3-24-3072/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3072

Haldusasi

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaebus

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.10.2024 otsuse

vaidlustusasjas nr 186-24/272693 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad): ühispakkujad Sihtasutus

Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna

Tehnikaülikool, volitatud esindaja vandeadvokaat Kati

Jakobson-Lott

Vastustaja (hankija, kaebuse esitaja): Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus, volitatud esindajad Siret

Suurväli ja vandeadvokaat Diana Minumets

Kolmandad isikud (pakkujad): ühispakkujad Eesti

Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus

Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool, volitatud esindajad

vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Alan Paas

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung, 04.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaebus.

2. Tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.10.2024 otsus vaidlustusasjas nr 186-

24/272693 ning teha asjas uus otsus, millega jätta ühispakkujate Sihtasutuse Tallinna

Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikooli vaidlustus riigihankes nr 272693

rahuldamata.

3. Mõista Sihtasutuselt Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikoolilt

solidaarselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kasuks välja menetluskulud 3623,13

eurot.

4. Mõista Sihtasutuselt Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikoolilt

solidaarselt kolmandate isikute (s.o ühispakkujad Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta

Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool) kasuks välja menetluskulud

4200 eurot.

1(22)

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avaldas 08.12.2023 riigihangete registris

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbi viidava riigihanke

„Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja

elluviimine“ hanketeate (riigihanke viitenumber 272693).

2. EIS tunnistas 18.09.2024 otsusega nr 1-10/24/3261 edukaks ühispakkujate Eesti

Tervisemajanduse Koja (80567413), Civitta Eesti AS-i (11092241), Sihtasutuse Tartu

Teaduspark (90001121) ja Tartu Ülikooli (74001073) pakkumuse.

3. Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikool esitasid 30.09.2024

Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse EIS-i 18.09.2024 otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

4. VAKO rahuldas 29.10.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 186-24/272693 esitatud vaidlustuse

ning tunnistas EIS-i 18.09.2024 otsuse kehtetuks. VAKO leidis, et hankija poolt pakkumusele

RHAD p 6.8.1. alakriteeriumi c, p 6.8.3. alakriteeriumi c ja p 6.8.4. alakriteeriumi a alusel

punktide andmine ei vasta vastavale alakriteeriumitele ja pakkumusele. Sellest tulenevalt oleks

pakkumus nende alakriteeriumite alusel võinud saada lisaks 7 punkti (kokku seega 73 punkti),

mis on rohkem kui kolmandate isikute pakkumusele antud punktid (71). Seega ei ole hankija

otsus ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS-i, Sihtasutuse Tartu

Teaduspark ja Tartu Ülikooli pakkumuse edukaks tunnistamiseks kooskõlas riigihangete

seaduse (RHS) § 117 lg-ga 1 ning see otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Ühtlasi mõistis VAKO

hankijalt vaidlustajate kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot.

5. EIS esitas 08.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 29.10.2024 otsuse

tühistamiseks.

VASTUSTAJA (KAEBUSE ESITAJA) NÕUE JA PÕHJENDUSED

6. Vastustaja nõuab VAKO 29.10.2024 otsuse tühistamist ning kaebajate vaidlustuse osas uue

otsuse tegemist.

2(22)

7. VAKO otsuses esitatud etteheited hankija hindamistulemustele ning nende põhjendustele on

tervikuna alusetud. VAKO on sekkunud põhjendamatult hankija diskretsiooniruumi ning

asunud pakkumusi hankija eest sisuliselt ümber hindama.

8. Vaidlustatud riigihanke näol on tegemist väga spetsiifilise ning innovaatilist lähenemist

eeldava hankega, mille läbiviimiseks kasutati eesmärgist ja paindlikkuse vajadustest lähtuvalt

konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust. Tagamaks riigihanke eesmärkideni

jõudmist, oli riigihankes eriline tähelepanu suunatud kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide

seadmisele ning pakkumuse kvalitatiivsete aspektide väljaselgitamisele. Pakkujad pidid

lähtuvalt etteantud peamistest fookustegevustest ja oodatavatest tulemustest välja töötama ning

esitama pakkumuses oma nägemuse/lahenduse sihtgrupile suunatud tervisetehnoloogia ja -

teenuste toimemudelist ning selle elluviimiseks vajalikest tegevustest (RHAD ptk 9). See on

edaspidiselt aluseks raamlepingu alusel läbiviidavate tegevuskavade ja eesmärkide

realiseerimisele (RHAD p 9.4). Samuti kehtestati hindamiskriteeriumid selliselt, et

kvaliteedikriteeriumid moodustavad pakkumuse hindamiskriteeriumidest 95% ja maksumus

üksnes 5%.

9. Tulenevalt riigihanke spetsiifilisest esemest ning raamlepingu täitmisele seatud kõrgetest

ootustest, moodustas hankija pakkumuste hindamiseks spetsiaalselt vastava valdkonna

tippspetsialistidest koosneva hindamiskomisjoni, kes hindas pakkumusi kollegiaalselt (st

ühiselt) hindamiskriteeriumide alusel määratud punktide andmise teel (RHAD p 6.10).

10. Riigikohtu seniste suuniste kohaselt võib hankija hindamisotsuse sisuline kontroll piirduda

täiskontrolli asemel ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade testiga, kui küsimuse õiguslik

regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust

ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Õiguste riive ulatuse määrab hanke

eeldatav maksumus, õigusraamistiku detailsuse aga valitud hankemenetluse liik.

11. Kuigi riigihange on rahvusvahelist piirmäära ületav, on konkurentsipõhise läbirääkimistega

hankemenetlusena läbiviidud riigihanke õigusraamistik võrreldes avatud hankemenetlusega

oluliselt paindlikum ning vähem reguleeritud. Samuti eeldab pakkumuste hindamine spetsiifilisi

õigusväliseid teadmisi ja kogemust,

millist kompetentsi omavad vaid valdkonna

tippspetsialistidest moodustatud hindamiskomisjoni liikmed (st mitte VAKO ega kohus).

Suuremat paindlikkust ja hankija laiemat diskretsiooni iseloomustab asjaolu, et see on suunatud

innovatiivseid aspekte sisaldava lahenduse väljatöötamisele, mida EL riigihankedirektiivid

tunnustavad põhjendatud vajadusena paindlikuma menetlusliigi kasutamiseks (nt direktiiv

2014/24/EL preambuli p-d 42-42).

12. Seega on kohtuliku kontrolli ulatus käesoleva hindamisotsuse üle oluliselt piiratum ning

lähedasem pigem ideekonkursi omale. Kohtulik kontroll peaks piirduma vaid ratsionaalsuse või

isegi ilmselgete vigade testiga.

13. VAKO on kontrollipiire ilmselgelt ületanud. VAKO ei ole otsuse tegemisel arvestanud, et

pakkumusena esitatud toimemudeli lahenduse näol on tegemist hankija poolt etteantud

probleemi pakkujapoolse unikaalse lahendusega. Seega vastava lahenduse hindamine ei saa

toimuda arvandmetel põhineva läbinisti objektiivse hindamise kaudu. Tegemist on kvaliteedi

hindamisega, mis juba olemuslikult kätkeb endas teatud subjektiivsuse elementi ja

hinnanguruumi. VAKO on praegusel juhul asunud aga pakkumusi hankija eest sisuliselt ümber

hindama, milleks VAKO-l aga sisuline (st hindamiskomisjoniga võrdväärne) kompetents

puudub. Ka Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et pakkumuste hindamise ainupädevus on

seaduse järgi vaid hankijal.

14. Hankija ei nõustu VAKO-ga, et kaebaja pakkumusele RHAD p 6.8.1. alakriteeriumi c, p

6.8.3. alakriteeriumi c ja p 6.8.4. alakriteeriumi a alusel hindepunktide andmine ei vasta viidatud

3(22)

alakriteeriumitele. Hankija hindamiskomisjoni protokollis (vt kaebuse lisa 2) ning hankija poolt

vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud põhjendustest nähtub, et viidatud alakriteeriumide alusel

maksimumpunktide andmata jätmiseks esineb mõistlik, objektiivne ning kontrollitav põhjendus

ning et hankija ei ole maksimumpunktide andmata jätmisel käitunud meelevaldselt:

-

RHAD p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“ alakriteerium c: „Meeskonna töökorralduse

põhimõtted on arusaadavad ja väga selgelt esitatud“

Kaebaja tegevmeeskonna ajaline panus on pakkumuses küll põgusalt kirjeldatud (nt

pakkuja valmisolek projekti eesmärke ja mõõdikuid täita, meeskond panustab

igapäevaselt jm), kuid (nt erinevalt laiendatud meeskonna kohta toodust) puudusid

piisavad selgitused tegevmeeskonna töökoormuse ja ressursikasutuse osas. Näitena

toodud meeskonnaliikme Dr P. R. ja projektijuhi M. V. puhul olid pakkumuses rollid

küll määratletud, kuid ajaline panus oli pakkumuses määratlemata (igapäevane

osalemine ei anna infot igapäevase ajalise panustamise kohta). Samuti oli töökorralduse

aspektist piisavalt lahti kirjutamata ühispakkujate omavahelist suhtlust ja töökorraldust

puudutav aspekt. Pakkumuses kirjeldati küll partnerite varasemat koostööd ja tööjaotust,

kuid puudus töökorralduse kirjeldus käesoleva projekti raames. Ka varasemat koostööd

puudutav töökorraldus oli liiga üldsõnaline („Aastate jooksul on partneritel välja

kujunenud selge tööjaotus ja koostöömudelid”), kuna ei andnud infot selle kohta,

millised koostöömudelid ja tööjaotus on siis partneritel välja kujunenud. Seega oli

põhjendatud hinnata pakkumust vastava alakriteeriumi osas aste madalamate

hindepunktidega.

-

RHAD p 6.8.3. „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium c:

„Kaasatud/kaasatavate osapoolte (nt ühispakkujad, alltöövõtjad) valik ja valiku

põhimõtted on väga hästi selgitatud ja põhjendatud.“

Maksimumpunktide saamiseks tuli kaasatud/kaasatavate osapoolte valik ja valiku

põhimõtted pakkumuses väga hästi selgitada ja põhjendada. Kaebajal oli see kriteerium

täidetud aga üksnes olulises osas (hästi), kuna puudu jäi põhjendustest, mis veenaksid, et

pakkuja valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele parimal moel kaasa:

Pakkumuse lisas 5 toodud 9-st võtmepartnerist kaks on Eesti sisesed võtmepartnerid

(Eesti investorkogukonnad), kuid võtmepartneritena ei esitata ega kirjeldata ühtegi teist

Eestis määrava tähtsusega tervisevaldkonna võtmepartnerit, näiteks tervishoiuasutused,

valdkonna ettevõtted. Võimalikule koostööle Tartu Ülikooliga viidati vaid tudengite

õppetöö, kuid mitte selle põhilise rolli - tervisevaldkonna tehnoloogiaja teadmussiiret -

puudutava koostöö osas. Samuti oli pakkumuses vähene teiste regioonipõhiste

organisatsioonide panuse ja ka nende tegevuste kirjeldus, kuidas muudes Eesti

regioonides asuvate haiglate, tervishoiuteenuste osutajate jt osapoolteni üldse jõuda.

Ekslik ja asjatundmatu VAKO arvamus justkui ei saanud viidatud alakriteeriumi alusel

hinnata tehinguvooni jõudmist puudutavaid põhjendusi. Tehinguvooni jõudmine on

toimemudeli toimimise vältimatu osa. Kaebaja pakkumuses on küll kirjeldatud

toimemudeli lahenduse elluviimisesse kaasatud osapooli, kuid ebapiisavalt selgitatud,

kuidas kaasatud osapooled aitavad leida toimemudeli programmidesse osalejaid ja

tagada seeläbi tehinguvooni jõudmine.

-

RHAD p 6.8.4 „Riskid“, alakriteeriumi a: „Tegevuste spetsiifikat arvestavad

asjakohased riskid on väga hästi välja toodud ning prioritiseeritud, s.t hinnatud on

nende olulisust ja esinemistõenäosust.“

Kaebajate pakkumuses ei ole kõiki oodatud riske kohaselt välja toodud, mistõttu vastas

kaebaja pakkumus vastavale alakriteeriumile vaid olulises osas, mitte täielikult. Kaebaja

4(22)

on riskidena välja toonud vaid kitsalt toimemudeli elluviimiseks pakutud programmi

elluviimisega seotud 2 riski. Olulistest riskidest oli aga puudu juhtivate

meeskonnaliikmete võimalikku vähese (ajalise) panustamisega seotud riskianalüüs

(RHAD lisa 1 p 9.5.7), samuti oli hindamata makrokeskkonnaga seotud riskid (nt

regulatiivsed kitsaskohad). Seega oli põhjendatud hinnata pakkumust vastava

alakriteeriumi osas aste madalamate hindepunktidega.

15. Eelnevast nähtub, et hindamiskomisjon on iga pakkumust hinnanud igakülgselt ja

iseseisvalt, lähtudes kehtestatud hindamiskriteeriumidest ja -metoodikast. Protokollis toodud

põhjendused on piisavad komisjoni poolt ühiselt antud hindepunktide põhjendamiseks

(pakkumuse põhilised tugevused ja nõrkused on hindamisprotokollis esitatud). Ka Riigikohus

on oma praktikas selgitanud, et pakkumuste kvalitatiivsel hindamisel ei peagi kõiki pakkumuse

aspekte ühtemoodi hindama ja põhjendama, kuna maksimumpunkte õigustavad töö tugevused

ning madalamat hinnet puudused. Erinevate hinnete põhjendamisel tulebki esile tuua

pakkumuste erinevused, mitte sarnasused.

16. VAKO etteheited hindamise tulemustele on ekslikud. VAKO seisukoha järgi tuleb

maksimumpunktid omistada alati siis, kui mingilgi määral on info pakkumuses olemas.

Hindamiskomisjoni põhjendustest nähtuvalt ei ole aga nõutud info täielikku puudumist kaebaja

(ega ka kolmandate isikute) pakkumustele ette heidetud. Selline nõutud andmete faktilise

olemasolu kontroll on teostatud juba pakkumuste vastavuse kontrolli etapis. Pakkumuste

hindamise etapis hinnatakse esitatud andmete põhjalikkust, veenvust ning teisi

hindamiskriteeriumides kajastatud sisulist kvaliteeti näitavaid aspekte. Seda väljendavad ka

hankija hindamiskriteeriumid – vastab täielikult, olulises osas või vähesel määral etteantud

kriteeriumidele.

17. Olukorras, kus pakkumus sisaldab põgusalt, üldsõnaliselt või mõningal määral hankija poolt

oodatud infot, ei olnud hankijal võimalik pakkumusele maksimumpunkte omistada. Vastasel

juhul muutuks hindamisskaala olemasolu ebavajalikuks ja sisutühjaks. Kui maksimumpunktide

saamiseks piisab vaid pakkumuses info olemasolu faktist, siis peaks hankija samast

kriteeriumist lähtuvalt hakkama ümber hindama ka kolmandate isikute pakkumusele antud

väiksema skaala hindepunkte.

18. VAKO heidab otsuses hankijale ette ka seda, et hankija komisjoni põhjendustest ei selgu,

milliste andmete esitamist hankija selle kriteeriumi all ootas ja mis informatsioon konkreetselt

pakkumuses puudu on. Hankija aga ei saanudki detailselt ette kirjutada, millise sisuga

pakkumust ta pakkujatelt ootas, kuna hankija püsitatud probleemile lahenduse väljamõtlemine

oli pakkuja ülesandeks ning selle lahenduse toimivuse veenev, läbimõeldud ja põhjalik

kirjeldamine oli just see, mida hankija riigihankes pakkumuse kvalitatiivsete aspektidena üldse

hindas.

19. Kaebaja on 19.11.2024 esitatud kaebuse vastuses täiendanud vaidlustuse alust – st

põhjendusi, miks vaidlustaja arvates on vaidlustatud edukaks tunnistamise otsus õigusvastane.

RHS § 191 lg 1 kohaselt võib vaidlustaja vaidlustuse nõuet või alust muuta või täiendada. Uusi

asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid peavad olema vaidlustuskomisjonile laekunud

hiljemalt kaks tööpäeva enne kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud täiendavate

selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva. Kuna uued alused on esitatud alles

halduskohtumenetluses vaidlustaja kaebuse vastuses, on need esitatud RHS § 191 lg 1 mõistes

hilinenult ning tuleb jätta asja lahendamisel arvesse võtmata (Trt HKo 3-22-2270 p 20.1). Isegi,

kui kohus peaks mistahes põhjusel need uued argumendid arvesse võtma, on need etteheited

sisult põhjendamatud.

5(22)

20. Kahtlus justkui poleks hindamiskomisjon objektiivne, on alusetu. Vastustaja on teinud kõik

endast oleneva, et tagada erapooletu, valdkonna ekspertide põhine komisjon.

Hindamiskomisjoni koosseis oli pakkujatele teada alates 28.06.2024, mil hankija esitas

pakkujatele lõplike pakkumuste esitamise ettepaneku. Lõplike pakkumuste esitamise tähtaeg oli

08.08.2024, seega oli kaebajatel piisavalt aega oma kahtlustest hankijat teavitada.

21. Valdkondlikku eriharidust pakub Eestis ainult Tartu Ülikool, mistõttu on ilma fakte

esitamata meelevaldne järeldada sellest tulenevaid soosingukahtlusi. Asjaolu, et

hindamiskomisjoni kuulub liikmeid, kes on töötanud või töötavad Tartu Ülikoolis, ei anna alust

kahtlustada vastavat liiget kallutatuses. Kõik liikmed on kinnitanud enda erapooletust, samuti ei

osale ükski hindamiskomisjoni liige hankelepingu täitmises.

22. Hankija ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud. Asjaolu, et kõiki samu puudusi ei ole

täpselt ühesuguselt mõlema pakkuja pakkumuse hindamisel välja toodud, ei tähenda, et hankija

poleks neid võrdselt kohelnud.

23. Pakkumuse maksumuse jagunemise põhjendused tuli esitada pakkumuses (RHAD lisas 1 p

9.5.8). Kaebaja on aga asunud alles vaidlustuse käigus selgitama, et turundus- ja

kommunikatsioonitegevused tehakse töötajaskonda kasutades, mis tähendab, et eelarveline maht

ongi väiksem ja jaguneb erinevate eelarveridade vahel. Hankija ei ole eeldanud, et pakkujate

eelarvelised vahendid peavad olema sarnaselt planeeritud, kaebajate sellekohased väited on

meelevaldsed. Hindamiskomisjon on hinnanud toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemist

lähtuvalt hindamiskriteeriumis ja konkreetses pakkumuses toodust.

KAEBAJATE SEISUKOHT

24. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna VAKO otsus on õiguspärane ning põhjalikult

motiveeritud.

25. Hindamismenetlus ei vastanud kohtupraktikas kujundatud põhimõtetele. Hankija

hindamisotsuste paikapidavuse eeltingimuseks on, et hindamisotsuste põhjendatuse suhtes

puuduvad olulised kahtlused, hindamisotsused põhinevad asjakohastel, täielikel ja tõendatud

faktidel ning et hindamisotsused oleksid tehtud hindamiskriteeriumite kohaselt. Hankija eiras

neid kohtupraktikas kujundatud põhimõtteid ega kohaldanud hindamiskriteeriume õiguspäraselt,

hinnates hindamiskriteeriumite järgi asjaolusid, mille hindamist kriteeriumi kirjeldus ette ei

näinud; jättes pakkumuses märgitud asjaolusid meelevaldselt arvestamata; jättes negatiivsed

hinnangus olulises osas põhjendamata jne, omistades seega kokkuvõttes vaidlustajate

pakkumusele õigusvastaselt vähem hindepunkte. Lisaks kohtles hankija pakkujaid ebavõrdselt,

omistades samadele asjaoludele erinevat kaalu ning nõudes pakkujatelt erineva informatsiooni

esitamist.

26. Kaebajad jäävad vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde ning paluvad nendega

arvestada.

27. VAKO tuvastas hankija hindamisotsuste õigusvastasuse kolme kaebajate pakkumusele

antud hinde puhul (RHAD p 6.8.1 alakriteerium c, RHAD p 6.8.3 alakriteerium c ja p 6.8.4

alakriteerium a), jättes aga sisulise hinnangu andmata ülejäänutes kaebajate poolt tõstatatud

punktides. Kaebajad paluvad kohtul arvestada kõikide hankija hindamisotsuse õigusvastasusele

viitavate asjaoludega, sh paluvad kaebaja kohtul sisuliselt kontrollida ka hankija

hindamisotsuste õiguspärasust RHAD p 6.8.1 alapunktis a, RHAD p 6.8.2 alapunktis c, RHAD

p 6.8.3 alapunktis d, RHAD p 6.8.3 alapunktis e ja RHAD p 6.8.5 alakriteeriumis a, mille

6(22)

õigusvastasuse tõstatasid kaebajad oma vaidlustuses, ent millele VAKO omapoolset hinnangut

ei andnud.

28. Hankija on ekslikult leidnud, et hankija hindamisotsuste õiguspärasuse kontrolli ulatus

peaks käesoleval juhul piirduma vaid nn ilmselgete vigade testiga. Arvestades hanke

maksumust, pakkumuste esitamise hetkeks kujunenud menetluslikku olukorda ning tulenevalt

Riigikohtu praktikast, pidi VAKO praeguses asjas minema kaugemale ilmselgete vigade testist

ja kontrollima sisuliselt kaebaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas

hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid,

samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS §

117 lg 1). Neid põhimõtteid on VAKO hankija hindamisotsuste õiguspärasuse kontrollimisel ka

kohaldanud.

29. Miski ei viita kaevatavas otsuses sellele, et VAKO oleks pakkumust hankija asemel

hindama asunud. Vastupidi, VAKO on kaevatavas otsuses osundanud läbivalt faktidele, mida

hankija on jätnud kaebajate pakkumusest arvestamata; samuti on VAKO välja toonud hankija

hinnangud, mille VAKO on lugenud vastuoluliseks kaebajate pakkumuses esitatut arvestades.

Lisaks on VAKO välja toonud hankija poolt pakkumusele antud hinnangud, mille puhul hankija

on väljunud hindamismetoodika raamidest, st hinnanud asjaolusid, mille hindamist hankijale

siduv hindamismetoodika ette ei näinud. Teostades hankija hindamisotsuste õiguspärasuse

kontrolli, on VAKO järginud Riigikohtu praktikas sätestatut, ületamata oma volitusi.

30. Asjaolu, et hindamine toimus asjatundjatest koosneva hindamiskomisjoni liikmete

teadmistele tuginedes, ei tähenda, et selliste hinnangute kontroll oleks hilisemalt välistatud.

Pakkumuste hindamise pädevus on RHSi alusel antud hankijale ning hankija hinnangute

kummutamiseks võib kohus, aga ka VAKO hinnata ka muid asja tundvate isikute arvamusi,

ilma et neil oleks ette kindlaks määratud jõudu. Käesoleval juhul on kaebajad esitanud

valdkonna asjatundjatena selgitusi, mida VAKO võis hankija hinnangute kummutamiseks

õiguspäraselt arvesse võtta.

31. Enamus hindamiskomisjoni koosseisu kuuluvatest ekspertidest on olnud tihedates sidemetes

kolmandate isikute konsortsiumisse kuuluvate ühispakkujatega. Tulenevalt ekspertide seotusest

Tartu teadus-arendusasutustega ei ole välistatud, et ekspertide teadlikkus valdkonnast on Tartu-

keskne ning enam huvi ja tähelepanu on pälvinud justnimelt Tartu Ülikooli kui

teadmuskeskusega seotud tegevused, sh võib ekspertide puhul esineda alateadlikku soosingut

kolmandate isikute kui tihedate koostööpartnerite suhtes.

32. Kaebajad nõustuvad kaevatavas otsuses (punktid 10.1 kuni 10.1.3) selgitatuga, sh et hankija

kahtlused meeskonna liikmete ajalise panuse kohta on paljasõnalised ja põhjendamata ning et

RHAD p 6.8.1 alakriteeriumi c alusel ei saanud hankija hinnata meeskonna omavahelist suhtlust

(suhtluskanaleid). Hankija etteheited selle kohta, nagu kaebajate tegevmeeskonna liikmete

panustamine projekti oleks kaheldav, on endiselt paljasõnalised ja põhjendamata. Hankija on

taas välja toonud oma kahtlused dr P. R ja projektijuht M. V. ajalise panustamise suhtes, asudes

meelevaldsele seisukohale justkui ei suudaks vastavad meeskonnaliikmed tulenevalt nende

isikute praegustest kohustustest projektis piisaval määral osaleda. Meeskonnaliikmete ajalise

panuse välja toomine FTEdes ei ole pakkumuse esitamise hetkel sellises detailsuses võimalik

ega vajalik, seda enam, et tegevuste täpne sisu ja fookus kuulus hankelepingu täitmise faasis

hankijaga täpsustamisele.

33. Kaebajad toonitavad, et pakkumuse esitamise hetkel on tegemist võimaliku tuleviku

projektiga, mille jaoks eraldatakse vajalik ressurss siis, kui projekti elluviimiseks sõlmitakse

vastavad lepingud ning kui tegevused on hankijaga kooskõlastatud ja kindlaks määratud.

Tervisevaldkonna tippekspertidelt ei saa eeldada, et nad oleksid pakkumuste esitamise ajahetkel

7(22)

töötud. Samuti ei saa kõrgtasemel ekspertide mitmekülgsetest kohustustest järeldada, et neil

puudub võimekus end projektiga siduda. Isikute võimekus on erinev, sealjuures on valdkonna

tippekspertidel reeglina suurem võimekus ja valdkondlik pühendumus. Kuna hankija kahtlused

kaebajate meeskonnaliikmete võimekuse suhtes põhinevad paljasõnalistel ja ekslikel

arusaamadel, ei saa hankija poolt RHAD p 6.8.1 alakriteeriumile c alusel antud hindepunktidele

lisatud põhjendust pidada tõsiseltvõetavaks ega õiguspäraseks.

34. Ekspertide ja meeskonnaliikmetega suhtluse pinnalt saidki kaebajad märkida, et

tegevmeeskonda kuuluvad vaid isikud, kes pühenduvad igapäevaselt projekti elluviimisele ning

neile on selleks eraldatud vajalik ajaline ressurss (pakkumus, lk 20). Seega olid kaebajad

veendunud, et meeskonnaliikmed saavad projekti tegevustesse täiel määral panustada.

Hindamisprotokollist ei nähtu, et hankija oleks hinnanud kolmandate isikute pakkumuses

märgitud meeskonna liikmete ajalise panustamise võimekust samasuguste standardite järgi.

35. Kaebajad nõustuvad kaevatava otsusega ka selles osas, et RHAD p 6.8.1 alakriteeriumi c

alusel ei olnud põhjendatud hinnata kaebajate omavaheliste suhtluskanalite loendit, kuna

tegemist ei ole töökorralduse põhimõttega. Ka juhul, kui kriteerium võimaldas anda hinnangut

suhtluse toimivusele, oli kaebajate pakkumuses nimetatud info esitatud. Arvestades, et

konkreetne tegevuskava pidi hankelepingu täitmise faasis formuleeruma koostöös hankijaga, oli

pakkumuses põhjendatult märgitud, et regulaarse infovahetuse sagedus lepitakse kokku

avakoosolekul (lk 103). Samuti oli pakkumuses märgitud, et kohtumised ja suhtlus toimub

vastavalt vajadusele, st konkreetne suhtluse ajakava pannakse paika siis, kui tegevuste detailid

on täpsustunud. Seejuures olid hankija kahtlused meeskonna sisese info liikumise suhtes seda

enam põhjendamatud, et hankija oli teadlik kaebajate omavahelisest koostööst Connected

Health tervisetehnoloogia klastri juhtimise (8+ aastat) valdkonnas juba pakkumuse hindamise

ajal."

36. Samuti oli hankijale pakkumuse pinnalt teada, et kaebajad korraldavad suure osa tööst oma

töötajaskonna või olemasoleva juba toimiva võrgustiku kaudu, st hankijal puudusid mistahes

põhjused kahtlustada kaebajate vahelise infovahetuse puudulikkust. Kuna hindamiskriteerium ei

näinud ette meeskonna omavaheliste suhtluskanalite konkretiseerimist, ei olnud hankijal

võimalik seda hinnata. Lisaks ei saanud hankijal olla mistahes alust pidada kaebajate

infovahetust peetunuks. Erinevalt kaebajatest on kolmandate isikute konsortsiumi näol tegemist

uue konsortsiumiga, mille puhul omavaheline suhtlus ei ole juurdunud. Seega pidanuks hankija

kontrollima kolmandate isikute suhtluskanaleid ja suhtlemise sagedust, seda enam, et

kolmandad isikud on nn uue konsortsiumi liikmed ning põhjusel, et kolmandad isikud ostavad

suure osa teenuseid sisse.

37. Kaebajate hinnangul jäävad hankija põhjendused kriteeriumi hinde alandamise suhtes

endiselt pinnapealseks, kaebajate pakkumuses toodud infot eiravaks ja sisutuks. Hankija

etteheited selle kohta, et kaebajad ei ole oma võtmepartnerite rolli ja kaasamist kirjeldanud, ei

põhine pakkumuses toodud infol. Tartu Ülikooli kui partneri rolli kohta leiavad kaebajad

endiselt, et kuna tegemist oli kolmandate isikute konsortsiumi liikmega, ei saanud kaebajad

sisulisi kokkuleppeid Tartu Ülikooli kaasamise kohta esitada. Konkreetse kokkulepe saanuks

ülikooliga sõlmida alles pärast hanke tulemuste selgumist ja hankelepingu sõlmimist ning

kokkulepet ennast rakendama hakata alates teisest tegevusperioodist. Kaebajad leiavad, et kui

hankija pidas suuremate ja mõjukamate ülikoolide kaasamist vajalikuks, pidanuks hankija

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kontrollima ka kolmandate isikute

pakkumusest, kuidas kolmandad isikud plaanisid kaasata Tallinna Tehnikaülikooli kui

tervisetehnoloogia valdkonnas mõjukat teadmuskeskust.

38. Arusaamatuks jäävad hankija väited, et tervisevaldkonna kogukond ei kata kogu Eestit.

Praegune tervisevaldkonna kogukond katab kogu regiooni, kogukonna lepingulised kliendid on

8(22)

erinevad haiglad üle Eesti - TÜK, Viljandi Haigla, Narva Haigla, ITK, PERH, HNRK ehk juba

on loodud üle-eestiline võrgustik, mida tahetakse rahastuse toel laiendada. Kaebajad on

kogukonna liikmete kohta info avalikustanud ning vastav info oli hankijale teadaolev mh

tervisetehnoloogia klastri tegevuse ja rahastamise kaudu.

39. Tehinguvooni jõudmise küsimuses leiavad kaebajad, et VAKO on õigesti hinnanud, et

tehinguvooni jõudmise teekonda ei olnud hindamiskriteeriumi alusel nõutud. Juhul, kui hankija

soovis nimetatud asjaolusid hinnata, pidanuks hankija hindamiskriteeriumid vastavalt koostama.

Isegi aga, kui tehinguvoo küsimus olnuks oluline, on tehinguvoo küsimused lahendatud

kaebajate pakkumuses (vt vaidlustuse p 23), millega hankija ei ole nõutud põhjalikkusega

tutvunud.

40. RHAD p 6.8.4. alakriteerumi a osas nõustuvad kaebajad kaevatavas otsuses (punktid 10.3,

kuni 10.3.4) tooduga. Riskide hindamine eeldas hindamismetoodikast lähtuvalt justnimelt

tegevuste spetsiifikast lähtuvate asjakohaste riskide hindamist, mida ei saa laiendada

meelevaldselt mistahes valdkondlike riskide hindamisele. Sealjuures nõustuvad kaebajad

VAKOga, et kaebajate pakkumuses sisaldus tegelikkuses riskide kirjeldusi, mille hankija luges

esitamata jäetuks („hinnatud ei ole“). Kuna hankija on väitnud, et hinde alandamise põhjuseks

oli esitamata jäetud info, oli ka VAKO õigustatud kontrollima, kas vastav info oli faktiliselt

esitatud või mitte. VAKO on seejuures õigesti täheldanud, et näiteks tegevmeeskonnaga seotud

risk on toodud välja pakkumuse lk 65. Hankija poolt kaebuses esitatud täiendav

argumentatsioon meeskonnaliikmete vähese ajalise panuse kohta on seejuures täielikult

põhjendamata ning meelevaldne. Kaebajad on selgitanud, et tegevmeeskond on kinnitanud

valmisolekut projekti elluviimisesse panustada, ent konkreetsed kokkulepped sõlmitakse

tavapäraselt siiski pärast seda, kui projekti elluviimiseks tekivad ressursid.

