2-24-104348/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-104348

Tsiviilasi

Bondora AS hagi I V vastu põhivõlgnevuse 587,60 euro,

intressi 40,20 euro, haldustasude 10,60 euro, viivise 66,21

euro, meeldetuletustasude 15 euro, maksehäirete

teatetasu 14,99 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

834,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), asukoht A.

H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: E A, EFTA Legal OÜ; e-post:

xxx

Kostja: I V (isikukood xxx), elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista I Vlt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 587,60 eurot, intress 40,20

eurot, haldustasud 10,60 eurot, seisuga 07.06.2024 sissenõutavaks muutunud viivis

66,21 eurot ning alates 08.06.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivis põhinõudelt

(587,60 eurolt) määras 16,94% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta rahuldamata hagi meeldetuletustasude 15 euro ja maksehäirete teatetasu 14,99

euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud I V kanda.

5. Välja mõista I Vlt Bondora AS kasuks menetluskulud 385 eurot, s.o riigilõiv 245

eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu

120 eurot.

6. Välja mõista I Vlt Bondora AS kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada TallI Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 22.11.2022 sõlmitud laenuleping nr xxx,

millega kostja sai laenu 637 eurot, intressimääraga 16,94% aastas, lepingutasuga 37 eurot ja

haldustasuga 4% aastas. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata

vähemalt kolm üksteisele järgnevat (juuli, august ja september 2023) graafikujärgset

osamakset, andis esialgne võlausaldaja 14.09.2023 kostjale täiendava tähtaja (13.10.2023)

võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu erakorraliselt

üles 16.10.2023.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt

rahuldamata sissenõudmiskulude 29,99 euro nõudes.

Hageja palub lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla

sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on

saadetud 19.06.2023, 19.07.2023 ja 23.08.2023.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse.

Kohtule nähtuvalt ei ole täidetud lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulude nõudmise

eeldused – hageja ei ole enne tasuliste meeldetuletuste saatmist saatnud kostjale tasuta

meeldetuletusi. Samuti ei nähtu hagiavaldusest ega ka lisana esitatud tõenditest (lisa 6.1-6-3),

kas tegemist on sama võlgnevuse korduva meelde tuletamisega või graafikujärgse uue

võlgnevuse meeldetuletusega. Seega jätab kohus rahuldamata meeldetuletustasude nõude 15

euro ulatuses.

VÕS § 1132 lg 6 järgi samas sättes sätestatud tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on

tühine.

Hageja palub välja mõista ametliku maksehäireregistri teatise tasu 14,99 eurot. Hagiavalduse

kohaselt on pooled laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku, et laenuandja pakutava lisatoote

või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtjalaenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud

hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis

edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. 21.07.2023 maksehäire edastamise

teate maksumuseks on 14,99 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist sissenõudmiskuludega VÕS §

1132 mõistes. Ei ole oluline, kuidas laenuandja meeldetuletustasusid nimetab, nimetades neid

lisateenusteks või maksehäireteadeteks. Sisuliselt nõuab hageja tarbijalt topelt

sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal lisaks VÕS § 1132 sätestatule. Kuivõrd VÕS § 1132

lg 6 kohaselt on sellised kokkulepped tühised, jätab kohus maksehäireregistri teatise tasu 14,99

eurot rahuldamata.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses

proovitud võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx, kuid

võlgnik dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Rahvastikuregistri andmetel on aadress xxx

elukoha aadressina alates 26.07.2023 kehtetu. Kohus saatis hagimaterjalid koos menetlusse

võtmise määrusega 15.09.2024 e-posti aadressil xxx, kuid tulemusteta. Eeltoodu põhjal asub

kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale

hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 15.09.2024 ning

see loeti kättetoimetatuks 01.10.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata

jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud

tähtajaks (21.10.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 180 eurot. Hageja esindaja tunnitasu

on olnud 120 eurot. Lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: hagiavalduse ning selle

lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine (1,5 h 180 eurot).

Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 245 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka

ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-

129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot. Hageja lepinguline

esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust

aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot. Eelnevat

arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 245 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 385 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada TsMS § 177 lg 4 alusel

kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik