2-24-125693/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-125693

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T.P vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

80 eurot 15 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806, asukoht XXX), lepinguline esindaja Carlo Kask, e-

post XXX

Kostja: T.P

(isikukood XXX, registrijärgne elukoht

xxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post

XXX)

Kohtuistungi aeg

Protokollija

17. detsember 2024

Kohtuistungisekretär Evelin Õunapuu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista T.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 72 eurot 61 senti (sealhulgas põhivõlg 41 eurot 29 senti, põhivõlalt 41 eurolt 29

sendilt 14. oktoobri 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6 eurot 32 senti ja

sissenõudmiskulu 25 eurot);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 41 eurolt 29 sendilt alates 15. oktoobrist 2024 kuni

põhivõlgnevuse 41 euro 29 sendi tasumiseni määras 0,05% päevas.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud T.P kanda.

6. Mõista T.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 303 eurot.

7. Mõista T.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või

nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale T.P vastu

hagiavalduse, milles palub kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõla 41,29

eurot, viivise 6,32 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 ja kostja lepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma

kostjale sideteenust numbrile 58326630 ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest.

Kostja kohustus tasuma arved sellel märgitud tähtajaks. Maksetega viivitamise korral

kohustus kostja tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei tasunud arveid alates

1. novembrist 2023. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus kokku 41,29

eurot. Tele2 piiras kostja teenused alates 9. detsembrist 2023. Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 10. jaanuarist 2024.

Vastavalt Tele2-ga kokkulepitule on kostjal kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest

tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-

d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud kostja aadressile kolm

tasulist meeldetuletuskirja: 4. juunil 2024 maksumusega 15 eurot, 18. juunil 2024

maksumusega 5 eurot ja 14. augustil 2024 maksumusega 5 eurot. Hageja nõuab kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist summas 25 eurot.

Tele2 loovutas 24. aprillil 2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud

loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

Arvestades viivisemäära 0,05% päevas ning viivitatud päevade arvu, nõuab hageja kostjalt

viivise tasumist hagi esitamise seisuga 6,32 eurot. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvat viivist põhinõudelt alates 15. oktoobrist 2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

viivise määraga 0,05% päevas.

2. Kostja saatis kohtule 6. novembril 2024 e-kirja (aadressilt XXX), milles märgib inglise

keeles, et ei nõustu maksetega ning dokumentides on vale informatsioon. 12. novembri 2024

e-kirjas märkis kostja täiendavalt, et ta on hagejale öelnud, et saab kõik ilma kohtuta tasuda,

kuid hageja ei ole oma töös professionaalne.

3. Asjas toimus 17. detsembril 2024 kohtuistung. Kostja istungile ei ilmunud.

Kohtuistungisekretär helistas kostjale ning kostja avaldas, et ta ei ole kohtukutset kätte

saanud. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja ei ilmunud kohtukutse

kostjale kättetoimetamisele vaatamata kohtuistungile. Kohus rahuldas hageja taotluse

tagaseljaotsuse tegemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 järgi kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja taotleb

kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus TsMS §

413 lg 1 kohaselt hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tee TsMS § 413 lg 3 järgi

tagaseljaotsust, kui 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal

või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile

kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile

ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või

asja lahendamisega tema osavõtuta.

5. Käesoleva hagi hind on 80,15 eurot. Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

6. Kohtu hinnangul on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud. Kostja on kohtuga korduvalt suhelnud e-posti aadressilt XXX. Kohtukutse

kohustusega ilmuda 17. detsembril 2024 toimuvale kohtuistungile saadeti kostjale e-posti

aadressile XXX esmalt 28. novembril 2024 ning seejärel 4. detsembril 2024 koos hoiatusega,

et kutse loetakse kättetoimetatuks 3 päeva möödudes ning alusena viidati TsMS § 3141 lg 1.

Hoiatus edastati kostjale inglise keeles, s.o samas keeles, mida kostja on kohtuga suheldes

kasutanud. Kutses selgitati kostjale istungilt puudumise tagajärgi, sh seda, et kohus võib

juhul, kui kostja istungile ei ilmu, teha hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kostja ei ilmunud

sellele vaatamata 17. detsembri 2024 kohtuistungile. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast

põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kostja väide kohtukutse mittekättesaamise

kohta on ümberlükatud eelnevalt kirjeldatud andmetega kohtukutse kättetoimetamise kohta.

Kostja ei ole kohtule teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega

kostja osavõtuta. Kohus saab TsMS § 413 lg 1 ja 3 kohaselt lahendada asja seega

tagaseljaotsusega.

7. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskuludena on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 35 eurot, kokku 100 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1

ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Hageja on kandnud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise

kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi 3 tundi ja 30 minutit

tunnihinnaga 122 eurot (käibemaksuga). Hageja esitas nõude sideteenuse lepingust tuleneva

põhivõla, võla sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise

vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu.

Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamise,

16. detsembri 2024 väiksemahulise menetlusdokumendi esitamise ja lühiajalisel

kohtuistungil videosilla kaudu osalemisega. Kohus ei ole hagejalt 16. detsembril 2024

esitatud seisukohta küsinud. Kohus ei pea ajakulu 3 tundi ja 30 minutit täies mahus

põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu on seega

vajalik ja põhjendatud 1,5 tunni, s.o 183 euro ulatuses (käibemaksuga). Hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane ja ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 303 (100 + 20 + 183) euro

ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 303 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik