3-23-102/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18.12.2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-102

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.02.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.02.2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta X.X. menetluskulud (riigilõiv 30 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi

kanda.

3. Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (dtl 18-19) kinniseks.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses X.X. nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 17.01.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 31.10.2022 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot.

X.X. väitel tabas teda 02.10.2022 öösel äge kõhuvalu ning ta teavitas sellest valvurit

02.10.2022 kl 6.15 ja uuesti kl 8.15. Seejärel kl 10 paiku sai ta 2 paratsetamooli ning kl 14

ajal toimetati ta meditsiiniosakonda. 03.10.2022 käis ta uuesti valvearsti vastuvõtul. X.X.

väitel kordus sama 23.10.2022, mil ta oksendas lõunase toidu välja ning oksendamine ja

kõhuvalu jätkus terve õhtu kuni järgmise hommikuni. Kl 10 paiku viidi ta meditsiiniosakonda.

X.X. märkis, et tal puuduvad etteheited meditsiiniteenuse osutajale või teenuse kvaliteedile,

kuid etteheited on Tartu Vangla ametnikele, kes ei võimalda meditsiinilist abi. X.X. väitel

põhjustab vangla talle valu ja kannatusi, s.t mittevaralist kahju kinnipeetava tervise ohtu

seadmisega.

2. Tartu Vangla jättis 02.01.2023. a otsusega nr 1-13/325-2 X.X. kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Vangla leidis, et kinnipeetavale oli meditsiiniline abi 02., 23. ja 24.10.2022

kättesaadav ning vangla tegutses kinnipeetavale vajaliku meditsiinilise abi korraldamisel

õiguspäraselt.

3. X.X. esitas 16.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 1000 eurot. Kaebuse põhjendused:

01.10.2022 tekkis kaebajal äkiline tugev kõhuvalu, oksendamine ja krambid, kuid

meditsiinilist abi ta sellel kuupäeval ei saanud. Kaebaja teavitas tervisehäirest

vanglaametnikke 02.10.2022 hommikusel toidujagamisel kl 6.15 ja hommikusel loendusel kl

8.15. Kl 10 paiku sai kaebaja 2 paratsetamooli. Kaebaja pääses tervishoiutöötaja juurde

02.10.2022 pärast kl 14 ning talle osutati ravi. 23.10.2022 kordus sama. 24.10.2022 kl 10

paiku viis valvur kaebaja meditsiiniosakonda. Kaebajat ei viidud arsti juurde ning

vanglaametnik otsustas kaebaja ravivajaduse üle. Raviga viivitamise tõttu pidi kaebaja taluma

valu ja kannatusi ning seeläbi alandati kaebaja väärikust. Kaebajal ei ole etteheiteid

meditsiiniosakonnale või osutatud ravi kvaliteedile. Kaebaja peab õigusvastaseks

vanglaametnike tegevust, kes keelavad kinnipeetavale ravi võimaldamise.

4. Tartu Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus jättis 09.02.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud

välja mõistmata. Otsuse põhjendused:

1) Kohus lähtus asja lahendamisel sellest, et kaebaja teatas tervisehäirest vanglaametnikele

02.10.2022 hommikuse toidujagamise ajal kl 6.15. Kohtuotsuse p-s 8 toodud tõenditest ei

nähtu vastustaja õigusvastast tegevust või tegevusetust. Kaebaja ei vajanud vältimatut abi

tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 5 tähenduses. Tervishoiutöötaja

dokumenteeritud andmete põhjal oli kaebajal kõhuvalu, mille põhjuseks oli kõhukinnisus.

Tervisekaardi alusel on tegemist terviseseisundiga, mida kaebajal on esinenud ka varem.

Kaebaja elu ei olnud ohus ja kaebajat ei ähvardanud püsiva tervisekahjustuse tekkimine.

Kaebaja pääses mõistliku aja jooksul pärast tervisehäirest teatamist tervishoiutöötaja juurde.

Vanglaametnik hindas, et tegemist ei ole vältimatu abi vajadusega. Vanglaametniku hinnangu

õigsust kontrollis tervishoiutöötaja. Kuna kaebaja tervisehäire ei taandunud, viidi kaebaja

hiljem tervishoiutöötaja juurde.

2) Inimese subjektiivne taju, et tal on väga halb olla või väga tugev valu, ei pruugi tähendada,

et esineb püsiva tervisekahjustuse tekkimise oht või inimese elu on ohus. Kuna kaebaja

terviseseisundit hindas tervishoiutöötaja, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas üldiselt on

õiguspärane selline töökorraldus, kus meditsiiniosakond on vanglaametnikele andnud juhised

vältimatu abi vajaduse äratundmiseks ning kui juhiste põhjal sellist vajadust ei ole, siis

kinnipeetavale vältimatut abi ei osutata. Selline töökorraldus ei ole ainuomane vanglale.