41. Hankija ei ole järginud võrdse kohtlemise printsiipi. Hankija on mitmetes

hindamismenetluse aspektides kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. Kaebusega koos esitatud

materjalid ning kolmandate isikute vaidlustusmenetluses esitatud seisukohad on võimaldanud

kaebajatel tuvastada, et:

-

Kolmandate isikute pakkumus on RHAD p 6.8.3 alakriteeriumi a hindeks saanud CIMIT

ja EIT mudeli kasutamise eest maksimaalsed punktid. Kaebajate pakkumusele on antud

alakriteeriumis seevastu omistatud vähem punkte, kuna kaebajad ei lähtunud väidetavalt

antud mudelist. Tegemist on selgelt pakkujate ebavõrdse kohtlemisega ja kallutatud

hindamismenetlusega hankija poolt, kuna kaebajad on pakkunud täiuslikumat mudelit –

EIT Health – , mis sisaldab ühtlasi CIMIT mudelit (pakkumus, lk 35, kasutatav elukaare

mudel, sh mudelit täpsustav joonealune märkus nr 12) ning lisaks neile veel täiendavaid

mudeleid. Seega on kaebajad loonud Eesti tervisetehnoloogia ettevõtetele kombineeritud

mudeli lähtudes parimast praktikast (pakkumus, lk 35- kasutatava elukaare mudeli

selgitus ja viited mudelitele; kombineeritud toimemudel on kirjas pakkumuse lk 43

joonisena). Hankija on jätnud ilmselgelt arvestamata, et kaebajate pakkumus sisaldas

mudeleid (CIMIT ja EIT), mille kasutamist hankija oluliseks pidas. Samuti on hankija

hinnanud pakkumusi ebavõrdselt, väärtustades ühel juhul CIMIT ja EIT mudelite

kasutust, ent teisel juhul jättes mudelite kasutuse tähelepanuta.

-

Kolmandate isikute pakkumus on RHAD p 6.8.3 alakriteeriumi c hindeks saanud

maksimaalse punktiarvu, kuna kaasatud on lai ülevaade osapooltest. Seejuures ei sisaldu

osapoolte seas ei Tehnopoli ega TalTechi, kes on Eestis ühed olulisemad valdkondlikud

partnerid – TalTech on Eesti suurim Tehnikaülikool, pakkudes tervisetehnoloogiate alast

väljaõpet ning Tehnopoli juures tegutseb Eesti suurim tervisetehnoloogia kogukond.

Olukorras, kus hankija pidas oluliseks koostöö kirjeldamist Tartu Ülikooliga, katmaks

Eestis valdkonnas olulisi kompetentse, pidi hankija nõudma kolmandatelt isikutelt ka

9(22)

kaebajatega koostöö kirjeldamist, kuna kaebajad esindavad samuti olulist osa Eesti

tervisetehnoloogiate valdkonna alasest kompetentsist.

-

Kolmandate isikute pakkumuses sisalduv toimemudel keskendub suurel määral

esimesele fookustegevusele, kuid hankija on nõudnud võrdset panust kõigi kolme

fookussuuna vaates. Täpsemalt on hanke kirjelduses välja toodud väärtuspõhise

toimemudeli loomine, mille fookustegevusteks on eelkõige: 1. teadmuspõhise

tervisetehnoloogia iduettevõtete, sh hargettevõtete tekkimisele ja kasvule suunatud

teenuste välja arendamine ja käivitamine; 2. tervisetehnoloogia idu- ja kasvuettevõtete

globaalse kasvu ja rahvusvahelistumise toetamine; 3. tervisealase innovatsiooni ning

interdistsiplinaarse ja üle-eestilise koostöö soodustamine ökosüsteemi osapoolte vahel.

Kolmandate isikute pakkumusele antud hindepunktide (RHAD p 6.8.5, toimemudeli

elluviimise maksumus) põhjendusest selgub aga, et“1 tegevus moodustab 40% kuludest,

kliinilistele partneritele eraldatakse kogu toimemudeli raames vaid 15 000€ ning KPI’ks

on toodud koostöösuhted 10 välisturul, eraldades vaid 12 500€ sellele tegevusele

aastas.“ Seega ei ole hankija hinnanud pakkujaid võrdselt, võimaldades kolmandatel

isikutel keskenduda vaid ühele fookussuunale.

-

Kolmandate isikute pakkumust on hinnatud RHAD p 6.8.3 alakriteeriumi e puhul

kõrgemalt, kuna neil on justkui plaanitud kommunikatsiooniks piisavalt vahendeid.

Samas on hankija hinnanud kaebajate pakkumust minimaalse arvu hindepunktidega,

tuues puuduseks mh eelarve vähesuse. Kaebajad leiavad, et hankija on vastavate

hinnangute andmisel tõenäoliselt pakkumusi kõrvutanud, jättes siiski tähelepanuta, et

kolmandate isikute eelarve on suurem, kuna kasutatakse agentuuri teenuseid (teenuste

maksumus sisaldab ka nn overhead kulu). Kaebajate turundus- ja

kommunikatsioonitegevused tehakse aga töötajaskonda kasutades (tugev, toimiv ja

kuluefektiivne in-house turundustiim), mis tähendab, et eelarveline maht ongi väiksem

ja jaguneb eri eelarveridade vahel.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

42. Kaebus tuleb rahuldada ning VAKO 29.10.2024 otsus tühistada.

43. Hankijal on lai kaalutlusõigus nii hindamiskriteeriumite kehtestamisel kui nende

tõlgendamisel. Hankija otsuste kehtetuks tunnistamisega on VAKO hankija kaalutlusõigusesse

õigusvastaselt sekkunud ja asunud vaidlustajate pakkumust sisuliselt ise hindama. Sellega on

VAKO oma pädevust ületanud. Lisaks jättis VAKO tähelepanuta olulised asjaolud (sh

pakkumusele esitatud nõuded), mis viis VAKO õigusvastaste otsusteni. VAKO ei ole oma

otsust nõuetekohaselt põhjendanud.

44. Hankija põhjendused on kooskõlas RHS-i põhimõtetega. Hanke eseme puhul ei ole tegemist

asja või teenusega, mille kvaliteedinõuded oleksid tuletatavad õigusaktidest või standarditest.

Seetõttu ei saanud pakkumusele määrata ka rangeid vastavustingimusi, vaid hankija jättis endale

ulatusliku kaalutlusõiguse pakkumuste kvaliteedi hindamisel ja hindamiskriteeriumite

rakendamisel. On oluline, et pakkumuse kirjelduse nõuded ei tulenenud mitte

hindamiskriteeriumitest, vaid muudest RHAD osadest, sh tehnilisest kirjeldusest. Eeltoodud

põhjustel ei saanud hankija kõrged ootused pakkumuse kirjeldustele olla pakkujatele

üllatuslikud.

45. VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste

standardite järgi, sh otsuste otstarbekust (3-20-1198, p 12).

10(22)

46. Hindamiskriteeriumid, mida VAKO vaidlustatud otsuses analüüsis (RHAD p-d 6.8.1

alapunkt c; 6.8.3. alapunkt c ja 6.8.4. alapunkt a), ei eeldanud faktiliste asjaolude

väljaselgitamist ega õiguslike hinnangute andmist, vaid hankija kui teenuse tellija hinnangut

sellele, kuivõrd vastab pakkumuses kirjeldatud lahendus hankija vajadustele ja RHAD-s

kirjeldatud tingimustele. Tegemist on õigusvälise standardiga, mille osas ei saa VAKO ise

pakkumusi hinnata. Hankija jättis pakkujatele laia otsustusõigus mh meeskonna ja

koostööpartnerite valikul, eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste seadmisel ja

eelarvestamisel. Seepärast on mõistetav, et hankija pidi seadma võimalikult paindlikud

hindamiskriteeriumid, mis võimaldaksid erinevate lahenduste ja nende kvaliteedi hindamist. Ka

oli pakkumuse kvaliteedil märkimisväärselt suurem tähendus kui pakkumuse maksumusel

(pakkumuse maksumuse osakaal hindamiskriteeriumites oli vaid 5 %), mistõttu ei saanud

hankija anda maksimaalseid hindamispunkte kergekäeliselt, vaid pidi läbi viima põhjaliku

pakkumustes esitatud lahenduse hindamise.

47. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et hankija on pakkumusi hinnanud ja teinud selle

kohta põhjendatud otsuse, nagu näeb ette ka RHS § 117 lg 1. Vaidlustatud VAKO otsuses

käsitletud hindamiskriteeriumite osas hindas hankija, et vaidlustajate pakkumus vastab olulises

osas etteantud kriteeriumitele. Seega ei ole hankija nende kriteeriumite puhul väitnud, et

pakkumusest puuduksid RHAD-ga nõutud kirjeldused üldse, vaid et pakkumuses toodud

kirjeldused ei ole piisavad, et vastata täielikult etteantud kriteeriumitele. Järelikult saab vaidluse

all olla üksnes see, kas hankija on hindamispunktide andmisel ja põhjendamisel eksinud RHS

nõuete vastu.

48. Ka juhul, kui hankija oleks mingite RHS nõuete vastu eksinud, ei vii see paratamatult

järelduseni, et vaidlustajate pakkumus pidi saama kõrgema arvu punkte hindamiskriteeriumite

alusel. Maksimaalsete hindamispunktide andmist ei õigusta see, kui pakkumuses on kirjas

üksnes minimaalne RHAD-ga nõutav info. Hankija on hinnanud pakkumusi eri aspektide

vaatest ning nii kolmandate isikute kui vaidlustajate pakkumustel olid oma puudused, millele

hankija osundas tähelepanu ka hindamispunktide andmisel. Lõplik hinnang iga

hindamiskriteeriumi alusel punktide andmisel kujuneski pakkumuse tugevuste ja nõrkuste

kaalumisel.

49. Arvestades kirjeldatud hanke eripärasid ei saa hindamiskriteeriume tõlgendada n-ö keskmise

isiku vaatepunktist, vaid lähtuvalt hanke eesmärgist leida riigile kõige parem koostööpartner,

kes aitaks kaasa Eesti tervisetehnoloogia innovatsiooni tõmbekeskuse ehk nn healthtech hub-i

asutamisele (tehnilise kirjelduse Lisa 1 visioondokument). Hindamiskriteeriume tuleb seega

tõlgendada arvestades riigihanke eesmärki, RHAD-s kirjeldatud nõudeid pakkumusele, hankija

antud selgitusi jne. Sellises olukorras oli VAKO kontrollikohustus piiratud ja VAKO sai seega

kontrollida vaid ilmselgete kaalutlusvigade esinemist.

50. VAKO eiras Riigikohtu praktikat ja põhimõtteid ning sekkus hankija kaalutlusõigusesse,

asudes ise pakkumusi hindama ja otsustama selle üle, kas pakkumusele tuli anda maksimaalne

võimalik punktide arv. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et VAKO oleks lähtunud millestki muust

peale hindamiskriteeriumite grammatilise tõlgenduse ja enda subjektiivse hinnangu vaidlustaja

pakkumusele. Pakkumuse kvalitatiivsel hindamisel ei ole olemas objektiivset punktide arvu,

mida pakkumus peaks kindlasti saama. Hindamiskriteeriumi alusel maksimumhinde andmine

eeldab, et pakkumus vastab kõige paremini hankija vajadustele.

51. VAKO-l ei olnud põhjust ega alust asuda omal algatusel hindepunktide andmist ümber

hindama. Hankija sõnastust hindamisprotokollis ei saa hinnata eraldiseisvalt hanke kontekstist

ja RHAD tingimustest. Seda on VAKO aga teinud, väljudes sellega oma pädevuse piiridest.

Isegi kui VAKO ei nõustunud teatud hankija põhjendustega, ei saa VAKO asuda pakkumusi ise

hindama ja otsustada, mitu punkti pidi pakkumus saama. Kuna käesolevas hankes toimus mitu

11(22)

läbirääkimiste etappi, oli pakkujatel parem võimalus saada aru hankija vajadustest ja ootustest

pakkumuse koostamisel. See asetab aga suurema hoolsuskohustuse pakkumuse koostamisel just

pakkujale, mitte ei piira hankija kaalutlusõigust.

Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alapunkt c

52. RHAD-st ja hankija antud selgitustest on ilmne, et maksimumpunktide saamiseks ei piisa

üldsõnalisest kinnitusest pakkuja meeskonnaliikmete igapäevase töö kohta. Nt on RHAD p

9.5.3 kirjas, et pakkumuses esitatud lahenduse kirjeldus peab mh sisaldama esialgseid

planeeritavaid töömahtusid (võimalusel tundides). Sealjuures on hankija 21.12.2023 pakkujale

saadetud teates (riigihangete registri ID 805203) selgitanud, et „Näiteks näeb hankija, et

tundides on võimalik välja tuua projektijuhtimiseks kuluv töömaht.“ Lisaks on RHAD p 9.2.7

välja toodud, et „Hankija näeb ühe olulise riskina juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku

vähest (ajalist) panust, näiteks seoses tavapärase töö ja muudes projektides osalemisega, samuti

juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vahetumist.“ Nimetatud riski vaatest on mõistlik ja

arusaadav hankija soov, et pakkumuses oleks välja toodud meeskonnaliikmete ajaline panus,

mis võimaldaks veenduda isikutel piisava ajalise ressursi olemasolu ja et oleks maandatud

RHAD p-s 9.2.7. nimetatud risk.

Eeltoodud RHAD tingimustest on arusaadav, et hankija eeldab pakkujatelt põhjalikumalt

kirjeldust ajalisest panusest, sh meeskonnaliikmete puhul. Ainuüksi kinnituse alusel, et

meeskonnaliikmed osalevad töös igapäevaselt, ei ole võimalik hinnata, kas pakkuja on

meeskonna tegeliku ajalise panuse vajalikkuse läbi mõelnud ja arvestanud nt võimalike

meeskonnaliikmete asendamisega, lisaliikmete vajadusega teatud töömahukamatel perioodidel

jne. Pakkuja meeskonna näol on tegemist lepingu täitmise eest vastutavate kesksete isikutega,

kelle puhul peab pakkuja tagama, et neil oleks piisavalt ajalist ressurssi, arvestades hangitava

teenuse ulatuslikku mahtu.

53. Mis puudutab ühispakkujate omavahelise suhtluse puudulikku kirjeldust pakkumuses, ei saa

seda samuti pidada asjakohatuks kaalutluseks maksimumpunktide andmata jätmisel. Suhtlus

ühispakkujate vahel ja kasutatavad suhtlusvahendid määravad oluliselt selle, kui sujuvalt toimub

info liikumine ja kas lepingu täitmise käigus võib esineda takistusi.

54. Ühispakkujate puhul on tegemist eri organisatsioonidega. Suhtluse korraldamine

ühispakkujate vahel on seega oluliseks osaks meeskonna töökorraldusest. Asjakohatu ei ole

nõuda pakkumuses kommunikatsiooniplaani selgitamist, veendumaks, et lepingu täitmisel ei

teki takistusi.

55. Projektide kavandamisel on tavapärane arvestada, kui suur hulk töötunde ja FTE-d (Full

Time Equivalent ehk täistööaja ekvivalent) mõnele projektis olulisele ametikohale kulub. See

võimaldab nii projekti elluviijal kui hankijal veenduda, et ülesannete täitmiseks vajalik ajaline

ressurss on läbimõeldud ja arvestatud. Jooksvalt puuduolevate projektimeeskonna positsioonide

täitmine ja liikmete asendamine võib pikendada projekti ülesannete täitmist, raskendada suhtlust

osapoolte vahel ja tekitada muid raskusi hankelepingu täitmisel. Hankija ei ole oma otsuses

eeldanud, et projektimeeskonnaliikmed oleksid pakkumuse esitamise ajal töötud või et lõplikud

kokkulepped vastavate isikutega oleksid sõlmitud juba pakkumuse esitamise hetkeks, nagu

vaidlustajad põhjendamatult väidavad. Hankija on üksnes välja toonud, et pakkumuses ei ole

piisavalt täpselt välja toodud vajalik ajaline panus projektimeeskonna liikmete poolt. Arvestades

projekti mahtu, on taoline hankija etteheide ka põhjendatud.

56. Hindamiskriteeriumi 6.8.1 alapunkt c alusel said nii vaidlustajad kui kolmandad isikud

võrdse arvu punkte (4) ning seega on alusetu väita, et kolmandate isikute pakkumusele oleks

selle kriteeriumi alusel antud eelist.

12(22)

57. Hankija ei hinnanud vaidlustajate olemasolevat suhtlust, sh Connected Health

tervisetehnoloogia klastri raames ning seda ei ole hankija ka oma hindamise otsuses välja

toonud. Kolmandatele isikutele arusaadavalt hindas hankija konkreetses pakkumuses

väljatoodud suhtluse korralduse kirjeldust ning sai lähtuda vaid sellest. Hindamiskriteeriumite

alusel ei saanudki hankija hinnata ettevõtja isikut ja asjaolusid, mida pakkumuses kirjeldatud ei

ole.

Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alapunkt c

58. Isegi kui pakkumuses on välja toodud minimaalne vajalik ja RHAD-s nõutud info, ei

tähenda see, et hankija peaks andma seetõttu pakkumusele maksimaalsed punktid.

Hindamiskriteerium annab hankijale võimaluse subjektiivselt hinnata, kas kaasatud osapoolte

valik ja valiku põhimõtted on hästi selgitatud ja põhjendatud. Kui VAKO pidaski vaidlustajate

pakkumuse valiku põhimõtteid hästi selgitatuks ja põhjendatuks, ei tähenda, et hankija pidi

jõudma samale seisukohale. Hankija ei pidanud pakkumuste hindamisel kirjeldama oma ootusi

pakkumuste põhjendustele.

59. Teiseks ei ole õige VAKO väide, nagu ei saaks käesoleva hindamiskriteeriumi all hinnata

tehinguvooni jõudmist ega seda, et pakkuja tooks välja konkreetsed kokkulepped partneritega,

kellel on oluline roll valdkonnas tehinguvoo tekkimisele kaasa aitamisel. Hanke tehnilises

kirjelduses (nt punktis 6 kirjeldatud fookustegevustest) on kirjeldatud, et lepingu täitmise käigus

peavad mh olema loodud rahvusvahelised koostööpartnerlused ja idu- ja kasvuettevõtetele

peavad olema avatud välisturgudele laienemise võimalused (p 6.2.1), samuti peab koostöös

kliiniliste partneritega olema loodud valmisolek ettevõtete innovaatiliste lahenduste testimiseks

ja rakendamiseks erinevates Eesti regioonides, sh väljaspool tõmbekeskusi (p 6.3.2). Nende

eesmärkide valguses ei ole asjakohatu hankija ootus, et toimemudeli kirjelduses esitatakse ka

tehinguvooni jõudmiseks vajalikke tegevusi ja etappe.

60. Samuti ei saa vastupidiselt VAKO arvamusele pidada asjakohatuks, et vaidlustaja ei ole

kirjeldanud koostööd Tartu Ülikooliga. Sõltumata sellest, et käesoleva hanke raames olid

vaidlustaja ja Tartu Ülikool konkureerivad pakkujad, ei ole tervisetehnoloogiate ökosüsteemi

arendustöö ilma Tartu Ülikooliga koostöö tegemiseta mõeldav. Ilma Tartu Ülikooli ja Tartu

Ülikooli Kliinikumi kaasamiseta ei ole võimalik Eestis tervisetehnoloogiate sektorit edukalt

arendada, kuna need institutsioonid on valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning kliiniliste

rakenduste keskmes.

61. Kaebajate seisukoht justkui pidanuks võrdse kohtlemise põhimõtte alusel oleks ka

kolmandad isikud vähemalt sama põhjalikult kirjeldama Tallinna Tehnikaülikooli kaasamist

projekti partnerina, on väär ja põhjendamatu. Kuivõrd ilma Tartu Ülikooli kaasamisteta pole

hanke eesmärgi saavutamine mõeldav, ei saa hankijale ette heita, et Tartu Ülikooli kaasamise

põhjalik kirjeldus on pakkumuses nõutav. Hankijale ei saa võrdse kohtlemise põhimõttest

tuleneda kohustust hinnata samaväärsete punktide arvuga erineva sisuga pakkumusi.

Hindamiskriteerium p 6.8.4 „Riskid“, alapunkt a

62. VAKO asus nimetatud kriteeriumi puhul pakkumust ise hindama, otsustades selle üle, kas

asjakohased riskid olid välja toodud ja piisavalt maandatud (VAKO otsuse p 10.3.1). Sellega

väljus VAKO ilmselgelt oma pädevuse piiridest, mille tõttu kuulub VAKO otsus juba ainuüksi

seetõttu tühistamisele. Meeskonnaga seotud riski on hankija pidanud kõige olulisemaks riskiks

ning ainuüksi pakkuja kinnitusest, et ta kaasab selle maandamiseks vajadusel lisapersonali, ei

pruugi olla hankija vaatest piisav meede selle riski maandamiseks. Maksimaalsete punktide

andmine eeldaks, et personalirisk on kirjeldatud ja maandatud nii hästi kui võimalik.

