Legislator Case Law & Legislation
2-24-16726/7 AI generated

2-24-16726/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-16726/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Y.P (hageja) esitas 4. novembril 2024 hagi I.J H. (kostja) vastu elatise seadusjärgses miinimummääras väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt peatati Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-6466 kostja hooldusõigus hageja suhtes ning hageja eestkostjaks määrati H.O.K. Hageja elab hooldusperes.

Legislator headnote

AI generated

2-24-16726/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.

Keywords

AI generated
change of residence medical needs of child parental maintenance duty hearing of a parent placement of a child asylum for minors
AI generated
2-24-5838/13
Mõista T.J.-ilt M.K. kasuks alates 08.11.2024 kuni M.K. täisealiseks saamiseni eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel
2-11-28582/14
Narva linn esitas 17. juunil 2011 Viru Maakohtule avalduse R M hooldusõiguse äravõtmiseks alaealise lapse D M suhtes. Avalduse kohaselt ei hoolitse lapse isa R M lapse eest, ei osale lapse ülalpidamises ega tegele lapse probleemidega. Eestkosteasutus on proovinud võtta ühendust lapse isaga, kuid see ei õnnestunud. Kodukülastuse käigus keeldus R M suhtlemisest lastekaitseinspektoriga, tema teatas, et ei soovi last kasvatada ega tunne üldse mingit huvi lapse elu vastu. R M on nõus, et laps elaks lastekodus, tema ei soovi võtta last oma perekonda. R M on nõus hooldusõiguse äravõtmisega ning leiab, et lapsel on parem elada lastekodus, tema ei ole suuteline last kasvatama ega tema eest hoolitsema. Lapse isa ei suhtle oma lapsega ega tunne üldse mingit huvi lapse elu korralduse vastu, mistõttu ei ole lapse paigutamine isa perekonda lapse huvides. Lähtudes eeltoodust on eestkosteautus seisukohal, et R M tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta, kuna muud abinõud ei ole tulemusi andnud.
2-14-50567/8
XXXesitas 13.02.2014 Harju Maakohtule vastuse tsiviilasjas nr 2-14-967, milles kohus menetleb Kiili Vallavalitsuse avaldust alaealisele lapsele XXXeestkostja määramiseks.
2-13-46014/8
oktoober 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-46014 Tsiviilasi XXXavaldus lapse XXXsuhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning avaldajale ainuotsustusõiguse andmiseks lapse igakordse viibimiskoha küsimuses Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXXX, elukoht XXX) Avaldaja esindaja: advokaat Helen Hääl (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, 10145 Tallinn, e-post menetlus@concordia.ee) Puudutatud isik I: laps XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn, e-post ilja@olab.ee) Puudutatud isik II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2-22-116983/49
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 23.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. detsember 2024 Tsiviilasja number 2-24-16726 Tsiviilasi Y.P hagi I.J H. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Y.P (isikukood XXX; rahvastikuregistrijärgne elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja (eestkostja) H.O.K (e-post:) Kostja:

I.J

(isikukood

XXX;

aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxx) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Y.P ja I.J H. vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 1.1 I.J tasub Y.P kasuks elatist 80 eurot kuus alates 1. detsembrist 2024 kuni Y.P täisealiseks saamiseni. 1.2 Elatis tuleb tasuda perekonnaseaduse § 100 lõige 4 järgi iga kalendrikuu eest ette. 1.3 Elatis tuleb tasuda 15. kuupäevaks Y.P arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-16726 menetlus. 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3). ASJAOLUD

2-24-16726

1. Y.P (hageja) esitas 4. novembril 2024 hagi I.J H. (kostja) vastu elatise seadusjärgses miinimummääras väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt peatati Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-6466 kostja hooldusõigus hageja suhtes ning hageja eestkostjaks määrati H.O.K. Hageja elab hooldusperes.

2. Kostja teatas 9. detsembri 2024. a menetlusdokumendis, et soovib hagejat toetada ning soovib mõistlikku kompromissi.

3. Pooled esitasid 16. detsembril 2024 kohtule kompromissi kinnitamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et poolte sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

5. Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.

5. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled on kompromissis kinnitanud, et on teadlikud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

6. Pooled leppisid kokku, et välistavad edasikaebeõiguse (kompromissi p 6). TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

7. Kohus selgitab täiendavalt, et TsMS § 459 lg 1 võimaldab muuta kohtulahendit, millega mõisteti kostjalt välja perioodilised maksed, kui oluliselt on muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Menetluskulude jaotus

8. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte leppisid kompromissi p-s 7, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik