3-23-1759/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1759

Haldusasi

X. X-i kaebus otsuse peale keelduda tähtajalise

elamisloa andmisest

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Z.A

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.03.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

15.03.2024 otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.01.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X on Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik, kellel oli 08.10.2020–30.06.2022 kehtinud

elamisluba õppimiseks. Koos temaga tulid Eestisse elama abikaasa ja kaks last.

2. X. X esitas 16.06.2022 tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks Y OÜ-s. Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA) keeldus 26.10.2022 otsusega elamisloa andmisest. Kaebaja vaidlustas

3-23-1759

otsuse kohtus. Ka tema abikaasa ja kaks last vaidlustasid nendele elamisloa andmisest

keeldumised (haldusasi nr 3-22-2354). Tallinna Halduskohus rahuldas 16.06.2023 otsusega

kaebused, kohustades PPA-d kaebaja ja tema pereliikmete taotlusi uuesti läbi vaatama. Kohus

märkis, et kuna PPA ei ole välismaalaste seaduse (VMS) § 2103 asjaolusid kontrollinud ega

kaalunud, ei ole välistatud, et esinevad erakorralised asjaolud ja kaebajate sundimine Eestist

lahkuma võib olla neile liiga koormav. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.11.2024

otsusega Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebused

rahuldamata. Otsus ei ole jõustunud.

3. X. X esitas 23.03.2023 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama

asumiseks VMS § 118 p 9 alusel.

4. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 13.07.2023 otsusega nr 15.3-3.2/509-1 tähtajalise

elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel, sest taotleja ei vasta tähtajalise elamisloa saamise

tingimusele. VMS § 2102 lg 1 p 1 kohaselt on püsivalt Eestisse elama asumiseks antava

tähtajalise elamisloa lisatingimuseks see, et välismaalane on Eestis elanud viie järjestikuse

aasta jooksul vähemalt kolm aastat. Nõutava Eestis elamise aja hulka ei arvestata õppimiseks

antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aega (VMS § 2102 lg 2). Seega ei ole X. X

elamisloa alusel Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat. VMS §

2103, millele isik tugines, ei ole eraldi tähtajalise elamisloa alus, millele tuginedes

välismaalane saaks taotleda elamisloa andmist. Nimetatud alusel elamisloa andmine on

erandlik ja vaid PPA-l on õigus asjaomane menetlus algatada, kui juba käimasoleva menetluse

käigus on PPA hinnangul ilmnenud erakorralised asjaolud. Siinsel juhul neid ei esine.

Taotlejal, tema abikaasal ja lastel puuduvad kehtivad Eesti elamisload, mistõttu ei esine nende

perekonnaelu riivet. Taotlejale on 15.03.2023 väljastatud Leedu elamisluba. Tema

pereliikmetel on samuti võimalik taotleda Leedu elamisluba.

5. X. X esitas 20.07.2023 vaide, mille PPA jättis 31.07.2023 vaideotsusega nr 15.3-3.6/104

rahuldamata.

6. X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada PPA 13.07.2023 otsus ja

31.07.2023 vaideotsus ning kohustada PPA-d tema taotlust uuesti läbi vaatama.

PPA otsuse teinud Z.A ei olnud erapooletu ja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet. Z.A

esindas PPA-d ka haldusasjas nr 3-22-2354, kus ta muutis oma seisukohti kaebajale elamisloa

andmise põhjendatuse küsimuses. Esindaja ei saa kaebaja olukorrast aru ja suhtub kaebajasse

erapoolikult. Ta ei tohi otsustada selle üle, kas kaebaja saab elamisloa VMS § 2103 alusel.

Selle sätte rakendamine ei eelda VMS § 2102 lg 1 p-s 1 nimetatud täiendava tingimuse

täitmist.

7. Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

PPA-s jagatakse vaided ja kohtunõuded juristide vahel nende saabumise järjekorras. PPA

otsus on õiguspärane. Ebaõige on väide, et kaebaja on haldusasjas nr 3-22-2354 tõendanud

erandliku olukorra ja VMS § 2103 tingimuste esinemise, kuivõrd nimetatud asjas ei ole

jõustunud kohtulahendit.

8. Tallinna Halduskohus jättis 15.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

PPA 13.07.2023 otsuse tegi menetleja K. P. ja vaideotsuse tegi Z.A . Asjaolu, et nii vaide

lahendamisel kui ka haldusasjas nr 3-22-2354 on PPA-d esindanud sama jurist, ei tähenda

võrdsuspõhimõtte rikkumist ega huvide konflikti. Vaideotsusest ei nähtu juristi tuginemist

oma meelestatusel põhinevatele seisukohtadele. Esindaja esitab vastused ja põhjendused

kaebaja väidete kohta. Kohtule ei nähtu, et PPA ametnikul oleksid kas praeguses kohtuasjas

või asjas nr 3-22-2354 kaalul mingid isiklikud huvid.

2(4)

3-23-1759

Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei vastanud püsivalt Eestisse elama asumise üldistele

tingimustele (VMS §-d 2101 ja 2102). Kaebaja on küll viidanud haldusasjas nr 3-22-2354

tehtud otsusele (jõustumata) ja soovinud elamisloa väljastamist VMS § 2103 alusel, kuid

kohus selgitas selles asjas muu hulgas, et nagu VMS § 2103 seletuskirjas on toodud, siis ei saa

kaebaja ise taotleda PPA-lt elamisloa andmist VMS § 2103 alusel. Praegusel juhul on õige ka

vaideotsuse seisukoht, et erakorraliste asjaolude esile toomise kohustus ning selle

põhjendamine, miks Eestist lahkumine on talle ilmselgelt liiga koormav, on eelkõige kaebajal.

Vastustaja on kaebaja poolt esile toodud asjaolusid arvestanud, mh leides, et nii kaebaja kui ka

tema pereliikmetele on tähtajalise elamisloa andmisest keeldutud (kohtumenetlus selles osas

on pooleli), samuti viidates, et kaebajale on väljastatud Leedu elamisluba. Seega ei ole alusetu

vastustaja põhjendus, et esile ei ole toodud ega tõendatud selliseid asjaolusid, mis õigustanuks

kaebajale humaansetel kaalutlustel elamisloa andmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. X. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

Halduskohus ei ole taganud kaebaja ja tema perekonnaliikmete põhiõiguste kaitset. Esinevad

erakorralised asjaolud elamisloa andmiseks VMS § 2103 alusel. Riigist lahkumine on

koormav (väikesed lapsed, kes on USA kodanikud, apellandi abikaasa oli rahvusvahelise

kaitse taotleja staatuses, PPA on korduvalt keeldunud viisa andmisest, et ta saaks taotleda

elamisluba Leedus). Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 tõttu ei saa kaebaja

taotleda elamisluba muul alusel. Puudub oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule, mida

kinnitab PPA oma 12.12.2022 kirjas kohtule. Vastustaja isegi ei kaalunud VMS § 2103

kohaldamise võimalust oma isiklike argumentide ja veendumuste põhjal. Praeguseks on

apellandi abikaasa saanud rahvusvahelise kaitse, mis üheselt tõendab apellandi ja tema perega

seotud erakorralisi asjaolusid. PPA esindaja on alusetult väitnud, et apellandi ning tema

perega võib käituda "vähem soodsalt" kui teiste inimestega.

10. Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Apellant ei ole tähtajalise elamisloa menetluses, vaidemenetluses ega esialgses kaebuses

halduskohtule toonud välja erakorralisi asjaolusid, mis oleksid tinginud VMS § 2103 alusel

menetluse algatamise. Kuna neid asjaolusid ei olnud kaebuses välja toodud, siis ei saanudki

halduskohus selliste asjaolude kohta seisukohta esitada. Nagu PPA vaideotsuses selgitas, ei

ole abikaasa rahvusvahelise kaitse taotlemine, laste Eestis õppimine ja ujumiskoondises

võistlemine ning määruse nr 42 tõttu muul alusel tähtajalise elamisloa saamise võimatus

sellised asjaolud, mis tingivad tähtajalise elamisloa andmise erandkorras. Ka abikaasale

rahvusvahelise kaitse andmine ei tingi kaebajale VMS § 2103 alusel tähtajalise elamisloa

andmist. PPA ei ole teises haldusasjas esitatud 12.12.2022 dokumendis kinnitanud, et

apellandist ei tulene ohtu avalikule korrale. Põhjendamatud on väited seoses apellandi pere

vähem soodsa kohtlemisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega

korda neid (HKMS § 201 lg 4).

3(4)

3-23-1759

12. Halduskohus on õigesti ja ammendavalt vastanud kaebaja väidetele seoses PPA

esindajaga ning ringkonnakohtul ei ole selles osas midagi lisada.

13. Vaidlust ei ole ka selles, et VMS § 118 p-s 9 sätestatud eeldus tähtajalise elamisloa

andmiseks ei ole kaebaja puhul täidetud. Seega on PPA vaidlustatud otsus õiguspärane.

14. Ringkonnakohus jääb kaebaja kohta 22.11.2024 tehtud otsuses asjas nr 3-22-2354 võetud

seisukohale, et välismaalasel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et PPA kaaluks tähtajalise

elamisloa andmist VMS § 2103 lg 1 alusel. Selles sättes ette nähtud erandi kohaldamist ei ole

isikul endal võimalik taotleda, vaid ta saab mõnel alusel elamisloa taotlemise menetluse

käigus välja tuua asjaolud, miks ta vajab Eestis elamisluba ning PPA-l on seejärel pädevus

otsustada, kas algatada VMS § 2103 lõikes 1 sätestatud menetlus. Ühtlasi piirab seadus ka

välismaalase võimalust vaidlustada VMS § 2103 kohaldamata jätmist. Nimelt on VMS § 2221

lõigetes 1 ja 2 sätestatud, et VMS § 2103 lõikes 1 nimetatud tähtajalise elamisloa andmise

otsuse tegemata jätmise peale saab esitada vaide, ent sellise otsuse ega ka vaideotsuse peale ei

saa esitada kaebust halduskohtule.

15. Taoline normistik ei too kaebaja jaoks kaasa ebaproportsionaalset tulemust. VMS ei peagi

ette nägema elamisloa andmise võimaluse kaalumist kõikvõimalikes elulistes olukordades. On

riigi otsustada, millistel alustel ta võimaldab välismaalastel siia elama tulla. Juhul kui kaebaja

leiab, et ta ei saa VF-i oma perekonnaliikmetega naasta tagakiusamise ohu tõttu, on neil

võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset. Kaebaja kinnitusel ongi tema abikaasa tänaseks

saanud rahvusvahelise kaitse. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 46

kohaselt on rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikmel võimalik saada

endale elamisluba. Lisaks ilmneb kaebaja selgitustest, et temal on nüüdseks Leedu

elamisluba. See annab talle seadusliku aluse Eestis viibida (VMS § 43 lg 1 p 6).

16. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)