3-24-2812/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2812

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

11.09.2024 käskkirja nr 1.3-3/43d punkti 3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaak Siim

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Margit Maidla

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.01.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (vastustaja) peadirektor algatas 11.09.2024 käskkirjaga nr

1.3-3/43d (dtl 13-21) Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi

uurija X (kaebaja) osas distsiplinaarmenetluse asjaolude igakülgseks ja täielikuks

väljaselgitamiseks (p 1); nimetas ta distsiplinaarasjas kahtlustatavaks (p 2); kõrvaldas ta

distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest alates 11.09.2024 (p 3); määras

distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtajaks 13.02.2025 ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte

koostamise tähtajaks 22.11.2024 (p 4); määras tähtaja, mil kaebajalt tuleb vara ja asjaajamine

vastu võtta (p 5); määras distsiplinaarmenetluse läbiviija (p 6); kohustas sisekontrollibürood

korraldama käskkirja viivitamatu kättetoimetamise kaebajale (p 7); andis kaebajale võimaluse

3-24-2812

esitada asjas oma seisukoht 5 tööpäeva jooksul alates käskkirja kättesaamisest (p 8); kohustas

distsiplinaarmenetluse läbiviijat tegema distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja teatavaks

Lääne prefektuuri prefektile ja teistele asjaomastele juhtidele (p 9); selgitas kaebajale vaide ja

kaebuse esitamise korda (p 10). Põhjendused:

1.1. 20.05.2024 alustati kriminaalasi selles, et esmase info kohaselt on kaebaja vähemalt

alates

18.03.2024

väljastanud

asutusesiseseks

kasutamiseks

tunnistatud

juurdepääsupiiranguga teavet, mille tõttu on vähemalt oluliselt raskendatud teatava

kriminaalasja asjaolude selgeks tegemine. Kaebaja on teinud oma tuttavate palvel

teenistusalase vajaduseta menetluse infosüsteemis (MIS) päringuid ja edastanud info

teadmisvajaduseta isikutele.

1.2. Kaebajale on antud ametiseisundist tulenevalt teenistusalase vajaduse tõttu juurdepääsu-

õigus MIS-ile, mida ta tohib kasutada üksnes teenistusülesannetest tuleneva kohustuse täit-

miseks. Ligipääsuõiguse kasutamine teenistusülesannete täitmisega mitteseotud päringute

tegemiseks on käsitletav ametiseisundi kasutamisena isiklikes huvides ja vääritu teona.

Teenistusülesannete täitmisega mitte seotud päringute tegemisega MIS-is võib kaebaja olla

toime pannud avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 69 sätestatud distsiplinaarsüüteo, st

teenistuskohustuse süülise rikkumise. See seisneb selles, et kaebaja ei järginud MIS-ist

päringute tegemisel asutuses kehtivat sisemist korda seoses infosüsteemi kasutamisega,

kasutas lubamatute päringute tegemiseks talle usaldatud vahendit, millega rikkus ATS § 51

lg-st 5 tulenevat kohustust kasutada ametiasutuse vara ja vahendeid sihipäraselt, ning käitus

ebaeetiliselt, kuna kasutas oma ametiseisundit isiklikes huvides, rikkudes sellega ATS § 51

lg-st 4 tulenevat kohustust käituda väärikalt. Kaebaja avaldas kriminaalasja kohtueelse

menetluse andmeid ja andmeid kuriteo ohvriks langemise kohta enne kohtuistungit või

õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist, teenistuse tõttu

teatavaks saanud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, andmeid süüteo

toimepanemise kohta. Kaebajal puudus selle info avaldamiseks seadusest tulenev õigus ja ta

avaldas seda teadmisvajaduseta isikutele. Seetõttu on tekkinud kahtlus, et kaebaja on rikkunud

ATS §-st 55 tulenevat kohustust hoida teenistussuhte ajal talle teenistuse tõttu teatavaks

saanud andmeid ja võib olla toime pannud ATS §-s 69 sätestatud distsiplinaarsüüteo.

