2-24-116156/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116156

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V Bi vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1959,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja: V B (isikukood xxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1489 eurot, viivis perioodi 21.04.2024-

13.06.2024 eest 27,46 eurot, viivis perioodi 14.06.2024-18.12.2024 eest 93,87 eurot ja

viivis põhivõlalt kohtuotsuse tegemisele järgevast päevast kuni põhivõla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 16%

aastas.

3. Jätta rahuldamata intressinõue 97,18 eurot, lepingutasunõue 15 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja 13.06.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise nõue 42,19 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 85,51% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

14,49% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi

kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 457,48 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude (457,48 eurot) täies

ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 13.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 03.11.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1489 eurot, intress 97,18 eurot,

lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 69,65

eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 14.06.2024 kuni põhinõude (1489,00

eurot) täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas.

2. Hageja toob välja, et nõude aluseks on xxx AS (krediidiandja) ja kostja vahel 3.11.2023

sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt

lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1489 eurot. xxx AS on esitanud järgmise

kinnituse kauba üleandmise kohta: „Seadme ostuleping on vormistatud esinduses Ülemiste

Keskus. Kaup on üle antud kliendile 2023-10-29 17:53:49“.

Lepingu krediidi kulukuse määr oli 37,14% aastas ja intressimäär 16% aastas.

Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. 6.02.2024 saatis krediidiandja kostjale lepingusse

märgitud kostja postiaadressile lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.02.2024. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul.

Vastavalt lepingule oli kostja kohustatud tasuma lepingutasu 15 eurot, kostja seda maksnud ei

ole. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes lepingu

punktis 7 sätestatust, kokku 50 eurot järgmiste toimingute eest: 26.03.2024 esimese tasulise

kirja saatmine 25 eurot, 8.04.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 18.04.2024 kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, mis

sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega tehtud kulud. Hageja väitel saadeti meeldetuletuskirjad kostja poolt lepingusse

märgud aadressile kui ka e-postiaadressile.

Viivist nõuab hageja alates 28.02.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses määras, s.o 16% aastas so 0,04% päevas.

xxx AS loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike

Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 28.08.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka

kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale

antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on omakäeliselt allkirjastanud xxx

lepingu nr xxx. Hageja väitel sõlmiti leping 03.11.2023. Kohtule esitatud lepingust sellist

kuupäeva ei nähtu, lepingus on kuupäev 29.10.2023. Hageja ei ole selgitanud, miks ta loeb

lepingut sõlmituks alates 03.11.2023.

Hageja selgitab, järelmaksulepinguga sai kostja soetada kauplusest kauba maksumusega 1489

eurot. Hageja on edastanud kauba müüjalt, kelleks lepingus on märgitud xxx AS, saadud

selgituse, et järelmaksuleping sõlmiti xx AS Ülemiste Keskuse kaupluses ning et kaup anti

kostjale üle 2023-10-29 17:53:49. Eeltoodud selgitus haakub sellega, et lepingul on

omakäeline allkiri ning ka lepingus oleva kuupäevaga. Kauplusest kauba kohesel

väljastamisel ei pruugita võtta ostja allkirja kauba kättesaamise kohta. Kohus peab usutavaks,

et kostja sai kauba kaupluses kohapeal kätte kohe järelmaksulepingu allkirjastamisel (seda

sõltumata sellest, et hageja peab lepingu sõlmimise ajaks hilisemat kuupäeva).

Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal

kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 50,16%).

Kohus ei nõustu, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on tõenditena esitanud laenutaotluse (dtl 56) ja maksehäireregistri päringu vastuse (dtl 57).

Maksehäireregistri päring on aga tehtud 13.06.2024, st enne hagi esitamist, mitte enne

laenulepingu sõlmimist. Laenutaotluses on küsitud vaid kostja igakuist sissetulekut ja

igakuiseid kohustusi. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja

sissetulekut (nt Maksu-ja Tolliametist või konto väljavõttelt), ülalpeetavate olemasolu ega

finantskohustusi. Krediidiandja andis laenu kostja poolt esitatud kahe numbri (kuu sissetulek

ja kuu kohustused) alusel. Kohus on seega seisukohal, et VÕS § 4034

sätestatud

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise asjaolud on olulises osas esile toomata ja

tõendamata. Seda, et sellised asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada, selgitas kohus menetlusse

võtmise määruses, peale mida hageja esitas ka täiendava seisukoha ning nõude

ümberarvestuse.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli küll kehtiv tarbijakrediidileping, laen

oli kostja kasutusse antud, ent vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldab

kohus hageja nõude osaliselt, vastavalt VÕS § 4034 lõikes 7 toodud tagajärgedele.

Lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg (20.04.2024) on saabunud. Ent hageja väitel on

leping üles öeldud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus

(milleks on ka lepingu üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt

loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse

saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Hageja väitel saadeti lepingu üles ütlemise hoiatus (dtl 53) ja üles ütlemise teade (dtl 54)

lepingus märgitud kostja postiaadressile. Hageja on tõendina esitanud kirjade pdf formaadis

failid, mis ei tõenda kirjade saatmisviisi. Samasuguseid kirju saadetakse praktikas nii posti kui

e-postiga. Samuti on praktikas esitanud hageja muudes menetlustes väiteid, et kiri saadeti ühel

viisil, ent tõend näitab teistsugust saatmisviisi; samuti on tõendist nähtuvalt näiteks tähitud

kirjaga saadetud kirjad saatjale tagasi saadetud. Seetõttu ei saa kohus arvestada hageja väidet

tõendina. Sellest tulenevalt on tõendamata, millisel viisil kirjad saadeti ning mis ajast alates

saab saadetud kirju lugeda kostja mõjusfääri jõudnuks. Kuivõrd tahteavalduse kehtivaks

muutumine on tõendamata, on üles ütlemine toimetu.

Arvestades, et hageja väitel ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud ning kõigi tagasimaksete

tasumise tähtaeg on saabunud, on kasutusse antud põhivõla tagastamise nõue sissenõutav.

Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja §

4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 1489 eurot.

Hageja algne intressinõue lepingujärgses intressimääras jääb VÕS § 4034 lg 7 alusel

rahuldamata. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal

kehtinud seadusjärgse intressimääraga, ent hageja ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

ümberarvestatud intressinõuet esitanud.

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt

viivist, ent seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingujärgsest

viivisemäärast. Lepingujärgne viivise määr oli 16% aastas. Seega mõistab kohus VÕS § 101

lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (1489 eurolt) alates lepingu kõigi

maksete tähtaja saabumisest, s.o alates 21.04.2024 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 16% aastas. Arvestatud viivis perioodi

21.04.2024-13.06.2024 eest on 27,46 eurot, perioodi 14.06.2024-18.12.2024 eest on 93,87

eurot.

Hageja nõuab lepingu üles ütlemise järgselt saadetud võla meeldetuletuskirjade kui

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.

Hageja väitel tuleneb õigus

sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmiseks lepingu tingimuste punktist 7.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga

lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude

hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust

kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei

sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte

piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige

leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut

kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte

vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju

tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole tõendina esitanud viidatud hinnakirja, millest

hageja väitel peaks tulenema kokkulepe võla sissenõudmiskulude hüvitamise määrade osas.

Hageja esitas lingi xxx kodulehele, väites, et ei saa hinnakirja eraldi failina esitada. Link

menetlusdokumendis ei saa olla tõendiks, sest lingi alt avanev sisu on ajas muutuv, mistõttu ei

saa hilisemas menetluses enam olla kindel, milline sisu avanes mingil ajahetkel. Samuti ei ole

selge, mis ajast mis ajani kehtis hinnakiri, millele hageja viitab. Võla sissenõudmiskulude

hüvitamise kokkuleppele peaks kohalduma see hinnakiri, mis kehtis sel ajal, kui kulu tekkis.

Seega ei ole hageja tõendanud kokkulepet võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitise

määrade kohta ning ei ole alternatiivselt ka tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses.

Samuti on meeldetuletuskirjad saadetud enne lepingu korralist lõppemist ning kohus jõudis

järeldusele, et üles ütlemine oli toimetu. Seega ei olnud kirjad saadetud peale lepingu

lõppemist. Neil põhjustel jätab kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

rahuldamata.

5. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks

on: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 65 eurot; täiendav riigilõiv

hagiavalduse esitamiselt 250 eurot, hageja esindajale makstud tasu 358 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud koos

hagiavaldusega, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122

eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

315 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1959,07 eurot, millelt on

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 315 eurot. Seega on

hagilt tasutud riigilõiv summas 315 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi hagiavalduse lisa kohaselt

järgmiselt: täiendavate alusdokumentidega tutvumine, analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine

kohtule 2 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega, milles kostja aktiivselt ei osalenud. Tulenevalt hageja poolt kohtule esitatud

menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja

ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on

hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 535 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagihind oli 1959,07 eurot. Kohus rahuldas hageja

nõude põhivõla osas summas 1489 eurot ja viivisenõude alates 21.04.2024 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna

on 186,13 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi summas 1675,13 euro

ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast 85,51%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 85,51% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

14,49% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 85,51% hageja põhjendatud menetluskuludest,

millele vastab summa 457,48 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

6. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marus Juha

kohtunik