2-24-8466/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-8466

Tsiviilasi

Estojust Osaühingu (likvideerimisel) avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Estojust Osaühing (likvideerimisel;

registrikood 11423809), seaduslik esindaja likvideerija

Y.U

Ajutine pankrotihaldur: B.V

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Estojust Osaühingu (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Estojust Osaühingu (likvideerimisel)

kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

3. Määrata Estojust Osaühingu (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija

Y.U (isikukood XXX).

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda Estojust

Osaühingule (likvideerimisel) menetlusabi. Määrata ajutise halduri B.V tasuks 966

eurot 24 senti (käibemaksuga) ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi

vahendite arvel. Tasu kanda Advokaadibüroo B.V & B.V Osaühingule (registrikood

10853152, arvelduskonto nr EE772200221074511252 Swedbank AS-is), mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

6. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Saata määrus võlgnikule ja resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Estojust Osaühing (likvideerimisel; avaldaja, võlgnik) esitas 29. mail 2024 Tartu

Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt likvideerijal vara kohta andmed puuduvad. Viimati registripidajale esitatud

2016. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 135 804 euro väärtuses.

Likvideerimismenetluse käigus teatasid oma nõuetest viis võlausaldajat kokku 459 210 eurot

61 senti, sh endise juhatuse liikme J. R. nõue 359 347 eurot 26 senti. Seega on võlgnik

maksejõuetu. J. R. väitel lõppes äriühingu majandustegevus 2017. a-l.

2. Kohus nimetas 16. augusti 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks B.V (ajutine

haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu. Kui pankrotimenetluse kulude katteks ei

maksta deposiidina kohtu määratud summat, tuleb võlgniku pankrotiavalduse menetlus

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt on võlgnikul raha pangakontol 3 eurot. Muud vara ei ole ajutine haldur

tuvastanud. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 38 186,07 eurot. Seega võlgnikul

puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine pankrotihaldur ei ole

tuvastanud võimalusi vara tagasivõitmiseks. Ajutise halduril ei ole andmeid selle kohta, kas

esineb võimalusi nõude esitamiseks endise juhatuse liikme vastu. Võlgnik ei ole suutnud

rahuldada olemasolevate võlausaldajate nõudeid alates 2018. a-st. Võlgniku majandustegevus

lõppes 2017. Kohtutäiturite menetluses on nelja isiku nõuded kohtulahendite jt

täitedokumentide sundtäitmiseks alates 14. juunist 2018. Enam kui 6 aasta jooksul ei ole

suudetud neid täitedokumente täita. Seega ei ole võlgnik suuteline täitma võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid. Suutmatus ei ole ajutine. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aeg on kõige hiljem 2018, sest sellest ajast ei ole suudetud

sundtäita erinevaid kohtulahendeid. Võlgniku endise juhatuse liikme J. R. väitel lõppes

võlgniku majandustegevus seetõttu, et aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii ütles lepingu üles

ja võlgnik ei saanud enam tulu kliendi juriidilisest teenindamisest. Ajutisel halduril ei ole

võimalik kontrollida ja anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, sest võlgnik

ei ole esitanud selleks vajalikke andmeid ja dokumente.

Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2023 a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-77 otsustati äriühingu

sundlõpetamine, likvideerimismenetluse läbiviimine ja määrati likvideerija. Seetõttu ei ole

võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik.

Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liige täitnud kohustust esitada pankrotiavaldus.

Võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 966 eurot 24 senti (sh käibemaks).

4. Maakohus määras 18. oktoobri 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning

avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad

ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

5. Maksejõuetuse teenistus ei esita 17. detsembri 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut

algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

7. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -

nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1

järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest

ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega

kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

8. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb

kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada

avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks

mõistliku tähtaja. Kohus tegi 20. novembril 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku

esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse

teenistus ei esita 17. detsembri 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada

võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

9. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu

jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku

dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud

avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning

töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

10. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4).

11. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 792 eurot (käibemaksuta).

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi. Arvestades

võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu

(aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi,

kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

11.1.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole,

mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb,

käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks.

11.2.

Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub ning

ajutise halduri tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise

halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi.

11.3.

Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 966 eurot 24 senti, mis tuleb

hüvitada riigi vahenditest.

12. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik