2-24-6050/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6050

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

K. K. hagi V. K. vastu elatise nõudes

1845 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: K. K. (isikukood xxxx; e-post xxxx)

Kostja: V. K. (isikukood xxxx; e-post xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Männik

(e-post m.mannik@phlaw.ee )

Kohtuistung 20.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V. K. tagasiulatuv elatis K. K. kasuks perioodi eest 29.01.2024 kuni

14.04.2024 summas 26,57 eurot.

3. Välja mõista V. K. elatis K. K. kasuks perioodi eest 15.04.2024 kuni 13.11.2024

summas 170,87 eurot ning alates 14.11.2024 igakuiselt summas 96 eurot kuni K.

K. keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui K. K. 21-aastaseks

saamiseni.

4. Elatise summad kanda iga jooksva kuu 1.kuupäevaks K. K. arveldusarvele nr

xxxx, selgitusega „elatis“.

5. Juhul, kui V. K. on alates 14.11.2024 K. K.le maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

15.04.2024 esitatud ja 06.05.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on K. K. (hageja)

vanemateks P. K. ja V. K. (kostja). Hageja vanematel on lisaks hagejale veel 2 alaealist ühist

last. Hageja õpib Xxxx süvaõppeklassis (xxxx). Hageja koolikoormus süvaõppeklassis on suur ja

hagejal ei ole võimalik kooli kõrvalt tööl käia. Samuti puudub hagejal vara. Hageja vajab

keskhariduse omandamise ajal vanematelt ülapidamist.

Hageja igakuised kulud moodustavad kokku keskmiselt 640 eurot, sh eluasemekulud 60 eurot,

toidukulud 200 eurot, transpordikulud 20 eurot, sidekulud 14 eurot, kulutused tervishoiule 21

eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, koolikulud 100 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud püsikulud (sh prillid, juuksur, terapeut, taskuraha) 135

eurot. Hageja igakuiseid kulutusi saab 80 euro ulatuses katta lastetoetusest. Samuti saab hageja

kulutusi katta 1/3 ulatuses peretoetusest (3-lapselises peres on peretoetus 450 eurot) ehk 150 euro

ulatuses. Kokku saab hageja igakuiseid kulutusi katta laste- ja peretoetusest 230 euro ulatuses.

Hageja vajab vanematelt ülalpidamist seega summas 410 eurot.

Alates 29.01.2024 on hageja katnud enda kulusid kuus ½ ulatuses. Teise poole e. ½ kuludest on

katnud hageja ema. Hageja on saanud oma kulusid katta lapsepõlves kogutud ja sünnipäevaks

kingitud raha eest. Alates 29.01.2024 on hageja tasunud oma lapsepõlves kogutud rahast

järgnevaid kulutusi: ½ süvaõppe õpilasvahetuseprogramm (xxxx) 250 eurot, ½ prilliklaasid

87,50 eurot, hügieenitarbeid ja väiksemaid kulusid söögile. Hageja elatisnõue ei sisalda kulusid

vabale ajale (huvitegevused, sünnipäevad, ine).

Hageja küsib tagasiulatuvalt elatist ajavahemiku 29.01.2024-14.04.2024 eest. Kostja on katnud

ajavahemikus 29.01-14.04.2024 hagejaga seotud kulutusi 130 euro ulatuses (taskuraha 3* 30

eurot ja psühholoogi teenus, Sensus 20.02.2024 summas 40 eurot). Hageja elatis on 205 eurot,

seega tagasiulatuv elatis ajaperioodi 29.01 – 14.04.2024 eest kokku on 525,51 eurot. 2024 aasta

jaanuarikuu elatis hageja osas on 19,84 eurot (205 / 31 * 3), veebruari ja märtsikuu elatis on 410

eurot (205 * 2) ning aprilli elatis on 95,67 eurot (205 / 30 * 14). Seega on tagasiulatuva elatise

summaks 395,51 (525,51- 130) eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise summas 395,51

eurot perioodi eest 29.01.2024 kuni 14.04.2024 ning alates 15.04.2024 elatise summas 205 eurot

kuus kuni hageja keskhariduse omandamiseni.

09.09.2024 esitatud seisukohas võttis hageja igakuiste vajaduste tabelist välja kulu terapeudile,

kuna ei jätka terapeudi juures käimist ja lisas kulu majapidamistarvetele (majapidamistarbed,

kodukeemia, kodumasinad) summas 25 eurot. Hageja täpsustas, et igakuised kulud moodustavad

kokku seega keskmiselt 625 eurot, millest 230 eurot katab laste- ja peretoetus. Hageja vajab

seega vanematelt ülalpidamist summas 395 eurot ning küsib oma kulude katmiseks elatist

kostjalt summas 197,50 eurot kuus.

07.10.2024 dokumendis märkis hageja, et kostjalt tuleb tagasiulatuvalt hageja kasuks välja

mõista ajaperioodi 29.01 – 14.04.2024 eest 359,27 eurot.

Kostja vastus

Kostja leidis, et hagi ei ole põhjendatud. Hageja ja kostja, kuid samuti hageja ema ning tema õed,

elavad aadressil Xxxx. Kostja kannab igakuiselt kulusid hageja eluasemele ning eluasemega

seotud kõrvalkuludele, sh sidekuludele, mistõttu kostjalt hageja kasuks käesolevas tsiviilasjas

elatise väljamõistmiseks mistahes alus puudub. Samuti leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud,

et tema kannab kulusid, mis on toodud välja hagis ega nende kulude suurust ning ei ole

tõendanud, et ta vajab abi. Hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu mistahes eluasemega seotud

kulude või sidekulude kandmine, samuti nähtub pangakontolt seoses söögiga vaid

kiirsöögikohtade külastamise kulu. Hageja kulutused toidule ei saa olla hageja väidetud 200

eurot, kuna nii kostja kui hageja ema ostavad külmkappi toitu. Kostja on osalenud võrdselt

hageja emaga hageja ülalpidamise kulude kandmises. Kostja selgitab, et lisaks eluasemega

seotud kuludele ja hagejale tasutavale taskurahale on kostja ostnud hagejale telefoni Samsung

A52 ja muid esemeid ning kandnud kulusid hageja kliinilisele psühholoogile ja seda suuremas

summas, kui seda on väitnud hageja.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud

isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul,

kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või

muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks,

tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku

abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend

3-2-1-119-15 p 10).

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi.

4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et kostja on hageja isa (dtl 8) ning et hageja

on täisealine, kes õpib käesoleval ajal Xxxx (dtl 7). Seega on hageja PKS § 97 p 2

kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu

eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib

koolis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda, mis teeb

sissetuleku teenimise võimaluse raskendatuks. Arvestades, et kostja on esitanud

menetluses vastuväiteid ka hageja igakuiste kulude suurusele ja nende olemasolule, siis

tuleb hageja nõude lahendamisel kohtul esmalt kindlaks teha hageja igakuised vajadused.

5. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 640 eurot, sh

eluasemekulud 60 eurot, toidukulud 200 eurot, transpordikulud 20 eurot, sidekulud 14

eurot, kulutused tervishoiule 21 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, koolikulud

100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud püsikulud (sh

prillid, juuksur, terapeut, taskuraha) 135 eurot. 09.09.2024 esitatud seisukohas märkis

hageja, et tema igakuised kulud moodustavad keskmiselt kokku 625 eurot. Hageja

selgitas, et võttis vajaduste tabelist välja kulu terapeudile, kuna ei jätka terapeudi juures

käimist ja lisas kulu majapidamistarvetele summas 25 eurot (majapidamistarbed,

kodukeemia, kodumasinad).

5.1 Hagimaterjalide kohaselt moodustavad hageja keskmised eluasemekulud kokku 60 eurot,

s.h küttekulud (puud, brikett) 14-18 eurot, elekter 29 eurot, vesi 6 eurot, Telia kodupakett

(TV, koduinternet) 9 eurot, prügivedu 1 euro.

Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse eluasemevajaduse

rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-

69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva

eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse

eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema

võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh nt kommunaalkulud, elekter, prügi), kuna neid

saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks kuluks

TV ja koduinternetiga seotud kulusid.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ema on kandnud seoses elektriga AS-le

Alexela perioodil 01.03.2023 kuni 29.02.2024 kokku 779,56 eurot, s.o aasta jooksul

keskmiselt 64,96 eurot kuus (dtl 22) ning Eesti Energiale perioodil 01.03.2023 kuni

06.03.2024 (13 kuu maksed) kokku 530,81 eurot, s.o keskmiselt 40,83 eurot kuus (dtl

23). Samuti on hageja ema kandnud Aktsiaseltsile Tallinna Vesi perioodil 01.01.2023

kuni 03.04.2024 kokku 308,29 eurot, s.o 15 kuu jooksul keskmiselt 20,55 eurot kuus (dtl

24) ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS-le perioodil 01.01.2024 kuni

09.09.2024 kokku 46,37 eurot, s.o 8 kuu jooksul keskmiselt 5,80 eurot (dtl 99). Kokku on

nimetatud kulud keskmiselt olnud seega iga kuu 132,14 eurot. Lisaks on hageja

tõendanud, et Telia kogupaketti hind (s.o TV ja koduinternet) on igakuiselt kokku 38,37

eurot (s.o arves nähtuv kogukulu 51,77 eurot – hageja telefonikulu 13,40 eurot; dtl 25-

26). Arvestades, et koos elatakse viiekesi, siis on hageja osa eelnimetatud kuludest (s.o

elekter, vesi, prügi, TV ja internet) 34,10 eurot.

Samuti on hageja selgitanud, et hageja kodus on ahjuküte ning esitanud tõendi, mille

kohaselt on küttepuude kulu olnud 4,3 ruumi osas 415,20 eurot (dtl 104-105). Samuti on

hageja selgitanud, et küttepuid läheb ühe talve kohta 8-10 ruumi ning seega tuleb

puudujääv osa täiendavalt tellida. Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et aasta kohta võib

8-10 ruumi küttepuid kuluda, kuna nimetatu nähtub ka kostja enda esitatud tõendist, mille

kohaselt on kostja tellinud iga aasta 10 ruumi puid (dtl 138). Seega võib pidada aasta

kuluks ca 830,40 eurot (415,20 x 2), millest igakuine kulu on 69,20 eurot (830,40 /12)

ning hageja osa sellest moodustab 13,84 eurot (69,20/5).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja igakuine eluasemekulu põhjendatud

kokku 47,94 eurot.

5.2 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka

tervisetooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa ebavajalikuks

pidada aeg-ajalt garderoobi uuendamist. Iseenesest on leidnud tõendamist, et hagejal

esines 2023 aastal B12 vitamiinivagusaneemiat (dtl 27), mistõttu võis hageja vajada

täiendavalt vitamiine. Samuti on hagejal probleemid nägemisega (dtl 100-101) ning

seetõttu vajalik külastada aegajalt ka silmaarsti ning soetada prille (dtl 34, 102-103).

Samas nimetatud asjaolud ei kinnita, et hageja toidukulud või tervisetooted oleksid

keskmiselt kallimad. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks nt igakuiselt tarvitama

kallemaid retseptiravimeid. Kohus arvestab ka asjaoluga, et prillide kulu ei ole igakuine.

Samuti märgib kohus, et hageja on täiskasvanud, kes eeldatavasti ei kasva enam oma

riietest välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik

valida, kust ja millise hinnaga tooteid osta. Kohus peab nimetatud kulusid mõistlikuks

igakuiselt kokku 300 euro ulatuses, s.h toidu- ja hügieenitarbed 210 eurot, riided ja

jalanõud 50 eurot, tervisekulu (s.h prillid) 40 eurot.

5.3 Hageja on välja toonud sidekulud 14 eurot. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on hageja

telefonikulu 13,40 eurot (dtl 25-26). Seega peab kohus põhjendatud igakuiseks

sidekuluks 13,40 eurot.

5.4 Hageja on välja toonud kooli- ja õppetööga seotud kulutused (s.o koolitarbed,

õppekäigud, saksa keele süvaõppe klassi õpilasvahetuse programm, koolikapp,

suusalaenutus, seljakott jne) kokku 100 eurot. Arvestades asjaoluga, et hageja käib

käesoleval ajal koolis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute,

kirjatarvete jms soetamine, võimalikud ekskurssioonid, klassirahad jms). Samas maksab

Tallinna linn iga aasta õppaasta alguse toetust 100 eurot noortele kuni nende 19 aastaseks

saamiseni. Kohtu hinnangul on nimetatud toetuse arvelt võimalik suurem osa

tavapäraseid koolikulusid katta. Puuduvad tõendid, et hageja poolt viidatud

õpilasvahetuse programmis osalemine oleks olnud kohustuslik ning seega ei ole tegemist

hädavajaliku kuluga, millega kohus saaks elatise puhul arvestada (dtl 32-33, 40-41).

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud igakuiseks koolikuluks (täiendavalt

viidatud Tallinna linna toetusele) igakuiselt 10 eurot.

5.5 Hageja on välja toonud kulutused transpordile summas 20 eurot ning märkinud, et

kasutab transpordiks ühistransporti ning kaugemate sõitude puhul rongi või

kaugliinibussi (näiteks xxxx vanavanemate koju sõites), erandolukorras taksot ning Bolt

Drive (koos emaga). Hageja on esitanud kohtule nimetatud kulude tõendamiseks Elroni

arve (dtl 174) ning erinevaid bussipileteid (dtl 175-179). Samas ei tõenda nimetatud

piletite olemasolu transpordikulude hädavajalikkust. Ka hageja ise on 26.08.2024

eelistungil märkinud, et kaugemaid sõite otseselt vaja ei ole (dtl 83; 00:26:19) Seega ei

pea kohus hageja poolt väljatoodud transpordikulusid põhjendatuks.

5.6 Hageja on välja toonud muud vältimatud püsikulutused (s.h juuksur, kindlustus,

hambaarst, majapidamistarbed, ettenägematud kulud, taskuraha) kokku summas 90 eurot

(kohus peab vajalikuks märkida, et muude kulude all on hageja iseenesest märkinud ka

prillide kulu, mille kohus on eelnevalt juba paigutanud tervishoiukulude alla ning seega

siin seda täiendavalt ei käsitle). Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on

võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu

hinnangul ei ole seega mõistlik suuri kulutusi võimaluste puudumisel teha. Iseenesest on

eluliselt usutav, et erinevaid majapidamistarbeid peres kasutatakse ning aeg-ajalt tuleb

teha ka suuremaid oste (nt pesumasin, telefon; dtl 98, 169, 170, 172-173). Samas

suuremaid oste ei tehta aga tavapäraselt iga aasta (tehtud kulu tuleb jagada mitme

aastaga) ja ka siinkohal saavad täisealised valida, kust mingeid tooteid osta ja millise

hinnaga. Taskuraha andmist ei saa pidada iseenesest ebavajalikuks, kuna hageja käib veel

koolis. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt juuksuri või hambaarsti külastamist

ega ka kindlustuse olemasolu (dtl 35-39). Kindlustuse suuruse osas puudusid ka kostjal

vastuväited (dtl 85; 00:37:11). Eeltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja eluliselt

usutavaks täiendavaks igakuiseks kuluks 50 eurot.

5.7 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud ja eluliselt

usutavad kokku 421,34 euro ulatuses. Nimetatust tuleb täiendavalt maha arvestada

peretoetus summas 80 eurot ja lasterikka pere toetusest 1/3, s.o 150 eurot. Seega jääksid

hageja kanda kulud 191,34 euro ulatuses.

6. Kohus asub seisukohale, et kuna hageja omandab keskharidust, siis ei saa ka eeldada, et

ta õppetöö kõrvalt tööle läheks. Käesoleval juhul ei nähtu ka hageja konto väljavõtetest,

et hageja omaks regulaarset sissetulekut. Samuti puudub hagejal vara, mille arvel ennast

ülal pidada. Hageja konto väljavõtetest nähtub, et seisuga 08.09.2024 oli ühel hageja

kontol hoiustatud 4,38 eurot ja teisel 806,98 eurot (dtl 106-117). Kohtu hinnangul ei piisa

hoiustatud summadest hageja enda ülalpidamiseks kuni kooli lõpuni. Seega on hagejal

õigus nõuda ülalpidamist oma vanematelt.

7. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses

kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme

sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus

määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka

tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud

seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel

arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei

kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille

kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11).