Määruse „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele

esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 kohaselt hindab ka hädaabiteate menetleja (nt Häirekeskuse

töötaja) abi väljasaatmiseks ohtu tervisele ja elule ning kasutab seejuures Terviseameti

kinnitatud tüüpjuhtumeid ja juhiseid. Sellise töökorralduse puhul peaksid kinnipeetava

avaldused ja vanglaametniku hinnangud olema korrektselt dokumenteeritud. Praeguse

vaidluse asjaoludel on sündmuste dokumenteerimisel puudusi (kaebaja pöördumine

hommikuse toidujagamise ajal ei ole dokumenteeritud, kaebaja vaevustena on valesti

fikseeritud kõrvetised, õe soovitus ja kaebaja hilisem viimine meditsiiniosakonda ei ole

dokumenteeritud), kuid see ei mõjuta asja lahendamist, kuna kohus ei hinda abstraktselt

vastustaja töökorraldust, vaid lähtub sellest, mis tegelikult toimus.

3) Kaebaja kirjeldus, et ta pöördus vanglaametnike poole kl 6 ja meditsiiniosakonda viidi ta kl

10 paiku, saab kirjeldada üksnes teisel päeval ehk 24.10.2022 toimunud sündmusi. Tõele ei

vasta kohtueelses menetluses esitatud kaebaja väide, et kõhuvalu algas 23.10.2022 ja arsti

juurde pääses ta järgmisel päeval kl 10. Olukorda, kus kaebajal tekkisid 23.10.2022 lõuna ajal

tervisehäired ja ta viidi samal päeval tervishoiutöötaja juurde, ei saa käsitleda vastustaja

õigusvastase tegevuse või tegevusetusena. Ühestki tõendist ei nähtu ja kohtumenetluses ei ole

kaebaja ka väitnud, et 23.10.2022 oleks vanglaametnik otsustanud, et kaebaja ei vaja kiiret

meditsiinilist abi.

4) Kummagi juhtumi puhul ei puutu asjasse, millised tervisehäired võivad teoorias olla

inimesel, kes kurdab kõhuvalu ja oksendamist. See, et põhimõtteliselt esineb kõhuvalu ka

raskete ja ohtlike terviseseisundite korral, ei tähenda, et iga kõhuvalu puhul on tegemist raske

või ohtliku terviseseisundiga.

5) Õige ei ole kaebaja arusaam, et ta sai vältimatut abi 24 tundi pärast vaevuste tekkimist.

Kohus ei nõustunud kaebajaga, et tegemist oli vältimatu abi vajadusega. Ajavahemikku

arstiabi saamiseni ei saa arvestada vaevuste tekkimisest, vaid sellest, kui kaebaja

tervisehäirest vastustajale teada andis. Esimese juhtumi korral andis tervishoiutöötaja

ligikaudu 2,5 h jooksul hinnangu kaebaja tervislikule seisundile (kaebaja teatas tervisehäirest

kl 6.15 ja tervishoiutöötaja andis hinnangu, et tema sekkumine ei ole veel vajalik, lühikese aja

jooksul pärast kl 8.15). Teise juhtumi korral viidi kaebaja tervishoiutöötaja juurde

ajavahemikus lõunast kuni õhtuse loenduseni (probleem tekkis lõuna ajal ja õhtuse loenduse

seisuga oli teada, et kaebaja käis päeval meditsiiniosakonnas).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. X.X. esitas 08.03.2024 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 09.02.2024. a otsuse

peale. Kaebaja palus rahuldada tema kaebus täies ulatuses ja mõista tema kasuks välja

rahaline hüvitis. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Praeguseks on selgunud, et haigushood olid tingitud bakteritest, mille tõttu ta viibis TÜ

Kliinikumis 30.01.-06.02.2024. Lisaks on vajalik operatsioon. Seega kaebaja tervisele

põhjustati oluline kahju. Kinnipeetaval peab olema sarnaselt vabaduses viibivate isikutega

võimalus enda subjektiivse tunde alusel endale abi kutsuda, s.t et meedik reaalselt vaatab ta

üle ja annab oma hinnangu. Vangla põhjustas kaebajale kannatusi, valu ja süvenenud

terviserikke, mis vajab operatsiooni, tulenevalt õigeaegse ravi mittevõimaldamisest.

7. Tartu Vangla palus 12.04.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse

põhjendused:

Valu ja kannatuste eest rahalise hüvitise nõudmisel ei ole viited tervise halvenemisele

asjassepuutuvad. Kaebajal vältimatu abi vajadus puudus, mistõttu puudus põhjus teda

plaaniväliselt meditsiiniosakonda viia. Ametnike tegevus ei olnud õigusvastane.

8. X.X. märkis 27.11.2024. a seisukohas, et terviserikke süvenemine on tagajärg

vanglaametnike käitumisele. Seega on tõendatud, et tagajärg saabus, kuna ametnikud käitusid

õigusvastaselt. Tervisega seotud küsimuses ei ole vaja läbida kohtueelset menetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Riigikohtu praktika kohaselt on oluline eristada väärikuse alandamise ja tervise

kahjustamisega tekitatud kahju. Seda ka juhul, kui see on põhjustatud sama tegevusega, sest

tõendamist vajavad asjaolud on nende nõuete puhul erinevad (RKHKo 17.06.2010,

3-3-1-41-10, p 13). Kaebaja poolt kohtueelses menetluses Tartu Vanglale esitatud kahju

hüvitamise taotluses (dtl 33-41) ja halduskohtule esitatud kaebuses (dtl 1-12) tugines kaebaja

valu ja kannatuste talumisele ja tervise ohtu seadmisele, mis on tõlgendatav kui väärikust

alandav kohtlemine, seega soovis kaebaja hüvitist oma väärikuse alandamise eest. Kaebaja

viitab apellatsioonkaebuses (dtl 90-94) lisaks valu ja kannatuste põhjustamisele ka

terviserikke süvendamisele, seega tervise kahjustamisele, kuid sellise kahjuliku tagajärje eest

ei ole kaebaja vanglalt rahalist hüvitist nõudnud ning sellisel alusel ei ole kaebaja taotlust ka

läbi vaadatud. Ka ringkonnakohus tõlgendas 18.03.2024. a määruses (dtl 107-109), et kaebaja

taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 09.02.2024. a otsuse tühistamist täies

ulatuses ning asjas uue otsuse tegemist, millega rahuldada tema kaebus Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (meditsiinilise abi kättesaadavuse tagamine 01.-

02.10.2022 ja 23.-24.10.2022) summas 1000 eurot. Seega lahendab ringkonnakohus kaebaja

apellatsioonkaebust lähtudes sellest, et kaebaja on soovinud kahju hüvitamist väärikuse

alandamise eest. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja

apellatsiooniastmes esitatud väited tema tervise kahjustamise kohta.

10. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Tartu Halduskohus asus 09.02.2024. a otsuses kokkuvõttes seisukohale, et kaebuse

alusena esitatud juhtumites ei esinenud vastustaja õigusvastast tegevust või tegevusetust ning

kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole sel juhul võimalik. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohtu põhjendustest nähtuvalt

hindas kohus nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohti, ka muid asjas esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikuses seoses. Kaebuses esitatud väidete osas on halduskohus võtnud

otsuses omapoolse seisukoha. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse

asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebuses esitab kaebaja suuresti

samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud.

Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg

1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati

avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9

lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju;

esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik

vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole

täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kaebaja

hüvitamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, kuna täidetud ei ole kahju hüvitamise

eeldused. Seega jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja kaebuse rahuldamata. Kaebaja

apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.

13. Kaebaja arvates peab olema võimalus enda subjektiivse tunde alusel endale abi kutsuda,

s.t et meedik reaalselt vaatab ta üle ja annab oma hinnangu. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebajaga. Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale

ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Tervishoiuteenuste osutamisele vanglas

kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust koos vangistusseadusest tulenevate

erisustega (TTKS § 1 lg 2¹, VangS § 49 lg 1 ja § 52 lg 1). Seepärast tuleb vältimatut abi

sisustada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. TTKS § 5 tähenduses on vältimatu

abi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või

selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Käesolevas haldusasjas leidis tõendamist, et kaebaja ei vajanud vältimatut abi TTKS § 5

tähenduses. Õigusaktidest ka ei tulene, et kinnipeetavale, kes avaldab soovi arstiabi

saamiseks, tuleb see tingimata koheselt võimaldada. Kohtupraktikas on sedastatud, et

kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiiniliste

uuringute või ravi läbiviimist vastavalt enda soovile (RKHKo 21.12.2010, 3-3-1-69-10, p 8).

Tervishoiutöötaja otsustab ravivajadusest lähtudes tervishoiuteenuse osutamise aja üle

(RKEKm 19.11.2018, 3-18-1757, p 13). Seega ei tähenda vangla kohustus kinnipeetavale

arstiabi tagada seda, et iga kinnipeetav, kes soovi avaldab, peab igal juhul ja viivitamatult

pääsema arsti vastuvõtule.

14. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.02.2024. a otsuse muutmata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Ringkonnakohus jätkas 18.03.2024. a määrusega kaebajale antud menetlusabi riigilõivu

tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 30 eurot) apellatsiooniastmes

HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

16. HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse

kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kohus

kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel

kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks,

kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Halduskohtule on

esitatud väljavõtted kaebaja haigusjuhtudest (dtl 18-19). Ringkonnakohtu hinnangul on

kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid

puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu käesoleval juhul puudub. Eelnevat

arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel

eelmärgitud osas kinniseks.

17. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja terviseandmete kaitseks

kohtuotsuse avaldamisel tema nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)