1.3. Arvestades kaebaja teenistusstaaži pikkust (üle 24 aasta), pidi ta olema teadlik

infosüsteemi kasutamise reeglitest ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

avaldamise tingimustest. Seda kinnitavad ka infoturbe ja füüsilise turbe teadmiste kontrolli

tulemused. Tegemist oli teadliku ja süsteemse käitumisega. Tema suhtumine kehtivatesse

reeglitesse oli küüniline. Vastustaja jaoks on äärmiselt oluline mitte üksnes maine avalikkuse

silmis, vaid ka kõrge sisemine töömoraal. Ametnik on kohustatud järgima õiguskorda, sest

talle on usaldatud avaliku võimu teostamine. Ebaväärika käitumisega on ta diskrediteerinud

nii ennast kui vastustajat ja kahjustanud enda usaldusväärsust. Ühe ametniku

ebausaldusväärne käitumine võib mõjutada terve asutuse ja avaliku teenistuse mainet.

Kaebaja ei ole õiguskuulekas, teda ei saa nimetada usaldusväärseks ega eeskujulikuks

ametnikuks. Saades aru oma tegevuse keelatusest, puudub usk, et kaebaja suudab oma

vigadest õppida ja edaspidi rikkumisi vältida. Distsiplinaarmenetluse tõenäoliseks tulemuseks

on teenistusest vabastamine. Kaebaja jätkamine teenistuses distsiplinaarmenetluse kestel ei

ole usalduse kaotuse tõttu mõeldav, mistõttu tuleb ta menetluse alustamisega samaaegselt

teenistusest kõrvaldada. Ärakuulamine tagatakse kaebajale menetluse käigus.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 11.09.2024 käskkirja

tühistamiseks.

2(7)

3-24-2812

3. Kohus võttis 10.10.2024 määrusega kaebuse menetluse üksnes 11.09.2024 käskkirja p 3

tühistamise nõudes (s.o distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamine), ülejäänud

osas tagastas kaebuse läbi vaatamatult. Määrus jõustus 29.10.2024.

4. Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja seisukohad:

5.1. Kaebajale ei ole kriminaalasjas kahtlustust esitatud ega teda kriminaalmenetlusele alluta-

tud. Kaebajale anti 11.09.2024 üle sisekontrollibüroo 09.09.2024 teade, mille kohaselt on aja-

vahemikul 10.06.-10.08.2024 teostatud kaebaja suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§-des 1265 ja 1267 nimetatud jälitustoiminguid, s.o varjatud jälgimist ning teabe salajast pealt-

kuulamist ja -vaatamist. Kui kaebaja avaldas soovi distsiplinaarasja toimikuga tutvuda, ei

sisaldunud selles ühtegi jälitustoimingu protokolli ega muud jälitustoimingu andmeid

sisaldavat dokumenti, milles oleks kajastatud kaebaja osalusel peetud telefonivestluste sisu,

mida on kajastatud vaidlusaluses käskkirjas. Kaebajale selgitati, et kriminaalasja kohtueelset

menetlust juhtiv prokurör ei lubanud jälitustoimingutega kogutud andmeid ja

kriminaalmenetluses kogutud tõendeid kaebajale tutvustada.

5.2. Rikutud on kaebaja õigust heale haldusele, õiguspärase menetluse läbiviimisele ja kehti-

vate õigusnormide järgimisele täidesaatva võimu poolt. Etteheidete tegemisel on tuginetud

jälitustoimingute kaudu saadud teabele, mille kasutamine distsiplinaarmenetluses ei ole

lubatav. Kõigi kaebajale etteheidetud tegude puhul on tuginetud kaebaja osalusel toimunud

telefonivestluste sisule ja sellega seotud MIS-i kasutamisele. Etteheidetava distsiplinaarsüüteo

sisuks on telefonivestluste käigus teabe avaldamine selleks mitteõigustatud isikutele.

Riigikohus pidas 30.04.2019 otsuses asjas nr 3-16-2498 lubatavaks jälitustoiminguga saadud

andmete kasutamist, et kontrollida teenistuses oleva ametniku nõuetele vastavust (KrMS §

12612 lg 3 p 6), kuid selleks peab eriseaduses olema õiguslik alus. Politsei ja piirivalve

seaduse (PPVS) § 750 lg 1 ei võimalda andmeid koguda teabe salajase pealtkuulamisega või

pealtvaatamisega. PPVS § 750 lg 1 rakendamine eeldab, et isik peab andma andmete

kogumiseks kirjaliku nõusoleku. Juhul, kui lubamatud tõendid distsiplinaarmenetluses

arvestamata jätta, langeb distsiplinaarmenetluse alus vähemalt osaliselt ära ning tingib

vältimatult kaebajale esitatud kahtlustuse muutmise või isegi menetluse lõpetamise karistust

määramata. Kahtlustuse aluse oluline muutmine eeldab kaebaja suhtes uue haldusakti

andmist. Kuna distsiplinaarmenetlust alustati mittelubatavatele tõenditele tuginedes, siis on

haldusakt õigusvastane ja tuleb tühistada.