Kohus on selgitanud kostjale 26.08.2024 eelistungil, et kui kostja leiab, et ta ei ole

suuteline elatist tasuma, siis tuleb kostjal tõendada oma majanduslikku olukorda (dtl 88;

00:53:52). Kostja ei ole esitanud kohtule selgitusi ega tõendeid, et ta ei oleks

majanduslikult suuteline hagejale elatist tasuma. Kuna vanematel tuleb eelduslikult kanda

lapse igakuiseid kulusid võrdselt, siis on kostja osa kuludest 96 eurot (191,34/2). Kohus

ei pea vajalikuks nimetatut sendi täpsusega arvestada, kuna igakuiselt võivad hageja

kulud mõnevõrra erineda.

8. Kostja on esitanud menetluses vastuväiteid, et ta on oma ülalpidamiskohustust vahetult

täitnud, s.o tasunud teatud hageja kulude eest. Seega tuleb kohtul järgnevalt anda oma

hinnang sellele, kas ja kui suures ulatuses on kostja alates hagiavalduse esitamisest, s.o

alates 15.04.2024 kuni 13.11.2024 oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus selgitab, et

arvestab 13.11.2024 kuupäevaga seetõttu, et kuni selle kuupäevani on esitatud kostja

konto väljavõte kohtule ning teatud kulude tegemine kuni 13.11.2024 seega kontrollitav.

8.1 Kostja on enda vastuväidetes märkinud, et on tasunud kodulaenu, kodukindlustust ja

maamaksu seoses eluruumiga, milles elab hageja ning samuti on tal kulud olnud seoses

veemõõdusõlmega (dtl 125-130, 152, 200-201). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

tegemist Xxxx kaasomaniku O. P. kuludega (dtl 158-168) ning samuti nähtub kostja enda

esitatud konto väljavõtetest, et nimetatud kulud kantakse hageja emaga pooleks. Kohus

on seisukohal, et kuna mõlemad vanemad on kandnud eelnimetatud kulusid eluasemele

võrdses osas ja neid kulusid ei ole hageja igakuiste kulutuste hulka arvestanud, siis ei

vähenda eelpool nimetatud kulude kandmine hageja igakuise nõude suurust kostja vastu.

8.2 Kostja on märkinud, et tasub ka prügiveo, elektri ja vee eest. Samas nähtub kostja poolt

esitatud tõenditest, et kostja tasub nii vee, kui prügiarvetest 1/5 ehk üksnes enda osa (dtl

130-132, 203, 214-215, 225-232). Seega nimetatud maksetega kohus arvestada ei saa.

8.3 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud pool Telia Eesti arvetest kuni

novembrini 2024 (dtl 70, 214-215). Kohus on eelnevalt ära märkinud, et TV ja interneti

kulu igakuiselt on 38,37 eurot, mis teeb hageja osaks 7,67 eurot ning hageja igakuine

telefonikulu on 13,40 eurot. Seega on hageja nimetatud igakuised kulud kokku 21,07

eurot ning järelikult saab eeldada, et kostja on tasunud igakuiselt sellest pool, s.o ca 10,54

eurot. Seega on perioodil 15.04.2024 kuni 13.11.2024 kostja kandnud nimetatud kulusid

kokku 73,43 eurot (16 päeva aprillis 5,62 eurot, mai- oktoober 63,24 eurot ja 13 päeva

novembris 4,57 eurot), mille saab hageja nõudest maha arvestada.

8.4 Kostja on tõendanud, et on perioodil 15.04.2024 kuni 13.11.2024 kandnud hagejale üle

210 eurot (dtl 212). Nimetatud summa saab hageja nõudest maha arvestada.

8.5 Kostja on samuti välja toonud, et on ostnud ka küttepuid. Kohus märgib, et asja

lahendamise seisukohast ei oma tähtsust kostja esitatud tõendid, mis puudutavad 2022

aastal ostetud küttepuid ega ka 2024 aasta hinnapakkumist (dtl 136, 137). Kuna aga

hageja ise on kinnitanud, et arvestab maha kulu puudele summas 22,50 eurot (mai-juuli

2024 eest; hageja 07.10.2024 dokumendi p 15; dtl 156), siis saab kohus hageja nõudest

maha arvestada küttepuude kulu 22,50 euro ulatuses.

8.6 Kostja on esitanud ka oma konto väljavõtte perioodist 01.01.2024 kuni 13.11.2024

Selverile kantud kulude kohta (dtl 205-210). Kohus märgib, et nimetatu tõendab üksnes

asjaolu, et kostja on Selveris kulusid teinud, samas ei tõenda nimetatud väljavõtte, kellele

ja mida konkreetselt ostetud on. Seega nimetatud maksetega kohus ei arvesta.

8.7 Eeltoodust tulenevalt saab perioodil 15.04.2024 kuni 13.11.2024 lugeda

ülalpidamiskohustus kostja poolt täidetuks 305,93 euro ulatuses.

9. Hageja on palunud välja mõista elatise alates 15.04.2024 kuni hageja keskhariduse

omandamiseni.

Kohus asub seisukohale, et juulis 2024 ja augustis 2024 oleks olnud hagejal võimalus ise

sissetulekut teenida. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kuskile tööle kandideerinud ning

et talle oleks ära öeldud. Seega ei pea kohus põhjendatuks elatist nimetatud kuudel

arvestada. Samuti märgib kohus, et arvestades hageja pangakontol hoiustatud summaga

nimetatud perioodil (dtl 115-117), siis oli hageja võimeline ennast ka ise suvekuudel ülal

pidama. Kuna kohus on eelnevalt pidanud põhjendatuks elatise suuruseks 96 eurot, siis

perioodil 15.04.2024 kuni 30.06.2024 ning 01.09.2024 kuni 13.11.2024 oleks kostjal

tulnud kanda hagejale elatist kokku 476,80 euro ulatuses. Kohus on tuvastanud, et kostja

on täitnud oma ülalpidamiskohustust 305,93 euro ulatuses. Seega tuleb kostjal täiendavalt

tasuda elatist perioodi eest 15.04.2024 kuni 13.11.2024 summas 170,87 eurot ning alates

14.11.2024 tuleb kostjal tasuda hagejale elatist igakuiselt summas 96 eurot kuni hageja

keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem, kui hageja 21-aastaseks saamiseni.

10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 29.01.2024

kuni 14.04.2024 summas 359,27 eurot.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Kuigi hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks järjepidevalt elatist kostjalt

nõudnud (hageja poolt esitatud kiri järjepidevat elatise nõudmist ei tõenda, dtl 45), siis ei

tähenda see seda, et hageja oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda.

Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud

suuteline elatist nõutud ulatuses hagejale tasuma või et tagasiulatuva elatise

väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Arvestades, et kohus on

pidanud põhjendatuks elatise suuruseks igakuiselt 96 eurot, siis oleks tulnud kostjal

tasuda perioodil 29.01.2024 kuni 14.04.2024 elatist kokku summas 246,09 eurot. Hageja

on 07.10.2024 esitatud dokumendis välja toonud, et kostja on katnud nimetatud

ajavahemikul hagejaga seotud kulutusi 147 euro ulatuses (taskuraha 90 eurot, Telia

koduteenuse kulu 13,50 eurot; mobiili kulu 21 eurot, kulud küttepuudele 22,50 eurot; dtl

156). Nimetatu nähtub iseenesest ka kostja esitatud tõenditest (dtl 70, 212). Lisaks on aga

kostja kandnud hageja psühholoogi kulud 80 eurot, mida saab pidada

ülalpidamiskohustuse täitmiseks (dtl 72, 212). Seega on kostja kandnud hageja kulutusi

kokku 227 euro ulatuses, mille saab hageja nõudest maha arvestada ning hageja

põhjendatud nõude suuruseks jääb tagasiulatuva elatise osas jääb 26,57 eurot (246,09 –

227).

11. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 29.01.2024 kuni

14.04.2024 summas 26,57 eurot, elatis perioodi eest 15.04.2024 kuni 13.11.2024

summas 170,87 eurot ning alates 14.11.2024 igakuiselt summas 96 eurot kuni hageja

keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.

Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt hageja kontole iga jooksva kalendrikuu 1.

kuupäevaks selgitusega „elatis“. Juhul kui kostja on alates 14.11.2024 hagejale maksnud

elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

12. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist

suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 18.12.2024 kohtuotsus.