2-22-9658/74 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-9658

Tsiviilasi

Andrei Barabaši hagi Narva kohtutäitur Tatjana

Afanasieva, Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse

ning Maksu- ja Tolliameti kaudu), Tervisekassa,

korteriühistu Kohtla-Järve linn, XXXXXX ja LEXLINE

CAPITAL OÜ vastu

enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 197/2017/827

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7250 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. juuli 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Barabaši apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Andrei Barabaš

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Andrei Matvejev

Vastustajad (kostjad):

1. Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva

2. Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse ning

Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja

Kaie Kaju

3. Tervisekassa, lepinguline esindaja Kaie Rui

4. Korteriühistu Kohtla-Järve linn, XXXXXX

(registrikood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja

juhatuse liige Valentina Kurganova

5. LEXLINE CAPITAL OÜ (registrikood 12976679),

seaduslik esindaja juhatuse liige Ott Lammertson

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 12. juuli 2024 otsus muutmata ja Andrei Barabaši

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus (sh apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv) Andrei Barabaši kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuse

jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Barabaš (hageja) esitas 1. juulil 2022 Viru Maakohtule hagi, milles palus tunnistada

kehtetuks enampakkumine, mille käigus müüs Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva (kostja I,

kohtutäitur) hageja korteriomandi, kinnistusregistriosa nr XXXXXXXXX, asukoht Kohtla-

Järve linn, XXXXXXXXX (korteriomand), OÜ-le LEXLINE CAPITAL (kostja VI). Samuti

palus hageja kohustada kostjat VI andma nõusolek kinnistusraamatu parandamiseks, et kanda

korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja.

Hagiavalduse kohaselt viis kohtutäitur läbi hageja suhtes algatatud täitemenetlusi (täiteasjad

nr 197/2017/827, 042/2018/1231 ja 066/2020/2772), mille sisuks on kriminaalasjas nr

1-16-2538 tehtud otsusega hagejalt välja mõistetud raha sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuks

Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (kostja II). Täitemenetlustega on ühinenud Tervisekassa

(varem Haigekassa, kostja III) ning Maksu- ja Tolliamet (kostja IV). Samuti ühines

menetlusega Korteriühistu Kohtla-Järve linn, XXXXXX (kostja V), paludes rahuldada

korteriomandiga seotud majandamiskulude nõude.

Täiteasjas nr 197/2017/827 20. mail 2022 koostatud enampakkumise akti kohaselt müüs

kohtutäitur hageja korteriomandi 2250 euro eest kostjale VI. Kostja VI kanti

kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 26. mail 2022.

Hageja väitel toimus korteriomandi enampakkumine tühise arestimise alusel ja hageja suhtes

toimunud täitemenetlustes rikuti ka teisi enampakkumise olulisi tingimusi, mis on aluseks, et

lugeda enampakkumisel võõrandatud korteriomandi arestimine tühiseks vastavalt

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 55 punktidele 1, 2 ja 4.

1.1. Täitemenetluse olulisi dokumente ei toimetatud hagejale nõuetekohaselt kätte.

Kohtutäituri poolt esitatud täitetoimikust jääb arusaamatuks, kuidas toimus sissenõudjate

avalduste alusel täitemenetluste algatamine ja seetõttu pole võimalik veenduda selles, et

hageja sai kõik täitmisteated kätte. Põhitäitemenetlus täiteasjas nr 197/2017/827, mis oli

algatatud kostja II avalduse alusel, oli ühendatud kostjate III, IV ja V avalduste alusel

algatatud täitemenetlustega. Kohtutäituri esitatud täitetoimiku dokumentide hulgas on 9. juuni

2017 täiteasja nr 197/2017/827 täitmisteade, mis on koostatud kostja II esitatud nõude alusel.

Teiste nõuete alusel koostatud täitmisteateid kohtutäitur kohtule ei esitanud ja puuduvad

andmed nende hagejale kättetoimetamise kohta.

Hagejale ei ole kätte toimetatud ka muid õiguspärase täitemenetluse läbiviimise seisukohalt

olulise tähtsusega dokumente, sealhulgas 27. detsembri 2021 kinnisvara arestimise akti.

Kohtutäituri esitatud täitetoimiku materjalide hulgas on postikviitungid, mis tõendavad

dokumentide saatmist Viru vanglasse, kuid puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid esitatud

dokumentide nimetusi ja nende kättetoimetamist hagejale.

Ka asjaolust, et hageja on vaidlustanud kohtutäituri otsuseid, ei saa järeldada, et dokumendid

on talle nõuetekohaselt kätte toimetatud. TMS kohaselt koostatakse täitedokumendi

kättetoimetamisest või kättetoimetamata jätmisest kohtutäituri poolt akt. Postikviitungid ja

väljasaatmise teated ei ole võrdväärsed täitedokumendi kättetoimetamise aktiga.

Enampakkumise akti kättetoimetamine hageja kasuisale 21. juunil 2022 ei olnud kehtiv, sest

pole selge, kuidas kuller tuvastas kasuisa isiku.

Täitmisteate saab lugeda hagejale kätte toimetatuks ja seega ka täitemenetluse alanuks alles

siis, kui kohtumenetluse käigus toimetati hageja esindajale kätte täitetoimik. Kuna see toimus

alles pärast korteriomandi müüki enampakkumisel, siis on korteriomandi müümine

enampakkumisel tühine.

Korteriomandi valduse üleandmisest kostjale VI ei saa järeldada, et hageja oleks sellega

korteriomandi müügi enampakkumisel heaks kiitnud.

1.2. Kohtutäitur on määranud korteriomandile liiga madala hinna. Kohtutäitur määras

korteriomandi hinnaks 3000 eurot, ilma et oleks kaasanud korteriomandi hindamiseks

kinnisvara hindajat. Korteriomandi turuväärtuse mediaan selles piirkonnas oli 12 000 eurot,

mida tõendavad hageja esitatud väljatrükid kinnisvaraportaalidest.

1.3. Kohtutäitur on rikkunud selgitamiskohustust, mistõttu jäi hagejale arusaamatuks, mis

ulatuses on nõue muutunud sissenõutavaks enampakkumise väljakuulutamise ajal, ehk mis

rahasumma tuli hagejal tasuda korteriomandi sundmüügi vältimiseks.

2. Kohtutäitur vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kohtutäitur kinnitas, et

täitemenetlus täiteasjas nr 197/2017/827 oli läbi viidud vastavalt kehtivale õigusele.

2.1. Täitmisteade täiteasjas nr 197/2017/827 on hagejale isiklikult üle antud 14. juunil 2017.

Vanglas viibimise ajal on hagejale kätte toimetatud ka muud kättetoimetamist vajanud

dokumendid TsMS § 322 lg 4 alusel. Ei ole eluliselt usutav hageja väide, et temale vanglasse

saadetud ja vangla ametnike poolt vastu võetud dokumendid ei jõudnud temani.

2.2. Võlgniku etteheited, et kohtutäitur ei ole toimetanud võlgnikule kätte täitmisteateid

täiteasjades nr 042/2018/1231 ja 066/2020/2772, on alusetud. Need täiteasjad ei olnud

kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses. Täiteasi nr 042/2018/1231 oli kohtutäituri Natalja

Malahhova menetluses ja täiteasi nr 066/2020/2772 oli kohtutäituri Andrei Kreki menetluses.

Nimetatud nõuded olid ühinenud esialgselt kohtutäituri Kristel Maalmani täitemenetlusega

ning hiljem täiteasjaga nr 197/2017/827 üksnes kinnisvarale sissenõude pööramise osas TMS

§ 149 alusel.

2.3. Korteriomandi hindamine toimus nõuetekohaselt. Kinnisasja arestimise aktis olid esitatud

kinnistusraamatu ja ehitisregistri andmed ning oli kirjeldatud korteriomandi seisukorda, mis

oli kapitaalremonti vajav. Vastavalt TMS §-dele 74 ja 144 hinnatakse arestitud asjad võlgniku

ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises

kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur.

Eksperdil tuleb lasta vara väärtus hinnata ainult juhul, kui tegemist on keerulise objektiga.

Praegusel juhul oli tegemist tüüpilise korteriga Kohtla-Järve linnas, mille hindamine ei olnud

keeruline. Korteriomandi hind 3000 eurot kajastas ka selle seisukorda.

Korteriomandi hindamisel kasutas kohtutäitur Maa-ameti andmeid, mis on koostatud

tegelikult toimunud tehingute hindade alusel, aga mitte kuulutustes avaldatud hindade alusel.

Hageja korteriomandi arestimise akti ja selles määratud hinda ei vaidlustanud, kuigi

arestimise akt oli talle kätte toimetatud.

2.4. Nõuetekohaselt toimus ka korteriomandi ümberhindamine pärast esimese

enampakkumise nurjumist. Ümberhindamisel võib kohtutäitur asja alla hinnata kuni 25%

eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes. Teise enampakkumise alghind 2250 eurot oli

25% võrra väiksem esimese enampakkumise alghinnast 3000 eurot. Vara ümberhindamise akt

oli toimetatud koos kordusenampakkumise teatega hagejale kätte 6. aprillil 2022. Hageja ei

vaidlustanud vara ümberhindamise akti.

2.5. Põhjendamatu on hageja etteheide, et teda kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud

tema õigustest täitemenetluses. Igas hagejale saadetud dokumendis (täitmisteates, vara

arestimise aktides, kutses arestimisele, kinnisasja arestimise aktis, otsuses kaebusele, teates

enampakkumisest, vara enampakkumise aktis jne) oli võlgnikule selgitatud võlgniku

kohustused ja õigused täitemenetluses.

3. Kostja III hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Arestimisakti võlgnikule kätte

toimetamata jätmine ei ole arestimise tühisuse tingimatu alus. TMS § 55 sätestab arestimise

tühisuse eeldused avatud loeteluna. Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et arestimisakti

võlgnikule kätte ei toimetatud, järeldada, et võlgniku õigusi on oluliselt rikutud.

Eluliselt on usutav, et kostja I kohtutäiturina edastas hagejale täitmisteate, vara arestimise akti

ja enampakkumise akti väljastusteadetega vanglasse ja vangla juht või tema määratud isik on

dokumendi vastu võtnud ning sellega saab lugeda dokumendid hagejale kätte toimetatuks.

Väljastusteatele märgitakse kättesaamise andmed. Lisaks on võimalik kinnipidamisasutusest

välja küsida kinnipeetava ja vahistatu kirjavahetuse kaart, kus on kinnipeetava kirjavahetuse

kohta detailsed andmed.

Enampakkumine ei toimunud tühise arestimise akti alusel, sest hagejale oli kätte toimetatud

täitmisteade ning 27. detsembri 2021 vara arestimise akt. Hageja kinnitab hagi p 1 lõigus 3

vaidluse puudumist enampakkumise akti kättetoimetamise osas. Seega enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks puudub alus ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Eesti Vabariik (menetlusdokumentides märgitud kostjad II ja IV) hagi ei tunnistanud, palus

jätta see rahuldamata ning kohtuvaidlusega seonduvad kulud hageja kanda.

Kohtutäituri esitatud tõendi kohaselt on täitmisteade täiteasjas nr 197/2017/827 võlgnikule

isiklikult kätte toimetatud 14. juunil 2017 allkirja vastu tema viibimiskohas Viru Vanglas.

Samuti nähtub kohtutäituri edastatud tõenditest, et võlgnikule on kätte toimetatud ülejäänud

vaidlusalused dokumendid. Puudub alus arvata, et Viru vangla jättis kohtutäituri dokumendid

võlgnikule edasi toimetamata. Hageja poolt dokumentide kättesaamist kinnitab ka asjaolu, et

võlgnik on temale adresseeritud dokumente vaidlustanud ning palunud enampakkumist edasi

lükata.

Korteriomandile määratud alghind 3000 eurot ei olnud liiga madal, mida tõendab ka asjaolu,

et esimene avalik enampakkumine selle hinnaga nurjus. Kohtutäituri andmetel puudus

korteris elementaarne elamiseks vajalik, näiteks WC pott, kraanikauss, pesemisvõimalus,

lammutatud on ebaseaduslikult (ehitusloata) vaheseinu.

5. Kostja VI hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja

kanda. Kostja VI ostis 18. mail 2022 kohtutäituri korraldatud avalikul elektroonilisel

enampakkumisel hagejale kuulunud korteriomandi. Korteriomandi valduse ja võtmed andis

hageja kostjale VI üle isiklikult 2. septembril 2022. Korteriomand oli lisaks

remondivajadusele asju ja rämpsu täis. Hageja rääkis kostjale VI, et ise ta korteriomandis pole

elanud, tema elukoht on läheduses Ahtme linnaosas. Tegemist on kapitaalremonti vajava

korteriga, mille mittekandvad vaheseinad olid välja lõhutud, korteris puudus isegi küte.

Kostja VI palus hagejal asjad ja prügi korterist ära viia kahe nädala jooksul, mida hageja

osaliselt hilinemisega ka tegi. Kostja VI sai hagejalt korteri valduse ja võtmed kätte lõplikult

4. novembril 2022. Kuna hageja andis korteriomandi valduse kostjale VI üle vabatahtlikult,

eeldas kostja VI, et hagejal pretensioonid täitemenetluse suhtes puudusid.

6.Kohtutäituri poolt on täidetud TsMS § 322 lg-s 4 sätestatud nõuded teadete ja dokumentide

edastamiseks kinnipidamisasutuses viibivale võlglasele.6. Viru Maakohus rahuldas 21.

detsembri 2022 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja lasi kanda korteriomandile hageja

kasuks võõrandamise keelumärke.

MAAKOHTU OTSUS

7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja enampakkumise täiteasjas nr 197/2017/827 kehtetuks

tunnistamata. Maakohtu hinnangul ei rikkunud kohtutäitur kordusenampakkumise tingimusi,

mis tooks kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

7.1. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada 30 päeva jooksul alates

enampakkumise akti kättetoimetamisest hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, 1)

kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või 2) kui enampakkumine

toimus tühise arestimise alusel või 3) rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hagejale on jäetud esitamata täitmisteated

kõigi täitemenetluses menetletud nõuete kohta.

TMS § 149 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse

pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse

esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse

ei kanta. Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle

avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti.

Maakohus leidis, et hageja etteheited, et kohtutäitur ei ole võlgnikule täitmisteateid

täiteasjades nr 042/2018/1231 ja 066/2020/2772 kätte toimetanud, on alusetud. Need

täiteasjad ei olnud kostja I menetluses. Täiteasi nr 042/2018/1231 oli kohtutäitur Natalja

Malahhova menetluses ja täiteasi nr 066/2020/2772 oli kohtutäitur Andrei Kreki menetluses.

Nimetatud nõuded olid ühendatud esialgselt kohtutäitur Kristel Maalmani täitemenetlusega

ning hiljem täiteasjaga nr 197/2017/827 ning ainult kinnisvarale sissenõude pööramise osas.

Maakohus selgitas, et sundtäitmisega ühinemise korral teist arestimisakti ega uusi

täitmisteateid ei koostata ning järelikult ei pea kohtutäitur toimetama võlgnikule kätte

ühinenud täiteasjade täitmisteateid.

7.2. Maakohus ei nõustunud ka hageja seisukohaga, et vaidlusalune enampakkumine toimus

tühise arestimise alusel, sest vara arestimisel ei olnud tuvastatud vara turuhinda, hagejale ei

olnud täitmisteadet kätte toimetatud ning võlgnikku ei olnud olulises osas tema õigustest

täitemenetluses teavitatud.

TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur toimetama võlgnikule kätte täitmisteate, vara

arestimise akti ja enampakkumise akti. TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei

tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral,

eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole

täitmisteadet kätte toimetatud; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises

osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.

Juhul, kui võlgnik ei ole arestimisakti kätte saanud, võib tegu olla arestimise tühisuse alusega

(TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise

(vt RKTKo 28. september 2011, 3-2-1-69-11, p 13). Samas ei ole Riigikohtu praktika

kohaselt arestimisakti võlgnikule kätte toimetamata jätmine arestimise tühisuse tingimatu

alus. TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse eeldused avatud loeteluna. Seetõttu ei saa

ainuüksi asjaolust, et arestimisakti ei toimetatud võlgnikule kätte, järeldada, et võlgniku

õigusi on oluliselt rikutud. Arestimise juurest puudunud võlgniku teavitamine tema õigustest

täitemenetluses võib lisaks sellele, et talle toimetatakse kätte arestimisakt (TMS § 75 lg 4),

olla tagatud muude toimingutega (RKTKo 6. mai 2022, 2-20-8668/38, p 19).

Kohtutäituri poolt kohtule saadetud täitetoimiku materjalide alusel tuvastas maakohus

järgmist:

-

9. juuni 2017 (maakohtu otsuses ekslikult 2027) täitmisteade täiteasjas nr 197/2017/827

oli võlgnikule (hagejale) isiklikult kätte toimetatud 14. juunil 2017 allkirja vastu tema

viibimiskohas Viru vanglas sisuga: „täitmisteade koos lisaga“;

-

1. detsembri 2021 kutse kinnisvara arestimisele oli võlgnikule toimetatud kätte 7.

detsembril 2021 Viru Vangla haldusosakonna töötaja kaudu postisaadetise väljastusteate

sisuga: „kutse kv a-le“ (kutse kinnisvara arestimisele);

-

27. detsembri 2021 kinnisasja arestimise akt oli võlgnikule toimetatud kätte 4. jaanuaril

2022 Viru Vangla haldusosakonna töötaja kaudu postisaadetise väljastusteate sisuga: k/a

a/akt (kinnisasja arestimise akt);

-

17. veebruari 2022 teade esimesest enampakkumisest, mis pidi toimuma 18.–25. märtsil

2022, alghind 3000 eurot, oli toimetatud võlgnikule kätte 28. veebruaril 2022 Viru Vangla

haldusosakonna töötaja kaudu postisaadetise väljastusteate sisuga: teade e/p-st (s.o teade

enampakkumisest);

-

21. märtsi 2022 kohtutäituri otsus võlgniku kaebusele (enampakkumise korraldamise

edasilükkamiseks) on toimetatud võlgnikule kätte 24. märtsil 2022 Viru Vangla

haldusosakonna töötaja kaudu;

-

1. aprilli 2022 teade teisest enampakkumisest, mis pidi toimuma 11.–18. mail 2022;

alghind 2250 eurot, oli toimetatud võlgnikule kätte 6. aprillil 2022 Viru Vangla

haldusosakonna töötaja kaudu postisaadetise väljastusteate sisuga: teade e/p-st (s.o teade

enampakkumisest);

-

20. mai 2022 vara enampakkumise akt ja tulemi jaotuskava on toimetatud võlgnikule kätte

21. juunil 2022 kasuisale (Pjotr Tenusar) andmisega aadressil XXXXXXXXX.

Maakohus asus seisukohale, et kuna täitmisteade täiteasjas nr 197/2017/827 oli toimetatud

võlgnikule isiklikult kätte allkirja vastu, on põhjendamatu võlgniku väide, et ta ei ole saanud

täitmisteadet kätte ning et seega enampakkumine toimus tühise arestimise alusel.

Vaidlust ei ole, et hageja viibis täitmisteate, kutse kinnisvara arestimisele, kinnisasja

arestimise akti, teate esimesest enampakkumisest ja teate teisest enampakkumisest

kättetoimetamise ajal kinnipidamisasutuses ehk vanglas.

Maakohtu arvates ei ole TsMS § 322 lg 4 kohaselt oluline, millised dokumendid on hageja

vastu võtnud isiklikult ja millised vangla administratsiooni kaudu. Väljastusteadete kohaselt

on täitedokumendid üle antud vangla dokumendihaldusteenistuse spetsialistile. Seega toimus

menetlusdokumendi edastamine vangis viibivale isikule kooskõlas TMS § 10 lg 2 ja TsMS §

322 lg-ga 4.

Maakohus leidis, et puudub alus kahelda selles, et vangla toimetas kohtutäituri saadetud

dokumendid võlgnikule kätte ja et võlgnik on need kätte saanud. Täitemenetluse dokumentide

kättetoimetamist võlgnikule kinnitab maakohtu hinnangul ka menetluses tuvastatud asjaolu, et

pärast 27. detsembri 2021 kinnisasja arestimise akti võlgnikule kättetoimetamist 4. jaanuaril

2022 saabus kohtutäiturile 11. jaanuaril 2022 võlgniku avaldus enampakkumise

edasilükkamiseks ning pärast esimese enampakkumise kohta 17. veebruari 2022 teate

võlgnikule kättetoimetamist 28. veebruaril 2022 saabus kohtutäiturile 10. märtsil 2022

võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

7.3. Maakohus leidis, et ka vara enampakkumise akti kättetoimetamine hageja eluruumis

elavale isikule oli kooskõlas TMS § 10 lg-ga 2 ja TsMS § 322 lg-ga 1. Vara enampakkumise

akt toimetati kätte võlgniku kasuisale (Pjotr Tenusar) aadressil XXXXXXXXX. Esialgses

hagiavalduses oli hageja märkinud enda elukohaks sama aadressi. Maakohtu hinnangul ei

esitanud hageja kohtule usaldusväärseid tõendeid, et hageja elas vara enampakkumise akti

kättetoimetamise ajal teisel aadressil (s.o et tegemist ei olnud hageja eluruumiga) või et Pjotr

Tenusar ei olnud tema eluruumis elav isik.

Võlgnikule vara enampakkumise akti kättetoimetamist kinnitab ka asjaolu, et pärast 20. mai

2022 vara enampakkumise akti võlgnikule kättetoimetamist 21. juunil 2022 esitas võlgnik 1.

juulil 2022 hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagi kohaselt sai hageja teada

oma korteri müügist 21. juunil 2022.

7.4. Maakohus leidis, et põhjendamatu on hageja etteheide, et hagejat ei ole olulises osas

teavitatud tema õigustest täitemenetluses, kuna kohtutäituri koostatud olulistes dokumentides

(täitmisteates, vara arestimise aktides, kutses arestimisele, kinnisasja arestimise aktis, otsuses

kaebusele, teates enampakkumisest, vara enampakkumise aktis jne) olid hagejale selgitatud

võlgniku kohustused ja õigused täitemenetluses. Kõik olulised täitemenetluse dokumendid

olid hagejale nõuetekohaselt kätte toimetatud.

7.5. Maakohus leidis, et hageja kinnisasja hindamine ja ümberhindamine toimusid vastavalt

täitemenetluse seadustiku normidele. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kohtutäitur

määras korteriomandi hinna valesti, sest ei kaasanud hindamisse kinnisvara hindajat.

Vastavalt TMS §-dele 74 ja 144 hinnatakse arestitud asju võlgniku ja sissenõudja

kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja asjade hindamises kokkulepet ei saavuta, samuti kui

vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur arvestab

kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt

kinnistusraamatu sisule. Eelmärke või vastuväitena kinnistusraamatusse kantud õigusi

arvestatakse hindamisel sissekantud õigustena. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb

kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil.

Maakohus tuvastas, et kinnisasja arestimise aktis sisalduvad kinnistusraamatu ja ehitisregistri

andmed, samuti kohtutäituri hinnang, et korter vajab kapitaalremonti, selles puudub wc-pott,

valamu ja vann, korteris puudub keskküte.

Maakohus nõustus kohtutäituri järeldusega, et arestitava vara hindamine ei osutunud raskeks.

Kinnisvara arestimisel kasutas kohtutäitur muu hulgas Maa-ameti hinnastatistikat, mis on

koostatud tegelikult toimunud tehingute hindade alusel, aga mitte kuulutustes avaldatud

hindade alusel.

Maakohus leidis, et müüdava objekti hind (esimesel enampakkumisel 3000 eurot ja järgmisel

enampakkumisel 2250 eurot) oli vastavuses selle väärtusega. Esimese enampakkumise

ebaõnnestumine tõendab, et ka 3000 euro eest on raske leida ostjaid äärmiselt halvas

seisukorras ja elamiskõlbmatule objektile. Pealegi tuleb võlgnikul arvestada, et

täitemenetluses pikaaegne asja müük (mis ehk aitaks küll saada kõrgemat hinda) pole

otstarbekas täitemenetluse venimise vaatepunktist ega oleks kooskõlas võlausaldajate

huvidega saada oma nõue rahuldatud kõige kiiremal viisil. Olukorras, kus võlgnikul muu vara

(sh sissetulekud) puuduvad ja sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil, kui läbi kinnisasja

müügi, tõenäoliselt mõistliku aja jooksul võimalik pole, pole kohtutäituril muud võimalust,

kui asuda võlgniku kinnisvara võõrandama.

7.6. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus

otsuses kindlaks ei määranud.

7.7. Maakohus vabastas hageja TsMS § 190 lg 7 alusel tasumata riigilõivu 665 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest ja jättis riigilõivu 665 eurot Eesti Vabariigi kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada osas, millega maakohus otsustas jätta hageja hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja

jätta menetluskulud kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hagejale täitemenetluse olulisi dokumente nõuetekohaselt

kätte toimetatud. Hageja arvates ei ole täitemenetlusega seotud dokumentide

kättetoimetamine kolmanda isiku (kes ei ole kohtutäituri büroo töötaja) vahendusel lubatud,

kui dokumendid toimetatakse kätte muul viisil kui allkirja vastu. Väidetavalt toimetati

menetlusdokumendid hagejale kätte kulleri poolt koostatud kättetoimetamise aktide ja tema

ütluste põhjal. Aktid on aga vormistatud selliste puudustega, mis ei võimalda kontrollida, kas

need on hagejani jõudnud.

Kulleri poolt koostatud täitedokumentide kättetoimetamise aktid on koostatud täitemenetluse

dokumentidena ja kohtutäituri nimel, kuid kuller ei ole isik, kellel oleks seaduslik volitus

tegutseda kohtutäituri nimel ja kelle tegevusele kohaldataks kohtutäiturile esitatavaid

hoolsusstandardeid. Täitemenetluse puhul, mille tagajärjeks võib olla võlgniku omandiõiguse

kaotus, peab kohtutäitur korraldama menetlusdokumentide kättetoimetamise võlgnikule

selliselt, et hiljem oleks võimalik kontrollida kõiki täitemenetluse dokumentide

kättetoimetamise või kättetoimetamata jätmisega seotud asjaolusid.

Kulleri poolt koostatud enampakkumise teate kättetoimetamise akt ei sisalda seadusega

ettenähtud andmeid, sealhulgas põhjust, miks akt toimetati kasuisa kätte, ning andmeid selle

kohta, millise dokumendi alusel tuvastas kuller kasuisa isikusamasuse ja tema seose hagejaga.

Väljastusteade ei vasta TsMS § 313 lg 3 p-des 3, 4 ja 7 sätestatud nõuetele. Seega jäi

täitmisteade hagejale nõuetekohaselt ehk vastavalt TsMS § 313 lg-s 3 sätestatud nõuetele

dokumenteerimata. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et enampakkumise akt oli hagejale kätte

toimetatud.

Teade enampakkumise korraldamise kohta toimetati 1. aprillil 2022 kätte hageja viibimiskoha

vangla ametnikule, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et teade oleks edastatud hagejale.

Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks olnud teadlik viimasest enampakkumisest, mille

kohta koostati vara enampakkumise akt 20. mail 2022.

Kinnisvara hindamiseks ei kaasatud sõltumatut eksperti, mistõttu ei olnud hindamine

objektiivne. Maakohus ei võtnud arvesse hageja esitatud tõendeid, sealhulgas

kinnisvaraportaali väljatrükke, mis näitasid sarnaste objektide kõrgemaid turuväärtusi samas

piirkonnas.

Kohtutäitur ei täitnud oma selgitamiskohustust, jättes hageja ilma vajaliku teabeta selle kohta,

millised summad tuli tasuda enampakkumise vältimiseks.

9. Kohtutäitur (kostja I) vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata.

TMS § 10 lg 2 kohaselt toimetab kohtutäitur täitemenetluses dokumente kätte TsMS-is

sätestatud korras. Vastavalt TsMS § 322 lg-le 4 pikemat aega kaitseväes, vanglas,

tervishoiuasutuses või muus sellises kohas viibivale isikule loetakse dokument

kättetoimetatuks ka dokumendi üleandmisega selle juhile või tema määratud isikule, kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega ajal, kui hageja viibis vanglas, piisas talle

dokumentide kättetoimetamiseks sellest, et dokument anti üle vanglaametnikule.

