2-23-107539/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-107539

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X-i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4748,38 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post xxx);

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi X-i vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2583,04 eurot, intressi 264,04

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 818,08 eurot ning

mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 40% aastas alates 13.07.2023 kuni nõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid 24.04.2019 krediidikonto lepingu nr KK3405417, mille

alusel võimaldati kostjale krediiti 2600 eurot. Krediidikontolepingu aastane intressimäär oli

40% ja krediidikulukuse määr 49%. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas

3747,52 eurot.

3. Placet Group OÜ ütles lepingu 26.09.2022 üles ja loovutas 27.09.2022 nõude hagejale.

Kostja seisukoht

4. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2583,04 eurot,

intress 264,04 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, 12.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised 818,08 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Krediidiandja Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 24.04.2019 krediidikonto

lepingu (dtl 31-43), mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 2600 eurot. 24.04.2019 lepingu

kohaselt on krediidikulukuse määr 49% aastas, mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

8. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel

astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Placet Group OÜ

loovutas oma nõude 27.09.2022 hagejale, millest teavitati kostjat 27.09.2022 teatisega (dtl 45).

Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

9. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

2 / 5

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika,

võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta

olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika,

mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi

muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

10. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

3 / 5



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

11. Kohus märkis 28.09.2024 kirjas (dtl 134-139), et kohtu esialgsel hinnangul ei ole hageja

esitatud asjaolud ja tõendid piisavad kinnitamaks asjaolu, et krediidiandja veendus kostja

krediidivõimelisuses. Kohus andis hagejale võimaluse juhul, kui krediidiandja on enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kogunud hagiavalduses toodud andmetele lisaks täiendavaid

andmeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, esitada muud tõendid, millest nähtub, et

kostja kohta kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

12. Hageja on 12.07.2023 ja 10.10.2024 menetlusdokumentides selgitanud, et krediidiandja võttis

arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase, konto väljavõtet ning

maksehäireregistrit. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise

kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1140,63

eurot ja väljaminekud 702,47 eurot. Võttes arvesse, et taotletava laenu osamakse oli 47,86

eurot, jäi kostjale reservi vähemalt 390,30 eurot.

13. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et

krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija

krediidivõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet

kostja igakuiste väljaminekute kohta. Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja enne

krediidi väljastamist kostja arvelduskonto väljavõtet. Kohus märgib, et hageja on esitanud

kostja arvelduskonto väljavõtte (dtl 46-94) perioodi 01.04.2021-22.07.2021 osas, kuid

hagiavalduse kohaselt sõlmiti krediidileping 24.04.2019. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et

krediidiandja oleks küsinud kostjalt arvelduskonto väljavõtet enne krediidi väljastamist. Kohtu

hinnangul ei ole taotlusel esitatud andmed ning kostjal maksehäirete puudumine piisav teave,

millest tulenevalt puudus vajadus kostja pangakonto väljavõtete küsimiseks. Lisaks märgib

kohus, et hageja esitatud laenutaotluse (dtl 95-99) kohaselt olid kostjal enne 24.04.2019

krediidilepingu sõlmimist finantskohustused viie võlausaldaja ees igakuiste maksetega kokku

702,57 eurot. Seejuures oli kostja laenujäägi suurus krediidiandja juures taotluse esitamise

seisuga 2376,31 eurot. Samuti nähtub laenutaotluselt, et kostja soovis laenu, et refinantseerida

kahte varasemat Placet Group OÜ-lt saadud laenu. Kohus leiab, et olukorras, kus kostjal oli viis

varasemat finantskohustust ning kostja soovis laenu nendest osade katmiseks, oleks

krediidiandja pidanud täiendavalt kontrollima, et kostja ei ole sattunud makseraskustesse.

Võttes arvesse, et laenutaotluselt nähtuvalt oli kostja sissetulek 1140,63 eurot, igakuised

finantskohustused 702,57 eurot, majapidamiskulud 400 eurot ja uue laenu osamakse suurus

47,86 eurot, ei jätkunud kohtu hinnangul kostja sissetulekust kostja igakuiste kohustuste

katmiseks. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud

andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega

on krediidiandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja

kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Krediidiandja on

eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha

4 / 5

järeldust, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisavalt andmeid

kogunud ja andmete kogumis analüüsi teostanud.

14. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja

oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja

oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

15. Kohus andis hagejale 28.09.2024 kirjaga (dtl 134-139) võimaluse esitada teave kõigi kostja

poolt teostatud tagasimaksete kohta (summa, kuupäev) ning VÕS § 4034 lg 7 järgne

ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti. Hageja on 10.10.2024 menetlusdokumendis

selgitanud, et kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 3223,17 eurot ja on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 3747,52 eurot. Arvestades kõik tagasimaksed laenu põhiosa katteks, on

kostja laenu tagastanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude

3223,17 eurot osas. Kuivõrd kohus ei rahulda hageja põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka

hageja esitatud kõrvalnõuded.

16. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi jätta rahuldamata.

17. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 4748,38 eurot.

Menetluskulud

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda.

19. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

20. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

5 / 5