3-24-857/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-857

Haldusasi

R.R kaebus tühistada Eesti Töötukassa 15.12.2023

tegevuskava, mille kohaselt on järgmine töötukassasse

pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses, Eesti

Töötukassa 23.01.2024 otsus, millega lõpetati töötuna

arvelolek seisuga 14.01.2024, ning Eesti Töötukassa

19.02.2024 vaideotsus nr 20

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – R.R

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.R apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu R.R apellatsioonimenetluses esitatud tõendid osaliselt, vastavalt

kohtuotsuse p-s 7 märgitule. Eemaldada muud apellatsioonimenetluses esitatud

tõendid haldusasja toimikust.

2. Jätta kaebuse muutmise taotlus rahuldamata.

3. Jätta R.R apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2024

otsus muutmata.

4. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

5. Otsuse avaldamisel asendaja kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.01.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

3-24-857

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa võttis R.R 09.10.2019 otsusega nr TA19-0114335 töötuna arvele alates

09.10.2019. Eesti Töötukassa koostas 15.12.2023 tegevuskava, mille järgi on R.R-il

järgmine töötukassasse pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses. R.R esitas

08.01.2024 töötukassale vaide, milles taotles 15.12.2023 koostatud tegevuskava muutmist

tegevuskavas märgitud vastuvõtule pöördumise viisi osas. Eesti Töötukassa lõpetas

23.01.2024 otsusega nr TA24-0013810 R.R töötuna arveloleku seisuga 14.01.2024.

R.R esitas töötukassale 24.01.2024 ja 26.01.2024 vaide täienduse, milles taotles Eesti

Töötukassa 23.01.2024 otsuse nr TA24-0013810 kehtetuks tunnistamist ja töötuna

arveloleku ennistamist. Eesti Töötukassa jättis 19.02.2024 vaideotsusega nr 20 R.R

vaide rahuldamata.

2. R.R esitas 20.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa vastu

järgmiste nõuetega: 1) tühistada Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, mille kohaselt

on R.R-il järgmine töötukassasse pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses; 2)

tühistada Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsus nr TA24-0013810, millega lõpetati R.R-il

töötuna arvelolek seisuga 14.01.2024; 3) tühistada Eesti Töötukassa 19.02.2024

vaideotsus nr 20.

Kaebaja leiab, et ta ei pea käima töötukassas kohapealsel nõustamisel, sest kogu suhtlus

toimub interneti vahendusel. Elektrooniline suhtlus on kaebajale mugavam ja säästab tema

aega. Vastustaja pole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja peab minema

kohapeale uut kokkulepet sõlmima. Kaebaja on läbinud kõik erinevad nõustamise viisid.

Isiklik ilmumine töötukassasse ei taga töökohta. Kaebaja suudab ennast kirjalikult

arusaadavalt väljendada ning on elektronposti teel kättesaadav. Ta saab pidevat ravi ja

ootab meditsiini- komisjoni. Kaebaja tervislik seisund on muutunud ja ta saaks teha

üksnes kaugtööd.

Kaebaja soovis 23.06.2024 avaldusega muuta kaebust ning palus järgmist:

1. Jätta vastustaja kanda kõik rahalised kulutused.

2. Jätta vastustaja kanda kõik rahalised kulutused seoses meditsiinikomisjoniga, mille

toimumist kaebaja ootab.

3. Kohustada Eesti Töötukassa konsultanti Q kaebaja ees vabandama.

4. Nõuda Qlt välja hüvitis 1000 eurot.

3. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebajaga 15.11.2023 e-töötukassa kaudu toimunud nõustamiskohtumise tulemusel

koostatud tegevuskava kokkuvõttes on nõustaja märkinud järgmist: „Saadan teile uuesti

ka koostöö kokkulepped ning arvestage palun jaanuaris kohapeale pöördumisega, kuna 4

aasta jooksul, sh üle aasta e-päevikul olles, ei ole viinud tulemuseni - takistuste

kõrvaldamiseni ja tööle asumiseni. Vastupidi, te olete ilma meid teavitamata eemaldanud

enda telefoni numbri ning ka tööd hakanud otsima veebi teel“. Tegevuskavas määrati

kaebajale nõustamise aeg 15.12.2023 kell 10.15 e-töötukassa kaudu. Uus pöördumise aeg

ja viis tehti kaebajale teatavaks tema e-posti aadressile saadetud tegevuskavas. Kaebajale

2(7)

3-24-857

saadeti 15.11.2023 e-posti aadressile ka töötu koostöökokkulepe, milles selgitati töötu

kohustusi arveloleku ajal, sh vajadust teavitada töötukassat kõigist asjaoludest, mis

takistavad kohustusi täita. 15.12.2023 e-töötukassa kaudu toimunud nõustamiskohtumisel

koostatud tegevuskava kokkuvõttes on töötukassa nõustaja selgitanud kaebajale

põhjuseid, miks on vajalik korraldada nõustamine töötukassas kohapeal. Tegevuskava

kohaselt oli järgmine nõustamise aeg 11.01.2024 kell 14:15 töötukassa esinduses. Uus

pöördumise aeg ja viis tehti kaebajale teatavaks talle e-posti aadressile saadetud

tegevuskavas. Kaebaja saatis töötukassale 19.12.2023 kirja, milles märkis, et ei nõustu

15.12.2023 tegevuskavas märgitud nõustamise aja ja viisiga. Töötukassa esitas 22.12.2023

kaebajale omapoolsed selgitused. Pöördumise meeldetuletused saatis töötukassa kaebaja

e-postile 15.12.2023, 05.01.2024 ja 09.01.2024 (dtl 311–313).

Kaebaja saatis töötukassa nõustajale 09.01.2024 e-kirja, milles selgitab, et talle jääb

arusaamatuks vajadus tulla töötukassa nõustamisele kohapeale. Sellele kirjale vastas

nõustaja, paludes tulla töötukassasse vastuvõtule 11.01.2024 kell 14:15 (dtl 314–318).

Vastustaja lõpetas 23.01.2024 otsusega nr TA24-0013810 kaebaja töötuna arveloleku

alates 14.01.2024. Kaebaja esitas küll korduvalt seisukohti töötukassa nõustamisele

kohapeale tulemise küsimuses, kuid ei põhjendanud, miks tal pole võimalik töötukassasse

kohapeale tulla, mistõttu puudus kaebajal ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus.

4. Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

jättis kaebaja 23.06.2024 taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata.

Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, 23.01.2024 otsus nr TA24-0013810 ning

19.02.2024 vaideotsus nr 20 vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja 56

nõuetele. Halduskohus nõustus Eesti Töötukassa argumentatsiooniga, mis on toodud

vaidlustatud tegevuskavas (dtl 304–305), 23.01.2024 otsuses nr TA24-0013810 (dtl 268–

269) ja vaideotsuses (dtl 106–111), samuti vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on

esitatud vastuseks kaebuses toodud väidetele. Kaebaja ei ole toonud esile mõjuvaid

põhjuseid, miks ta ei ilmunud 11.01.2024 nõustamisele töötukassa esindusse, vaid on

esitanud põhimõttelised vastuväited isiklikult töötukassasse tulemise nõudele.

Terviseandmetest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid kaebajal takistanud ilmuda

tegevuskavas ette nähtud kuupäeval töötukassasse.

Eesti Töötukassa on asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja puhul ei ole infosüsteemi

täitmine olnud tulemuslik. Kaebuse esitajal on tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 8

kohaselt võimalus ennast uuesti töötuna arvele võtta, kui ta järgib töötule kehtestatud

nõudeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. R.R esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Kaebaja on töötu alates 09.10.2019. Töötukassasse kohale ilmumist kaebaja vajalikuks ei

pea. Määratud konsultatsioonipäeval 11.01.2024 ei saanud kaebaja halva enesetunde tõttu

kohtumisele ilmuda. Teatada sellest ei olnud kaebajal samal tervislikul põhjusel samuti

võimalik. Kaebaja tervis oli halb kaua aega enne konsultatsioonipäeva ja ta saab püsiravi.

Kaebaja hinnangul pole ühtegi küsimust, mida poleks võimalik lahendada elektroonilise

koostöö teel. Töötukassa töötajad keelduvad dialoogist ja mistahes kokkulepetest.

16.12.2023 vastuses selgitas kaebaja, kus ja kuidas ta otsib tööd. Kaebaja esitas kohtule ka

tõendid ravi kohta. Vaidlustatud otsused takistavad tervise säilitamist. Halduskohus ei

arvestanud otsuse tegemisel kaebaja tervislikku seisundit. Halduskohus ega töötukassa ei

viibinud kaebaja halva enesetunde puhul tema juures ega tea haiguse ilminguid. Kohtule

3(7)

3-24-857

esitatud terviseandmetes on ravimite nimetused ja diagnoos. Üksikasju teab arst, kuid

konfidentsiaalsuse tõttu ei saa seda teavet avalikustada. Kuna kaebaja terviseandmed on

konfidentsiaalsed, ei olnud kaebajal vajadust ning ta ei kavatsenudki sellest kuhugi

teatada.

Kaebaja soovib säästa oma aega ja kasutada innovatsioonilisi tehnoloogiaid. Kaebajal

puudub kavatsus rikkuda seadust. Isiklik kohtumine ei lahenda töötuks olekuga seotud

probleeme. Isiklik visiit ei ole millekski vajalik.

Individuaalne tööotsimiskava ei ole tehtud koostöös kaebajaga. Tööturumeetmete seadus

kohustab arvesse võtma inimese soove ja vajadusi. Konsultant ei küsinud, miks kaebaja

kohale ei tulnud.

Kaebaja palub:

1.Jätta menetluskulud vastustaja kanda.

2.Jätta vastustaja kanda finantskulud, kui kaebajal tekib vajadus pöörduda mis tahes

meditsiiniasutuste poole. Vastustaja lõpetas ebaseaduslikult kaebaja arveloleku töötuna

ning jättis kaebaja ilma tervisekindlustusest.

3.Kohustada vastustajat kaebaja ees vabandama seoses sellega, et vastustaja rikkus võrdse

kohtlemise seadust, väites, et kaebajaga arvestamine otsustes ei ole kohustuslik (vastustaja

19.02.2024 otsuses ja 08.05.2024 vastuses).

4.Kohustada Q kaebaja ees vabandama valeinformatsiooni ja laimu tõttu 15.12.2023

menetlusdokumendis. Kaebajale on avaldatud psühholoogilist survet ja temaga on

suheldud ultimaatumi vormis. Kaebaja nõuab Qlt hüvitist 1000 eurot.

5.Kohustada töötukassat esitama selgitused, miks töötukassale 19.12.2023 saadetud

kaebusele ei vastatud.

22.10.2024 menetlusdokumendis palus kaebaja mõista töötukassalt ka hüvitis eriarsti

visiidi eest 110 eurot.

6. Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus

muutmata.

Apellant ei ole esitanud põhjendusi, miks tal ei ole võimalik tulla töötukassale kohapeale

nõustamisele, sh miks tal ei olnud võimalik tulla nõustamisele 11.01.2024 kell 14:15. See,

et apellant ei soovi isiklikult pöörduda töötukassa esindusse kohapeale, vaid soovib seda

teha e-töötukassa kaudu, ei ole mõjuvaks põhjuseks jätta talle määratud ajal tulemata.

Apellant on olnud pikka aega töötu (alates 09.10.2019) ja kuulub tööturul riskirühma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab vastu apellatsioonimenetluses esitatud järgmised tõendid:

-

apellatsioonkaebusega esitatud fail pealkirjaga „Портал здоровья. Рецепты, лечение.

29.07.2024..odt“ (dtl 719–721);

-

15.10.2024 menetlusdokumendiga esitatud failid pealkirjadega: „Портал

здоровья..odt“, „Решение 8.10.2024..odt“, „Отсутствие трудоспособности

16.09.2024..asice“ (dtl 805–810).

Kõik muud apellatsioonimenetluses esitatud tõendid jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja

eemaldab toimikust. Apellatsioonkaebusega esitatud (eespool nimetamata) tõendid on

haldusasja toimikus juba olemas ning neid ei ole vaja korduvalt esitada. 15.10.2024 ja

4(7)

3-24-857

22.10.2024 avaldustega esitatud (eespool nimetamata) tõendid ei ole siinse haldusasja

lahendamiseks vajalikud ega asjakohased (HKMS § 62 lg 2).

8. Ringkonnakohtu hinnangul pole apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaebaja väited, et töötukassa ei ole

vastanud tema küsimustele ja väidetele. Apellatsioonkaebusest nähtub, et kaebaja ei

nõustu halduskohtu ja töötukassa seisukohtade sisuga, kuid see ei tähenda, et halduskohus

või haldusorgan oleksid rikkunud menetlus- või materiaalõiguse norme, sh

selgitamiskohustust.

10. Siinses asjas seisneb vaidluse kese selles, kas kaebajal oli õigus jätta ilmumata 11.01.2024

töötukassa esindusse konsultatsioonile. Kaebaja väitel oli selleks mõjuv põhjus olemas

ning seetõttu oli ilmumata jätmine vabandatav. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei

nõustu.

11. Kaebaja on esitanud enda koostatud ja allkirjastatud dokumente, millest nähtub, et kaebaja

perearst on kirjutanud talle välja retseptiravimeid. Samuti on kaebaja apellatsiooniastmes

esitanud teabe eriarsti visiidi kohta. Ükski nendest dokumentidest ei tõenda

ringkonnakohtu hinnangul, et kaebaja oli tervislikel põhjustel võimetu töötukassa

esindusse vastuvõtule ilmuma. Kaebaja ei ole väitnud, et tal on liikumisega raskusi.

Kaebaja selgitustest ei ilmne ka seda, et tema diagnoos takistab tal kodust lahkuda.

Kaebaja märgib, et ei pea vajalikuks minna töötukassa esindusse kohale, sest soovib

kasutada innovaatilisemaid lahendusi ning kõik küsimused saab kaebaja hinnangul

edukalt lahendada veebi teel. Need ei ole asjaolud, mida saaks pidada TöMS § 12 lg 1 p 1

tähenduses mõjuvaks põhjuseks jätta töötukassa esindusse konsultatsioonile minemata .

12. TöMS § 12 lg 1 p 1 kohaselt teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise

kohta, kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud

juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu. Nõustamise viisi otsustab töötukassa,

arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi

tööotsingute vältel muuta olenevalt vajadusest. Nõustamine võib toimuda töötukassas

kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil (TöMS § 9 lg 2).

TöMS seletuskirja1 kohaselt on kokkulepitud viisist kinnipidamine oluline seetõttu, et

üldjuhul kutsutakse inimene kohapeale nõustamisele konkreetse põhjuse ja eesmärgi tõttu

ning telefoninõustamine ei tarvitse tema puhul viia soovitud tulemuseni. Siinsel juhul

ilmneb asjaoludest, et kaebaja oli 11.01.2024 määratud kohapealse nõustamise ajaks töötu

olnud üle nelja aasta. Vaidlustatud otsustest nähtub, et kaebaja kandideerimiste aktiivsus

on aasta-aastalt vähenenud ning kaebaja ei täida ka tööotsimise märkmikku. Samas on

töötul tulenevalt TöMS § 9 lg 1 p-st 4 kohustus otsida tööd iseseisvalt ja teavitada

töötukassat enda tööotsingutest. Töötukassa esindusse isikliku ilmumise eesmärk ei olegi

garanteerida isikule töökohta, vaid selle eesmärgiks on vahetum ja tulemuslikum

kommunikatsioon töötu ja töötukassa vahel.

13. Kaebaja hinnangul on tema terviseandmed konfidentsiaalsed ning ta ei pidanud

töötukassat oma tervislikust seisundist informeerima. See ei ole kooskõlas HMS § 42 lg-

tes 1 ja 2 sätestatuga. Haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses

märgitud ajal kutses ettenähtud kohta (HMS § 42 lg 1). Kui menetlusosalisel ei ole

mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama

haldusorganile (HMS § 42 lg 2). Mõjuva põhjuse olemasolu tuleb tõendada (nt ootamatut

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/53f44eaa-2715-43a5-b78e-

e9ef2dc8a86a/

5(7)

3-24-857

haigestumist arsti poolt kinnitatud haiguslehe või epikriisiga) või põhistada (kui

tõendamine ei ole võimalik). Siinsel juhul kaebaja seda teinud ei ole. Haldusorgani

töötajal on kohustus hoida teenistuskohustuste täitmise käigus teada saadud

konfidentsiaalne informatsioon salajas.

14. Seega on TöMS § 12 lg 1 p 1 tingimused täidetud ning haldusorgan on õiguspäraselt

teinud otsuse kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise kohta.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et haldusorgan ei ole teinud kaebajaga

koostööd. Asjaoludest nähtub, et kaebaja on olnud töötuna arvel alates 09.10.2019 ning

alates veebruarist 2020 ei ole kaebaja käinud kordagi töötukassa esinduses kohapeal, vaid

talle on võimaldatud elektroonilises vormis vastuvõttu. Ringkonnakohus jääb haldusasjas

3-21-664 väljendatud seisukoha juurde, et pikaajalist töötust võib üldiselt pidada isiku

töölerakendumist takistavaks asjaoluks, sest pikaajaline tööturult eemalviibimine

vähendab isiku tööharjumust ja tema erialased teadmised võivad ununeda või vananeda

(Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022 määrus asjas nr 3-21-664, p 26). Eeldatavasti ei ole

pikaajaliste töötute puhul töö iseseisev otsimine tulemuslik. Pikaajalise töötu

töölerakendumist takistavate asjaolude väljaselgitamiseks ja takistuste ületamiseks on

oluline töötukassa ja töötu vaheline koostöö. Eeldatavasti saab seda kõige paremini teha

vahetul kohtumisel, kus on võimalik vältida vääritimõistmist ja saada vastused (nt esitades

täpsustavaid küsimusi jms). Pigem nähtub asja materjalidest, et kaebaja ise ei ole olnud

koostööks valmis – ei läinud kohapeale nõustamisele, nõuab nõustamist endale sobival

viisil, keskendub töötukassa töötajatele ja organisatsioonile etteheidete tegemisele.

16. Kuni 31.12.2023 kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 31 lg 1 p 1 ja p 2

kohaselt oli töötu eelkõige kohustatud osalema individuaalse tööotsimiskava (edaspidi ka

tegevuskava) koostamisel ja seda täitma ning tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras

vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule. TTTS § 31 lg 4 sätestas,

et Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võis põhjendatud juhul

individuaalses tööotsimiskavas kokku leppida telefoni teel või Eesti Töötukassa

infosüsteemi kaudu pöördumise. Pöördumise aja ja viisi määras töötukassa. Alates

01.01.2024 kehtiva TöMS § 9 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud

osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma, samuti osalema nõustamisel temaga

kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. TöMS § 9 lg 2 kohaselt

võib nõustamine toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni

teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja

võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt

vajadusest muuta.

17. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda nõustamist kindlal talle sobival viisil.

Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et vastuvõtud peavad toimuma e-töötukassa kaudu.

15.12.2023 tegevuskavas nähti ette, et nõustamine toimub kohapeal (TTTS § 10 lg 2 p 7).

Töötul oli üldjuhul kohustus minna määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva

jooksul töötukassasse vastuvõtule (TTTS § 31 lg 1 p 2). Kaebaja väitis, et ei saanud

vastuvõtule minna tervislikel põhjustel, kuid ta ei esitanud oma väiteid kinnitavaid

tõendeid.

18. Õige on töötukassa seisukoht, et vastuvõtuaja kokkuleppimine ei olnud kokkulepe

tavapärases mõistes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022 määrus asjas nr 3-21-664, p

27). Tegemist oli haldusmenetlusega, kus pooled ei ole võrdsetel positsioonidel (TTTS § 1

lg 3). Koostöö sisuks saab olla eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine,

kuid otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa (TTTS § 10 lg 2 p 3 ning lg 4

p-d 1 ja 2, § 9 lg 4) ja selle sisu ei saa dikteerida töötu. Ka TTTS § 31 lg 1 p 2 räägib

6(7)

3-24-857

vastuvõtule tulemisest määratud ajal. Vastuvõtu aja määramine võimaldab ühelt poolt

töötukassa töötajal arvestada teisi kokku lepitud kohtumisi ja tööaega ning teiselt poolt ära

hoida töötu staatuse väärkasutamist.

19. Tulenevalt eespool märgitust ei nähtu ka ringkonnakohtule siinses asjas asjaolusid, mille

tõttu oleksid vaidlustatud otsused õigusvastased. Seega oli töötukassa 23.01.2024 otsusega

kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine põhjendatud.

20. Kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuses arvukalt väiteid seoses talle kahju tekitamisega

ning esitanud taotlusi hüvitiste väljamõistmiseks ja haldusorgani töötajate kohustamiseks

paluda kaebajalt vabandust. Ringkonnakohus jätab need tähelepanuta, sest siinses asjas

saab ringkonnakohus anda hinnangu vaidlustatud haldusaktide (Eesti Töötukassa

15.12.2023 tegevuskava, Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsus nr TA24-0013810, Eesti

Töötukassa 19.02.2024 vaideotsus nr 20) õiguspärasusele. Halduskohus on võtnud

menetlusse nende haldusaktide tühistamise nõuded. Uued nõuded esitas kaebaja

23.06.2024 avaldusega, kui halduskohus oli eelmenetluse juba lõpetanud. Halduskohus ei

lubanud kaebajal oma nõuet muuta, s.o täiendada seda seda kahju hüvitamise nõuetega ja

kohustamisnõuetega (kaebajalt vabanduse palumine). Selliselt toimides ei ole halduskohus

menetlusnorme rikkunud, kuna uute nõuete osas eelmenetluse korraldamine oleks

takistanud tühistamisnõuete kiiret lahendamist. Hüvitisnõuete lahendamine on seotud

suuremate kuludega ning selles menetlusstaadumis, kuhu halduskohus oli jõudnud, oli

otstarbekam kõigepealt lahendada küsimus vastustaja tegevuse õiguspärasusest. Kaebajal

oli ja on võimalik esitada uued nõuded eraldi kaebuses. Samadel põhjustel ei luba

ringkonnakohus kaebust muuta ka apellatsioonimenetluses (HKMS § 49 lg-d 1 ja 2).

Menetluslikud otsustused

21. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 17.07.2024 otsus muutmata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei

mõisteta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud

menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Haldusorgan ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud,

mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)