Tõenditest on nähtav, et täitmisteate nr 197/2017/827 on hageja saanud kätte isiklikult.

Samuti tõendab hageja poolt dokumentide kättesaamist asjaolu, et hageja on temale

adresseeritud dokumente vaidlustanud (võlgniku 10. märtsi 2022 kaebus) ning palunud

enampakkumist edasi lükata (võlgniku 11. jaanuari 2022 avaldus).

Igas menetlusdokumendis on võlgnikule esitatud piisavad selgitused läbiviidava täitetoimingu

kohta, mh hinna vaidlustamine, kohtutäituri otsusele või tegevuse peale kaebuse esitamine, ja

nõude suuruse kohta.

10. Kostja III vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata. Kostja III jäi oma maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.

11. Eesti Vabariik (menetlusdokumentides märgitud kostjatena II ja IV) vaidles

apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Hageja

suhtes läbiviidud täitemenetluses ei ole rikutud tema õigusi, mis võiks kaasa tuua

enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kohtumenetluses on leidnud tõendamist see, et

hagejale on kätte toimetatud täitemenetluse dokumendid ning enampakkumine viidi läbi TMS

-i nõuetega kooskõlas.

12. Kostja VI vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata. Kostja VI jäi oma maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu

otsust muuta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus

tuleb jätta hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).

14. Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse

osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud

isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise

alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi (TMS § 233 lg 1).

Hageja on vaidlustanud korteriomandi asukohaga Kohtla-Järve linn, XXXX müügi

täitemenetluses enampakkumisel 20. mail 2022 hinnaga 2250 eurot. Hageja leiab, et

korteriomandi enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ning täitemenetluses rikuti

enampakkumise olulisi tingimusi. Maakohus jättis hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et ta ei ole allkirjastanud enampakkumise akti ja sellega

seotud täitedokumentide kättetoimetamise akte, täitemenetluse lõpetamisega seotud

dokumendid on kätte toimetatud tema kasuisale, kuid aktis puuduvad andmed selle kohta,

kuidas hageja kasuisa isik tuvastati. Hageja leiab, et täitedokumente tohib kätte toimetada

eelkõige kohtutäituri büroo töötaja, aga mitte kuller. Ringkonnakohus leiab, et hageja sooviks

on neid asjaolusid esile tuues väita, et ta ei olnud tema suhtes läbi viidud täitemenetlusest ja

selle käigus toimunud korteriomandi enampakkumisest ja müügist 20. mai 2022

enampakkumise akti alusel teadlik. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.

15. Asjas ei ole vaidlust, et täitemenetluse algatamise ja 1. aprilli 2022 enampakkumise teate

edastamise ja kättetoimetamise ajal kandis hageja karistust Viru vanglas.

TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur toimetama võlgnikule kätte täitmisteate, vara

arestimise akti ja enampakkumise akti. Maakohus tuvastas kohtutäituri toimiku materjalide (I

kd lk 88 jj) alusel põhjendatult, et täitmisteade täiteasjas nr 197/2017/827 on hagejale

isiklikult kätte toimetatud 14. juunil 2017 allkirja vastu. Muud täitemenetluse dokumendid (sh

27. detsembri 2021 kinnisasja arestimise akt ja 1. aprilli 2022 teade kordusenampakkumise

kohta alghinnaga 2250 eurot) on hagejale kätte toimetatud Viru Vangla haldusosakonna

töötaja kaudu, mis on TsMS § 322 lg 4 järgi lubatav kättetoimetamise viis isikule, kes viibib

pikemat aega vanglas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puudub alus

arvata, et vangla jättis hagejale talle adresseeritud täitemenetluse dokumendid edastamata.

Siinjuures viitab ringkonnakohus ka Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 2-20-8668/38, p 19.

Riigikohus selgitas, et arestimisakti võlgnikule kätte toimetamata jätmine ei ole arestimise

tühisuse tingimatu alus. TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse eeldused avatud loeteluna.

Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et arestimisakti ei toimetatud võlgnikule kätte, järeldada, et

võlgniku õigusi on oluliselt rikutud. Arestimise juurest puudunud võlgniku teavitamine tema

õigustest täitemenetluses võib lisaks sellele, et talle toimetatakse kätte arestimisakt (TMS § 75

lg 4), olla tagatud muude toimingutega. Kui võlgnikku teavitatakse enampakkumisest ja

sellest teavitusest nähtub, et tema vara on arestitud, ning talle teatatakse ka

enamapakkumisele pandud vara hind, siis on tal võimalik TMS § 74 lg 7 alusel kaebusega

vaidlustada arestitud vara hinda selle mittevastavuse tõttu turuhinnale TMS § 217 lg-s 1

sätestatud korras.

