2-23-8078/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-8078

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T. P. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5748,93 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht XXX);

Hageja lepingulised esindajad: Jekaterina Morozova ja Carlo

Kask (e-post XXX, XXX);

Kostja: T. P. (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T. P. vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3449,44 eurot, intressi 357,77

eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 869,34 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 3449,44 eurolt

29,9% aastas alates 03.06.2023 kuni nõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Kostja ja B AS sõlmisid 20.12.2018 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel anti kostjale

krediiti 7000 eurot. Krediidikontolepingu aastane intressimäär oli 29,9% ja krediidikulukuse

määr 35,84%. Kostja on tasunud esialgsele võlausaldajale perioodil 11.01.2019-.11.04.2022

lepingu katteks kokku 8968,41 eurot ning hagejale 19.11.2022 210 eurot.

3. B AS ütles lepingu 16.08.2022 üles ja loovutas 22.08.2022 nõude hagejale.

Kostja seisukoht

4. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 3449,44 eurot,

intress 357,77 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, 02.06.2023

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 869,34 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud

viivised.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Krediidiandja B AS ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu (dtl 7-12), mille

alusel anti kostjale krediiti 7000 eurot. Lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 35,84%

aastas, mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud

piirmäära.

8. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel

astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. B AS loovutas oma nõude

22.08.2022 hagejale, millest teavitati kostjat 23.09.2022 teatisega (dtl 24). Seega on hagejal

alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

9. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

2 / 6

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika,

võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta

olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika,

mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi

muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

10. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

3 / 6



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

11. Kohus kohustas hagejat 27.09.2024 kirjaga (dtl 41-46) esitama kostja pangakonto väljavõtted

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele eelneva perioodi osas või muud tõendid, millest nähtub, et

kostja kohta kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

12. Hageja on 14.10.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et laenu taotlemisel oli kliendi

sissetulekuks 1194 eurot ja krediidikohustusteks kokku 217 eurot. Laenulepingu igakuiseks

osamakseks kujunes 227,54 eurot. Pärast laenu väljastamist oli kliendi kohustuste summa

kokku 444,54 eurot. Seega moodustasid kliendi uued kohustused 37,23% kliendi igakuisest

sissetulekust, mis on madalam kui maksimaalselt võimalik 55% sise-eeskirjade järgi. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku

ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja registripäringute ning

pangakonto väljavõtte alusel. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas

krediidiandja kättesaadavatest avalikest andmebaasidest, mh Politsei- ja Piirivalveameti

registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist

ja Rahvastikuregistrist. Seega on krediidiandja täitnud kõik VÕS § 4034 lg-test 2, 3 ja 4

tulenevad kohustused. Kliendi esitatud andmed vastasid tegelikkusele, Ametlikes Teadaannetes

teated puudusid ning kliendil ei olnud kehtivaid maksehäireid. Samuti veendus krediidiandja, et

tarbijal oli krediiditaotluse esitamise ajal (taotlus esitatud 25.11.2018) olemas regulaarne

sissetulek, mida tarbija saab eelduslikult ka tulevikus. Tarbija arvelduskonto väljavõtte põhjal

oli tööandja E OÜ teinud tarbijale igakuiselt töötasu väljamakseid regulaarselt selgitusega

„töötasu“ alates 10.05.2018 kuni laenutaotluse esitamiseni, mis näitab laenusaaja stabiilset

sissetulekut. Tarbija andis võlausaldajale laenutaotluses teada, et tal on ülalpeetav. Iga

krediidivõimelisuse analüüsi puhul arvestab krediidiandja tarbija majandamiskulude ning

ülalpeetavatega. Käesoleval juhul oli krediidiandja sise-eeskirjade kohaselt tarbijale tagatud

vahendid enda ülalpidamiseks arvestades asjaolu, et tarbijal on ülalpeetav.

13. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et

krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija

krediidivõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet

kostja igakuiste väljaminekute kohta. Hageja ei ole kohtu ette toonud, et krediidiandja oleks

kogunud andmeid kostja majapidamiskulude kohta. Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 55-

81) ei nähtu kostja üüri- või kommunaalmakseid. Hageja esitatud laenutaotluses (dtl 13-15) on

kostja märkinud elukoha tüübiks üürikorteri. Seejuures ei nähtu laenutaotlusest, et krediidiandja

4 / 6

oleks kostjalt küsinud kostja igakuiste üürimaksete ja kommunaalmaksete suurust. Hageja ei

ole esitanud selgitusi ega tõendeid, millest nähtuvalt oleks krediidiandja küsinud kostjalt

selgitusi majapidamiskulude suuruse osas, sh kas keegi teine kannab kostja asemel tema

majapidamiskulud. Lisaks nähtub esitatud pangakonto väljavõttelt, et kostja on 01.05.2018

teinud makse teiselt kostja nimel olevalt pangakontolt, kuid hageja ei ole esitanud kostja teis(t)e

pangakonto(de) väljavõtteid. Kohus ei nõustu, et kostjal maksehäirete puudumise ning töötasu

ja finantskohustuste suuruse tuvastamine oli antud juhul piisav krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Seejuures märgib kohus, et hageja ei ole

esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks krediidiandja teinud päringuid kostjal maksehäire

puudumise tuvastamiseks ning, millest nähtuvalt kostjal maksehäired puudusid. Arvestades

eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034

lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega on krediidiandja eiranud

VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale

vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Krediidiandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6

sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et krediidiandja oleks

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisavalt andmeid kogunud ja andmete kogumis

analüüsi teostanud.

14. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja

oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja

oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

15. Kohus andis hagejale 27.09.2024 kirjaga (dtl 41-46) võimaluse esitada teave kõigi kostja poolt

teostatud tagasimaksete kohta (summa, kuupäev) ning VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus,

s.o määrata tagasimaksed uuesti. Hageja on 14.10.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et

krediidiandja väljastas kostjale laenu 6895 eurot ning kostja on teostanud laenu katteks

krediidiandjale tagasimakseid kokku 8968,41 eurot. Arvestades kõik tagasimaksed laenu

põhiosa katteks, on kostja laenu tagastanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata

hageja põhinõude 3449,44 eurot osas. Kuivõrd kohus ei rahulda hageja põhinõuet, ei kuulu

rahuldamisele ka hageja esitatud kõrvalnõuded.

16. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.

17. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 5748,93 eurot.

Menetluskulud

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

19. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

20. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

5 / 6

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

6 / 6