2-23-968/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-968

Kohtuasi

C.V avaldus Osaühingu Roodevälja Terminal

saneerimismenetluse algatamiseks

MV Finantseeringud OÜ avaldus Osaühing

Roodevälja Terminal pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.11.2024. a määrus (saneerimiskava

kinnitamise otsustamine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja/võlausaldaja C.V (isikukood XXX)

Ettevõtja/võlgnik Osaühing Roodevälja Terminal

(registrikood 10970745), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Võlausaldaja/avaldaja

pankrotimenetluses

MV

Finantseeringud OÜ (registrikood 14256743),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

Saneerimisnõustaja Z.B

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

1. Jätta Harju Maakohtu 18.11.2024. a määrus muutmata.

2. Jätta rahuldamata C.V taotlus lugeda määruskaebuse esitajaks Osaühing

Roodevälja Terminal.

3. Jätta C.V määruskaebus läbi vaatamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud C.V kanda.

2-23-968

5. Määrata MV Finantseeringud OÜ määruskaebemenetluse kulude suuruseks

1789 eurot 25 senti (koos käibemaksuga).

6. Mõista C.V-lt MV Finantseeringud OÜ kasuks välja menetluskulud 1789 eurot

25 senti eurot (koos käibemaksuga). Määrata, et C.V kohustub tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.V (võlausaldaja) esitas 19.01.2023 Harju Maakohtule avalduse Osaühingu

Roodevälja Terminal (ettevõtja, võlgnik, OÜ RT) saneerimismenetluse algatamiseks.

1.1.

Avalduse kohaselt on avaldaja OÜ RT üks suuremaid võlausaldajaid üle 400 000 euro

suuruse nõudega. Avaldaja on ka nimetatud osaühingu osanik ja juhatuse liige. 2019. a lõpus

jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr 2-17-10142, millega mõisteti OÜ RT ja avaldaja käest MV

Finantseeringud OÜ (MVF) kasuks välja 840 656,69 eurot, millele lisandusid viivised ca 70

000 eurot. Avalduse esitamise ajaks on avaldaja ja OÜ RT tasunud vabatahtlikult MVF-ile üle

400 000 euro. Võla jääk on 549 398,81 eurot. Ühegi teise võlausaldajaga OÜ RT probleeme

ega lahkarvamusi ei ole. MVF algatas OÜ RT suhtes täitemenetluse, millega seoses blokeeriti

ettevõtja pangakontod ning toimub vara sundmüük.

2. Maakohus võttis 31.01.2023 määrusega avalduse saneerimismenetluse algatamiseks

menetlusse ning peatas OÜ RT vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni saneerimiskava

kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni. 01.03.2023 vabastas maakohus esialgse

õiguskaitse kohaldamise abinõuna OÜ RT arveldusarve nr EE872200221022890776 täiteasjas

nr 072/2019/691 seatud aresti alt kuni saneerimiskava kinnitamiseni.

3. Maakohus liitis 19.01.2024. a määrusega saneerimisavalduse ja pankrotiavalduse ühte

menetlusse, algatas saneerimismenetluse, määras saneerimisnõustaja ning määras

saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks 19.03.2024.

4. OÜ RT esitas 03.04.2023 kohtule taotluse kinnitada OÜ RT vastuvõtmata

saneerimiskava rühmadeülese kohustamise alusel vastavalt saneerimisseaduse (SanS) §-le 36.

Avaldaja hinnangul on kõik tingimused vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks täidetud.

5. Võlausaldaja MVF esitas 17.04.2023 taotluse jätta OÜ RT vastuvõtmata

saneerimiskava SanS § 36 lg-tes 1 ja 3 sätestatud eelduste puudumise tõttu kinnitamata,

alternatiivselt lõpetada saneerimismenetlus SanS § 43 lõikes 1 sätestatud alusel, kuna

2-23-968

ettevõtja on esitanud nõuete kohta ebaõigeid andmeid. Võlausaldaja palus jätta SanS § 41

lõike 2 alusel saneerimismenetluses kantud kulud ettevõtja kanda.

6. Avaldaja palus saneerimiskava kinnitada. Avaldaja palus jätta MVF-i esitatud

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmise taotluse rahuldatama, kuna puuduvad SanS

§ 28 lg 5 p-des 1-11 alused ja on täidetud SanS § 36 lg 1 p 2 sätestatud tingimused.

7. Saneerimisnõustaja palus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitada. Saneerimisnõustaja

hinnangul on kõik tingimused vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks täidetud.

8. MVF esitas 15.06.2023 Harju Maakohtule avalduse OÜ RT pankrotimenetluse

algatamiseks (tsiviilasi 2-23-8726).

9. Maakohus liitis 07.07.2023 määrusega tsiviilasjad 2-23-8726 ja 2-23-968 ühte

menetlusse ning liidetud tsiviilasjade numbriks jäi 2- 23-968. Maakohus leidis, et ajutise

halduri nimetamise otsustamine tuleb kuni avaldaja saneerimiskava kinnitamiseni või

saneerimismenetluse lõpetamiseni edasi lükata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 18.11.2024. a määrusega ettevõtja saneerimismenetluses

vastuvõtmata saneerimiskava rühmadeülese kohustamise alusel kinnitamata ning lõpetas

saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu. Maakohus

tühistas maakohtu 31.01.2023 ja 01.03.2023 määrustega kohaldatud saneerimismenetluse

tagamise abinõud (täitemenetluse peatamine ja OÜ RT arveldusarve nr

EE872200221022890776 täiteasjas nr 072/2019/691 arestist vabastamine). Maakohus jättis

rahuldamata MVF-i taotluse kohustada ettevõtjat kinnitama vandega, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged; kohustada

ettevõtja juhatuse liiget andma vande all seletus ettevõtja vara, võlgade, saneerimiseni viinud

asjaolude ning kavandatavate saneerimisabinõude kohta. Samuti jättis maakohus rahuldamata

saneerimisnõustaja ja võlausaldaja taotlus saneerimiskava kinnitamiseks kohtuistungi

korraldamiseks ning asjas ekspertiisi määramiseks. Maakohus vabastas saneerimisnõustaja

tema ülesannetest. Maakohus jättis rahuldamata MVF-i avalduse ettevõtja pankroti

väljakuulutamiseks ning lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Pankrotiavalduse menetlemise

kulud jättis maakohus rahuldamata MVF-i OÜ kanda. Maakohus rahuldas osaliselt

saneerimisnõustaja tasu taotluse ning määras saneerimisnõustaja tasu suuruseks 7000 eurot ja

kulude katteks 85,50 eurot. Maakohus määras, et saneerimisnõustaja tasu 7000 eurot tuleb

kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele kohtu deposiitkontole tasutud 7000 euro

arvelt. Maakohus mõistis saneerimisnõustaja kulud 85,50 eurot välja ettevõtjalt. Maakohus

mõistis ettevõtjalt avaldaja kasuks välja avaldaja tasutud riigilõivu 420 eurot. Maakohus jättis

rahuldamata MVF-i taotluse teostada saneerimisnõustaja üle järelevalvet. Maakohus määras,

et saneerimismenetluse lõpetamise teade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. OÜ RT tasus 01.08.2023 pankrotiavalduse aluseks oleva nõude (tsiviilasjas nr 2-20-

6801 avaldajalt välja mõistetud menetluskulud 6431,72 eurot). Maakohus jättis nõude

tasumise tõttu võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata (PankrS § 15

lg 3 p 6). Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei

toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7). Maakohus lõpetas PankrS § 15 lg 7 alusel

pankrotiavalduse menetluse.

2-23-968

12. Saneerimismenetluse kulud jättis maakohus ettevõtja kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jäävad nende endi kanda (SanS § 41 lg 1). Võlausaldaja

saneerimisavalduse alusel saneerimismenetluse algatamise korral hüvitab ettevõtja

võlausaldajale saneerimisavalduse esitamisel tasutud riigilõivu (SanS § 10 lg 31 ). Seega tuleb

avalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot ettevõtjalt avaldaja kasuks välja mõista.

