2-23-13279/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) Vallo Kariler, (liikmed) Maris Kuurberg ja

Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13279

Kohtuasi

Q.G avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.12.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Q.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Tiina Mölder

Puudutatud isik S.F (isikukood XXX)

Puudutatud isik T.T (isikukood XXX)

Puudutatud isik E.H (isikukood XXX)

S.F-i , T.T ja E.H riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa

Puudutatud isik K.D (isikukood XXX), lepinguline

esindaja advokaat Maris Tekkel

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-23-13279 Q.G ja K.D vaheline kompromiss järgmistel

tingimustel:

1.1. Q.G ei kohustu tasuma K.D-le tsiviilasjas nr 2-23-13279 K.D kasuks välja

mõistetud menetluskulusid summas 833 eurot (sh käibemaks);

1.2. poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Tühistada Harju Maakohtu 18.12.2023 määrus menetluskulude jaotuse osas

osaliselt (resolutsiooni punkti 2 esimene lause) ja kindlaksmääramise osas

(resolutsiooni punktid 3, 4 ja 5) ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.

Harju Maakohtu 18.12.2023 määrus on jõustunud resolutsiooni punkti 1 osas ja

punkti 2 teise lause osas.

3. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud Q.G ja K.D endi kanda.

2-23-13279

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Q.G (avaldaja, ema) avaldus ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks.

2. Avaldaja esitas 28.11.2023 maakohtule avalduse avaldusest loobumiseks.

3. Maakohus võttis 18.12.2023 määrusega vastu avaldaja avalduse avaldusest loobumiseks ja

lõpetas tsiviilasja nr 2-23-13279 menetluse (resolutsiooni p 1). Kohus jättis menetluskulud

(v.a riigi õigusabi kulud) avaldaja kanda (resolutsiooni p 2 esimene lause). Riigi õigusabi

kulud jäid riigi kanda (resolutsiooni p 2 teine lause). Kohus määras K.D (puudutatud isik, isa)

maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 833 eurot (sh käibemaks) (resolutsiooni p 3),

mille mõistis avaldajalt isa kasuks välja (resolutsiooni p 4). Maakohus kohustas avaldajat

välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuma viivist seaduses ettenähtud määras (resolutsiooni p

5).

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-

ide 2, 3, 4 ning 5 osas ja teha vaidlustatud osas uus määrus, millega jätta poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks

ringkonnakohtule.

6. Avaldaja ja isa jõudsid kokkuleppele vaidluse lahendamiseks käesoleva kohtumääruse

resolutsioonis märgitud tingimustel ja esitasid 16.12.2024 kohtule avalduse kompromissi

kinnitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise

tõttu tuleb maakohtu määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1

järgi koosmõjus §-ga 659 jõustumata osas tühistada ning tsiviilasja menetlus selles osas

lõpetada.

8. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluse enne asjas jõustunud

lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi koosmõjus § 477 lg-ga 1 lõpetada kohtuliku

kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud

kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi

kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause

2-23-13279

järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid

kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

9. Praeguses asjas esitas avaldaja määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

resolutsiooni punktide 2, 3, 4 ning 5 osas ja teha vaidlustatud osas uus määrus, millega jätta

vanemate menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja ega ükski teine menetlusosaline ei

vaidlustanud maakohtu määrust selle resolutsiooni p 1 osas, millega kohus võttis vastu

avaldaja avalduse avaldusest loobumiseks ja lõpetas tsiviilasja nr 2-23-13279 menetluse.

Avaldaja ei ole määruskaebuses vastuväiteid määrusele esitanud ka osas, millega maakohus

otsustas, et lastele määratud riigi õigusabi esindaja kulud jäid riigi kanda. Järelikult on

maakohtu määrus avaldusest loobumise vastuvõtmise ja lastele määratud riigi õigusabi

esindaja kulude riigi kanda jätmise osas jõustunud. Seetõttu jäi asja läbivaatamisel

ringkonnakohtus kohtuvaidlus alles üksnes vanemate menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise küsimustes. Vanemad esitasid ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe,

millega nad leppisid kokku, et avaldaja ei kohustu tasuma laste isale tsiviilasjas nr 2-23-13279

isa kasuks välja mõistetud menetluskulusid ning et vanemate menetluskulud jäävad nende

endi kanda. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, ei esine ringkonnakohtu hinnangul

kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega

heade kommetega ega riku avalikku huvi.

9.1. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud kompromiss kinnitada, vaidlustatud määrus TsMS §

645 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punkti 2 esimene lause ning punktid 3, 4 ja 5) ning

tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tühistatud osas lõpetada. Ülejäänud osas

(resolutsiooni punkt 1 ja punkti 2 teine lause) on vaidlustatud määrus jõustunud.

10. Menetlusosalised kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi

kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

11. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja menetlusosaliste kokkuleppest jäävad maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ka kompromissiga hõlmamata

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 3 alusel menetlusosaliste endi kanda.

12. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu

10 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel õigus taotleda

poole tasutud riigilõivu, s.o 5 euro tagastamist, esitades vastavasisulise avalduse kohtule.

Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule

isikule.

13. TsMS § 433 lg 1 ja § 645 lg 2 võimaldavad käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on menetlusosalised lühendanud kompromissi

kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust 1 päevale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik