2-23-112187/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18.12.2024, Tallinn, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-23-112187

Tsiviilasi

Tsiviilasjas hind

J.F hagi A.F-i vastu võla, viivise saamiseks

5888,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.F (XXX, xxx), lepinguline esindaja Roman

Maksimenko, e-post xxx; xxx

Kostja: A.F (XXX, xxx, XXX), e-post: XXX

Menetluse liik

Lihtmenetlus, korraldav istung 13.05.2024, osalesid R.

Maksimenko ja A.F, kohtuistung 13.11.2024, osalesid J.F, R.

Maksimenko ja A.F

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata J.F hagi A.F-i vastu võla 3332,53 euro, viivise 2119,49 euro ning edaspidise

viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

Jätta poolte menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulude rahaline suurus seetõttu

kindlaks määramata ning kostja menetluskulude suurus nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebekord ja tähtaeg

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Tingkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule

esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 405 järgi menetleb kohus asja lihtmenetluses, kuna

hagihind nii põhinõudes kui kõrvalnõudes on mõlemad alla 3500 eurot. TsMS § 444 lg 1 järgi võib

kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud

tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha ning lg 2 järgi võib kohus piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

Eeltoodu alusel on otsuse kirjeldav ja ka põhjendav osa lihtsustatud vormis.

II

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

Hageja sõlmis 01.08.2019 kostjaga xxx asuva eluruumi üürilepingu, mille alusel pidi kostja maksma

üüri 430 eurot kuus ja lisaks kõrvalkulusid. Kostja pidi need maksma 10. kuupäevaks. Leping on

tähtajatu. Kostja maksis üüri 2019.a. augusti, septembri, oktoobri eest ja alates novembrist enam ei

maksnud, tuues põhjuseks ajutise tööpuuduse ja lubas võla ära maksta lähimal ajal, mida ei teinud.

2019.a. detsembris teatas hageja, et võlg on 1619,40 eurot, andis tähtaja tasumiseks 01.01.2020, kuid

kostja võlga ei tasunud. Kostja palus 2020.a. aprillis võla tasumiseks tähtaega üheks kuus, kuid hageja

teatas 12.04.2020, et kui võlga ei tasuta 01.05.2020, siis ütleb lepingu 01.05.20202 alates üles. Kostja

võlga ei tasunud. Kostja võlg perioodi 01.11.2019- 01.05.2020 eest on 6 kuu üür 2580 eurot ja koos

kõrvalkulude võlaga on kokku 3332,53 eurot. Lepingu järgi on viivis võlalt 0,036% päevas. Perioodi

eest 20.04.2020 – 15.03.2023 on viivis võlalt 2119,49 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlga 3332,53 eurot, viivist 2119,49 eurot, kokku 5452,02 eurot ning edaspidiselt viivist alates

kohtuotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kohustuse

täieliku täitmiseni Menetluskulud palus jätta kostja kanda.

III

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu. Tema ei ole üürnik, üürnik on firma on A OÜ, registrikood xxx. Kostja

allkirjastas lepingu kui firma seaduslik esindaja (juhatuse liige). Firma maksis üüri. Kostja ei

kasutanud isiklikult seda korterit, ei elanud seal, korteris elas firma töötaja, millest oli läbirääkimistel

juttu. 2019.a. teises pooles tekkisid firmal raskused, kuna firma lepinguparter ei maksnud enam firma

arveid, mistõttu tekkisid ka firmal võlgnevused töötjate ja oma partnerite ees. Selle tõttu ei olnud

firmal raha, et üüri maksta. Mingit põhjust pole kirjutada lepingusse firma nime, kui lepingu sõlmib

füüsiline isik. Isegi korteri võtmeid ei antud üle vahetult kostjale. See ei oma tähtsust, mis järjekorras

on nimed lepingusse kirjutatud, ei ole standardit, milline peaks olema üürileping. Hagi on esitatud vale

isiku vastu. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

A. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. TsÜS § 34 lg

1 sätestab, et juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise

isiku seaduslikuks esindajaks, lg 2 sätestab, et juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga

juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või

seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine

esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht

või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks, lg 3 sätestab, et

eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul,

kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse.

VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1, p 1, 6, § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt

võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri), § 291 järgi lg 1 järgi

peab üürnik maksma ka kõrvalkulusid, kui selles on kokku lepitud.

B. Hageja esitas kohtule 01.09.2019 sõlmitud üürilepingu (dtl 29). Sellel on märgitud järgmine:

„ J.F, isikukood XXX, edaspidi nimetatud kui „üürileandja“ ja A.F, isikukood XXX, elukoht/asukoht

xxx (A OÜ, xxx), edaspidi nimetatud kui „Üürnik“.

Lepingu lõpuosas (lepingu 6. lehekülg, dtl 33) on märgitud poolte rekvisiidid. Sinna on märgitud

üürileandjast hageja andmed ja üürniku kohta on märgitud järgmised andmed: „A.F, xxx, XXX.

Lepingul on allkirja koha peal märge „üürnik“ ja nimi A.F S. Kostja ei vaidlustanud seda, et lepingu

lõpuosas sõna „üürnik“ all on kostja nimi ja et tema on selle ka kirjutanud alla. Pooled ei vaielnud selle

üle, et lepingus märgitud aadress xxx oli A OÜ postiaadress ja e-postiaadress xxx on A OÜ e-posti

aadress.

Hageja andis vande all seletusi, et tema sõlmis lepingu just kostjaga. Lepingu lõpuossa ehk 6.

leheküljel (dtl 33) olevad üürniku andmed kirjutas ta lepingusse ise ja need andmed sai ta eelmiselt

üürnikult. Seletuste kohaselt koostas hageja lepingu. Firma nime kirjutas ta lepingusse seetõttu, et see

on nn tema töö osa, et kontrollib selliseid andmeid ja teda huvitab, kas isik saab töötasu. Ta poleks

lepingut firmaga sõlminud. Seletuste kohaselt ei anna ta teatud isikutele korterit üürile, kuid seletas, et

kordagi pole käinud vaatamas, kes tegelikult korteris elab. Allkirjastatud lepingu sai korterist niimoodi

kätte, et eelmine üürnik ütles, et see on alla kirjutatud ja on korteris. Lepingust rääkis ta kostjaga

telefoni teel.

Kostja seletustest (lihtmenetluses lubatav tõend) nähtub, et kostja arutas lepingu tingimused läbi

hagejaga telefoni teel ja ta oli rääkinud, et soovib korterisse majutada firma töötajaid ning et soov oli

sõlmida leping äriühingu nimele. Ta seletas, et hageja uuris A OÜ andmeid äriregistrist, nägi seal

maksuvõlga ja uuris, kas firma saab maksta. Seletuste kohaselt elaski korteris A OÜ töötaja. Aadress,

mis on lepingus, on A aadress, see on büroohoone, lepingusse on märgitud firma registrikood ning

mõttetu oleks olnud lepingusse märkida A OÜ andmeid (aadress, isikukood) kui leping oleks sõlmitud

olnud kostjaga isiklikult. Kostja esitas väljavõtte A OÜ pangakontost, millest nähtuvalt on A OÜ

maksnud hagejale 26.08.2019 430 eurot märkega „Xxx üüri tasu, 14.09.2019 430 eurot märkega „Xxx

üüri tasu september, 13.11.2019 430 eurot märkega „ Xxx üüri tasu oktoober (dtl 169). Seega asus OÜ

A kohe pärast lepingu sõlmimist 01.08.2019 maksma hagejale üüri selge viitega maksekorraldustes

üüri maksmise kohta vaidlusaluse korteri eest. Maksekorralduses ei ole märget, et makstakse kostja

eest üüri. Maksed olid regulaarsed ja rohkem makseid pole firma hagejale maksnud. Selles pole

vaidlust, et need ongi vaid 3 makset kui korteri eest maksti üüri. Asjas ei olnud vaidlust, et kostja on

OÜ A juhatuse liige. Seega võis ta sõlmida TsÜS § 34 lg 1, 2 järgi OÜ A nimel ka hagejaga

üürilepingut ning andmeid, et TsÜS § 34 lg 3 järgi pidanuks kõik juhatuse liikmed sellele alla

kirjutama, ei ole. Lepingu lõpuosas on märge: „Käesolev leping on koostatud 2 (kahes) võrdset

juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki pool saab ühe eksemplari. I lepingu koopia jääb

ettevõtte töötjale.“ Hageja esitas e-kirjad, millega saatis lepinguga seotud teated (08.12.19, dtl 34,

09.04.2020 dtl 153-154,12,04.2020, dtl 155) kostja nimele kuid A e-posti aadressile, mis on lepingus

märgitud kontaktina. Hageja esitas postikviitungi väljavõtted, millest nähtuvalt on hageja saatnud

kostja nimele kirja xxx (dtl 151,152), mis on kehtiv A OÜ aadress, milles puudus vaidlus (nähtav

tegelikult ka äriregistri andmetest). Poolte seletused on vastuolulised küsimuses, kelle vahel leping

sõlmiti.

Samas hinnates kogumis

1) lepingu dokumendis kajastatud A OÜ registriandmeid, kontaktandmeid,

2) maksedokumente, millede kohaselt maksis A OÜ kohe pärast lepingu sõlmimist lepingu p 3.1 järgi

3 kuud järjest hagejale üüri 430 eurot vastava viitega maksekorraldustes,

3) asjaolu, et hageja saatis lepinguga seotu teated posti teel ka kostja registrijärgsele aadressile Väike-

Paal 1;

4) kostja seletusi osas, et ta rääkis hagejaga, et majutada korterisse firma töötajaid;

5) asjaolu, et kostja on OÜ A juhatuse liige;

6) kostja seletusi osas, et sõlmis lepingu firma nimel ja kui see oleks sõlmitud kostjaga, siis puuduks

igasugune vajadus lepingusse märkida firma andmeid;

7) lepingu lõpuosas märget, et I lepingu koopia jääb ettevõtte töötjale,

asub kohus järeldusele, et kostja ei avaldanud tahet enda nimel sõlmida üürilepingut hagejaga xxx

kasutamiseks, vaid esindas TsÜS § 34 lg 1, 2 järgi OÜ -d A ja viimane avaldas tahet vaidlusalune

leping sõlmida hagejaga. Seega on tõendatud kostja väide, et hagejaga sõlmis VÕS § 8 lg 1, § 271, §

292 lg 1 järgi üürilepingu OÜ A, mitte kostja füüsilise isikuna. Hageja seletused, et ta on harjunud

kontrollima üürnike töökohti, ei ole veenvad, sest hageja ei ole samal ajal tegelikult isegi soovinud

lepingu poolega vahetult tutvuda, et veenduda, kes faktiliselt lepingu alla kirjutab, kuna leping jäeti

hageja enda seletuste kohaselt korterisse ja saadi tagasi seal allkirjastatuna. Nii on hageja väited, et ta

sõlmis vaidlusaluse üürilepingu kostjaga isiklikult ja et ta ei poleks sõlminud lepingut firmaga, ümber

lükatud ülalviidatud tõenditega. Asjaolu, et lepingu esimesel lehel on märgitud üürnikuks justkui

kostja, on ilmselgelt eksitav ega ole kooskõlas kohtu poolt ülalviidatud tõenditega. Mis puudutab

hageja väidet, et lepingu p s 4.3.7 järgi ei võinud üürnik majutada sinna kolmandaid isikuid, on õige,

kuid ei tähenda seda, et üürilepingu sõlmis kostja füüsilise isikuna. Hageja väide, et pole tähtis, kes

maksis üüri, on VÕS § 78 lg 1 mõttes õige (kohustuse võib täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea seda

tegema isiklikult), et antud juhul puudub igasugune viide OÜ A regulaarsetes ja lepingu järgi koheselt

tehtud maksekorraldustest viide, et ta soovib täita kellegi muu isiku (hageja väidete kohaselt kostja)

üüri maksmise kohustust. Seega nõustub kohus kostjaga, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Hageja ei

soovinud kostjat vahetada (13.05.2024 istungi protokoll, ajamärge 00:23:22). Eeltoodu tõttu ei saa

hageja esitada VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 3. lause, § 271, § 292

lg 1, TsMS § 367 alusel kostja vastu vaidlusalusest üürilepingust tulenevat kohustuse täitmise ja

lepingust tulenevat viivisenõuet ja seda kuni põhivõla täitmiseni. Hagi jääb rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS, SUURUS

TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et hagi rahuldamise korral jäävad poolte menetluskulud selle kanda, kelle

kahjuks on tehtud otsus. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud, kohtukulud on lõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1, § 175 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna hagi jääb rahuldamata,

jäävad poolte menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja tema menetluskulud jäävad kindlaks

määramata.

(digitaalne allkiri)

Kohtunik