12.1.

Maakohus selgitas, et kuna maakohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel jäi ajutine

haldur nimetamata, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse

esitaja (PankrS § 15 lg 6). Seega jäävad pankrotiavalduse menetluskulud võlausaldaja kanda.

Menetluskuludeks on võlausaldaja tasutud riigilõiv.

12.2.

Saneerimisnõustaja taotles 11 840 euro suuruse tasu määramist, lisandub käibemaks

20% eurot. Kulud 85,50 eurot koosnevad äriregistri väljavõtete kuludest ja tähitud kirjade

saatmise kuludest. Maakohus vähendas saneerimisnõustaja tasu 7000 euroni (koos

käibemaksuga) põhjendusega, et kuna saneerimismenetluses osales vähe võlausaldajaid ning

tegemist ei olnud väga keeruka ega mahuka menetlusega. Maakohus määras, et

saneerimisnõustaja kulud tasutakse kohtu deposiiti kantud summast, mis makstakse

advokaadibüroole, mille kaudu saneerimisnõustaja osutab teenuseid.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

13. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse osaliselt tühistada, jätkata saneerimismenetlust ning saata asi maakohtule uueks

lahendamiseks.

14. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele võlausaldaja,

ettevõtja ja saneerimisnõustaja seisukohta.

15. MV Finantseeringud OÜ vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle avaldaja

kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Ülejäänud

menetlusse kaasatud isikud määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.

16. Avaldaja esitas 10.12.2024 taotluse lugeda määruskaebuse esitajaks ettevõtja RT OÜ,

kuna määruskaebuses on selle esitajaks ekslikult märgitud võlausaldaja C.V.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 660 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel koosmõjus SanS § 61 lg-ga 1 ning § 37 lg 3 esimese

lausega kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ning määruskaebuse menetlemise kulud

määruskaebuse esitaja kanda.

18. Esmalt lahendab kolleegium avaldaja taotluse lugeda määruskaebuse esitajaks

ettevõtja RT OÜ. Kolleegiumi on praegusel juhul asja varasemat menetlust arvestades ilmne,

et määruskaebuse esitas võlausaldaja C.V enda nimel, mitte võlgniku juhatuse liikme ja

osanikuna. Toimiku materjalidest nähtuvalt esindab võlgnikku menetluses lepingulise

esindajana Tarmo Pilv. Kuna ka võlgniku lepinguline esindaja ei ole esitanud

ringkonnakohtule teadet esindusõiguse lõppemise kohta, eeldab kolleegium, et võlgniku nimel

teeb menetlustoiminguid lepinguline esindaja (TsMS § 217 lg 5). Kokkuvõttes toimiku

2-23-968

materjalide ning esindusõiguse alusel selge, et määruskaebuse on enda nimel võlausaldajana

esitanud C.V.

19. SanS § 61 lg 1 kohaselt võib saneerimismenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada

määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhul. SanS § 37 lg 3 esimese lause kohaselt

võib määruse peale, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, esitada

määruskaebuse ettevõtja või puudutatud isik, kes on esitanud taotluse saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks, esitades selle otse ringkonnakohtule. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib

maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

20. Toimiku materjalide kohaselt esitas C.V 03.12.2024 Tallinna Ringkonnakohtule

määruskaebuse, edastades selle e-posti aadressilt XXX. Kirjale on alla kirjutanud C.V.

