2-23-143196/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

18. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-23-143196

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V. K. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

2499,25 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ,

registrikood 11542046) lepinguline esindaja: A. V. (e-

post XXX)

Kostja: V. K. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista V. K.lt tagastamata krediidisumma 1545,86 eurot ja viivis 96,31 eurot B2

Impact OÜ kasuks.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded V. K.lt intressivõlgnevuse ja

sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

4. Menetluskulud jätta 34,29% ulatuses B2 Impact OÜ ning 65,71% ulatuses V. K.

kanda.

5. Välja mõista V. K.lt menetluskulu 229,99 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V. K.l tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 15.05.2022 krediidilepingu nr 1710739974220, millega

krediidiandja võimaldas kostjale krediiti limiidiga kuni 2000 eurot, kostja kohustus tasuma krediidi

kasutamise eest intressi 36% aastas ning tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja intressi

katteks krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja võttis perioodil 15.05.2022-08.02.2023

kasutusse krediidi 4259,71 euro ulatuses, kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste

maksetena ta kohaselt ei täitnud. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kokku üksnes

2713,85 euro ulatuses. Alates 10.03.2023. a maksest on kostja jätnud kõik lepingust tulenevad

kohustused täitmata. Krediidiandja ütles lepingu üles 25.05.2023 ning loovutas lepingust tulenevad

nõuded hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlg summas 2000 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga

oli kostjal tasumata intress 219,13 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud

kulu 30 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 2000 eurolt 26.05.2023 – 05.12.2023

perioodi eest määraga 24% aastas kokku summas 255,12 eurot.

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei

olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja pangakonto

väljavõttest, Krediidiinfo, rahvastikuregistri ja taust.ee andmetest. Teostatud analüüsi tulemusel

saadi kostja täiskuude keskmiseks netosissetulek 1270,08 eurot, kostja maksevõimeks hinnati

391,576 eurot. Analüüsi tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et krediidilimiidi 2000 euro

tagastamine 60 kuu jooksul oli kostjale jõukohane.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2000 eurot, intressivõlgnevuse

219,13 eurot, viivisvõlgnevuse 255,12 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kättetoimetamisportaalis 02.07.2024. Kostja ei ole

hagile vastust esitanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 15.05.2022 „HyBa CREDIT“

krediidilepingu, millega krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti limiidiga 2 000 eurot

intressiga 36% aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama igakuiste maksetena iga

kuu 10. kuupäeval krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Lepingus märgitud krediidikulukuse

määr oli 41,7% aastas, krediidi tagastamise lõpptähtpäevaks oli kokku lepitud 10.05.2027 (leping

dtl 60). Pooled muutsid 05.01.2023 krediidilepingu põhitingimusi, millega muudeti lepingu

täitmine tähtajatuks ning väljastatud krediit tagastatakse 60 kuu jooksul alates viimasest krediidi

väljamaksmisest. Pärast krediidi igakordset väljamaksmist arvutab Krediidiandja uued osamaksed

lähtuvalt eeldusest, et kogu kasutusse võetud krediit tagastatakse 60 kuu jooksul 60 osamaksega

(dtl 66-67).

5. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on 15.05.2022 kostja kontole kantud 2000 eurot,

01.07.2022 kantud summas 1400 eurot, 19.06.2022 kantud 300 eurot, 21.06.2022 summas 300

eurot, 26.08.2022 summas 44 eurot, 21.09.2022 summa 35 eurot, 15.10.2022 summas 35 eurot,

6.11.2022 summas 37 eurot, 23.12.2022 summas 37 eurot, 5.01.2023 summas 38 eurot 08.02.2023

summas 33,71 eurot, kokku 4259,71 eurot selgitusega „Hyba CREDIT väljamakse“ (dtl 69-80).

Kinnituskirjast (dtl 85-86) nähtuvalt loovutas krediidiandja lepingust tulenevad nõuded kostja

vastu hagejale 26.05.2023.

6. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

7. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 15.05.2022 lepingu

sõlmimise ajal 16,95%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 41,7% aastas

vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

9. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

11. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

12. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

13. Hageja selgituste kohaselt hinnati kostja maksevõimelisust laenulepingu sõlmimisel kostja

kontoväljavõtte ja maksehäireregistri andmete alusel. Kostja kontoväljavõtte analüüsimiseks

kasutati AccountScoringu teenust, mille tulemusel saadi kostja keskmiseks sissetulekuks 1270,08

eurot, finantskohustused 260 eurot (lähtuti pangakonto väljavõttelt saadud andmetest), muud

minimaalsed kulud 500 eurot (lähtuti kostja esitatud andmetest, kuna kostja esitatud summa ületas

lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjades kehtestatud piirmäära), ülalpeetava kulu 55 eurot

(krediidiandja sise-eeskirjas kehtestatud miinimum), puhver 63,504 eurot (5% netosissetulekust,

arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks). Kostja maksevõimeks hinnati

391,576 eurot. Selle tulemusel jõudis esialgne krediidiandja järeldusele, et krediidilimiidi 2 000

euro tagastamine 60 kuu jooksul on kostjale jõukohane.

14. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 15.05.2022 lepingu sõlmimisel välja kostja muude

kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelike kulude suurust, sh igakuised vältimatud

püsikulutused toidule, eluasemele, ülalpeetavatele jms. AccountScoring väljavõttel on pangakontol

kajastatud makseid küll kulugruppide kaupa eristatud, kuid esitatust ei nähtu, et vastavat oleks

sisuliselt analüüsitud ega arvesse võetud - krediidiandja on lähtunud tegelike kulutuste asemel oma

sise-eeskirjas sätestatud eelduslikest kuludest (arvutuskäik dtl 38-40) ning kostja esitatud

väidetavast sissetulekust.

15. Nähtuvalt konto väljavõttest (dtl 40-55) on kostja kulutused seonduvalt hasartmängudega

suuremad, kui hageja on oma arvutustes välja toonud (kokku 500 eurot perioodil). Hagi kohaselt

oli kostja märkinud sissetulekuks 1200 eurot, igakuiseks kohustuseks 600 eurot ja muud

kohustused 500 eurot. Kontoväljavõtte kohaselt hagejal töötasu jaanuaris ajavahemikus

14.01.2022-31.01.2022 ei makstud, veebruaris laekus töövõimetoetus (TVT) 469,03 eurot,

töövõimetushüvitis 73,17 eurot, sotsiaaltoetus 41,68 eurot ning töötasu 607,29 eurot; märtsis

laekus TVT 423,64 eurot, sotsiaaltoetus 41,68 eurot, töötasu 568,96 eurot; aprillis laekus TVT

469,03 eurot, sotsiaaltoetus 41,68 eurot, töötasu 1074,09 eurot, mais laekus TVT 489,90 eurot,

sotsiaaltoetus 41,68 eurot ning töötasu 434,38 eurot. Seega oli igakuine sissetulek jaanuaris

teadmata suuruses, veebruaris 1191,17 eurot, märtsis 1034,28 eurot, aprillis 1584,80 eurot ning

mais 965,96 eurot, s.o 14.01.2022-14.05.2022 kokku 4776,21 eurot ja keskmiselt (4776,21/4)

1194,05 eurot.

16. Kostja väljaminekute puhul on arvestatud elatisega 55 eurot kuus. Tegelikkuses nähtub

kontoväljavõttest, et kostja on tasunud elatist 110 eurot kuus, seega on võlausaldaja arvestused

põhinenud valedel alustel.

17. Hageja on arvestanud finantskohustuseks kõigest 260 eurot kuus. Konto väljavõttel kajastuvad

maksed veebruaris 2022 Ferratum Bank AS-ile, Placet Group OÜ-le, Elisa Teleteenused AS-ile,

TF Bank AB (Publ.)Eesti filiaalile, kokku 354,15 euro eest, märtsis 2022. a 259,16 euro ulatuses,

aprillis 261,18 eurot, mais 259,94 eurot. Samuti on kostjal suurtes summades väljamaksed Elisa

Eesti AS-ile, kokku perioodil 889,61 eurot (ja seda lisaks Tele2 Eesti sideteenuste arvetele). Ka

nähtub kontoväljavõttest, et märtsis 2022 on kostja saanud täiendava laenu Ferratum Bank AS-ilt

summas 126 eurot, 04.05.2022 Svea Finance AS-ilt summas 1000 eurot ja 09.05.2022 summas 200

eurot. Esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud kostja olemasolevate kohustuse põhiosa ja

intresside suuruse, lepingu(te) kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise

(sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Kohtule esitatud konto väljavõttest

nähtub läbivalt, et kostja kontol püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei ole. Kontolt nähtub

ka korduv teistelt eraisikutelt laenu saamine.

18. Kohus on seisukohal, et hageja väited on seega vastuolulised ning kogutud andmed ei olnud

piisavad ega usaldusväärsed selleks, et lugeda VÕS § 4034 sätestatud kohustus nõuetekohaselt

täidetuks. Laenu anti matemaatilise tehte puhul, arvestades sissetulekut, lahutades sellest maha

teoreetilised määrad. Millised kohustused kostjal selleks ajaks tegelikult olemas olid, krediidiandja

välja ei selgitanud. Samuti ei selgitanud krediidiandja välja kostja tegelikke igakuiseid kulutusi.

Krediidiandjale pidi oma majandustegevusest tulenevalt olema teada, et paljud inimesed võtavad

laene korraga mitmetelt krediidiandjatelt ning selline käitumine on jätkuv. Sellisel viisil satub

inimene varem või hiljem makseraskustesse, sest mingil hetkel ei suuda ta uute laenude võtmise

kaudu eelmisi ära tasuda. Konto väljavõtte kaudu on siiski võimalik tuvastada selliseid asjaolusid,

samuti viited teiste kontode olemasolule. Antud juhul kostja hageja väitel ise deklareeris

igakuisteks finantskohustusteks (st tagasimakse summadeks) 600 eurot kuus ja muudeks

kohustusteks 500 eurot. Seega kostja poolt väljatoodud sissetulekust 1200 eurost jäi üle 100 eurot.

Kohtu hinnangul oleksid need asjaolud kogumis vastuoluliste ja puudulike andmetega eeldanud, et

krediidiandja kogub täiendavat teavet (seda kasvõi tarbijalt endalt täpsustusi küsides).

19. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 15.05.2022 lepingu sõlmimisel ja selle hilisemal

muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

20. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja

oleks jätnud hagejale mingi teabe teadlikult esitamata. Olukorras, kus kostjalt teavet ei küsitud (sh

teavet varasemate finantskohustuste ja nende täitmise kohta), ei saakski kostjale ette heita selle

teabe esitamata jätmist. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks

pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolu järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

21. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise hetkel oli VÕS § 94-järgne

intressimäär 0%.

22. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

23. Kohtule on esitatud lepingu ülesütlemise teatis (dtl 84), mille kohaselt on krediidiandja palunud

kostjal tasuda tekkinud võlgnevuse summas 284,29 eurot ning on kostjat teavitanud, et juhul kui

kostja võlgnevust ei tasu, siis loeb krediidiandja lepingu lõppenuks 25.05.2023.

24. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja tegema tagasimakseid tasudes igakuiselt minimaalse

osamakse, mis koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 kasutusele võetud krediidist) ja kasutusse

võetud krediidilt igakuiselt arvestatud intressist (dtl 60-66). Hagiavalduses välja toodud andmete

kohaselt olid kostjal lepingu ülesütlemise teatise saatmise seisuga tasumata 10.03.2023, 10.04.2023

ja 10.05.2023 osamaksed ning kostja ei tasunud neid ka täiendavalt antud tähtaja jooksul. Seetõttu

leiab kohus, et lepingu ülesütlemise teate saatmise seisuga oli kostja viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates

25.05.2023.

25. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg

1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

26. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi

kasutamiseks lõppenud. Hagiavalduse kohaselt sai kostja krediiti kokku 4259,71 euro ulatuses ning

kostjalt on lepingu täitmisena laekunud kokku 2713,85 eurot, mis tuleb arvestada tasutuks põhivõla

katteks. Seega jääb lepingu põhiosa jäägiks 1545,86 eurot (4259,71 – 2713,85). Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 1545,86 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne

intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses

rahuldamata.

27. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

28. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja taotlenud viivise väljamõistmist perioodi 26.05.2023 kuni

05.12.2023 eest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

96,31 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:

29. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade

saatmisega kogusummas 35 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise

ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise

nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi

(2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude

hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

30. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2499,25 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab

hagihinnale 1642,17 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 34,29% ning kostja kanda 65,71% menetluskuludest.

31. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 350 eurot, mis koosneb riigilõivust.

Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 106,99

eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 243,01 eurot riigilõivu.

32. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kostja menetluses sisuliselt osalenud ei ole. Kohus

asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

33. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

229,99 eurot (350 x 64,61%).

34. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

35. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

Kohtunik