2-24-5540/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-24-5540

Tsiviilasi

Margus Suvi hagi Jan Solbaja vastu 6000 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6480 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. augusti 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margus Suvi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. detsember 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Margus Suvi (ik: XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja (kostja): Jan Solbaja (ik: XXXXXXXXXXX),

esindaja advokaat Tristan Karu

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. augusti 2024 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Margus Suvi kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

4. Jätta asja materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud Õhtulehe

30.05.2024 artikkel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Margus Suvi (hageja) esitas 08.04.2024 maakohtule Jan Solbaja (kostja) vastu

hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 6000 eurot ja

seadusjärgne viivis 8% aastas 6000 eurolt alates hagi esitamisest iga viivitatud päeva eest kuni

põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt laenas hageja 11.01.2019 kostjale 7000 eurot ning pooltel oli suuline

kokkulepe, et kostja tagastab laenu 7000 eurot ja intressi 1000 eurot hagejale 2019. a jooksul

kuumaksega 700 eurot ja esimesel kuul 300 eurot. Kostja tasus 2019. a jooksul 2000 eurot.

Pärast seda ei ole kostja hagejale midagi tasunud. Seega moodustab kostja võlg hageja ees

6000 eurot. Hageja esitas 07.02.2024 ja 18.03.2024 kostjale kohtuvälised nõudekirjad ning

26.03.2024 teavitas kostjat laenulepingu lõpetamisest.

2. Kostja palus 29.04.2024 vastuses teha vaheotsuse ja jätta hagi nõude aegumise tõttu

rahuldamata. Kuivõrd hageja väitel tuli laen koos intressiga tagastada 2019. a lõpuks, muutus

nõue sissenõutavaks 01.01.2020 ning aegus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg

1 alusel 01.01.2023. Hageja ei ole esitanud väiteid aegumise peatumise või katkemise osas.

Kostja selgitas 25.03.2024 nõudekirja vastuses hagejale, et nõue on aegunud ja kohtusse

pöördumisel kavatseb kostja esitada aegumise vastuväite TsÜS § 146 lg 1 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 15.08.2024 otsusega M. Suvi hagi J. Solbaja vastu 6480 euro

väljamõistmiseks nõude aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Maakohus määras 03.05.2024 kirjaga hageja esindajale tähtaja kostja 29.04.2024 vastuse ja

vaheotsuse tegemise taotluse suhtes seisukohtade esitamiseks hiljemalt 21.05.2024. Kuivõrd

hageja määratud tähtajaks seisukohti ei esitanud, määras kohus 22.05.2024 kirjaga hageja

esindajale täiendava tähtaja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 31.05.2024. Kuivõrd hageja ei

ole vastuväiteid ja seisukohti esitanud, lahendas kohus kostja taotluse kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel laenuleping. Hageja kinnitusel nägid

suulise laenulepingu tingimused ette, et kostja kohustus laenu koos intressiga hagejale

tagastama hiljemalt 31.12.2019. Kostja ei vaielnud sellisele tingimusele vastu. Sellest

lähtuvalt muutus hageja nõue sissenõutavaks 01.01.2020.

Hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid aegumise katkemise ega peatumise kohta. Kohus

ei tuvastanud aegumise katkemise või peatumise aluseks olevaid asjaolusid ka tõendite alusel.

Kuna kostja tegi viimase makse hagejale 11.11.2019, s.o enne nõude aegumistähtaja algamist,

ei mõjuta vastav asjaolu nõude aegumist ega selle katkemist TsÜS § 158 lg 2 kontekstis.

Seega, arvestades TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega (kolm aastat), aegus hageja

nõue kostja vastu 01.01.2024. Kuna hageja esitas hagi kohtusse 08.04.2024, siis tuleb hageja

nõue koos kõrvalnõudega lugeda aegunuks. Kuivõrd kohus leidis, et hageja nõue on aegunud,

siis tegi kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 III lausest lähtuvalt

lõppotsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M. Suvi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15.08.2024 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole nõue aegunud. Laenuleping sõlmiti

11.01.2019. Pooled on laenu tagasimakse tähtaega kokkuleppel korduvalt suuliselt

pikendanud. Kuna poolte näol oli tegemist EELK Luke-Peetri koguduse pastori ja juhatuse

liikmega, usaldas hageja kostjat. Pooled pikendasid suuliselt laenulepingut siis, kui kostja

tunnistas nõuet ning lubas viimase kokkuleppe kohaselt võla maksta 2023. a jõuludeks, s.o

24. detsembriks 2023. Tulenevalt TsÜS § 158 lg-st 1 on nõude aegumine katkenud kostja

poolt nõude tunnustamisega. Kuna pooled pikendasid laenulepingut, hakkas kehtima uus

nõude aegumistähtaeg alates 24.12.2023 kuni 24.12.2026.

Kostja on väitnud, et on „tasunud“ laenulepingust tulenevad kohustused, panustades

kogudusse. Reaalsuses on kostja kiriku metsa majandanud ja põlde rentinud enda abikaasa

ettevõtte nimel. Kirik on sellest kasu saanud kas naeruväärselt vähe või on kostja jäänud

kirikule võlgu. Hageja jaoks on see äärmiselt solvav käitumine. Samas ei puutu koguduse ja

kostja õigussuhe asjasse.

Maakohus on jätnud menetluskulud põhjendamatult hageja kanda. Kuivõrd hagi kuulub

rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Lisaks on menetluskulude hageja

kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Hageja on proovinud leida kostjaga ühist keelt ja teinud

erinevaid kokkuleppeid, et leida vaidlusele rahumeelne kohtuväline lahendus. Hageja on

olnud nõus korduvalt laenu tagasimakse tähtaega pikendama lähtudes kostja huvidest.

5. J. Solbaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle läbi vaatamata või

rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebus tulenevalt TsMS § 637 lg 1 p-st 6 võetud

ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti ja tuleks jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioonkaebust

ei saa rahuldada selle ilmse perspektiivituse ja tähtaja minetamise tõttu. Hagejal oli võimalus

esitada tõendeid väidetava laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamise või muude aegumise

katkemise või peatumise asjaolude kohta maakohtu menetluses, kuid ta ei teinud seda. Hageja

on seega tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks minetanud. Hageja ei ole

taotlenud tähtaja ennistamist ega esitanud tõendeid ka apellatsioonkaebuses.

Apellatsioonkaebust ei saaks rahuldada üksnes hageja seletuste pinnalt.

Alternatiivselt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsuses on toodud veenvad

põhjendused, mille kohaselt muutus hageja väidetav nõue sissenõutavaks 01.01.2020, nõude

aegumistähtaeg algas TsÜS § 147 lg-st 3 lähtuvalt 01.01.2021 ja nõue aegus TsÜS § 146 lg 1

järgi 01.01.2024 ehk oli hagi esitamise seisuga aegunud. Tõendite pinnalt on maakohus

õigesti tuvastanud, et aegumine ei ole katkenud ega peatunud. Hageja väited laenulepingu

tagasimakse tähtaja pikendamise ja kostja lubaduste kohta on paljasõnalised ning tõendamata.

Kaebusele lisatud artikkel ei ole tõend, vaid hageja tellitud meediakajastus, milles esitatud

väited ei vasta tõele. Artikkel on asjassepuutumatu ja kostja palub jätta see vastu võtmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma

otsuses korrata.

7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti

materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult leidnud, et hageja nõue on aegunud.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on nõude aegumine TsÜS § 158 lg 1 kohaselt

katkenud, kuna kostja tunnustas nõuet ja lubas võlgnevuse tasuda 2023. a jõuludeks. Väidetav

kokkulepe laenu tagasimakse pikendamise kohta sõlmiti suuliselt.

Ringkonnakohus leiab, et hageja selline tõendamata väide ei anna alust asuda seisukohale, et

pooled on laenu tagasimakse tähtaega pikendanud ning seetõttu ei ole hageja nõue aegunud.

Kostja on tuginenud nõude aegumisele alates vastusest hagiavaldusele ning põhjendatud on

maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid aegumise katkemise või

peatumise kohta.

8. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

hageja kanda. Hageja pidi kohtusse pöördumisel arvestama nõude aegumise vastuväitega ning

tegemist ei ole äärmiselt ebaõiglase olukorraga, mis tingiks menetluskulude teistsuguse

jaotuse.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud

korras pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

9. Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele Õhtulehe 30.05.2024 artikli. Samas ei ole hageja

apellatsioonkaebuses põhjendanud, millist asjas tähtsust omavast asjaolu Õhtulehe artikkel

tõendab ning miks ei olnud võimalik seda esitada maakohtu menetluses. Kostja vaidles

nimetatud artikli asja materjalide juurde võtmisele vastu.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel apellatsioonkaebusele lisatud Õhtulehe

30.05.2024 artikli tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)