Määruskaebuse päises on märgitud, et määruskaebuse esitajaks on võlausaldaja C.V. Ka

määruskaebuse lõppu on esitajana märgitud, et määruskaebuse on allkirjastanud C.V

võlausaldajana. Neid asjaolusid arvestades ei tekkinud ringkonnakohtul kahtlust, et maakohtu

määruse soovis vaidlustada C.V võlausaldajana, mitte võlgnik, kelle seaduslikuks esindajaks

on samuti C.V. Maakohtu menetluses esines C.V avaldajana võlausaldajana, kes taotles

võlgniku saneerimist, mistõttu C.V oli saneerimiskava kinnitamise poolt, aga maakohus jättis

saneerimiskava määrusega kinnitamata. Seega ei ole C.V esitanud taotlust saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks.

21. Kuna SanS § 61 lg-st 1 ja § 37 lg-st 3 tulenevalt puudub avaldajal võlausaldajana

kaebeõigus maakohtu määruse peale, tuleb määruskaebus TsMS § 660 lg 1 ja 664 lg 2 alusel

läbivaatamata jätta.

22. Kolleegium märgib täiendavalt, et isegi kui ringkonnakohus oleks määruskaebuse

sisuliselt lahendanud, oleks määruskaebus jäänud rahuldamata, kuna ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga, et saneerimiskava kinnitamise üldised eeldused ning alused on

täitmata (SanS § 28 lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Määruskaebuse läbivaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1

alusel avaldaja kanda.

24. MVF esitas 13.12.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid MVF-i

menetluskulud ringkonnakohtus 2269,20 eurot (koos käibemaksuga). Võlausaldaja on

taotluses märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Võlausaldaja lepinguline esindaja

osutas õigusteenuseid tunnihinnaga 240 eurot (lisandub käibemaks). Teenuste osutamise

ajakulu oli 7,75 tundi. Võlausaldaja palus menetluskulud välja mõista koos seadusjärgses

määras viivisega. Võlausaldaja lepingulise esindaja toimingud olid järgmised: C.V

määruskaebusega tutvumine ja analüüs – ajakulu 1 tund; nõupidamine kliendiga – ajakulu 0,5

tundi; vastuse koostamine määruskaebusele – ajakulu 5.25 tundi; menetluskulude nimekirja

koostamine – ajakulu 1 tund.

25. C.V esitas 13.12.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid C.V

menetluskulud määruskaebemenetluses 1300 eurot. Ülejäänud menetlusosalised menetluses ei

osalenud ning ei esitanud ka menetluskulude nimekirja.

2-23-968

26. Menetlusosalised ei esitanud esitatud menetluskulude nimekirjadele vastuväiteid.

27. Menetluskulude jaotusest tulenevalt tuleb menetluskulud TsMS § de 174 ja 175 sätete

järgi rahaliselt kindlaks määrata MVF-i esitatud kulunimekirja alusel. Kolleegium lähtub

menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS §-s 175 sätestatu kohaselt nende põhjendatusest

arvestades asja sisu ja vaidluse ulatust.

27.1.

Kolleegiumi hinnangul olid kõik menetlustoimingud vajalikud ja põhjendatud, kuid

praeguse menetluse sisu ja mahtu (menetluses oli kaasatud ainult üks võlausaldaja ning

saneerimismenetluses oli vaidlus ainult ühe nõude üle), on võlausaldaja lepingulise esindaja

tunnitasu määr ülemäärane. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud tunnitasu määr 200 eurot

(koos käibemaksuga 244 eurot). Samuti on mõnevõrra ülemäärane toimingute ajakulu.

Ringkonnakohus vähendab lepingulise esindaja ajakulu seoses menetluskulude nimekirja

koostamisega, põhjendatud ajakulu on selle toimingu eest 20 minutit. Seega on võlausaldaja

lepingulise esindaja õigustoimingud põhjendatud 7 tunni 20 minuti ulatuses, tunnihinnaga 244

eurot (koos käibemaksuga). Kuna võlausaldaja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga (TsMs § 174

lg 10). Seega on võlausaldaja MVF-i menetluskulud põhjendatud 1789,25 euro ulatuses (7

tundi 20 minutit x 244 eurot).

27.2.

Vastavalt võlausaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus

määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab avaldaja tasuma

seadusjärgses määras viivist.

27.3.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt