2-20-15976/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu

Määruse kuupäev

18. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-15976

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu

vastu kaasomandi osa ainukasutusse saamiseks ja

juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Harju Maakohtu 31.05.2023 määrus

X määruskaebus

Tallinn,

Toompuiestee

korteriühistu

vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu

(registrikood 80142530), lepinguline esindaja Marina

Suhnjova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.05.2023 määrus menetluskulude jaotuse osas ja

teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta menetluskulud maakohtus X kanda.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 31.05.2023 määruse resolutsioon muutmata,

kuid osaliselt muuta määruse põhjendusi.

3. X määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu vastumääruskaebus rahuldada.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1 Jätta rahuldamata X nõue kohustada juhatust taastama õiguslikul alusel kasutuses

olnud korteri kaasomandi eseme (keldriboksi numbri all 29) otstarbekohane

kasutamine avaldaja poolt või kompenseerida kasutusõiguse kaotus.

5.2 Jätta läbi vaatamata X nõuded tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse tegevus

kaasomandi eseme valitsemisel, mis seondub alusetute finantskohustuste panekus

avaldajale korteriomandi kaasomandi eseme väljaehitamiseks vastavalt ühistu 4.

aprilli 2018 üldkoosoleku otsusele ja tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse

2-20-15976

tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis seisneb avaldaja huvide

mittearvestamises reguleerimata kasutuskorraga kaasomandi kasutamise

korraldamisel (keeldumises taastada avaldajale varasemalt kasutamiseks

eraldatud keldriboksi nr 29 kasutus) ja tunnistada õigusvastaseks ja mitte

rakendatavaks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis

seondub juhatuse 25. märtsi 2017 ja 1. märtsi 2020 otsustega kasutuskorra

määratlemisega „ajutiseks kasutamiseks.

5.3 Jätta menetluskulud maakohtus X kanda.

6. Määruskaebuse ja vastumääruskaebuse menetlemise kulud ringkonnakohtus jätta

X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 31.10.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Toompuiestee 33

korteriühistu vastu keldriboksi kasutusõiguse taastamiseks juhatuse poolt ja juhatuse tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks. Pärast avaldaja 02.02.2021 nõuete täpsustusi olid avaldaja

nõuded järgmised:

1) Kohustada juhatust taastama õiguslikul alusel kasutuses olnud korteri kaasomandi

eseme (keldriboksi numbri all 29) otstarbekohane kasutamine avaldaja poolt või

kompenseerida kasutusõiguse kaotus.

2) Tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis

seondub alusetute finantskohustuste panekus avaldajale korteriomandi kaasomandi

eseme väljaehitamiseks vastavalt ühistu 4. aprilli 2018 üldkoosoleku otsusele.

3) Tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis

seisneb avaldaja huvide mittearvestamises reguleerimata kasutuskorraga kaasomandi

kasutamise korraldamisel (keeldumises taastada avaldajale varasemalt kasutamiseks

eraldatud keldriboksi nr 29 kasutus).

4) Tunnistada õigusvastaseks ja mitte rakendatavaks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi

eseme valitsemisel, mis seondub juhatuse 25. märtsi 2017 ja 1. märtsi 2020 otsustega

kasutuskorra määratlemisega „ajutiseks kasutamiseks“.

1.1. Avalduse kohaselt kasutas avaldaja kuni aastani 2012 väljakujunenud kasutuskorra alusel

hoone keldrikorrusel asuvat individuaalset panipaik-boksi. Seoses vee- ja kanalisatsioonitrassi

2 (12)

2-20-15976

kapitaalremondiga samal aastal nõustus ta kasutusõiguse ajutise peatamise ja panipaiga

lammutamisega.

1.2. Hiljem palus avaldaja ühistu juhatuselt panipaiga kasutusvõimaluse taastamist, kuid

kasutuskorda selleks ei kehtestatud.

1.3. Avaldaja esitas 22.02.2017 juhatusele taotluse keldripinna kasutamise võimaldamiseks

alates 01.04.2017.

1.4. KÜ juhatus edastas 2017 märtsis avaldajale allkirjastamiseks juhatuse koostatud akti

elamu III trepikojas asuva keldriboksi kasutusõiguse kohta. Avaldaja allkirjastas akti ja võttis

panipaiga kasutusse. Akti ega selle aluseks olnud juhatuse otsust avaldajale ametlikult

teatavaks ei tehtud. KÜ Juhatus selgitas avaldajale, et I trepikoja keldris panipaikade

taastamise järel saab avaldaja neist ühe enda kasutusse.

1.5. 11.04.2017 üldkoosolekul otsustati välja ehitada vastavalt korteriomandite arvule kõik 37

panipaika ning rahastada ehitust remondifondist.

1.6. 04.04.2018 üldkoosolekul tegi juhatus ettepaneku ehitada panipaigad korteriomanike

tehtavate sissemaksete arvel. Avaldaja hääletas otsuse vastu.

1.7. 2020 märtsis palus juhatus avaldajal ajutiselt teisaldada asjad tema kasutuses olnud

panipaigast II trepikoja väljaehitamata keldrikoridori avatud soppi, et võimaldada keldri –, sh

avaldaja kasutuses oleva keldriboksi põranda betoneerimist. Avaldaja nõustus sellega ja

juhatus korraldas asjade teisaldamise. Avaldajale anti võti keldrisse pääsemiseks. Kui keldri

põrand sai valatud, siis oli teisaldatud endise panipaiga uks, mistõttu ei saanud avaldaja III

trepikoja keldriboksi uuesti kasutusele võtta.

1.8. Avaldaja pöördus 18.08.2020 ja 04.09.2020 juhatuse ja majahalduri poole

järelpärimistega remondi lõpetamise tähtaja kohta. Juhatuse 07.09.2020 vastuse kohaselt tuleb

2018 aasta üldkoosoleku otsuse järgi panipaikade soovijail nende ehitust ise rahastada ja

ühistu ei ole kunagi lubanud ega saagi lubada tasuta panipaika, ning avaldaja taotletud

panipaik eraldati talle ajutiseks kasutamiseks.

1.9. Avaldaja taotles 17.09.2020 juhatuselt tema kasutuses olnud panipaiga (tinglik nr 29) kui

kaasomandi eseme remondieelsel kujul (lukustamist võimaldava uksega) kasutamise

võimalust või kasutusõiguse kaotuse hüvitamist.

1.10.

Juhatus kordas 01.10.2020 keeldumist taastada kasutusõigus ning teatas 12.10.2020

täiendavas vastuses, et keegi ühistus pole saanud oma kasutusse keldriboksi, mille eest ta pole

maksnud, samuti lubati avaldaja tõstatatud küsimus anda arutada järgmisele üldkoosolekule.

1.11.

Avaldaja andmetel kasutavad kaks korteriomanikku (korterid nr 1 ja 27) keldribokse,

mis pärinevad 2012 aasta lammutuste eelsest ajast.

1.12. Avaldajale ei ole põhikirjas sätestatud korras tutvustatud juhatuse 2017 märtsi otsust ja

2020 märtsi otsust, mistõttu puudus nende vaidlustamise võimalus. Avaldaja esitas

14.09.2020 ja 04.10.2020 juhatusele taotlused juhatuse otsustega tutvumiseks, aga talle ei

vastatud ja tutvumist ei võimaldatud. Seetõttu esitas avaldaja 11.10.2020 Harju Maakohtule

avalduse dokumentidega tutvumiseks (tsiviilasi nr 2-20-14845). Tsiviilasja nr 2-20-14845

raames esitati osa dokumente 30.10.2020.

Menetluse edasine käik maakohtus

2. Harju Maakohus keeldus 26.03.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas selle 12.04.2021 määrusega osaliselt ning saatis asja menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi Harju Maakohtule. Ringkonnakohus põhjendas määrust

alljärgnevalt.

3 (12)

2-20-15976

2.1. Osaliselt on avaldus suunatud ühistu juhatuse otsuste vaidlustamisele, mille vaidlustamist

seadus (TsÜS § 38 lg 1 koostoimes KrtS § 29 lg ga 2) võimaldab. Maakohtul tuleb

menetlusse võtmise uuel otsustamisel hinnata, kas avaldaja esitatut saab käsitleda ennistamise

taotlusena või anda tähtaeg ennistamistaotluse esitamiseks.

2.2. Kui maakohus selgitab välja avaldaja tahte ja selleks on mh panipaiga valduse taastamise

nõue teiste korteriomanike (või ühistu) suhtes, siis ei pea avaldaja selleks ise loetlema kõiki

korteriomanikke, keda menetlusse kaasata ega nimetama kõiki korteriomanikke

menetlusosalistena, kui ta soovib korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks vajalike

tahteavalduste kohtulahendiga asendamist, aga sel juhul peab ta siiski märkima need

korteriomanikud, kellelt ta tahteavaldusi nõuab.

2.3. Maakohtul on otstarbekas selgitada avaldajale Riigikohtu 7.04.2021 määruse nr 2-18-

15391 p.-des 10–15 kajastatud õiguskäsitlust.

3. Harju Maakohus selgitas 06.10.2021 määruses avaldajale õiguslikku olukorda ning

kohustas avaldajat oma nõuet täpsustama. Avaldaja vastas 18.10.2021 maakohtu selgitustele,

kuid ei muutnud oma nõudeid. Maakohus kuulas 13.12.2021 enne avalduse menetlusse

võtmist avaldaja ära ning avaldaja selgitas, et kasutusõiguse kaotuse kompenseerimise all

peab ta silmas temale võrdväärse keldriboksi eraldamist.

4. Harju Maakohus võttis 13.12.2021 määrusega avalduse menetlusse ning kaasas menetlusse

puudutatud isikuna Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu (puudutatud isik, edaspidi ka KÜ).

Puudutatud isiku seisukoht

5. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

5.1. Avaldaja taotletavat keldriboksi nr 29 ei eksisteeri maja keldris.

5.2. Keldriboks III trepikojas anti avaldajale tema 22.02.2017 taotluse alusel ajutiseks

kasutamiseks juhatuse 25.03.2017 otsuse alusel, arvestades 11.04.2017 üldkoosoleku

päevakorda kantud otsuse projekti ehitada välja 37 uut boksi, millise projekti realiseerimisel

oleks ka avaldaja saanud uue boksi I trepikoja keldris. Avaldaja juhatuse 25.03.2017 otsust ei

vaidlustanud ning asus panipaika kasutama.

5.3. Avaldaja ei vaidlustanud 4.04.2018 üldkoosoleku otsust nr 2.4, millega otsustati uuesti

keldribokside ehitamise küsimus selliselt, et ehitada keldriboksid omavahendite eest. Sellega

muudeti (tühistati) korteriühistu 11.04.2017 üldkoosoleku otsus nr 3.3.

5.4. Avaldaja kasutas III trepikoja keldriboksi kuni 2020 märtsini, millal seoses III trepikoja

keldri remondiga anti avaldajale juhatuse koosoleku 01.03.2020 otsuse alusel ajutiseks

kasutamiseks uus koht keldris number 2. Avaldaja ei vaidlustanud seda otsust ning kasutab

ruumi siiani. Selle ruumi seisukord on samaväärne III trepikoja keldriboksi seisundiga aastatel

2017-2020.

5.5. Ühistu juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks puudub õigusnorm.

5.6. KÜ 04.05.2018 üldkoosoleku otsusega ei pandud avaldajale rahalist kohustust

kaasomandi eseme väljaehitamiseks, vaid otsustati keldriboksid ehitada omavahendite eest.

Tegemist oli keldribokside finantseerimise allika kinnitamisega ning see puudutas vaid neid,

kes tahtsid uut boksi ehitada. Kuna avaldaja kinnitas, et ta ei taha uut boksi, siis temal rahaline

kohustus puudub. Samas muudeti (tühistati) selle üldkoosoleku otsusega KÜ 11.04.2017

üldkoosoleku otsus nr 3.3.

5.7. Avaldaja õigus juhatuse 25.03.2017 ja 01.03.2020 otsuste vaidlustamiseks on lõppenud.

Avaldaja täitis neid ja pidi seega nendest ka teadlik olema.

4 (12)

2-20-15976

5.8. Puudutatud isik esitas 27.12.2022 menetlusdokumendiga täiendava tõendina KÜ

12.12.2022 üldkoosoleku otsusega kinnitatud keldribokside kasutuskorra, mille alusel mh on

avaldajal alaline erikasutusõigus keldris nr 2 asuvale ruumile nr 7.

5.9. Puudutatud isiku selgituste kohaselt ei tulnud keldribokside kasutusõigust praegusel juhul

kehtestada korteriomanike kokkuleppega, kuna uued keldriboksid on pigem kokku pandud

mööbel, mis on paigaldatud kaasomandis oleva keldri ühistesse ruumidesse. Uued

keldriboksid ei ole ehitiskonstruktsioonid, mis olulised muudaksid kaasomandis olevat asja

või selle osa. Samuti ei muudetud ega lõpetatud kaasomandis oleva trepikoja nr 1 keldri ja

trepikoja nr 2 keldri ruumide kasutusotstarvet või kasutusviisi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus tegi 31.05.2023 määruse, millega jättis avaldaja kohustamisnõude ja sellega

alternatiivselt esitatud kompensatsiooninõude rahuldamata ning juhatuse tegevuse

õigusvastaseks tunnistamise nõuded läbi vaatamata. Maakohtu peamised põhjendused olid

alljärgnevad.

6.1. Kohtu hinnangul on avaldaja eesmärgiks keldriboksi kasutusõiguse saamine. Avaldaja

nõude õiguslikuks aluseks saaks olla KrtS § 14 ja nõude sisuks keldriboksi erikasutusõigus.

Keldriruumid on kõikide korteriomanike kaasomandis ja kui avaldaja on seisukohal, et tema

õigusi on rikutud sellega, et talle ei võimaldata keldriboksi kasutada, saanuks ta esitada nõude

erikasutusõiguse määramiseks. Selline nõue tuleb esitada teiste korteriomanike, mitte KÜ

vastu. Maakohus on seda avaldajale selgitanud, kuid avaldaja väljendas menetluses korduvalt,

et ta ei soovi erikasutusõiguse määramist ning välistab vaidluse teiste korteriomanikega.

6.2. Avaldaja tugineb KrtS § 30 lg 1 p.-le 2, mille kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada

kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Kuid kui avaldaja soovib õigust kindlale

keldriruumile, mida teised kaasomanikud kasutada ei saaks, tuleks avaldajal taotleda mingi

konkreetse keldriboksi erikasutusõigust.

6.3. Kohtumenetluse ajal on KÜ üldkoosoleku 12.12.2022 otsusega kinnitatud võlaõiguslik

keldribokside kasutuskord, mille kohaselt on avaldajale eraldatud keldris nr 2 boks nr 7.

Seega puudutatud isik avaldajat ei takista. Samas ei nõustu maakohus puudutatud isikuga,

justkui oleks kõnealuse kasutuskorra puhul tegemist võlaõigusliku kasutuskorra kokkuleppega

ehk erikasutusõiguse kokkuleppega. Seda ei võetud vastu ühehäälselt, mistõttu ei saa seda

käsitleda korteriomanike kokkuleppena.

6.4. Avaldaja nõuded tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme

valitsemisel mh seoses üldkoosoleku otsuste ja juhatuse otsustega ei ole maakohtu hinnangul

iseseisvad nõuded. Kohus ei saa ebamääraselt ja üldiselt tunnistada õigusvastaseks juhatuse

tegevust ja sellise nõude rahuldamisega ei kaasneks avaldajale ka ühtegi õiguslikku järelmit.

Juhatuse tegevuse õigusvastasus saaks olla mõne nõude aluseks olev asjaolu, mida kohus saab

hinnata koos teiste asjaolude ja tõenditega nõude rahuldamise üle otsustades.

6.5. Avaldaja on ise kinnitanud, et 04.04.2018 üldkoosoleku otsus on kehtiv. Samuti ei

pandud sellega avaldajale finantskohustust korteriomandi kaasomandi väljaehitamiseks.

Praegu keldribokside ehituskulu korteriomanike igakuistes maksetes ka ei sisaldu.

6.6. Kohtu hinnangul ei ole KrtS § 40 lg 3 tähenduses hea usu põhimõttega vastuolus see, et

keldribokside eest tasuvad vaid need isikud, kellele keldriboks eraldatakse. Küll aga võiks nii

keldribokside kui nende finantseerimisotsus sisalduda erikasutuskokkuleppes.

6.7. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole avaldaja oma kasutusõiguse kompenseerimise nõuet

täpsustanud ega esile toonud, kellelt, mis alusel ja kui palju peaks kohus raha välja mõistma.

5 (12)

2-20-15976

6.8. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1

alusel kummagi poole enda kanda põhjusel, et takistused kaasomandi mõistlikuks ühiseks

kasutamiseks on tekkinud mõlema menetlusosalise enda käitumisest.

Avaldaja määruskaebus

7. Avaldaja esitas 09.06.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse

täies ulatuses.

7.1. Kohus ei ole hinnanud vaidlusaluse keldriboksi kasutamise õiguslikku alust ega

rikkumise õigusvastasust. Kohus ei ole hinnanud avaldaja rikutud õiguste taastamise nõuet

ega alternatiivselt taotletud kompensatsiooninõuet. Kohus käsitleb rikutud õiguste

taastamisena hüvet, mida avaldaja ei ole taotlenud ja mis ei ole rakendatav.

7.2. KrtS näeb ette kaasomandi kasutuse kahel õiguslikul alusel: tava e. üldine kasutusõigus

KrtS § 30 lg 1 p. 2 alusel ning erikasutusõigus KrtS § 14 alusel. Avaldaja on taotlenud

tavakasutusõiguse rakendamist. Maakohus üritab lahendis „peale suruda“ erikasutusõigust,

mida aga ühistus kellegi suhtes rakendatud ei ole ega olegi rakendatav. Kohus eitab ebaõigesti

KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaldatavust kaasomandiks olevate individuaalselt piiritletud kaasomandi

objektide (keldribokside) kasutamisel.

7.3. Kuna kasutusõiguse tagasipööramine on muutunud praktiliselt võimatuks, oleks kohtul

olnud võimalik ka lõpetada selle nõude menetlus ja kaaluda avaldaja taotletud

kompensatsioonimeetme rakendamist, kuid kohus jättis alusetult ja ebaõigesti nõude

faktiliselt läbi vaatamata, sõnastades selle nõude rahuldamisest keeldumisena.

Avaldaja selgitas, et esitas 22.02.2023 menetlusdokumendiga kompensatsiooninõude

kujunemisloo ning on juba enne kohtumenetluse algatamist adresseerinud 17.09.2020 oma

ettepanekud kirjalikult ühistu juhatusele. Need ettepanekud sisalduvad ka avalduse lisas nr 10.

13.12.2021 kohtuistungil täpsustas avaldaja kompensatsiooninõuet ning formuleeris

kõnealuse nõude selliselt, et kasutusõigus asendatakse samaväärse boksiga (ajamärk

00:28:32).

23.01.2023 kohtuistungil, kus selgus põhinõude mittetäidetavus, täpsustas avaldaja kohtu

ettepanekul kompensatsiooninõuet (ajamärked 00:40:41 ja 00:42:06) ja soostus kasutama

käesoleval ajal kasutatavat pinda eeldusel, et sellele pannakse ette uks KÜ arvel ning

vormistatakse selle kasutus avaldaja kasuks 10 aastaks.

7.4. Kohus rikkus menetlusnorme (TsMS § 613 lg 1 p. 1) ja käesolevas tsiviilasjas tehtud

Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2021 kohtulahendist tulenevaid juhiseid, kui jättis läbi

vaatamata avaldaja taotluse ühistu juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks

kaasomandi eseme valitsemisel. TsMS § 613 lg 1 p. 1 alusel taotles avaldaja ühistu juhatuse

menetlustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Maakohus jättis tähelepanuta samas

tsiviilasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis viidatud TsÜS § 38 lg 1 koostoimes

KrtS § 29 lg-ga 2, mis võimaldab vaidlustada juhatuse otsuseid, mida avaldaja ongi teinud.

Nende otsuste seadusele vastavus mõjutab otseselt ka põhirikkumise ehk keldriboksi

kasutamise seadusvastast lõpetamist, mistõttu ei nõustu avaldaja maakohtuga selles, et

õigusvastaseks tunnistamise nõude rahuldamisega ei kaasneks õiguslikke järelmeid.

7.5. Avaldaja jaoks on vastuvõetamatu kohtumääruse p.-s 27 toodud põhimõte, mille kohaselt

on erikasutuse õiguslikuks aluseks väljaspool remondifondi tehtavad isikustatud

investeeringualased maksed. See viib varjatud reaalomandi tekitamisele ja võimaluse

kaasomandi (keldriboksi) müümiseks uutele omanikele kaasomanikelt nõusolekut saamata.

6 (12)

2-20-15976

7.6. Avaldaja vaidlustatud juhtimisalased otsused on õigusvastased ning rikuvad konkreetseid

KrtS norme.

7.6.1. Alusetute finantskohustuste panek avaldajale korteriomandi kaasomandi eseme

väljaehitamiseks ja avaldajalt keldriboksi kasutamise õiguse taastamise eest rahalise

sissemaksu nõudmine on vastuolus KrtS § 38 ja § 40 lg-ga 3.

7.6.2. Avaldaja huvidega mittearvestamine kasutuskorraga reguleerimata kaasomandi osa

valitsemisel on vastuolus KrtS § 30 lg-ga 2. Avaldajalt pettusega ära võetud keldriboksi

asemele anti avaldajale asenduspind kaasomanike võrdsusprintsiipi rikkudes. Tegemist on

avatud koridorinurgaga keldrikorrusel, mis on uste puudumise tõttu halvem võrreldes avaldaja

poolt varasemalt kasutatud keldriboksiga ja teiste korteriomanike poolt kasutatavate

boksidega.

7.6.3. KÜ Toompuiestee 33 põhikirja p. 6.17 kohaselt tuleb individuaalse iseloomuga

juhtimisalased otsused teatavaks teha ühistu liikmele allkirja vastu, kuid juhatuse 25.03.2017

ega 01.03.2020 otsuseid ei tehtud avaldajale teatavaks, mistõttu ei olnud avaldaja teadlik talle

kasutamiseks antud keldriboksi ajutiselt kasutamiseks andmisest. Avaldaja nägi neid otsuseid

alles 2020 aastal, mistõttu ta ei saanud neid õigeaegselt esitada.

Puudutatud isiku vastumääruskaebus

8. Puudutatud isik esitas 05.07.2023 vastumääruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu

määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3), ning

jätta esimese astme menetluskulud avaldaja kanda.

8.1. Maakohus eksis, kui asus seisukohale, et takistused kaasomandi mõistlikuks ühiseks

kasutamiseks tekkisid poolte omavahelistest halbadest suhetest ja puudulikust

kommunikatsioonist. KÜ juhatuse käitumine avaldaja suhtes on olnud alati lugupidav,

erinevalt avaldaja omast. Puudutatud isik ei takistanud avaldajal kaasomandit mõistlikult

kasutada ja avaldajale on selleks keldris boks eraldatud. Puudulik kommunikatsioon

menetlusosaliste vahel oli põhjustatud avaldaja käitumisest.

Menetluse edasine käik

9. Puudutatud isik palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

10. Avaldaja palus jätta vastumääruskaebuse rahuldamata, leides, et TsMS ei võimalda

esitada sellist menetlusdokumenti nagu vastumääruskaebus ning TsMS § 660 lg 4 kohaselt on

määruskaebuse esitamise õigus üksnes avaldajal. Ühtlasi leiab avaldaja, et puudutatud isik ei

ole (vastu)määruskaebuse esitamiseks järginud TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud 15 päevast

tähtaega.

11. Maakohus edastas nii määruskaebuse kui vastumääruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus

§-ga 659) tühistada menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p. 3). Seega rahuldab

ringkonnakohus vastumääruskaebuse ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab

menetluskulud avaldaja kanda. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta

muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Avaldaja määruskaebus jääb

rahuldamata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21).

13. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist hagita menetlusega (TsMS § 613 lg 1 p.1). TsMS §

5 lg 3 ja § 477 lg 5 kohaselt kehtib hagita menetluses uurimispõhimõte. See tähendab mh

seda, et kui avaldaja taotlused jäävad kohtule ebaselgeks, peab kohus paluma ebaselgused

7 (12)

2-20-15976

kõrvaldada (RKTKm, 16.01.2019, 2-18-3298, p. 15.1. ja RKTKm, 22.11.2017, 2-16-5794, p

20.4). Praeguses asjas selgitas maakohus korduvalt avaldajale nii kirjalikult kui suuliselt

ärakuulamistel nii nõuete täpsustamise vajadust kui ka avaldaja eesmärgi (keldriboksi

kasutusõigus) saavutamise võimalusi (vt nt 06.10.2021 kohtumäärus, dtl 122-125 ja

13.12.2021 kohtuistungi protokoll, dtl 148-153). Avaldaja täpsustas üksnes kaotatud

kasutusõiguse kompenseerimise nõuet ning seda 13.12.2021 ärakuulamisel.

14. Ringkonnakohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud:

-

avaldajale kuulub korteriomand nr 7 asukohaga Toompuiestee 33, Tallinn ja avaldaja on

Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu liige;

-

avaldaja kasutas III trepikoja keldriboksi alates 2017 märtsist kuni 2020 märtsini KÜ

juhatuse 25.03.2017 ja 01.03.2020 otsuste alusel;

-

2020 märtsis viidi avaldaja asjad III trepikoja keldriboksist keldris nr. 2 asuvasse avatud

ruumi, mida avaldaja siiani kasutab (vt nt avaldaja 22.02.2023 menetlusdokumendi p. 3,

dtl 294, ja määruskaebuse p. 4.3., dtl 365).

-

III trepikoja keldriboks, mille kasutamise õigust avaldaja soovib, on teise kaasomaniku

kasutuses (vt nt määruskaebuse p. 1, dtl 360).

15. Ringkonnakohus käsitleb esmalt avaldaja keldriboksi kasutusõiguse taastamiseks esitatud

kohustamisnõuet, siis alternatiivselt esitatud kasutusõiguse kompenseerimise nõuet ning

seejärel avaldaja esitatud juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõuet. Lõpetuseks

käsitleb ringkonnakohus puudutatud isiku vastumääruskaebust menetluskulude jaotuse osas.

I. Kohustamisnõue keldriboksi kasutusõiguse taastamiseks

16. Avaldaja selgitas, et ta ei soovi esitada nõuet erikasutusõiguse saamiseks, vaid tugineb

KrtS § 30 lg-le 2 sisalduvale õigusele kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt, st

kasutada talle juhatuse otsusega kasutamiseks antud kaasomandi osaks olevat keldriboksi (vt

avaldaja 18.10.2021 vastus puuduste kõrvaldamise määrusele p. 2.1., dtl 129). Seejuures on

avaldaja välistanud vaidlused teiste korteriomanikega ning leiab, et vaidlus on vaid tema ja

korteriühistu juhatuse vahel (13.12.2021 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:11:38, dtl 149).

Seega oli avaldaja eesmärgiks saada enda ainuvaldusesse- ja kasutusse 25.03.2017

korteriühistu juhatuse otsusega avaldaja kasutusse antud III trepikoja keldris asuv keldriboks

(vt avaldaja 18.10.2021 vastus puuduste kõrvaldamise määrusele, p. 2.2., dtl 129 ja

25.01.2023 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:25:50), alternatiivselt sellega samaväärne (s.o

uksega) keldriboks. Avaldaja on ka märkinud, et kuna III trepikoja keldriboks, mille

kasutusõiguse taastamist ta soovib, on teise kaasomaniku kasutuses, siis on selle nõude

rahuldamine praktiliselt võimatu. Samas ei ole avaldaja sellest nõudest loobunud.

17. Avaldaja tugineb KrtS § 30 lg-le 2 ning heidab määruskaebuses maakohtule ette selle

kohaldamata jätmist asja lahendamisel. KrtS § 30 lg 2 ls 1 kohaselt võib korteriomanik nõuda,

et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja

korteriühistu põhikirja kohaselt. Sätte teise lause kohaselt, kui eriomandi ja kaasomandi

eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.

17.1. Puudub vaidlus asjaolus, et kelder ja sealsed keldriboksid on Toompuiestee 33, Tallinn

asuva elamu korteriomanike, sh avaldaja kaasomandis. Keldriruumi ega ühegi sealse

keldriboksi kasutamiseks ei ole sõlmitud korteriomanike vahel erikasutusõiguse kokkulepet.

Korteriühistu 12.12.2022 üldkoosoleku otsusega kinnitatud keldribokside kasutuskord (dtl

205-211) ei ole käsitletav erikasutusõiguse määramisena KrtS § 14 tähenduses.

8 (12)

2-20-15976

17.2. Kolleegium leiab, et korteriühistu 12.12.2022 üldkoosoleku otsus keldribokside

kasutuskorra kinnitamise kohta on tühine. Korteriühistu 12.12.2022 üldkoosoleku otsusega

kinnitatud keldribokside kasutuskorra (dtl 205-211) poolt hääletasid 37 korteriomanikust 18

korteriomanikku. Riigikohus on asunud seisukohale, et korteriomanike üldkoosoleku otsuse

puhul, milleks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, kuid mis tehakse häälteenamusega,

on tegemist tühise tehinguga TsÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi, ja selliseid korteriomanike

üldkoosoleku otsuseid ei pea korteriomanik vaidlustama, kuid kui isik tahab sellise

üldkoosoleku otsuse tühisusele tugineda, peab ta kohtuvaidluses esitama siiski tühisuse

vastuväite või esitama kohtusse hagita menetluse avalduse sellise üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks (RKTKm, 01.06.2022, 2-19-16450, p. 15). Avaldaja on 06.01.2023

menetlusdokumendis selle otsuse kohta märkinud, et erikasutusõigust ei saa kehtestada

häälteenamusega üldkoosolekul, vaid see eeldab korteriomanike konsensust (dtl 262-263).

Seega on avaldaja tühisusele tuginenud.

17.3. Korteriomaniku seadusest tulenevad õigused kaasomandi kasutamisel on sätestatud

KrtS §-s 30. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset

selle otstarbe kohaselt. Viimasega sarnane põhimõte on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) §

72 lg-s 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista

teiste kaasomanike kaaskasutust. Eelnevast tulenevalt sätestab seadus eelduse, et kui

kaasomandi eseme kasutamise korda ei ole kindlaks määratud, võivad kõik korteriomanikud

seda kasutada tingimusel, et kasutus vastab kaasomandi eseme otstarbele (RKTKm,

21.02.2024, 2-22-100795, p. 13.1.). Seega tuleneb ka seadusest avaldajale õigus kasutada

keldriruumi ühiselt teiste kaasomanikega, kuid mitte konkreetset keldriboksi ainuisikuliselt.

Keldriruumi kasutamise võimalus on avaldajale tagatud, avaldajal on võimalik hoiustada oma

asju keldris nr 2 (boks nr 7). Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheitega

maakohtule selle asjaolu arvestamise osas. Kuigi avaldaja ei ole konkreetselt selle

kaasomandi osa kasutamise võimaldamiseks nõuet esitanud, nähtub sellest, et kaasomanikul

on võimalus kaasomandi eset kasutada.

Erinevalt avaldaja arusaamast ei tähenda keldriboksi otstarbekohane kasutamine konkreetse

keldriboksi kasutamise ainuõigust. Otstarbekohane tähendab midagi, mille jaoks on

konkreetne asi ette nähtud ehk asja nõuetekohast kasutamist. KrtS seletuskirja kohaselt saab

KrtS § 30 lg 2 alusel korteriomanik nõuda nii teiselt korteriomanikult kui ka muult isikult, et

nii eriomandi kui ka kaasomandi eset kasutataks nõuetekohaselt. Keldri ja keldribokside

puhul võib olla otstarbekohane kasutamine asjade hoiustamine. Praegusel juhul aga ei ole

küsimus selles, et keegi kasutaks keldrit selleks mitte ettenähtud otstarbel. Samuti ei ole

vaidlust selles, et avaldajal on võimalus oma asjade hoiustamiseks keldriruumi kasutada.

17.4. KrtS § 30 lg 2 ls 2 kohaselt võib juhul, kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine

on reguleerimata, lähtuda korteriomanike huvidest. KrtS § 30 lg 2 ls-s 2 sätestatud

korteriomaniku huvist lähtumise võimalus ei tähenda seda, et saaks lähtuda üksnes ühe

korteriomaniku huvist. Asja materjalidest järelduvalt on vaidlusalune keldriboks teise

korteriomaniku kasutuses. Kui avaldaja leiab, et tal on suurem õigus just vaidlusalust

keldriboksi ainuisikuliselt kasutada, või kasutada muud kui talle praegu võimaldatud osa

kaasomandist, siis tulebki tal taotleda korteriomanike kokkuleppe sõlmimist vastava

keldriboksi avaldaja ainukasutusse andmiseks (KrtS § 13 lg 2 ja KrtS § 14 lg 1). Juhul, kui

mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust

andma, võib korteriomanik nõuda kokkuleppe sõlmimiseks vajaliku (puuduva) tahteavalduse

andmist KrtS § 9 lg 2 alusel (vt nt RKTKm 20.06.2022, 2-19-43, p 11).

9 (12)

2-20-15976

18. Avaldaja leiab, et tal on õiguslik alus vaidlusaluse keldriboksi ainukasutamiseks

tulenevalt KÜ juhatuse 25.03.2017 otsusest (vt ka 13.12.2021 kohtuistungi protokolli ajamärk

00:28:32, dtl 151). Ringkonnakohus ei nõustu selle avaldaja seisukohaga.

18.1. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle

otstarbe kohaselt. Sättest tulenevalt on eelduslikult igal Toompuiestee 33, Tallinn

korteriomanikul kaasomanikuna õigus kasutada keldriruumi oma asjade hoiustamiseks.

Seaduses sätestatust erinevalt võib korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid

korraldada korteriomanike kokkuleppel (KrtS § 13 lg 1). Seega saab kehtiva KrtS kohaselt

tekkida ainuvaldus ja -kasutusõigus kaasomandi eseme osale eelkõige juhul, kui isik on

korteriomanik ning korteriomanikud on sõlminud vastava kokkuleppe.

18.2. Ka enne 01.01.2018 KrtS-i jõustumist (ehk 2017 märtsis juhatuse otsuse tegemise ajal)

ei olnud juhatusel pädevust sõlmida kaasomandi osa kasutamiseks kahepoolseid kokkuleppeid

korteriomanikega ega teha vastavasisulisi otsuseid. Enne 01.01.2018 KrtS-i jõustumist oli

kaasomandi eseme kasutamise kindlaksmääramiseks asjaõigusseaduse AÕS § 72 lg-st 1 ja

korterimandiseaduse § 12 lg-test 1 ja 2 tulenevalt vajalik kas korteriomanike kokkulepe või

häälteenamus (tavakasutuse puhul).

18.3. Analoogselt käesolevale asjale on kohtupraktikas leitud, et „Korteriühistu ei saanud

seega enne KrtS-i jõustumist ega saa ka praegu sõlmida korteriomanikega kahepoolseid

kokkuleppeid, mis välistavad vastava kokkuleppe osaliseks mitteolevate korteriomanike

õiguse kasutada kortermaja juurde kuuluval maatükil asuvat parklat parkimiseks“ (TrtRnKm,

09.05.2023, 2-21-4092, p. 12.1.1.).

18.4. Eeltoodust nähtuvalt puudus juhatusel pädevus kaasomandi osa andmiseks ühe

korteriomaniku ainukasutusse. Seega ei ole avaldajal, juhatuse otsusele viidates, võimalik

keldriboksi enda ainukasutusse ka tagasi nõuda.

19. Ülaltoodut arvestades ei ole võimalik avaldaja kohustamisnõuet rahuldada.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et konkreetse keldriboksi ainukasutusõigust on

praegusel juhul võimalik saavutada korteriomanike kokkuleppe sõlmimise kaudu (KrtS § 13

lg 1, KrtS § 14 lg 1 ja KrtS § 9 lg 2) nagu ringkonnakohus ülal põhjendas. Käesolevas

menetluses avaldaja sellist nõuet vaatamata maakohtu korduvatele selgitustele esitada ei

soovinud (vt nt avaldaja 18.10.2021 seletuse p. 2.1., dtl 129).

II. Alternatiivne nõue kasutusõiguse kaotuse kompenseerimiseks

20. Maakohus jättis nn kompensatsiooninõude rahuldamata põhjusel, et avaldaja ei ole

rahalise hüvitise väljamõistmiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud (määruse p. 30).

Õige on avaldaja väide, et ta on kompensatsiooninõude osas 13.12.2021 ärakuulamisel

selgitanud, et kasutusõiguse kaotuse kompenseerimise all peab ta silmas samaväärse

keldriboksi kasutusõiguse eraldamist. Kolleegium märgib, et samaväärse keldriboksi

kasutusõiguse eraldamise nõue (st konkreetse kaasomandiosa avaldaja ainukasutusse saamise

nõue) on oma õiguslikult sisult samuti nõue erikasutusõiguse saamiseks ning see on

saavutatav korteriomanike kokkuleppega.

21. Avaldaja märkis määruskaebuses, et alternatiivselt taotles ta maakohtus (23.01.2023

istungil) keldriboksi kasutusõiguse kaotuse kompenseerimisena seda, et avaldaja poolt

käesoleval ajal kasutatavale avatud pinnale pandaks ühistu arvelt ette uks ning vormistatakse

ruumi kasutus kümneks aastaks. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu 23.01.2023 istungil ei

esitanud avaldaja seda nõudena, vaid kompromissiettepanekuna. Lisaks on ka see oma

õiguslikult sisult nõue erikasutusõiguse saamiseks, mis on saavutatav korteriomanike

kokkuleppega.

10 (12)

2-20-15976

Ülaltoodust tulenevalt jääb avaldaja alternatiivne nõue samuti rahuldamata.

III. KÜ juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõuded

22. Maakohus palus avaldajal täpsustada juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise

nõudega seonduvat, sh milliste konkreetsete juhatuse otsuste kehtivust ja millisel alusel

avaldaja vaidlustab, ning viitas vajadusele esitada ennistamistaotlus juhul, kui avaldaja soovib

juhatuse otsuste vaidlustamist (Harju Maakohtu 06.10.2021 määrus). Avaldaja jäi varasemalt

esitatud nõuete juurde ning ennistamise taotlust ei esitanud.

23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise

nõue ei saa olla iseseisvaks nõudeks, vaid see saaks olla mingi muu nõude (nt juhatuse otsuse

kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõude) aluseks olev asjaolu. Otsustega

seonduvalt on avaldaja selgitanud, et otsused on piiranud avaldaja õigusi tema omandi

(omandi osa) kasutamisel (avaldaja 18.10.2021 vastus kohtu puuduste kõrvaldamise

määrusele, p. 2.3.). Avaldaja väidab, et 25.03.2017 ja 01.03.2020 juhatuse otsuste

seaduspärasus on nõude aluseks, kuna nendele tuginevalt on piiratud kaasomandi kasutust (vt

avaldaja 18.10.2021 seletuse p. 2.7., dtl 132). Samas väidab avaldaja, et ei vaidlusta

kõnealuseid juhatuse otsused tervikuna ja käsitleb neid oluliste tõenditena, kuid taotleb

nendes sisalduva fraasi „ajutiseks kasutamiseks“ tunnistamist mitterakendatavaks (vt avaldaja

18.10.2021 seletuse p. 2.7., dtl 132). Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldusest üheselt arusaadav,

mida avaldaja otsustega seonduvalt konkreetselt vaidlustab ning avaldaja ei ole otsuste

vaidlustamisega seonduvalt formuleerinud ka selget nõuet ning seda hoolimata asjaolust, et

maakohus on andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus

põhjendatult avaldaja eelnimetatud nõuded läbi vaatamata.

24. Avaldaja leiab, et maakohtu tegevus nõuete läbivaatamata jätmisel on vastuolus samas

asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2021 määrusega. Kolleegium ei nõustu

avaldajaga. Ringkonnakohus kohustas 23.04.2021 määrusega maakohut otsustama uuesti

avaldusse menetlusse võtmise, mida maakohus tegi. Pärast maakohtu selgitusi avaldaja oma

nõudeid ei täpsustanud ega muutnud, mistõttu maakohtu otsustus, jätta need nõuded läbi

vaatamata, ei ole vastuolus ringkonnakohtu 23.04.2021 määrusega.

25. Seonduvalt avaldaja viitega TsMS § 613 lg 1 p-le 1, märgib ringkonnakohus, et

nimetatud norm ei saa olla avaldaja nõude aluseks. Tegemist on menetlusõigusnormiga, mille

eesmärk on määratleda, millised korteriomandi ja kaasomandi asjad lahendatakse hagita

menetluses ning sätestada nende asjade menetlemise reeglid (Tsiviilkohtumenetluse seadustik

III, § 613, komm p. 1).

IV. Vastumääruskaebus menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks

26. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel õigluse põhimõttele tuginedes

poolte endi kanda põhjusel, et takistused kaasomandi mõistlikuks kasutamiseks on tekkinud

menetlusosaliste omavahelistest halbadest suhetest ja puudulikust kommunikatsioonist.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis menetluskulude jaotamisel, kui leidis, et praegusel

juhul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

26.1.

Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse

põhimõte (vt RKTKo 3-2-1-87-14, p 29). Samuti on Riigikohus selgitanud, et mitme

menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku

kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 15.11.2023, 2-22-4432/27, p 12). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole praeguse menetluse asjaolusid arvestades õiglane jätta puudutatud isiku

menetluskulud tema enda kanda. Maakohus on alates avalduse esitamisest 2020 aastal

selgitanud avaldajale nõuete täpsustamise/muutmise vajadust, kuid avaldaja ei ole seda

nõuetekohaselt teinud. Avaldaja avaldus jäi osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbivaatamata.

11 (12)

2-20-15976

Avaldaja avalduse lahendamise tulemust arvestades on õiglane jätta menetluskulud

maakohtus avaldaja kanda.

27. Ringkonnakohus märgib vastuseks avaldajale, et kuigi menetlusseadustikus tõepoolest

puudub säte, mis käsitleks konkreetselt vastumääruskaebuse esitamise õigust, on vastav õigus

tuletatav TsMS § 635 ja § 659 koosmõjust. Vastumääruskaebuse esitamist on kohtupraktikas

aktsepteeritud ning ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjus asuda käesolevas asjas

vastupidisele seisukohale.

28. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku vastumääruskaebus esitatud

hilinenult. Analoogselt vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtajale on vastusmääruskaebuse

esitamise tähtajaks 14 päeva kaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või

määruskaebuse esitamise tähtaja lõpuni (TsMS § 635 lg 3 koosmõjus §-ga 659). Seejuures ei

hakka tähtaeg TsMS § 635 lg 3 järgi kulgema enne, kui vastustajale on kätte toimetatud

määrus kaebuse menetlusse võtmise kohta (vt RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p. 25).

Maakohus edastas määruskaebuse puudutatud isikule vastamiseks 22.06.2023 (dtl 319) ning

puudutatud isik kinnitas 22.06.2023 ka selle kättesaamist (dtl 331). Seega oli

vastumääruskaebuse esitamise tähtpäevaks 06.07.2023. Puudutatud isik esitas

vastumääruskaebuse 05.07.2023, seega tähtaegselt.

29. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus menetluskulude jaotuse ka

apellatsiooniastmes. Arvestades, et ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse

rahuldamata ja rahuldab vastumääruskaebuse, jäävad määruskaebuste menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

30. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul

pärast lõpplahendiks oleva määruse jõustumist.

31. Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS §-ga 617 lg-ga 2 esitada

Riigikohtule määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

12 (12)