses kõrvaltvaatajas (II kd, tl 189-190).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et Sergei Safronovi olek, mis oli ärritunud ja karjuvalt

lausutud sõnade sisu ning püstoli sarnane musta värvi ese, on koostoimes sellised, mis

tekitavad hirmu ja tunduvad reaalsed ka kõrvaltvaatajale. Kaitsja jätab tähelepanuta selle, et

tegelikkuses ei oma tähtsust, kas süüdistataval oli ka tegelikult ähvarduse täideviimise

kavatsus või mitte ning tähtsust ei ole ka sellistel asjaoludel, kas süüdistataval oli olemas

ründevahend või mitte. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt

RKKKo nr 3-1-1-11-00, 1-20-2133, p 63-64).

8.1 Ka ei eelda ähvardamine seda, et see halvaks kannatanu igapäevategemised ehk töö.

Oluline on see, et ähvardusega tekitatakse kannatanus hirmutunnet, mistõttu ei muuda

igapäevatoimetustega edasi tegelemine ähvardust ebausutavaks. Tuleb märkida, et isegi juhul

kui kannatanu ei oleks hakanud hirmu tundma, tuleks seega kaaluda kolleegiumi hinnangul,

kas esineb alus rääkida ähvardamise katsest. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta, et ka

KarS § 120 kirjeldatud süüteo katse on karistatav. On ilmselge, et süüdistatav alustas süüteo

toimepanemist, kui püüdis kannatanu suhtes psüühilist vägivalda kasutada, kuid antud juhul

õnnestus see ka lõpule viia, sest kannatanu hakkas kartma. Seega nähtub, et süüdistatava

varasem käitumine kasiinos, ärritunud olek, konkreetne sõnakasutus ja relvataoline ese,

andsid kannatanule Cle objektiivse aluse oma elu ja tervise pärast kartma hakata, mistõttu

kohaldas maakohus õigesti materiaalõigust Sergei Safronovi süüditunnistamisel KarS § 120

järgi.

8.2 Kaitsja on viidanud kannatanu X.P ütlustele, kuid on need ütlused kontekstist välja

rebinud. Kaitsja jätab tähelepanuta, et süüdistatav ähvardas kannatanut nii kinni püüdmisega

pimedas nurgas kui ka sõiduauto lõhkumisega. Süüdistatav lausus need sõnad kannatanule

ajal, mil vehkis kätega kannatanu suunas ja lõi vastu kannatanu kätt. Seejuures olles ise

vihane ja agressiivne ning kasutades kõrgendatud häält. Seega andsid need asjaolud kogumis

kannatanule aluse karta nii vara rikkumist kui ka tervise kahjustamist.

8.3 Kaitsja märgib, et kuna X.P suhtes toimepandud kuritegu on kõige esimene, siis ei

saanud varasemad teod olla põhjuseks, et võtta süüdistatava öeldut ohuna oma tervisele.

Ilmselt pidas kaitsja silmas hilisemaid tegusid, mis on süüdistatavale süüks arvatud. Selline

kaitsja väide on ainetu ja jääb tagajärjetuks. Maakohus on üheselt tuvastanud, et kannatanul

oli alust pidada ähvardust reaalseks, sest kannatanule oli teada süüdistatava varasem

kriminaalne taust, impulsiivne ning konfliktne käitumine. Seega on olemas ähvarduse

tõsiseltvõetavus ning ka selles osas ei ole maakohus ebaõigesti materiaalõigust kohaldanud.

9. Maakohus on andnud põhjaliku vastuse kaitsja argumendile, et süüdistatav ei löönud

kannatanut L.D-d tugevasti. Maakohus on üksikasjalikult analüüsinud ka süüteokoosseisu

objektiivset koosseisu ning need põhjendused on maakohtu otsuses piisavad, mistõttu

ringkonnakohus ei näe siin mingeid õiguslikke minetusi. Kaitsja jätab tähelepanuta, et

kannatanu tundis füüsilist valu ja löögi saanud koht läks tuliseks. Olukorras, kus järgmisel

päeval on kõrvalistele isikutele näha kannatanu põsel kerge paistetus, saab üheselt jaatada

piisavat valu tugevust. Seega kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et kaitseversiooniga ei

saa nõustuda, et justkui oleks tegemist väheintensiivse füüsilise kontaktiga, millega põhjustati

kannatanule ainult ebamugavust.

9.1 Kolleegium peab vajalikus märkida, et arvestades tõendeid kogumis saab teha üheselt

järelduse, et nn „objektiivsete kõrvalseisjate“ arusaamast tulenevalt oli süüdistatava tegevus

kannatanu suhtes sotsiaalse arusaama kohaselt vaadeldav ründena ja see tekitas kannatanule

valu. Õige on maakohtu järeldus, et kannatanu tajus põsele löömist füüsilise vägivallana ning

käsiloleval juhul ei olnud süüdistatava käitumise väline intensiivsus minimaalne ning see

ületas bagatellkäitumise piiri.

10. Röövimise osas refereerib kaitsja kannatanu ja tunnistajate ütlusi, kuid mingit järeldust, et

maakohus oleks tõendeid hinnates eksinud, apellatsioonist ei nähtu. Pelgalt kaitsja seisukoht,

et midagi tõsist ei juhtunud, ei ole aluseks asuda seisukohale, et maakohus oleks kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust. Röövimise põhikoosseis ei nõua tagajärjena raske

tervisekahjustuse tekitamist, piisab ähvardamisest ja kehalisest väärkohtlemisest.

10.1 Kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et ähvardus kannatanu tappa ei olnud tõsiseltvõetav

ähvardus. Käsiloleval juhul ähvardas süüdistatav kannatanut noaga, pannes selle kannatanule

kõrile ja ähvardades kannatanu tappa kui talle kannatanu ei anna 10 eurot. Kohtupraktika

kohaselt tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 8 järgi tegu juhul, kui ese on spetsiaalselt

kehavigastuse tekitamiseks valmistatud või kohandatud, aga ka teisi esemeid, millega on

võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada. Määravaks on, et esemel on

objektiivselt sellised omadused, et seda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes,

millega süüdlane ähvardas (vt RKKKo nr 1-21-8355, p 18). Käsiloleval juhul on need nõuded

täidetud, sest süüdistatav ähvardas kannatanut noaga, millega oli võimalik kannatanu tappa.

Seega tuleb kolleegiumil nõustuda maakohtuga, et kannatanu tajus ohtu oma elule ja tervisele,

mistõttu andis kannatanu süüdistatavale 20 eurot.

10.2 Kaitsja poolt märgitud asjaolu, et kannatanu andis süüdistatavale hoopis 20 eurot, ei

tähenda seda, et ähvardus ei olnud reaalne ja tegemist ei oleks röövimisega. Süüdistatava

tahtlus oli küll suunatud 10 euro saamisele, kuid kannatanu andis süüdistatavale 20 eurot, sest

tal oli 20-eurone kupüür. Seega apellatsioonis toodu ei kummuta röövimise objektiivset

koosseisu. Pannes noa kõrile ja nõudes raha ning ähvardades raha mittesaamisel kannatanut

tapmisega, murdis süüdistatav kannatanu valduse raha üle. Järelikult täitis süüdistatav oma

tegevusega röövimise objektiivse koosseisu ning taaskord ei ole maakohus kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust.

11. Mõistetud karistusi KarS § 121 lg 2 p 3; § 120 lg 1; § 200 lg 2 p 8 järgi pole eraldi

apellatsioonis vaidlustatud. Käsiloleval juhul ei ole maakohus KarS § 121 lg 2 p 3; § 120 lg 1;

§ 200 lg 2 p 8 järgi karistusliigi ja -määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning

on jälgitavalt põhjendanud karistusliigi ja- määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Kohus on

põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga.

11.1 Kaitsja on vaidlustanud ainult KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud karistust, tehes

ettepaneku mõista süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Maakohus on süüdistatavale

mõistnud karistuseks 6 kuud vangistust, seega palub kaitsja sisuliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

mõistetud karistuse raskendamist, mis kaitsja apellatsiooni alusel aga võimalik ei ole.

Tegemist on õiguslikult asjakohatu taotlusega ja seda ka juhul kui kaitsja apellatsiooni oleks

muus osas saatnud edu.

12. Küll peab aga kolleegium vajalikuks apellatsiooni piiride väliselt märkida, et maakohus

on ekslikult jätnud kohaldamata KarS § 65 lg 2 sätte, sest osad süüdistatavale inkrimineeritud

kuriteod on pandud toime pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku

ärakandmist. Kuna ringkonnakohus vaatab kriminaalasja läbi üksnes süüdistatava kaitsja

apellatsiooni alusel ning maakohtu otsuses eelmärgitud vea parandamine oleks süüdistatava

olukorda raskendav, puudub kolleegiumil seadusest tulenev pädevus maakohtu minetust

kõrvaldada.

13. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

Apellatsioonimenetluse kulu on Sergei Safronovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi kulu. Sergei Safronovi kaitsja Merike Allikmäe esitas taotluse, mille kohaselt kulus

tal tõendite kogumiseks 30 minutit, otsuse analüüsiks 30 minutit, apellatsiooni koostamiseks

90 minutit ja taotluse esitamiseks 30 minutit. Seega 216 eurot, millele lisandub käibemaks

47,52 eurot, kokku 263,52 eurot.

13.1 Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 sätestab, et

määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel

lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid

kokku mitte üle 144 euro ühes kohtuastmes. Ainsa erandina on ette nähtud kohtuistungil

osalemine, millise toimingu eest võib ühes kohtuastmes taotleda tasu 144 eurost piirmäära

ületavalt. Seega maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks on 144 eurot, millele

lisandub käibemaks 31,68 eurot. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 144 eurot, millele

lisandub käibemaks 31,68 eurot, kokku 175,68 eurot.

13.2 KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1

punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on

apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Sergei Safronovi

suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad

menetluskulud süüdistatava kanda.

14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium

Harju Maakohtu 11. septembri 2024. a otsuse muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)