Maakohus on kohtutäituri teavitamiskohustuse hindamisel põhjendatult võtnud arvesse, et

hageja esitas samas täiteasjas 11. jaanuaril 2022 kohtutäiturile avalduse enampakkumise

edasilükkamiseks ning 10. märtsil 2022 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Seega oli hageja

täitemenetlusest, korteriomandi arestimisest ja enampakkumiste läbiviimisest teadlik talle

edastatud täitemenetluse dokumentidest ja mitte alates ajast, mil hageja esindaja sai tutvuda

kohtumenetluses kohtutäituri toimikuga (nii väidab hageja apellatsioonkaebuses).

16. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsioonkaebuse etteheiteid kohtutäiturile ka

selles, et viimane ei kaasanud korteriomandi hindamiseks eksperti. Maakohus on vaidlustatud

otsuses õigesti selgitanud arestitud asja hindamise ja hinna vaidlustamise korda TMS § 74

järgi, mis kohaldub TMS § 137 alusel ka kinnisasjale sissenõude pööramisel. Kuivõrd hageja

oli täitemenetlusest ja enampakkumisest teadlik (ja esitas sellega seoses ka kaebusi

kohtutäituri tegevuse peale), oli hagejal võimalik vaidlustada kohtutäituri määratud hind enne

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui

menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele,

mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste

(eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks

saanud varem kaebuses esitada. Maakohus ei pidanud hindama hageja tõendeid

(müügikuulutused) korteriomandi turuväärtuse kohta.

17. Dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse täitemenetluses tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei

tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses

dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur (TMS § 10 lg

2). Seadusega ei ole kooskõlas hageja seisukoht, et kohtutäitur ei või kasutada dokumentide

kättetoimetamisel kulleri või postitöötaja abi. TsMS § 312 lg 1 näeb ette võimaluse toimetada

menetlusdokument saajale kätte postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahedusel

tähitud väljastusteatega või lihtkirjana.

Hageja heidab apellatsioonkaebuses kohtutäiturile ette enampakkumise akti kättetoimetamist

21. juunil 2022 aadressile XXXXX, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve kasuisa Pjotr Tenusare

kaudu (hageja oli selleks ajaks vanglast vabanenud). Kuigi enampakkumise akti

kättetoimetamise aktist ei nähtu, kuidas kuller P. Tenusare isikusamasuse tuvastas, ei väida

hageja, et ta ei ole enampakkumise akti kätte saanud. Maakohus on oma otsuses põhjendatult

märkinud, et hageja ise avaldas esialgses hagis kohtule, et ta sai korteri müügist teada P.

Tenusarele enampakkumise akti kättetoimetamisega samal päeval, st 21. juunil 2021.

Esialgses hagis märkis hageja enda elukoha aadressiks ka sama aadressi (I kd lk 2). Seega

leidis maakohus põhjendatult, et enampakkumise akt on hagejale kätte toimetatud kooskõlas

TMS § 10 lg-s 2 ja TsMS § 322 lg-s 1 sätestatuga. Olukorras, kus enampakkumise akti

kättetoimetamine hagejaga koos elavale pereliikmele täitis oma eesmärki, ei saa kulleri poolt

P. Tenusare isiku tuvastamise andmete dokumenti märkimata jätmist käsitleda

enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena.

18. Kuivõrd hageja on olnud täitemenetlusest teadlik selle alustamisest saadik, ei ole

põhjendatud kaebuse seisukoht, et kohtutäituri selgituskohustuse rikkumise tõttu ei saanud

hageja oma kohustusi täites vältida enampakkumist. Maakohus on oma otsuses koos vastavate

viidetega tõenditele tuvastanud, et kohtutäituri koostatud dokumentides (sh täitmisteates, vara

arestimise aktis jm) on hagejale selgitatud võlgniku õigusi ja kohustusi täitemenetluses.

Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu seisukohaga.

19. Eesti Vabariigi esindamine menetlusosalisena on sätestatud TsMS §-s 220.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Eesti Vabariiki tuleb sõltumata sellest, milliste

riigiasutuste kaudu ta kohtumenetluses osaleb, käsitleda sama kostjana. Maakohus on seda

põhimõtet rikkunud, kuid nimetatud rikkumine ei ole mõjutanud asja lahendamist.

20. Kuivõrd hagi ja hageja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, tuleb poolte

menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Hageja on saanud Viru Maakohtu 19. oktoobri 2022 määruse alusel ka apellatsioonkaebuse

esitamiseks riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2024 määrusega sai hageja menetlusabi

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 665 eurot tasumiseks. Määruse kohaselt ei välista ega piira

menetlusabi andmine saaja kohustust hüvitada menetluskulud kohtulahendi alusel.

TsMS § 190 lg 4 järgi, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmiseks, mõistetakse

temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigi tuludesse täies ulatuses välja.

Ringkonnakohus leiab, et hageja kanda tuleb jätta ka apellatsioonkaebuselt tasumisele

kuulunud riigilõiv, mille tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohus hageja

vabastas.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)