5.3. Kaebaja teenistusstaaži pikkus on pea 25 aastat ja teda ei ole kordagi distsiplinaarkorras

karistatud, st tema teenistus on olnud laitmatu. Teenistuse jätkumise korral tekiks kaebajal

11.01.2026 õigus saada väljateenitud aastate pensioni, mille suurus oleks 50% ametipalgast.

Kaebaja kaotaks selle pensioni, kui ta distsiplinaarkorras vabastataks. Kaebajal ei ole

võimalik distsiplinaarmenetluse ajal oma ametikohal töötada ega end tööga elatada. Talle

makstakse selle aja eest 60% senisest keskmisest palgast, mis halvendab tema majanduslikku

olukorda ja toimetulekut. Distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisel ei makstaks talle

maksmata jäänud palka ka tagantjärele.

5.4. Kaebaja käis 01.11.2024 vastustaja sisekontrollibüroos tutvumas tema suhtes kriminaal-

menetluse raames teostatud jälitustoimingute andmetega ja talle anti mõista, et kriminaal-

menetlus võidakse peagi lõpetada. Seega ei pruugi jälitustoiminguga kogutud andmed

võimaldada kaebajale kriminaalsüüdistust esitada.

3(7)

3-24-2812

6. Vastustaja seisukohad:

6.1. ATS § 5 p 1 järgi on ametnikul riigiga avaliku võimu teostamisel usaldussuhe, mistõttu

peavad isikud, kellele on antud võimuvolitused, olema ausad ja seadusekuulekad. Teenistusse

astudes annab ametnik vande, millest tuleneb tema tegevuse seaduslikkuse kohustus (ATS §

27 lg 1). Ametnik, kes ei täida teenistusülesandeid nõuetekohaselt, veelgi enam, kes oma

tegevusega kuritarvitab usaldust, ei saa olla avaliku võimu esindajaks. Vastustajal on

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kasutusel mh infosüsteemid, milles olevat teabe

hulka ja selle avalikuks tuleku korral tekkida võiva kahju suurust arvestades on äärmiselt

oluline, et ametnikud, kellel on juurdepääs teabele, kasutaksid seda sihipäraselt, s.o vaid

teenistuskohustuste täitmiseks. Kaebaja kõrvaldati teenistusest, sest ta on oma tegevuse tõttu

kaotanud usalduse ning temaga teenistussuhte jätkamine ei ole võimalik. Vastustaja jaoks on

äärmisel oluline mitte üksnes maine avalikkuse silmus, vaid ka kõrge sisemine töömoraal.

Arvestades, et kaebaja on uurija ametikohal, siis ei ole võimalik tema teenistuses jätkamine ka

põhjusel, et selleks oleks vaja juurdepääsu infosüsteemidele, mis eeldab kasutaja

usaldusväärsust. Kaebajal see puudub. Olukorras, kus vastustajal ei ole võimalik jätkata

teenistussuhet ametnikuga, kelle suhtes on tõsine kahtlus, et ta on usaldussuhet kuritarvitanud,

ning puudub leebem meede suurema kahju ära hoidmiseks, on igati õigustatud rakendada

seaduses sellisest puhuks ette nähtud meedet, s.o teenistusest kõrvaldamine.

6.2. ATS § 107 lg 1 p 2 järgi loetakse teenistusstaaži hulka aeg, mil avaliku võimu teostamine

oli peatunud teenistusest kõrvaldamise tõttu. Seega on ebaõige kaebaja väide, nagu jääks ta

teenistusest kõrvaldamise tõttu ilma politseipensionist. Kaebaja õigused on tagatud nii

menetluse ajal kui ka pärast seda. ATS § 78 lg 4 alusel makstakse ametnikule maksmata

jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on

kehtetuks tunnistatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus täpsustab, et praeguse vaidluse esemeks on kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks

teenistusest kõrvaldamine. Vaidluse esemeks ei ole distsiplinaarmenetluse algatamise õigus-

pärasus iseenesest. Selles osas tagastas kohus kaebuse 10.10.2024 määrusega läbi vaatamatult

ja määrus on jõustunud. Kaebajal on vajadusel võimalik kaitsta oma õigusi distsiplinaar-

menetluse tulemuse vaidlustamisega.

8. Kaebaja kõrvaldati vaidlusaluse käskkirjaga distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest.

Distsiplinaarmenetlus algatati kahtlusega, et kaebaja on teinud oma tuttavate palvel teenistus-

alase vajaduseta MIS-is päringuid ja edastanud juurdepääsupiiranguga info teadmisvajaduseta

isikutele.

9. Juurdepääsupiiranguga info lekitamise kahtlustuse esitamisel on tuginetud kaebaja osalu-

sel tehtud telefonivestlustele. Käskkirjas kajastatud telefonivestlused on saadud ilmselgelt

jälitustoiminguna tehtud pealtkuulamisega. Riigikohus on 30.04.2019 otsuses asjas nr 3-16-

2498 leidnud, et PPVS § 750 lg 1 ei võimalda koguda andmeid teabe salajase

pealtkuulamisega. PPVS § 750 lg 1 teeb viite KrMS § 1263 lg-le 1, mis käsitleb isiku, asja või

paikkonna varjatult jälgimist, võrdlusmaterjali varjatult kogumist ja esmauuringute tegemist,

asja varjatult läbivaatust ja selle varjatult asendamist. Vastustaja ei ole väitnud, et teave

kaebajapoolse info lekitamise kohta oleks saadud KrMS § 1263 lg-s 1 sätestatud meetmeid

kasutades. Pealtkuulamine võib olla kriminaal-, mitte distsiplinaarmenetluses lubatav tõend.

Ilma neid tõendeid arvestamata puuduvad vastustajal alused heita kaebajale ette seda, et ta on

avaldanud teadmisvajaduseta isikutele asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui

kriminaalmenetluses leiab tuvastamist, et kaebaja on pannud toime süüteo, ja teda karistatakse

4(7)

3-24-2812

selle eest, siis on see iseseisvaks aluseks teenistusest vabastamisele (ATS § 95 lg 1, § 15 p 5,

PPVS § 40 p 1). Kuid kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ei saa automaatselt üle võtta

distsiplinaarmenetlusse ja nende alusel distsiplinaarmenetlust läbi viia. Järelikult ei saa see

olla aluseks ka teenistusest kõrvaldamisele.

10. Lisaks info lekitamisele heideti kaebajale ette ka teenistusülesannete täitmisega mitte

seotud päringute tegemist MIS-is. Sellised rikkumised on tuvastatavad tarkvaraliste ja organi-

satsiooniliste meetmete abil (vt siseministri 22.12.2009 määrus nr 92 „Politsei andmekogu

põhimäärus“ § 23 lg 4), sh logide kaudu. Selline kontroll ei tähenda jälitustegevust. Sarnast

kontrolli teostatakse kõigi riiklike andmebaaside kasutamise osas haldusmenetluses. Samuti

on vastustaja kui tööandja käsutuses info selle kohta, millised olid kaebaja ülesanded, et

hinnata, kas infopäringud MIS-i olid seotud tema teenistusülesannetega. Kohtu arvates ei ole

oluline, kust tuli ajend sellist kontrolli teostada. Oluline on, et sellise kontrolli teostamine

toimub haldusmenetluses ja tuvastatud rikkumisi saab ette heita distsiplinaarmenetluses. ATS

§ 51 lg 5 sätestab, et ametnik peab kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara

ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Sellise kohustuse rikkumist saab käsitleda

teenistuskohustuse rikkumisena (ATS § 69).

11. ATS § 78 lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus

kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esi-

algselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule

karistusena teenistusest vabastamine.

ATS § 75 lg 4 järgi võib distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine

on oluline. Sama paragrahvi lg 6 järgi eeldatakse sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud olulisust

järgmistel juhtudel: 1) rikkumine on toime pandud tahtlikult; 2) ametnikul on kehtiv distsipli-

naarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks

olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv; 3) rikkumine on teki-

tanud ametiasutusele olulise varalise kahju; 4) rikkumine on oluliselt kahjustanud

ametiasutuse mainet; 5) rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele

või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju, sealhulgas juhul, kui toime

on pandud karistusseadustiku §-s 232 sätestatud süütegu.

12. Menetlusosalised ei väida, et kaebajal oleks kehtiv distsiplinaarkaristus (ATS § 75 lg 6 p

2) või et etteheidetav rikkumine oleks tekitanud vastustajale olulise varalise kahju (ATS § 75

lg 6 p 3). Üksnes infosüsteemi kasutamise reeglite rikkumine ja teadmisvajaduseta otsingute

tegemine ilma, et sellekohast teavet oleks edastatud väljapoole asutust, ei saa asutuse või

avaliku teenistuse mainet oluliselt kahjustada (ATS § 75 lg 6 p 4). Maine on asutusest

väljapoole suunatud kuvand ja kui väljaspool asutust puudub teadmine sellise rikkumise

kohta, siis ei saa see ka mainet kahjustada. Vaidlusaluses käskkirjas on maine kahjustamist

põhjendatud sellega, et kaebaja on avaldanud infosüsteemist saadud teavet kolmandatele

isikutele, kuid selline teadmine tugineb tõenditele, mida distsiplinaarmenetluses ei saa

kasutada. Seega ei saa sellele tuginedes põhjendada ka kaebaja teenistusest kõrvaldamist.

Samadel põhjendustel ei ole alust lähtuda ka huvide olulise kahjustamise väitest (ATS § 75 lg

6 p 5).

13. Vastustaja tugines käskkirjas sellele, et kaebaja pani rikkumise toime tahtlikult, mitte

teadmatusest (ATS § 75 lg 6 p 1). Kaebajal on pikk teenistusstaaž ja ta pidi tundma oma

töökohustusi. Seejuures näitasid ka infoturbealaste teadmiste kontrolli tulemused, et ta tundis

infosüsteemi kasutamise reegleid. Seega saab nende rikkumist käsitleda tahtlikuna.

5(7)

3-24-2812

14. ATS § 75 lg 5 sätestab, et teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga

kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et

ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist.

15. Vastustaja põhjendas käskkirjas teenistusest kõrvaldamist ka usalduse kaotusega.

Vastustajal puudub usaldus, et kaebaja suudab oma vigadest õppida ja edaspidi sarnaseid

rikkumisi vältida. Arvestades kaebajale ette heidetavaid tahtlikult toime pandud rikkumisi, ei

saa vastustaja väitel usaldada teda enam täitma teenistuskohustusi, mis eeldavad infosüsteemi

kasutamist. Vastustaja põhjendas, et oluline pole üksnes maine, vaid ka kõrge sisemine töö-

moraal. Kohus nõustub vastustajaga, et ametnikud, kelle ülesandeks on tagada korrakaitse,

peavad tundma ja täitma ka ise seadusi (ATS § 50). Arvestades infosüsteemis oleva teabe

hulka ja tundlikkust, ei saa oma huvist lähtuvate infopäringute tegemist aktsepteerida. MIS

sisaldab palju erinevate isikute andmeid (isiku- ja terviseandmed, süüteoohvriks langemine,

tekitatud kahju jms), mille üle puudub isikutel endil kontroll. Seda enam on nõutav, et

vastustaja ja tema töötajad kasutasid andmeid sihipäraselt konkreetsete teenistusülesannete

täitmiseks, mitte huvi rahuldamiseks. Kasutusse antud vahendi (infosüsteemi) mittesihipärane

kasutamine on ametikohustuse rikkumine (ATS § 51 lg 5), mis saab kaasa tuua usalduse

kaotuse. Seejuures ei olnud tegemist vaid ühekordse juhtumiga, vaid kaebaja rikkus

kontrollitaval perioodil MIS-i kasutamise reegleid korduvalt. See näitab suhtumist

kehtivatesse reeglitesse, mis ei lähe kokku korrakaitsjale esitatavate nõudmistega.

16. Arvestades kaebajale ette heidetud distsiplinaarrikkumist, mida võib pidada tahtlikuks ja

mis on toonud kaasa tööandja usalduse kaotuse kaebaja vastu, ei saa vastustaja arvamust, et

distsiplinaarmenetluse tulemusena vabastatakse kaebaja tõenäoliselt teenistusest, pidada

ilmselgelt põhjendamatuks.

17. Teenistusest kõrvaldamine riivab vaieldamatult kaebaja majanduslikku olukorda.

Teenistusest kõrvaldamise ajal makstakse kaebajale 60% tema keskmisest palgast (ATS § 78

lg 3). Seega väheneb kaebaja igakuine sissetulek 5 kuu jooksul 40% ulatuses ja see võib

omada kaebaja toimetulekule märkimisväärset mõju (nt senise elustandardi muutmine, seniste

püsikulude ja kohustuste ümbervaatamine ja muutmine, laenu võtmise vajadus ja sellega

kaasnevad kulud). Vaatamata sellele, et ATS § 78 lg 4 võimaldab maksmata jäänud palga

tagantjärele välja maksta pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks

tunnistatud, on kaebaja siiski distsiplinaarmenetluse ajal olukorras, kus tal tuleb hakkama

saada vähendatud palgaga. Juhul, kui kaebaja vabastatakse distsiplinaarmenetluse tulemusena

teenistusest, ei saa ta hüvitist vahepeal saamata jäänud palga eest. Kaebajal on küll võimalik

teenistussuhte peatumise ajal mujal töötada (ATS § 60 lg 1 p 1), kuid ajutise töö kiirkorras

leidmine ei pruugi olla lihtne.

18. Kohus nõustub vastustajaga, et teenistusest kõrvaldamine ei mõjuta kaebaja õigust välja-

teenitud aastate pensionile. ATS § 107 lg 1 p 2 ja § 83 p 6 järgi loetakse teenistusstaaži hulka

ka aeg, kui ametnik on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks ATS § 78 lg 1

alusel. Kaebaja õiguse väljateenitud aastate pensionile saab võtta tema teenistusest

vabastamine enne pensioniõiguse tekkimist või tema kohta süüdimõistva kohtuotsuse

jõustumine, kui sellega mõistetakse talle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest (PPVS §

1111 lg 7 p 1).

19. Kaebaja huvisid tuleb aga kaaluda avalike huvidega, mis kohtu hinnangul õigustavad

praeguses asjas kaebaja teenistusest kõrvaldamist. Avalik huvi on, et ametnikud käituksid

teenistuses õiguspäraselt ega kahjustaks põhjendamatute andmepäringutega infosüsteemis

andmesubjektide õigusi. See huvi on kaalukam kaebaja huvist jätkata teenistust just politsei-

ametnikuna. Kuigi kaebajale makstakse teenistusest kõrvaldamise ajal ametipalka vähendatud

6(7)

3-24-2812

ulatuses, ei jää ta sissetulekust päris ilma. Samuti on tal võimalik asuda ajutiselt mujale tööle.

Lisaks on tal võimalik taotleda vastustajalt maksmata jäänud palga tasumist ja kahju

hüvitamist, kui ta jätkab teenistuses. Seevastu andmesubjektide õiguste kahjustamine võib olla

pöördumatu. Kohtu arvates ei ole alusetu vastustaja arvamus, et kaebaja võib teenistuses olles

jätkata rikkumiste toimepanemist. Kaebaja ei pannud väidetavaid rikkumisi toime

teadmatusest, vaid kehtivaid reegleid tahtlikult eirates. Seega ei saa välistada, et ta võib seda

teha ka edaspidi. Põhjendamatu oleks eeldada, et vastustaja tööandjana peaks teostama oma

töötaja iga üksiku toimingu üle pidevalt kontrolli ja järelevalvet. Ametnik peab ise tundma

tema tegevust reguleerivaid norme ja neid järgima. Seda kinnitab ta ka ametivannet andes

(ATS § 27 lg 1). Riigiasutus peab saama oma ametnikku usaldada, et see järgib avalikku

võimu teostades kehtivaid norme (ATS § 5 p 1). Sellist usaldust vastustajal kaebaja vastu

enam ei ole. Sellest tulenevalt ei saa pidada põhjendamatuks vastustaja kaalutlusotsust kaebaja

distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada.

20. Kohus jätab tähelepanuta väited kaebaja osas väidetavalt algatatud kriminaalmenetluse

kohta, sest need ei puutu praegusesse vaidlusesse, sj ei põhjenda ega lükka ümber distsipli-

naarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamist. Distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest

kõrvaldamine oli praeguses asjas põhjendatud sõltumata algatatud kriminaalmenetlusest ja

selle raames kogutud tõenditest.

21. Vastustaja ebaõige tuginemine kriminaalmenetluses jälitustoimingutega kogutud tõendi-

tele ei too kaasa kaebaja teenistusest kõrvaldamise otsustuse tühistamist, sest tema kõrvalda-

mine oli põhjendatud ka MIS-i kasutamise reeglite rikkumise ja sellest tuleneva usalduse

kaotusega.

22. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

23. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

ega ole esitanud kohtule enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema

võimaliku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)