13(22)

Makromajanduslike riskide kirjelduse eeldamine pakkumuses ei ole asjakohatu, arvestades, et

lepingu täitmise ja toimemudeli elluviimise edukus sõltub olulisel määral nii globaalsest kui

Eesti majanduslikust olukorrast. Seda ilmestab nt Lisa 1 RHAD Lisa 1 (Visioondokument). Kui

pakkumuses ei ole arvestatud majandusliku olukorra muutumisega, ei saa sellisele pakkumusele

anda maksimaalseid punkte, kuna kõik asjakohased riskid ei ole sel juhul kirjeldatud ega

maandatud.

63. Vaidlustajad esitasid 19.11.2024 seisukohas esmakordselt hindamiskriteeriumi 6.8.3.

alapunktiga a seotud väiteid ebavõrdse kohtlemise kohta. Tegemist on vaidlustajate uue väitega,

mida VAKO menetluses ei esitatud ning mida ei käsitlenud ka VAKO oma otsuses. Nimetatud

hindamisotsused ei ole vaidluse esemeks, vaid kaebus on esitatud VAKO otsusele, milles

VAKO analüüsis hankija otsust ainult kolme hindamiskriteeriumi. Vaidlustajad ei esitanud

VAKO otsuse peale kaebust ning on järelikult VAKO menetluse lõpptulemusega nõus. Kohus

ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire

(HKMS § 41 lg 1 ls 2). Sellest tulenevalt ei saa halduskohtumenetluses hakata hindama hankija

otsuseid ulatuses, mida VAKO ei käsitlenud ning mille osas ei ole kaebust esitatud. Eeltoodud

põhjustel tuleb jätta rahuldamata vaidlustajate taotlused vaidluse eseme laiendamiseks ja jätta

tähelepanuta kõik argumendid, mis VAKO otsust ei puuduta.

64. Lisaks on vaidlustajate väited sisuliselt valed:

-

CIMIT mudeli kasutamise osas ei ole vaidlustajate ja kolmandate isikute pakkumused

võrdsed. CIMIT mudeli töötas välja Ameerika Ühendriikide samanimeline konsortsium

(Consortia for Improving Medicine with Innovation and Technology), kuhu kuuluvad

maailma juhtivad meditsiini- ja teadusasutused (sh Harvardi ülikooli, Yale’i ülikool)

ning kelle kolmand isikud on kaasanud projekti võtmepartnerina (kolmandate isikute

pakkumuse lk 23). Sealjuures on CIMIT mudeli looja John Collins kaasatud

nõuandvasse kogusse (kolmandate isikute pakkumuse lk 19). Vaidlustajate väited seoses

„EIT Health mudeliga“ jäävad arusaamatuks, kuna tegemist ei ole mudeliga, vaid

organisatsiooniga (Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tervisevaldkonnale

keskendunud innovaatikavõrgustik). Tartu Ülikool on ka ainuke ülikool Balti riikidest,

kes kuulub EIT Health partnerite hulka. Vaidlustajate väited nende pakkumuse

ebavõrdse kohtlemise kohta on seega asjakohatud, kuna kolmandate isikute pakkumusel

on kõikides nimetatud aspektides selge eelis vaidlustajate pakkumuse ees.

-

Hindamiskriteeriumi 6.8.5 alusel on hankija andnud võrdselt 3 punkti nii vaidlustajate

kui kolmandate isikute pakkumustele ning toonud mõlema puhul puudusena välja, et

eelarve on tugevalt kaldu varajase faasi ettevõtluse arendamisele, samuti riski, et

eelarves ettenähtud vahenditest võib jääda puudu rahvusvahelistumise ja strateegilise

partnerluse (kolmandate isikute pakkumuse puhul) ja hargettevõtluse soodustamise

tegevustele (vaidlustajate pakkumuse puhul). Hankija on seega võrdse kohtlemise

põhimõtet järginud.

-

Hindamiskriteeriumi 6.8.3. alapunkt e osas leiavad kolmandad isikud jätkuvalt, et

turundustegevuseks professionaalse turundus- ja kommunikatsioonipartneri kaasamine

ning strateegilisele raamistikule toetumine tagab suurema tõenäosusega projektil parema

kommunikatsiooni ja turunduse võrreldes vaidlustajate enda personaliga

kommunikatsiooni ja turundustegevuse korraldamine. Hankija otsus kõrgemate punktide

andmiseks hindamiskriteeriumi 6.8.3 alapunkt e all on seega õiguspärane.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14(22)

65. Kaebus tuleb rahuldada ning VAKO otsus tühistada.

66. Vaidlusaluse riigihanke üldandmete kohaselt on hanke esemeks välja arendada ja ellu viia

tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhine toimemudel, mille fookustegevusteks

on eelkõige: 1. teadmuspõhise tervisetehnoloogia iduettevõtete, sh hargettevõtete tekkimisele ja

kasvule suunatud teenuste välja arendamine ja käivitamine; 2. tervisetehnoloogia idu- ja

kasvuettevõtete globaalse kasvu ja rahvusvahelistumise toetamine; 3. tervisealase innovatsiooni

ning interdistsiplinaarse ja üle-eestilise koostöö soodustamine ökosüsteemi osapoolte vahel.

67. Hankemenetluse liigiks valis hankija konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse,

kuna hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemus, nendega seotud

õiguslikud või rahalised asjaolud või riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu

tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse

tulemusena.

68. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et tegemist oli konkurentsipõhise läbirääkimistega

hankemenetlusega ega ka selle üle, et valdavas osas oli pakkumuste hindamise näol tegemist

kvaliteedi hindamisega (istungi helisalvestis, 07:51).

Menetlusosalised vaidlevad ennekõike selle üle, kas VAKO on sekkunud põhjendamatult

hankija tegevusse ja ületanud hindamisotsuse kontrolli piire ning kas sellest tulenevalt on

VAKO otsus õigusvastane.

69. Kohus selgitab esmalt hankija võimalusi hindamiskriteeriumide kehtestamisel ning

analüüsib menetlusosaliste väiteid, mis seonduvad VAKO (ning ka kohtu) kontrolli ulatuse ning

selle lubatava intensiivsusega (I), kontrollib, kas VAKO etteheited seoses alakriteeriumitele

antud hindepunktidega on põhjendatud (II) hindab seejärel menetlusosaliste muid väiteid ja

lahendab kaebuse (III) ning jagab viimaks menetluskulud (IV).

I

70. Hindamaks vastustaja ja kolmandate isikute väiteid justkui oleks VAKO kaebajate

pakkumust sisuliselt hindama asunud ning seega õigusvastaselt hankija kaalutlusõigusesse

sekkunud, tuleb välja selgitada, milline oli hankija kaalutlusruum ning millistes raamides oli

VAKO-l õigus kriteeriume ning nendele vastavust kontrollida.

71. RHS § 77 lg 1 ja lg 4 p 4 kohaselt koostab riigihanke alusdokumendid hankija vastavalt

samas seaduses sätestatud nõuetele ning riigihanke alusdokumentide osaks on kõik tulevase

hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud,

keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi, välja arvatud asjaolud, mille

kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi.

72. RHS § 3 p-st 2 tuleneb hankijale nõue kohelda kõiki isikuid võrdselt ning jälgida, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega ei tohi hindamiskriteeriumid olla

sätestatud selliselt, et need eelistavad põhjendamatult ühte pakkujat teisele, kuna vastasel juhul

võib neil olla konkurentsi piirav mõju. See oleks aga vastuolus konkurentsi efektiivse

ärakasutamise eesmärgiga (RHS § 2 lg 1).

73. Nii vastustaja kui kolmandad isikud on õigesti märkinud, et hankijal on lai kaalutlusõigus

nii hindamiskriteeriumide kehtestamisel kui nende tõlgendamisel.

74. Kohtupraktikas (Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2380) on

leitud, et hindamismetoodika valik – kas määratleda üldised hindamise kriteeriumid ja/või

detailid – on vastustaja otsustada. Samuti on vastustaja otsustada, kas kehtestada kriteeriumid,

15(22)

mille alusel anda teenusele koondhinne või jagada kriteeriumid alakriteeriumiteks, mille kohta

anda osahinded, mille liitmisel saadakse koondhinne (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-

20-1198, p 19).

75. Käesolevas asjas on hankija ette näinud kuus pakkumuste hindamiskriteeriumit (Vt RHAD p

6) ning iga kriteeriumi puhul on välja toodud alakriteeriumid, mida hinnatakse punktidega.

Alakriteeriumite alusel pakkumusele antavad punktid sõltuvad sellest, kas pakkumus vastab

etteantud kriteeriumitele täielikult, olulises osas või vähesel määral. RHAD lisa 1 „Raamlepingu

eseme tehniline kirjeldus“ sisaldab nõudeid nii pakkuja meeskonnale kui pakkumuse lahenduse

kirjeldusele. Seega ei saa vaidlust olla selles, et pakkujatele olid teada nii hindamiskriteeriumid

kui ka nende alakriteeriumid. Ka ei vaidle pooled üle, et pakkumuse esitamise ajaks oli RHAD-i

täpsustatud ning kõikidel pakkujatel oli võimalik ajakohase versiooniga tutvuda (istungi

helisalvestis 22:31).

76. Riigikohus on selgitanud, et kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse (hindamismetoodika,

sh punktiskaala) ei ole võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks

osutuda (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 20). Mida üldisemad on

hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda

põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (samas, p 21).

Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-17-269 sedastanud, et hindamiskriteeriumit ei muuda

läbipaistmatuks ega kontrollimatuks see, kui hankijale jääb hindamiskriteeriumi sisustamisel

teatav hindamisruum või kui erinevate pakkujate jaoks võivad olulised olla erinevad riskid.

77. Eeltoodut arvestades ei saanud ega pidanud vastustaja hankedokumentides üksikasjalikult

iga konkreetse alakriteeriumi osas lahti kirjutama ega esitama ammendavat loetelu selle kohta,

mida pakkumus iga konkreetse alakriteeriumi täitmiseks peaks sisaldama. Samuti ei saa esitada

terviklikku nimekirja sellest, milliste asjaolude väljatoomisel ning mainimisel on tegemist

maksimumhindele vastava pakkumusega. Kolmandad isikud on õigesti märkinud, et pakkumuse

kvalitatiivsel hindamisel ei ole olemas objektiivset punktide arvu, mida pakkumus peaks

kindlasti saama.

78. Vastustaja on õigesti selgitanud, et kuna tegemist oli läbirääkimistega riigihankega, kus

oodati innovatiivsete ning hankijale endale mitte teada olevate lahenduste pakkumust, ei

saanudki kõikide detailsete aspektide esitamist hankijalt oodata. Ka kolmandad isikud on õigesti

märkinud, et olukorras, kus hankija jättis pakkujatele laia otsustusõiguse, pidi hankija seadma

võimalikud paindlikud hindamiskriteeriumid, mis võimaldaksid erinevate lahenduste ja nende

kvaliteedi hindamist.

79. Kohtu hinnangul on kaebaja pakkumust esitades nõustunud hindamismetoodika valikuga

ega näinud ette, et see võiks kaasa tuua õigusvastase hindamise. Vaidlust ei ole selles, et soovi

korral olnuks kaebajal võimalik vaidlustada ka RHAD-d. Ka kohtuistungil nõustus kaebaja

kohtu seisukohaga, et kuna kaebaja RHAD-d ei vaidlustanud, võib järeldada, et ta nõustus

sellega (vt kohtuistungi helisalvestis, 04:20).

80. Kuigi kohus on seisukohal, et hankijal on nii hindamiskriteeriumite valikul kui ka

pakkumuste sisulisel hindamisel avar kaalutlusruum, ei tähenda see ilmtingimata, et igasugune

hindamiskriteeriumide või neile antud hinnangute sisuline hindamine VAKO poolt oleks igal

juhul käsitatav põhjendamatu sekkumisena.

81. VAKO ja kohus võivad hankeasjas kaebuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on tegutsenud

õigusvastaselt (vt nt Riigikohtu 11.12.2020 otsust asjas nr 3-20-1198, p 12). Seda ning eespool

selgitatut arvestades tuleb kohtul hinnata, kas vaidlusalusel juhul oli VAKO õigustatud sellisel

viisil ning sedavõrd süvitsi hankija (sh hindamiskomisjoni) tegevust analüüsima.

16(22)

82. Kaebaja on eespool viidatud Riigikohtu otsusele tuginedes leidnud, et VAKO-l oli õigus

minna kaugemale ilmselgete vigade testist. Vastustaja ning kolmandad isikud on seisukohal, et

kohtuliku kontrolli ulatus on praeguse vaidluse esemeks oleva hindamisotsuse üle oluliselt

piiratum ning lähedasem pigem ideekonkursi omale ning seetõttu peaks kohtulik kontroll

piirduma vaid ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade testiga.

83. Kohtupraktikas on rõhutatud, et haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel,

iseäranis kui küsimuse õiguslik regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi

õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne,

võib kohus olla vähem või rohkem vaoshoitud (vt eespool viidatud Riigikohtu otsust, p 14).

84. Vaidlust ei ole selles, et praegusel juhul on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava

hankemenetlusega. Samas omab kohtu hinnangul määravat tähtsust asjaolu, et tegemist oli

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega ning sellise hankega, mis eeldas

spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi, mille abil hinnata innovaatilist lahendust kirjeldavaid

pakkumusi.

Seega olnuks kohtu hinnangul põhjendatud hinnata hankija hinnangulisi otsuseid ratsionaalsuse

testi abil. Ratsionaalsuse test tähendab hindamisotsuste puhul analoogselt HMS § 4 lg-ga 2

ennekõike selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse

üldpõhimõtteid, üksnes asjakohaseid fakte ning kõiki asjakohaseid fakte.

85. Kuigi kohus leidis eelnevalt, et VAKO saanuks kasutada ratsionaalsuse testi, ei saa üksnes

sellest, et VAKO otsustas intensiivsema kontrolli kasuks, järeldada VAKO tegevuse

õigusvastasust (vrd Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1198 p 14: „Halduse hindamisotsuste puhul ei

ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani

hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust.“).

86. Vaatamata sellele, et hindamisotsuse intensiivsem kontroll ei olnud praegusel juhul

välistatud (seda toetas ka nt asjaolu, et tegemist oli rahvusvahelist piirmäära ületava hankega),

on VAKO hankija otsuse kontrollimisel ning selle sisulisel hindamisel ja hankija otsuse

tühistamist põhjendades lähtunud asjakohatutest kaalutlustest.

87. Kohus nõustub vastustajaga selles, et pakkumuses esitatud toimemudeli lahendust on

asjakohane võrrelda „proovitööga“, mille hindamise puhul ei ole tegemist arvandmetel põhineva

läbinisti objektiivse hindamisega. Kuivõrd selline hindamine eeldab õigusväliseid teadmisi

(mida kinnitab ka vastustaja moodustatud hindamiskomisjoni koosseis, nende haridus- ning

uurimisvaldkonnad), puudus VAKO-l alus ka hindamisotsuse intensiivsemat kontrolli valides

õigus asendada hindamiskomisjoni hinnanguid enda hinnangutega. Ka hindamisotsuste sisulisel

kontrollimisel sai VAKO roll piirduda sellega, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke

ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks

tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1).

88. Vaidlusalusel juhul hindas VAKO hankija otsuste põhjendatust õigusväliste standardite järgi

ning asus ise hindama seda, kas pakkumus vastab konkreetse alakriteeriumi osas täielikult

esitatud kriteeriumitele või mitte. Vaidlusaluse hanke olemust arvestades ei olnud selline

lähenemine põhjendatud.

89. Hinnete „vastab täielikult“ ning „vastab olulises osas“ sisuline erinevus ei saa kohtu arvates

olla sedavõrd suur, et võimaldaks VAKO-l asuda hindamiskomisjoni asemele ning väita, et

kaebajate pakkumus on konkreetse alakriteeriumi puhul sedavõrd täpne ning kõikehõlmav, et

vastab täielikult etteantud kriteeriumitele ning seetõttu tuleks selle alakriteeriumi eest omistada

pakkumusele maksimumpunktid.

17(22)

90. Eeltoodud minetuste tõttu jõudis VAKO ebaõige järelduseni justkui olnuks hankija tegevus

õigusvastane (vt ka põhjendusi allpool).

91. Kohtu hinnangul annab juba ainuüksi eespool kirjeldatu aluse VAKO otsuse tühistamiseks.

Arvestades haldusasja asjaolusid peab kohus siiski vajalikuks analüüsida eraldi kõiki kolme

hindamiskriteeriumi alapunkti, mille osas VAKO vaidlustust põhjendatuks pidas.

II

92. VAKO leidis, et hankija poolt pakkumusele RHAD p 6.8.1. alakriteeriumi c, p 6.8.3.

alakriteeriumi c ja p 6.8.4. alakriteeriumi a alusel punktide andmine ei vasta vastavale

alakriteeriumitele ja pakkumusele.

93. Asjaolu, et VAKO ei pidanud vajalikuks võtta seisukohta teistes vaidlusalustes

alakriteeriumites pakkumusele antud punktide kohta, ei anna alust pidada VAKO otsust

õigusvastaseks. Kui osa väiteid ei saa mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis on need ebaolulised

ning nende suhtes ei pea võtma ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-

20-1198, p 26). Järgnevalt analüüsib kohus 3 alakriteeriumi, millele tuginedes pidas VAKO

vaidlustust põhjendatuks.

6.8.1. alakriteerium c „Meeskonna töökorralduse põhimõtted on arusaadavad ja väga selgelt

esitatud.“

94. Hindeid omistati iga alakriteeriumi eest 7-palli skaalal, mis kokku liideti: „7“ punkti –

vastab täielikult etteantud kriteeriumidele; „4“ punkti – vastab olulises osas etteantud

kriteeriumidele; „1“ punkt – vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele. Kaebajate

pakkumusele omistati alakriteerium c eest 4 punkti (vastab olulises osas etteantud

kriteeriumidele).

95. VAKO leidis, et hankija kahtlused meeskonna liikmete ajalise panuse kohta on

paljasõnalised ja põhjendamata. Meeskonna liikmete ajaline panus on VAKO sõnul pakkumuses

kirjas - on antud teada, et meeskonna liikmed osalevad töös igapäevaselt (ja neil on selleks

võimalused olemas). Pakkumusest sai hankija ka järeldada, et dr. P. R. osaleb küll igapäevaselt,

kuid kuna tema ühtegi programmi ei koordineeri, võib tema ajaline panus võrreldes teiste

meeskonna liikmetega olla väiksem.

96. Kohtu hinnangul on VAKO etteheide alusetu. Asjaolu, et praegusel juhul hinnati kaebajate

pakkumust 4 punkti vääriliseks ning seega vastas nende pakkumine „olulises osas“ etteantule,

piisas maksimumhindest ühe hinde võrra madalama hinde põhjendamiseks juba ühe puuduse

või ebaselguse väljatoomisest. Ilmselgelt marginaalsete puuduste liigselt, s.o hinnet muutval

viisil mõjule pääsemist aitab vähendada hankija valitud konsensuslik hindamisviis.

Konsensushindamine asjatundjatest koosnevas hindamiskomisjonis tagab eelduslikult selle, et

iga pisipuudus ei mõjuta komisjoni konkreetse alakriteeriumi lõpphinnet.

97. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus väidetakse ressursi olemasolu „projekti

igapäevaseks juhtimiseks ja arendamiseks“, võis hindamiskomisjonil tekkida põhjendatud

kahtlus töökorralduse põhimõtete mõnetise ebaselguse osas. Põhjendamatuks ja paljasõnaliseks

ei saa pidada vastustaja osundust, et sellises olukorras jääb ebaselgeks, kas tegevmeeskonna

liikmed panustavad igapäevasest täistööajast 100% või 15 minutit. Isegi, kui möönda VAKO (ja

seega ka kohtu) õigust hinnata seda aspekti sisuliselt ning nõustuda kaebajate ja VAKOga, et

„igapäevaselt“ on piisavalt täpne kirjeldamaks meeskonnaliikmete ajalist panust, ei ole see

sedavõrd täpne, et lugeda pakkumust alakriteeriumile „Meeskonna töökorralduse põhimõtted on

18(22)

arusaadavad ja väga selgelt esitatud“ täielikult vastavaks. Seda järeldust toetab ka RHAD-i lisa

1 p 9.5.3., mille kohaselt peab pakkumuses esitatud lahenduse kirjeldus sisaldama esialgseid

planeeritavaid töömahtusid (võimalusel tundides). Ka kaebajate selgitused kohtuistungil (vt

kohtuistungi helisalvestis, 23:35) ning täpsustused (30:40) ei anna alust vastupidiseks

järelduseks. Vastustaja viitas ka kohtuistungil punktile 9.5.3. (helisalvestis, 25:37) ning selgitas,

et meeskonnatöökorraldus on hindamiskriteeriumitest kõige suurema osakaaluga, meeskonnatöö

olulisust on rõhutatud võimalikult palju erinevates punktides ning meeskonna ajalise panuse

küsimus tõstatati ka läbirääkimiste käigus.

98. Vastustaja seisukohta, et kuna pakkumuses ei ole tegevmeeskonna liikmete ajalist panust

arusaadavalt ja selgelt esitatud, siis ei saa hinnata ka dr P. R. tegelikku ajalist panust projekti, ei

ole alust pidada põhjendamatuks.

99. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades oli VAKO etteheide hankija hinnangu

paljasõnalisusele alusetu. Kui hindamiskomisjon on konsensusliku hindamise tulemusena

leidnud, et konkreetne pakkumus vastab selle alakriteeriumi puhul olulisel osas etteantud

kriteeriumitele ja oli seega 4 punkti vääriline, ei saa VAKO otsuses toodud põhjendustel pidada

sellist hinnangut põhjendamatuks.

100. Lisaks ei saa pelgalt sellest, et mõni hindamiskomisjoni protokollis esitatud põhjendus

VAKO hinnangul piisavalt põhjendatud pole, teha järeldust justkui vääriks pakkumus selle

alakriteeriumi eest igal juhul maksimumpunkte („vastab täielikult“).

6.8.3. alakriteerium c „Kaasatud/kaasatavate osapoolte (nt ühispakkujad, alltöövõtjad) valik ja

valiku põhimõtted on väga hästi selgitatud ja põhjendatud.“

101. Pakkumusele omistati 3 punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele.

102. VAKO hinnangul ei selgu hankija põhjendustest, milliseid põhjendusi võtmepartnerite

kaasamise kohta hankija ootas ja mis informatsioon konkreetselt pakkumuses puudu on.

103. Kohus nõustub kolmandate isikute seisukohaga, et isegi kui pakkumuses on välja toodud

minimaalne vajalik ja RHAD-s nõutud info, ei tähenda see, et hankija peaks andma

pakkumusele maksimaalsed punktid. Kui VAKO pidas kaebajate pakkumuse valiku

põhimõtteid hästi selgitatuks ja põhjendatuks, ei tähenda see, et hankija hindamiskomisjon pidi

jõudma samale sisukohale.

104. Kuigi kaebajad on asjakohaselt märkinud, et Tartu Ülikool kuulub konkureerivasse

konsortsiumi (kolmandate isikute koosseisus), on kolmandad isikud põhjendatult selgitanud, et

Tartu Ülikooli ning Tartu Ülikooli Kliinikumi kaasamiseta ei ole Eestis võimalik

tervisetehnoloogia sektorit edukalt arendada.

105. Olukorras, kus hindamiskomisjon on leidnud, et kaebajate pakkumuses on

kaasatud/kaasatavate osapoolte valiku põhimõtted olulises osas hästi selgitatud ja põhjendatud,

ei saanud VAKO üksnes seetõttu, et VAKO hinnangul on võtmepartnerite loetelu piisav

järeldada, et kaebajate pakkumust tulnuks hinnata maksimumhindega.

106. Kohus ei pea selle kriteeriumi osas menetlusosaliste kõikide väidete ja seisukohtade

täpsemat analüüsimist vajalikuks, kuna nimetatud kriteerium ei oma kaebuse lahendamise

seisukohalt määravat tähtsust. Isegi kui pidada VAKO etteheidet selle kriteeriumi osas

põhjendatuks, ei mõjutaks see tulenevalt sellest, et teise kahe alakriteeriumi osas kohus VAKO-

ga ei nõustu (vrd eespool ja allpool), menetluse lõpptulemust. Maksimumhinde korral olnuks

kaebajatel võimalik saada 3 punkti asemel 5 punkti ehk kaks punkti rohkem. See ei oleks

hankemenetluse lõpptulemust mõjutanud.

19(22)

6.8.4. alakriteerium a „Tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid on väga hästi välja

toodud ning prioritiseeritud, s.t hinnatud on nende olulisust ja esinemistõenäosust.

107. Pakkumusele omistati 3 punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele. Vastustaja

hindamiskomisjoni hinnangul on pakkumuse peamiseks puuduseks tegevmeeskonna ja

makrokeskkonnaga seotud riskide puudumine. Sellele vaatamata leidis hindamiskomisjon, et

tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid on olulises osas hästi välja toodud ning

prioritiseeritud.

108. VAKO leidis, et selle alakriteeriumi alusel 3 punkti andmine ei ole kooskõlas

alakriteeriumiga ja pakkumuses toodud andmetega. On oluline, et pakkumuses on just

konkreetsest pakkumusest ja vastavatest tegevustest tuleneva olulisemad riskid välja toodud,

hinnatud nende olulisust ja esinemistõenäosust.

109. Kohtu hinnangul on VAKO asunud ise seda alakriteeriumi sisustama ning järeldanud, et

„oluline on see, et pakkumuses on just konkreetsest pakkumusest ja vastavatest tegevustest

tulenevad olulisemad riskid välja toodud, hinnatud nende olulisust ja esinemistõenäosust“ (vt

VAKO otsuse p 10.3.1.). Kohtu hinnangul on VAKO järeldus ebatäpne. RHAD-i lisa 1 punkt

9.5.7. sätestab: „Riskid, sh valdkonna arendamisega seotud ja olemasolul varasemate

samalaadsete projektide läbiviimisel tekkinud probleemide väljatoomine ja nendest lähtumine.

Hankija näeb ühe olulise riskina juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vähest (ajalist)

panust, näiteks seoses tavapärase töö ja muudes projektides osalemisega, samuti juhtivate

meeskonnaliikmete võimalikku vahetumist.“ Viidatud sätte sõnastusest nähtub, et hankija ei

oodanud üksnes konkreetsest pakkumusest ja vastavatest tegevustest tulenevate olulisemate

riskide välja toomist.

110. Eeltoodut arvestades ei saanud VAKO üksnes põhjusel, et kaebajad teatud riskid välja

tõid, pidada pakkumusele antud hinnangut põhjendamatuks.

111. Vastustaja selgitas kohtuistungil (helisalvestis 45:55), et selle kriteeriumi juures pidas ta

oluliseks nii tegevusriske kui ka meeskonnaga seotud riske. Vastustaja ei andnud ette

riskikategooriaid, see oli pakkuja meeskonna hinnata, millised riskid võivad tekkida ning

milline on nende realiseerumise tõenäosus.

112. Kohus ei nõustu kaebajatega väitega, et tegevmeeskonnaga seotud risk on välja toodud

programmi juhtimise alalõigus (kaebajate pakkumuse lk 65). Kaebajad selgitasid kohtuistungil

(helisalvestis 48:12), et risk „Programmidega liitub suur hulk osapooli ning programmid

muutuvad raskesti hallatavaks, mis tekitab keerukuse seatud eesmärkideni jõudmisel.“ on

tegevuskavast tulenev risk ning seotud mitmete erinevate pooltega, sh meeskonnaga.

Kohus kaebajate seisukohaga ei nõustu, kuna pakkumuses kirjeldatud kujul ei ole see käsitatav

tegevmeeskonnaga seotud riskiga (või on üksnes kaudselt).

113. Olukorras, kus hankedokumentides on hankija üht enda hinnangul olulist riski eraldi

rõhutatud, kuid sellele vaatamata seda kaebajate pakkumuses välja ei tooda ega analüüsita, on

VAKO etteheide justkui polnuks selle alakriteerium alusel 3 punkti andmine („vastab oluliselt“)

kooskõlas alakriteeriumiga ja pakkumuses toodud andmetega põhjendamatu.

114. Ka kaebaja selgitused kohtuistungil (helisalvestis 49:41), mille kohaselt oli programmi

juhtimise ning koordineerimisega seotud risk tegevmeeskonna vastutusvaldkonnas, ei anna alust

pidada hindamiskomisjoni seisukohta riskide osaliselt puuduliku hindamise kohta alusetuks.

III

20(22)

115. Kaebajad on vastuses kaebusele palunud, et kohus hindaks neid kaebajate poolt

vaidlustusmenetluses esitatud väiteid, mille osas VAKO seisukohta ei kujundanud (s.o

hindamisotsuste õiguspärasust seoses RHAD p 6.8.1 alapunktiga a, RHAD p 6.8.2 alapunktiga

c, RHAD p 6.8.3 alapunktiga d, RHAD p 6.8.3 alapunktiga e ja RHAD p 6.8.5 alakriteeriumiga

a).

116. Kohus jätab need väited tähelepanuta. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all VAKO

otsuse õiguspärasus ning kohus ei pea põhjendatuks analüüsida kõiki kaebajate poolt

vaidlustusmenetluses esitatud, kuid VAKO otsuses kajastamata jäänud etteheiteid.

117. Kolmandad isikud on põhjendatult viidanud asjaolule, et kaebajad ise on VAKO menetluse

lõpptulemusega nõus olnud. Ka vastustaja kaebusele vastates on kaebajad ise märkinud, et

VAKO otsus on „õiguspärane, põhjalikult motiveeritud ning puuduvad alused otsuse

tühistamiseks“.

118. Lisaks on kaebajad palunud, et kohus hindaks nende 19.11.2024 vastuses esitatud väiteid

seoses RHAD p 6.8.3. alakriteeriumiga a. Kuivõrd kaebajad seda alakriteeriumit

vaidlustusmenetluses ei vaidlustanud ning esitasid sellega seotud väite alles kohtumenetluses,

jätab kohus ka need väited tähelepanuta.

119. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab VAKO

otsuse ning teeb uue otsuse, millega jätab ühispakkujate Sihtasutuse Tallinna Teaduspark

TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikooli vaidlustuse riigihankes nr 272693 tehtud

ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS-i, Sihtasutuse Tartu Teaduspark

ja Tartu Ülikooli pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele rahuldamata.

IV

120. Tulenevalt RHS § 198 lg-st 3 ja lg-st 8 on hankijal ja kolmandal isikul õigus nõuda

VAKO-s kantud lepingulise esindaja kulude hüvitamist vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Vastustaja ega ka kolmandad isikud ei ole vaidlustusmenetluse käigus tekkinud võimalike

menetluskulude hüvitamist taotlenud.

121. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kuivõrd otsus tehakse kaebaja kahjuks, jäävad kaebajate võimalikud menetluskulud (sh

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv) nende endi kanda.

122. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetluskulude

väljamõistmist taotleva menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta

(Riigikohtu 11.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-663, punkt 23).

123. Vastustaja (kaebuse esitaja) nõuab kokku 3623,13 euro suuruse menetluskulu (s.o

õigusabikulud (koos käibemaksuga) 2343,13 eurot ning riigilõiv 1280 eurot) väljamõistmist.

Kohus leiab, et tegemist on vajalike ning põhjendatud kuludega.

Vastustaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

124. Kolmandad isikud nõuavad kokku 5659,50 euro (ilma käibemaksuta) suuruse

menetluskulu väljamõistmist.

21(22)

Kolmandad isikud ei ole eespool viidatud kinnitust käibemaksu kohta esitanud, mistõttu tuleb

kolmandate isikute õigusabikulu välja mõista ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et kolmandate isikute õigusabile kulunud aeg ning sellega seotud menetluskulud

on mõnevõrra ülepaisutatud. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades saab õigusabi osutamisega

seotud menetluskulusid pidada põhjendatuks 4200 euro ulatuses.

125. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kaebajatelt solidaarselt vastustaja kasuks välja

2623,13 eurot (koos käibemaksuga) ning kaebajatelt solidaarselt kolmandate isikute kasuks

menetluskuludena välja 4200 (ilma käibemaksuta) eurot.

126. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

22(22)