1-24-5449/38 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-24-5449

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2024, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-5449 (23233050870)

Kohtukoosseis

kohtunik Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

Jevgeni Barinov süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi,

üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Priit Tõnisson

Süüdistatav

Jevgeni Barinov

isikukood 38507153721; elukoht XXX , Vabariigi

kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; XXX; neli kehtivat

kriminaalkaristust, viimati:

-

Viru Maakohtu 30.12.2021 otsusega karistati isikut

muu hulgas KarS § 121 lg 2 p 3 alusel kokku 3-aastase

vangistusega, millest 2 kuud kuulus kohesele

ärakandmisele ning ülejäänud vangistus jäeti tingimisi

täitmisele pööramata 3 aasta ja 1 kuuse katseajaga

(30.12.2021-29.01.2025).

Tõkendit ei ole kohaldatud, oli kinnipeetud 22.10.2023-

24.10.2023.

Kaitsja

määratud korras Sergei Politšev

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas:

1. Tunnistada Jevgeni Barinov süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle

karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jevgeni Barinovi poolt eelvangistuses

1-24-5449

viibitud 3 (kolm) päeva, s.o alates 22.10.2023 kuni 24.10.2023. Kandmisele kuuluvaks

karistuseks on 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva

vangistust.

3. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu

30.12.2021 kohtuotsuse nr 1-21-8977 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2

(kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust, võrra ning mõista Jevgeni Barinovile

liitkaristuseks 4 (neli) aastat, 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva

vangistust.

4. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Jevgeni Barinovile kirjaliku teatisega, mis

ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

5. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Jevgeni Barinovi

vanglasse saabumise aeg.

6. Kui süüdimõistetu Jevgeni Barinov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust

kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Asitõendid:

–

DVD-R plaadid (2 tk) Häirekeskuse kõnesalvestise, vormikaamera salvestiste ja

kannatanu K.E-st tehtud fotodega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide

juurde.

Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jevgeni Barinovilt riigituludesse menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 tulenevalt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral summas 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel kaitsja Sergei Politšev tasu Jevgeni Barinovile riigi õigusabi osutamise

eest kohtueelses- ja kohtumenetluses summas 2208 (kaks tuhat kakssada kaheksa) eurot ja

6 senti ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kannatanule C.Z riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulu 1647 (üks tuhat kuussada nelikümmend seitse) eurot, s.o kokku 5085,06

eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Jevgeni Barinov hüvitama temalt väljamõistetud riigi

nõude menetluskulude näol kogusummas 5085 (viis tuhat kaheksakümmend viis) eurot ja

6 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99924700034586 ning selgitus „Jevgeni Barinov, 1-24-5449, kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru

Maakohtu kantseleis hiljemalt 18.12.2024.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul

1-24-5449

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib

apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15.

peatükis sätestatud korras.

Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes

menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult

menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 18.12.2024.

Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule viieteistkümne

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama.

SÜÜDISTUS

1. Jevgeni Barinovi süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt kehalise väärkohtlemise

eest karistatud Viru Maakohtu 30.12.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-21-8977, taas

22.10.2023 kella 23 paiku, viibides korteris aadressil XXX lõi konflikti käigus käega näkku XXX

K.E XXX C.Z-i , tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse punetava põse näol. Seejärel

tiris Jevgeni Barinov XXX K.E-d juustest ja lõi teda parema käega näo vasakule poolele. Sellega

tekitas Jevgeni Barinov K.E-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasaku silma piirkonda

tekkinud hematoomi näol.

Seega pani Jevgeni Barinov toime tervisekahjustusi ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise

lähisuhtes ja korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse

teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid

tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Jevgeni Barinovi süü talle etteheidetava kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud ning tegu on õigesti kvalifitseeritud.

Faktilised asjaolud

3.

23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud kõnet häirekeskusesse, on

tõendatud, et 22.10.2023 kell 23.06 helistas P B XXX häirekeskusesse ning teatas, et XXX on

ilmselt mingi kaklus, juba teist ööd. Korteris tülitsetakse sageli, viimane tüli kestab juba 2 päeva.

Sama asitõendi vaatlusprotollist, millega on vaadeldud patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestist

nähtub, et elanikud korterist XX avaldavad väljakutsele reageerinud politseinikele, et juba teist ööd

loobivad, kaklevad, karjuvad, lapsed tormavad. Samast asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et

korteris XX on näha politsei kohale jõudmisel naine, mees, alaealine noormees ja väike tüdruk.

Noormees räägib politseinikele, et mees lõi teda, lisaks räägib noormees, et mees haaras XXX

juustest ja lõi XXX. Rinnakaamera salvestiselt on näha, et meesterahvas - Jevgeni Barinov on

silmnähtavalt ärritunud, sõimab naist, vaatlusprotokollis on välja toodud ebatsensuursed väljendid

(KoTo, tõendite köide tl 1-12). Arvestades, et korteris XX toimunu pälvis naabrite tähelepanu ja

veel sellisel määral, et naabrid pidasid vajalikuks politsei väljakutsumist, siis kohus leiab, et

puudub vaidlus selles, et 22.10.2023 kella 23 paiku toimus korteris aadressil XXX perekondlik

tüli. Kohtu hinnangul on aga käesoleva asja peamine vaidluspunkt selles, milline täpselt oli tüli

1-24-5449

iseloom ning kas tüli käigus kasutati füüsilist vägivalda. Selleks, et nendele küsimustele vastata, on

vaja esmalt peatuda isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusel.

4. Nii kaitsja kui ka prokurör on tõstatanud küsimuse isikuliste tõendiallikate

usaldusväärsusest ning jõudnud kardinaalselt erinevatele seisukohtadele. Nii on kaitsja leidnud, et

tuleks tugineda süüdistatava ning kannatanu K.E ütlustele ning prokurör on leidnud, et

usaldusväärsed on kannatanu C.Z-i ning tunnistaja R.N ütlused.

5. Kohtupraktikas on väljakujunenud põhimõtted, mille kohaselt isikulise tõendiallika

usaldusväärsus seostub näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste

detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise

asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste

andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle

kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Tähelepanu tuleb

pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on

erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17,

p 8) Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud

ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud

ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt

ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast

vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või

tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. (vt RKKKo 3-1-1-131-13, p-d 11–

12).

6. Prokuröri taotlusel on kohtuistungil avaldatud kannatanu K.E kohtueelses menetluses

antud ütlused seoses vastuolude esinemisega. Nimelt andis K.E kohtuistungil ütlusi, mille

kohaselt kannatanu istus diivanil ja tiris J. Barinovi jopest, et takistada J. Barinovi lastetuppa

minemast. J. Barinov vehkis ja tabas kannatanut käega oimupiirkonda. Prokuröri poolt avaldatud

kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt kannatanu proovis püsti seista, kuid tol ajal Jevgeni

lõi kannatanut peopesaga näkku selleks, et kannatanu ei saaks püsti seista. Vastuolu osas selgitas

kannatanu istungil, et ei mäleta mitte midagi sellist. Lisaks on avaldatud kannatanu kohtueelses

menetluses antud ütlused, mille kohaselt Jevgeni haaras kannatanul juustest ja paiskas voodi peale

ja siis lõi kannatanule käega vastu nägu. Kohtuistungil antud ütlustes on kannatanu kirjeldanud

juhtunut, et J. Barinov viis kannatanu lastetoast välja ja pani istuma. Algul tõmbas juustest ja

hiljem õlgadest hoides pani diivani peale istuma. Kannatanu selgitas istungil, et võibolla

kohtueelses menetluses selgitas ta juhtunut kiirendatud tempos, kuid nüüd kirjeldab detailsemalt.

7. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanu mälu on aasta tagasi toimunud

sündmuse detailide osas paranenud. Kõrvutades kannatanu kohtuistungil antud ütluseid tema

kohtueelses menetluses antud avaldatud ütlustega on ilmselge, et kannatanu versioon juhtunu osas

on oluliselt muutunud. Kui kohtueelses menetluses on kannatanu rääkinud löömisest ja löögist

näkku, mis anti eesmärgiga takistada kannatanul püsti seismast, siis kohtuistungil antud ütlustes on

löögist saanud kogemata käetabamus. Kohus leiab, et ei ole kuidagi võimalik segamini ajada lööki

näkku püsti tõusmise takistamiseks ning kogemata käetabamust. Seejuures juhib kohus

tähelepanu, et ka kohtuistungil on kannatanu versioon tema löömise asjaolude osas varieerunud.

Esmalt on kannatanu andnud ütlusi, et J. Barinov jõuliselt pani ta istuma diivani peale ja ta lihtsalt

ise lõi ennast diivani vastu küünarnukiga. Seejärel andnud ütlusi, et ta lõi end vastu Jevgeni

küünarnukki. Kohus on seisukohal, et kannatanu K.E on asunud võrreldes algsete kohtueelses

menetluses antud ütlustega J. Barinovi tegevust tema suhtes pisendama. Praktikas ei ole selline

käitumine lähisuhtevägivalla asjades üldse mitte harv. Inimlikult on arusaadav, et K.E , kes on J.

Barinoviga koos elanud, ei soovi kunagi temale lähedaseks olnud isikule probleeme. Teisalt võib

kannatanu ütlusi mõjutada ka asjaolu, et J. Barinov on asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vahetult

pärast sündmust öelnud:“ Raisk, sa veel vastutad selle eest.“ (KoTo, tõendite köide tl 1-12). Mis

1-24-5449

iganes põhjus ütluste muutumiseks ka poleks, on kohus seisukohal, et kannatanu K.E on

asjaolude osas, kuidas ta löögi näkku sai, andnud diametraalselt erinevaid ütluseid. Samas

langevad kannatanu ütlused sündmuste üldise kulu kirjeldamisel suuresti kokku teiste kogutud

tõenditega, mistõttu kohus leiab et usaldada saab neid kannatanu ütlusi, mis on olnud järjepidevad

ning kokkulangevad teiste tõenditega. Kannatanu ütlused tema löömise toimumise täpsete

asjaolude osas loeb kohus ebausaldusväärseteks ning arvab selles osas tema ütlused

tõendikogumist välja.

8. Kaitsja taotlusel on kohtuistungil seoses vastuoludega avaldatud kahel korral ka kannatanu

C.Z-i ütlused. Esmalt juhul kui kannatanu andis ütlusi samal hommikul toimunud tüli põhjuste

kohta. Nimelt vastuseks kaitsja küsimusele: kas võis olla selline teema, et Jevgeni selgitas teie

XXX, et ta kasvatab teid valesti, vastas kannatanu, et kahtleb selles. Istungil avaldatud ütluste

kohaselt vastas kannatanu uurija küsimusele selliselt: "Jevgeni karjus XXX peale heites talle ette,

et ta kasvatab meid, s.o oma lapsi valesti". Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist vastuoluga

kannatanu ütlustes. Nagu ka kannatanu ise selgitas, siis ta vastas kaitsjale, et kahtleb, mitte ei

eitanud, et selline teema võinuks vaidluse all olla. Teisalt avaldati kannatanu ütlused juhul, kui

kannatanu andis ütlusi, millise käega Jevgeni Barinov teda lõi. Kohtuistungil on kannatanu öelnud,

et löök oli parema käega, kohtueelses menetluses andis ütlusi, et vasaku käega. Vastuolu osas

selgitas kannatanu, et ta täpsemalt ei mäleta ja võib öelda, et ta on oletanud, et ehk J. Barinov lõi

parema käega, sest ta teab kindlalt, et J. Barinov on paremakäeline. Kohtu hinnangul ei ole

vastuolu selles, millise käega löök toimus, nii suure kaaluga, et seetõttu lugeda kannatanu ütlused

juhtunu ning löömise toimumise osas tervikuna ebausaldusväärseteks. Kohus peab täiesti

mõistetavaks kannatanu selgitust, et ta ei mäleta täpsemalt kumma käega löök toimus. Parema ja

vasaku käe segi ajamine stressiolukorras, mida löök näkku kahtlemata tekitab, on eluliselt usutav.

9. Kohus arvestab sellega, et kannatanu C.Z-i näol on tegemist alaealise kannatanuga.

Kohtuistungil ütluseid andes oli kannatanu 16-aastane ning ta on ütlusi andes kinnitanud, et tal on

mäluga probleeme olnud, koolis on talle öeldud, et ta on hajameelne. Arvestades, et kannatanu

andis kohtuistungil ütluseid veidi enam kui aasta tagasi toimunud sündmuse osas, leiab kohus, et

C.Z-i mälupilt toimunu osas ei saagi olla ülemäära detailne. Üldteada on asjaolu, et inimeste mälu

on erinev ning mida rohkem on sündmusest aega möödunud, seda halvemini on meeles sündmuse

detailid. Kannatanu ütlustest nähtub, et korteris toimunud vaidluse käigus viibiti erinevates tubades

ning kahtlemata oli juhtunu kannatanu jaoks ka selliseks üleelamiseks, mis mõjutas tema

emotsionaalset seisundit. Seega leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, et kannatanu C.Z ei ole

kohtuistungil mäletanud, mis hetkel vaidluse käigus täpselt leidis aset tema löömine ning millises

toas, ei muuda kannatanu ütlusi löömise toimumise osas ebausaldusväärseteks.

10. Kohus leiab erinevalt kaitsjast ja süüdistatavast, et C.Z-il ei olnud põhjust süüdistatava

peale valetamiseks. K.E , J. Barinovi ning ka C.Z-i ütlustest nähtub üheselt, mistõttu kohtul ei

ole põhjust selles osas nende ütluste usaldusväärsuses kahelda, et 22.10.2023 õhtul toimunud tüli

ajaks oli juba tehtud otsus, et Jevgeni Barinov lahkub kannatanute korterist. Seega ei olnud

kannatanul C.Z-il põhjust asuda J. Barinovi täiendavalt süüstama selleks, et süüdistatava suhe oma

XXX lõpetada. Seda enam ei olnud põhjust J. Barinovi alusetuks süüstamiseks kohtuistungil, kui

J. Barinovi ning K.E kooselu oli lõppenud ning J. Barinov ei osale enam C.Z-i elus ning tema

kasvatamises. Kohus rõhutab sedagi, et politseid kannatanute korterisse ei kutsunud kannatanu C.Z

, vaid politsei kutsusid korteris toimunud karjumise pärast naabrid.

11. Kohus on seisukohal, et samal põhjusel ei olnud valetamiseks alust ka tunnistaja R.N-il .

Tunnistaja R.N oli kohtus ütlusi andes 11-aastane ning sündmuse toimumise ajal 10-aastane.

Ilmselgelt mõjutab tema vanus sündmuste tajumist ning tema mälupilt aasta tagasi toimunud

sündmuse osas võibki olla hägune. Kohus on siiski seisukohal, et ka 10-aastane laps on võimeline

aru saama kui kedagi on löödud ja juustest sikutatud ning suuteline tõeselt edasi andma üldpilti

toimunust. Asjaolu, et laps ei suuda mäletada aasta pärast juhtunut kõiki detaile, ei muuda veel

tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Vastupidi kohtu hinnangul oleks enam kui kummaline, kui 11-

1-24-5449

aastane tunnistaja oleks aasta tagust sündmust suutnud üksikasjalikult kirjeldada. Eelnevast

tulenevalt leiab kohus, et kannatanu C.Z-i ning tunnistaja R.N ütlustele on võimalik tugineda

ning neid tuleb hinnata koostoimes teiste tõenditega.

12. Puutuvalt süüdistatava ütluste usaldusväärsusega märgib kohus, et J. Barinovil oli motiiv

anda end õigustavaid ütlusi. J. Barinov on varem kriminaalkorras karistatud, seejuures viibis ta

22.10.2023 sündmuse ajal Viru Maakohtu 30.12.2021 kohtuotsusega nr 1-21-8977 määratud

katseajal. Nagu ka J. Barinov ise korduvalt on rõhutanud, siis uue kuriteo eest süüdi mõistmine

tooks talle kaasa vangistuse, mida ta ei soovi. Seega tuleb J. Barinovi ütlusi hinnates arvestada, et

tal oli huvi anda ennast õigustavaid ütlusi. Sellele viitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et

kohtuistungil on J. Barinov asunud rääkima asjaoludest, millest ta varasema menetluse käigus

rääkinud ei ole (K.E käest lahti rebimine). Seda, et J. Barinovile on omane selgitada asju talle

sobivalt, näitab kohtu arvamusel ka see, et 23.10.2023 indikaatorvahendi kasutamise protokollile,

millega on J. Barinovil tuvastatud joove 0,1 mg/l, on J. Barinov omakäeliselt kirjutanud et tarvitas

piiritusepõhist korvalooli. (KoTo, tõendite köide

tl 13-15). 23.10.2023 asitõendi

vaatlusprotokollist nähtub, et J. Barinov selgitab indikaatorvahendi näitu sellega, et võttis ainult

lonksu õlut. (KoTo, tõendite köide tl 1-12).

13. Kõrvutades J. Barinovi ütlusi teiste kogutud tõenditega nähtub, et peamine vastuolu seisneb

selles, et süüdistatava ütluste kohaselt ta kedagi löönud ei ole. Siinkohal leiab kohus, et lisaks

eelmises punktis märgitule ei saa arvestamata jätta J. Barinovi käitumist vahetult pärast sündmust.

23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokoll ning rinnakaamera salvestis kinnitavad, et J. Barinov oli

ärritunud, lubas lapsed lastekodusse saata, sõimas K.E-d ebatsensuursete sõnadega ja ütles, et ta

veel vastutab selle eest. Seega on ka eluliselt usutav, et ärritunud ja oma emotsioone vaos mitte

hoidev J. Barinov käitus kannatanutega süüdistuses märgitud viisil. Eeltoodust lähtuvalt kohus

leiab, et usaldada saab vaid neid süüdistatava ütlusi, mis on kooskõlas teiste tõenditega.

14. Hinnates kogutud tõendeid kogumis, kohus loeb tõendatuks, et 22.10.2023 kella 23 paiku

korteris aadressil XXX perekondliku tüli käigus kasutati füüsilist vägivalda. Kannatanute C.Z-i ja

K.E ning süüdistatava J. Barinovi ütlustest tuleneb üheselt, et 22.10.2023 kui kannatanud koju

jõudsid, tõmbas J. Barinov K.E korterisse ning nende vahel algas vaidlus, mis läks üle

karjumiseks. Kohus loeb tuginevalt kannatanu C.Z-i , tunnistajate R.N ja E.Y ütlustele ning

23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollile tõendatuks, et korteris toimunud tüli käigus Jevgeni

Barinov lõi C.Z-i käega näkku. Kannatanu C.Z-i ütlustega on tõendatud, et ta tundis löögist

valu. Tunnistaja E.Y ütlustega on tõendatud, et löögi tagajärjel oli kannatanu näol punetus.

15. Nimelt nähtub kannatanu C.Z-i ütlustest, et õhtul XXX (K.E ) koju jõudes oli kodus

Jevgeni Barinov. Jevgeni Barinov tõmbas XXX korterisse, oli tige ja karjus ning nad XXX

vaidlesid. Räägiti laste kasvatamisest ning kannatanu C.Z sekkus vaidlusesse. Mingi hetk palus

XXX õel R.N-il minna naabrite juurde politseid välja kutsuma, kuid Jevgeni Barinov haaras

tüdrukust kinni ja kannatanu C.Z lükkas Jevgeni Barinovi eemale. Jevgeni Barinov lükkas

kannatanut ning mitmel korral tõstis käe löögiks. Kannatanu ütluste kohaselt oli enne Jevgeni

Barinov teda löönud, kuid ta ei mäleta, mis ajal ja kus. Jevgeni Barinov lõi teda rusikaga vastu

põske, löök oli nõrk, kuid ta tundis sellest valu.

16.

23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollist ning videosalvestisest nähtub, et kannatanu C.Z

on korterisse väljakutsele tulnud politseinikele kirjeldanud juhtunut sarnaselt oma kohtus antud

ütlustega. Nimelt on asitõendi vaatlusprotokolliga tuvastatud, et kannatanu C.Z teatab

politseinikele, et J. Barinov lõi teda. C.Z kirjeldab, kuidas nad XXX õhtul koju tulid, J. Barinov

lükkas XXX korterisse, vehkis kätega tema (C.Z-i ) suunas, lõi teda, vehkis kätega tema suunas,

siis vehkis XXX suunas, siis haaras XXX juustest ja lõi XXX kuhugi. Löögist tundis kannatanu

C.Z valu. Seejuures näitab kannatanu politseinikele ka oma põske, millel on punetus. (KoTo,

tõendite köide tl 1-12).

17. Tunnistaja E.Y ütlustega on tõendatud, et 22.10.2023 käis tunnistaja ja tema

patrullpaariline E O väljakutsel aadressil XXX. Väljakutse sisuks oli peretüli. Korteris tol hetkel

1-24-5449

viibisid viis isikut Jevgeni, K.E, A ja veel 2 last. Jevgeni oli ärritunud ja tõstis häält. Kannatanu

C.Z avaldas, et J. Barinov lõi teda. Tunnistaja ütluste kohaselt selgitas A , et juba hommikul

Jevgeni ja K.E tülitsesid omavahel, õhtul tuli kannatanu koos K.E-ga koju ning tema toas lõi

Jevgeni A rusikaga näkku. A tundis valu, kuid löök oli nõrk. Tunnistaja E.Y ütlustega on ka

tõendatud, et löögi tagajärjel oli kannatanu näol punetus.

18. Kohus leiab, et tunnistaja E.Y ütlused on tõendiks mitte ainult osas, milles tunnistaja

kirjeldab väljakutse põhjust, väljakutsele saabumisel korteris viibivaid isikuid, nende käitumist

ning neil esinenud vigastusi, vaid ka osas, mis puudutab korteris kannatanult kuuldut. KrMS § 66

lg 21 p 2 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud

teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt

isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli

rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. 23.10.2023

asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et väljakutse tehti häirekeskusele kell 23.06,

politseinikud jõudsid kortermajja kell 23.13. (KoTo, tõendite köide tl 1-12). Seega jõudis

tunnistaja E.Y sündmuskohale vahetult pärast juhtunut ning nii tunnistaja ütlustest kui ka

videosalvestuselt nähtub, et kannatanu C.Z oli emotsionaalne ning veel toimunu mõju all. Kohus

on varasemalt ka leidnud, et kannatanul C.Z-il ei olnud põhjust J. Barinovi peale valetamiseks,

mistõttu puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde.

19. Tunnistaja R.N ütlused riimuvad eelnevate tõenditega ning kuigi tunnistaja ütluste

kohaselt toimus venna (C.Z ) löömine koridoris, on muus osas tunnistaja kirjeldanud juhtunut

sarnaselt oma vennaga. Tunnistaja R.N ütluste kohaselt XXX (K.E ) tuli sõimama Ženjaga (J.

Barinov), hiljem läksid koridori. XXX palus tal naabrite juurde minna ja kutsuda politsei. Jevgeni

lükkas teda vastu seina siis kui ta läks politseid kutsuma. Politsei oli vaja kutsuda, sest Ženja lõi

XXX. Ženja lõi ka venda.

20. Kannatanu K.E ütluste kohaselt ta ei näinud, et J. Barinov oleks C.Z-i löönud. Samas

nähtub kannatanu ütlustest seegi, et J. Barinov viibis mingi aja koos C.Z-iga lastetoas, nad

tülitsesid, uks oli praokil ja Jevgeni žestikuleeris kätega. Seega ei saanudki kannatanu K.E näha

toast tervikpilti ning see, et ta löömist ei näinud, ei kummuta muid tõendid.

21. Süüdistatava ütluste kohaselt ta kannatanut ei löönud. Arvestades, et süüdistatava ütlused

selles osas lahknevad muust tõendikogumist ning arvestades juba varem kohtu välja toodut

süüdistatava ütluste usaldusväärsuse osas, siis kohus leiab, et süüdistatava ütlused osas, et ta

kannatanut ei löönud, ei ole usaldusväärsed ja on ümberlükatud kannatanu C.Z-i ning tunnistajate

R.N ja E.Y ütlusega.

22. Kohus loeb tuginevalt kannatanu K.E ning kannatanu C.Z-i ütlustele tõendatuks, et J.

Barinov haaras K.E-l juustest. Kannatanu K.E ütlustega on tõendatud, et ta tundis juustest

haaramisest valu. Kannatanu K.E ütlustest tuleneb, et enne 22.10.2023 juhtunut oli ta J.

Barinoviga riidu läinud ja öelnud, et J. Barinov enam tema juurde ei tuleks. Neil olid konfliktid

laste kasvatamise osas. Õhtul tuli ta koos C.Z ja noorima tütrega koju ning Jevgeni oli kodus ning

nad hakkasid vaidlema. Jevgeni läks C.Z-iga teise tuppa ning kannatanu läks Jevgenit ära kutsuma.

Jevgeni viis kannatanu toast välja ja pani diivani peale istuma. Toast välja viies haaras Jevgeni

kannatanul juustest ning kannatanu tundis sellest valu.

23. Kannatanu C.Z-i ütlustest nähtub, et vaidluses XXX ja Jevgeni vahel Jevgeni läks kurjaks

ja haaras emal juustest kinni. Sarnaselt on C.Z juhtunud kirjeldanud ka 23.10.2023

vaatlusprotokolli kohaselt.

24. Süüdistatava J. Barinovi ütluste kohaselt 22.10.2023 hommikul oli neil K.E-ga laste pärast

tüli. Päeval K.E helistas, et J. Barinov enam koju ei tuleks. Õhtul läks J. Barinov korterisse asju

pakkima, K.E-d ei olnud. Kui K.E koju jõudis, siis jäi ta uksel seisma ja hakkas valjult rääkima

ning J. Barinov tõmbas ta korterisse. Nad jäid elutuppa K.E-ga vaidlema, karjusid teineteise peale,

siis C.Z hakkas karjuma tema peale. J. Barinov nägi, kuidas N läks kööki ja väljus sealt noaga. J.

Barinov võttis noa ära ja viskas kööki tagasi. J. Barinov sisenes väikesesse tuppa, et C.Z-iga

1-24-5449

rääkida, K.E tõmbas ta tagasi. J. Barinov proovis end lahti rebida. K.E-d meelega ei ole ta juustest

haaranud, võib-olla siis, kui ta pani K.E istuma voodi peale, kuna tal olid juuksed vabalt mitte

kinni, siis võib-olla juhuslikult need juuksed said kuidagi käe alla. Seega kuigi süüdistatav ei ole

tunnistanud meelega juustest haaramist, on ta möönnud, et kannatanu juuksed võisid kuidagi tema

käe alla sattuda.

25. Kohus loeb tuginevalt tunnistaja R.N ja tunnistaja E.Y ütlustele tõendatuks, et J. Barinov

lõi K.E-d käega näkku. Tunnistaja R.N ütlused kinnitavad, et oli vaja kutsuda politsei, sest Ženja

(J. Barinov) lõi XXX. XXX löömine toimus elutoas. Ženja lõi XXX käega näkku. Tunnistaja on

kinnitanud, et nägi ise, kuidas J. Barinov XXX lõi.

26. Kaitsja on seisukohal, et tunnistaja R.N ei saanud oma XXX löömist näha, sest kannatanu

ütluste kohaselt oli lastetoa uks kinni. Kannatanu K.E ütluste kohaselt tõepoolest viis J. Barinov

kannatanu lastetoast välja ning pani ukse kinni. Samas kinnitavad kõik asjas kogutud tõendid, et

tülitsemine K.E ning J. Barinovi vahel jätkus pärast lastetoast väljumist, seejuures järgnes löömine

elutoas just lastetoast välja viimisele. Seega kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kannatanu

suutis J. Barinoviga tülitsemisel ja ajal kui J. Barinov teda lõi, pidevalt veenduda, kas lastetoa uks

on kinni või mitte. Tunnistaja R.N on ka oma ütlustes selgitanud, et nägi löömist kui tuli

magamistoast elutuppa vaatama, miks riieldakse.

27. Tunnistaja E.Y ütluste kohaselt väljakutsel aadressil XXX selgitas K.E, et Jevgeni lõi teda

näo vasakusse piirkonda oma parema käe käelabaga. Lisaks selgitas tunnistaja ütluste kohaselt

K.E, et tema tuli oma poja A tagasi koju ja korteri ukse taga teda ootas juba Jevgeni, võttis teda

jopest kinni ning tiris korterisse ja hakkas tema peale karjuma. Kohus leiab, et ka kannatanu K.E-lt

kuuldu osas on tunnistaja E.Y ütlused tõendiks. Nagu varem mainitud, siis jõudis tunnistaja E.Y

sündmuskohale vahetult pärast juhtunu. Videosalvestuselt võib järeldada, et kannatanu K.E oli

sarnaselt oma pojaga veel tajutu mõju all kui kohale saabunud politseinikele asjaolusid selgitas.

Samas on kohus lugenud osa K.E ütlustest ebausaldusväärseteks, mistõttu tekib küsimus, kas

kannatanu võis juba vahetult peale juhtunut tõde moonutada. Kohus leiab siiski, et asjaolude osas,

mis kannatanu tunnistajale vahetult pärast juhtunut avaldas (kannatanu korterise tõmbamine ning

löömise toimumise fakt) ei ole alust arvata, et kannatanu tõde moonutas, sest selles osas on

kannatanu ütlused olnud järjepidevad.

28. Süüdistatava J. Barinovi ütluste kohaselt ta ei teinud midagi, et K.E-d lüüa. Samas on J.

Barinov möönnud, et võimalik kui kannatanu hoidis teda jopest, et takistada lastetuppa minemast,

siis lahti rebimise käigus sai kannatanu tabamuse.

29. K.E ütlusega on tõendatud, et ta tundis löögist valu. Kuigi kannatanu on oma löömise

toimumise täpsete asjaolude osas andnud diametraalselt erinevaid ütluseid on kannatanu ütlused

olnud järjepidevad osas, et pärast kokkupuudet kannatanu näo ja J. Barinovi käe vahel tundis ta

valu. Seega leiab kohus, et kannatanu ütlusi valu tundmise osas saab pidada usaldusväärseteks.

30. Sarnaselt leiab kohus, et usaldada saab kannatanu ütlusi ka osas, et löögist tekkis

kannatanule vigastus, sest see on kooskõlas tunnistaja E.Y ütlustega ning fotodega kannatanust.

Kannatanu K.E ütluste kohaselt tekkis vigastus silma juures J. Barinovi tegevuse tulemusena.

Enne tal vigastust ei olnud. Tunnistaja E.Y ütlustega on tõendatud, et löögi tagajärjel oli

kannatanu näol punetus. 23.10.2023 fotodega kannatanust (KoTo, tõendite köide tl 44-45) on

tõendatud, et kannatanu vasaku silma juures on hematoom. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et

süüdistatava ütlused, et kannatanul oli hematoom juba enne, on ümberlükatud.

31. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et J. Barinovile etteheidetav tegu ehk 22.10.2023 kella 23 paiku

korteris aadressil XXX C.Z-i löömine, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse punetava

põse näol ning oma elukaaslase K.E-d juustest tirimine ja näkku löömine, tekitades füüsilist valu

ja tervisekahjustuse vasaku silma piirkonda tekkinud hematoomi näol, on täielikult tõendatud.

Kuriteo koosseisupärasus (objektiivsed tunnused)

32. Jevgeni Barinovile on süüdistus esitatud KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi, s.o kehalises

1-24-5449

väärkohtlemises lähisuhtes, korduvalt. KarS § 121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset

tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Nii tervisekahjustus kui ka

valu on KarS § 121 lg 1 normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib

Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise

kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja

kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või

muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise

või muu teguri toimel. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all

peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse

kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille

ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt RKKKo 12.11.2019, 1-18-

7833, p 22). Seega on hematoomid ja punetused käsitatavad kehavigastusena KarS § 121

tähenduses, sest nahakoe anatoomiline terviklikkus on füüsilise mõjutamise teel häirunud.

Tunnistaja E.Y ütlustega on tõendatud, et J. Barinovi löökide tagajärjel oli kannatanu C.Z-i näol

punetus ning kannatanu K.E näol punetus. 23.10.2023 fotodega kannatanust on tõendatud, et

kannatanu K.E vasaku silma juures on hematoom.

33. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine,

hammustamine juustest kiskumine (vt RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja,

mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Kannatanu

C.Z on andnud ütlusi, et löök oli nõrk, kuid ta tundis sellest valu. Arvestades, et löök oli

sooritatud kannatanule näkku ning pärast lööki tuvastati lisaks punetus, siis puudub kohtul alus

kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule

kõrvalseisjale. Sarnaselt sai löögi näkku kannatanu K.E , kellel tuvastati näol hematoom, mistõttu

pole alust kahelda valu tundmises ka K.E puhul. J. P -C.Z-i on oma ütlustes ka kinnitanud, et

tundis löögist valu. Samamoodi on keskmise mõistliku kõrvalseisja seisukohast reaalne ka valu

tekkimine juustest haaramisel. Ka juustest haaramise puhul tuleneb kannatanu ütlustest, et ta tundis

valu.

34. Seega leiab kohus, et 22.10.2023 C.Z-ile valu ja põsele punetuse ning 22.10.2023 K.E-le

valu ja vasaku silma piirkonda hematoomi tekitanud kehalise väärkohtlemisega on täidetud

objektiivne teokoosseis KarS § 121 järgi.

35. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides. KarS § 121 lg 2

p 2 sätestab vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjast nähtub, et KarS § 121 kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema

inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas

suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus,

emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted (554

SE, Riigikogu XII koosseis). Tähtis on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati

ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja

enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele

toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet (vt

RKKKo 09.03.2020, 1-19-3377, p 9,10). J. Barinov ning K.E elasid 22.10.2023 koos kui

elukaaslased. Neil ei olnud küll ühiseid lapsi, kuid koos nendega elasid K.E lapsed ning J. Barinov

osales nende kasvatamises. Tüli 22.10.2023 sai alguse justnimelt laste kasvatamisest tulenevatest

erimeelsustest. Seega vastab J. Barinovi käitumine KarS § 121 lg 2 p 2 objektiivsetele tunnustele.

36. KarS § 121 lg 2 p 3 eeldab, et tegu on toime pandud korduvalt. Pole oluline, kas isik on

kehalise väärkohtlemise eest varasemalt süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud

(juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei

1-24-5449

ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv), (vt

RKKKo 14.05.2020, 1-19-5146, p 8). Esmalt märgib kohus, et J. Barinov on kehalise

väärkohtlemise toime pannud kahe kannatanu suhtes, C.Z-i löömine ning K.E juustest haaramine

ja löömine. Seega on tuvastatud faktiline retsidiiv. Lisaks Jevgeni Barinov on Viru Maakohtu

30.12.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-21-8977 süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 3 kuriteo

toimepanemises (KoTo, tõendite köide tl 22-26). Seega on J. Barinov ka varem toime pannud

kehalise väärkohtlemise ning tuvastatud on ka juriidiline retsidiiv. J. Barinovi käitumine vastab

KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivsetele tunnustele.

Subjektiivne koosseis

37. KarS § 121 süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse

tahtlusega. Kohus leiab, et J. Barinov tegutses kannatanu C.Z-i näkku lüües otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J. Barinov on varem

korduvalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud, seejuures nähtub 30.12.2021 kohtuotsusest, et J.

Barinov on ka varem teist isikut rusikaga näkku löönud ning siis kaasnesid tema tegevuse

tagajärjena füüsiline valu ning turse ja punetus. (KoTo, tõendite köide tl 22-26). Seega J.

Barinovil ei olnud mitte ainult teoreetilisi üldteadmisi, milliseid tagajärgi võib löök näkku kaasa

tuua, vaid ka vahetu varasem kogemus. Kohus on varasemalt tuvastanud, et J. Barinov lõi

kannatanut konflikti käigus ning kuigi kannatanu C.Z-i ütluste kohaselt oli rusikalöök näkku nõrk,

siis on üldteada, et näopiirkond on õrn ning sellele piirkonnale suunatud füüsiline jõud põhjustab

intensiivsemat valu ja tekitab kergemini vigastusi. Seega J. Barinovi käitumine oli tahtlik, ta oli

teadlik, et löök näkku põhjustab kannatanule valu ja ta vähemalt möönis tervisekahjustuse

tekkimist.

38. Kohus leiab, et kannatanu K.E löömisel ja juustest haaramisel tegutses J. Barinov kaudse

tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. J. Barinovi ütluste kohaselt ei ole ta

meelega kannatanu juustest haaranud ning kannatanu lahtised juuksed võisid tema käe alla sattuda,

kui ta kannatanu voodile istuma pani. Nii kannatanu K.E kui ka kannatanu C.Z on kirjeldanud, et

J. Barinov justnimelt haaras kannatanu K.E juustest. Seejuures on C.Z oma ütluses lisanud, et J.

Barinov sai eelnevalt K.E peale kurjaks, millele järgnes juustest haaramine. Seega leiab kohus, et

süüdistatava ütlused, et ta ei ole meelega kannatanut juustest haaranud, on ümber lükatud. Kohus

leiab sedagi, et isegi juhul kui jaatada süüdistatava versiooni, et kannatanu juuksed jäid tema käe

alla kogemata, siis on arusaadav, et samaaegselt isikut jõuga istuma suunates ja käsi juustes hoides

võib selline tegevus tekitada isikule valu. Kannatanu K.E löömise osas on kohus kannatanu

ütlused tõendikogumist välja jätnud osas, kus kannatanu on kirjeldanud löömise toimumise täpseid

asjaolusid. J. Barinov on löömist eitanud, aga möönnud, et võimalik, et kui kannatanu hoidis teda

jopest, et takistada lastetuppa minemast, siis lahti rebimise käigus sai kannatanu tabamuse.

Tunnistaja R.N ütluste kohaselt lõi J. Barinov XXX käega näkku. Nagu kohus varem on

märkinud, siis kohtu hinnangul on võimeline tunnistaja vahet tegema löögil ja kogemata

tabamusel. Tunnistaja E.Y ütluste kohaselt selgitas kannatanu K.E , et Jevgeni lõi teda näo

vasakusse piirkonda oma parema käe käelabaga. Ka tunnistaja C.Z-i ütluste kohaselt vehkis J.

Barinov XXX suunas mitmel korral kätega ja ähvardas löömisega, mistõttu leiab kohus, et J.

Barinovi ütlused, et löök toimus kogemata, on ümber lükatud. Lisaks on kohus seisukohal, et isegi

juhul kui jaatada J. Barinovi versiooni sellest, et ta soovis end kannatanust lahti rebida, siis kätega

vehkides oli ta teadlik kannatanu asukohast ning kannatanu suunas vehkides sai aru, et võib

kannatanut tabada ja valu ning kehavigastusi tekitada. Kokkuvõttes J. Barinov täitis KarS § 121 lg

2 p 2,3 subjektiivse koosseisu tunnused.

1-24-5449

Õigusvastasus ja süü

39. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud.

Karistus

40. Kuna kohus mõistab J. Barinovi süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi, tuleb mõista ka

karistus. Riiklik süüdistaja taotles J. Barinovi süüdi mõistmist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning

karistamist 2 aastase pikkuse vangistusega. Seadusandja on KarS § 121 lg-s 2 sätestatud kuriteo

toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse

41. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav

toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest

andmetest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

42. Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb

lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes

olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate

katsete käigus end ammendanud. Nimetatud põhimõte baseerub KarS § 56 lg-le 2. Seega kujundab

kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on

võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates J. Barinovi

varasemat käitumist, on vastus sellele küsimusele eitav.

43. J. Barinovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta korduvalt

kriminaalkorras karistatud isikuks. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule

mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus

seisukohale, et olukorras, kus J. Barinov on varasemalt karistatud käesoleva süüdistusega

samalaadse süüteo toimepanemise eest, sh on ta käesolevas asjas süüks pandavad teod toime

pannud kehtival katseajal, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad

konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on seisukohal, et taolise

käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest

üksnes vangistusega ning kergemaliigiline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.

44. KarS § 121 lg 2 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 2 aasta ja 6 kuu pikkune

vangistus. Hinnates J. Barinovi teosüüd leiab kohus, et J. Barinovi kasutatud vägivald ei olnud

intensiivne. J. Barinov lõi kannatanut C.Z-i ühel korral näkku ning löök oli nõrk, selle tagajärjeks

oli valu ning punetus. Ka kannatanu K.E kehaline väärkohtlemine oli pigem leebemat laadi,

juustest haaramine ning üks löök näkku, mille tagajärjeks valu ja hematoom. Siiski on teost

tulenev süü suurem, kui isik on täitnud kuriteokoosseisu mitu kvalifitseerivat tunnust. J. Barinov

on pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes ja korduvalt. Puutuvalt karistust kergendavate

ja raskendavate asjaolude esinemisse, leiab kohus, et J. Barinovi puhul karistust raskendava

asjaoluna esineb KarS § 58 p 13 mõttes isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt

alaealise juuresolekul. Kergendava asjaoluna saab karistuse mõistmisel arvestada, et J. Barinov on

kannatanu K.E ees vabandust palunud ning kannatanul J. Barinovile pretensioone ei ole. Seega

hindab kohus J. Barinovi teosüü keskmisest väiksemaks.

45. Nagu eelnevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse

mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viimati karistati J.

1-24-5449

Barinovi Viru Maakohtu 30.12.2021 kohtuotsusega KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 3

sätestatud kuritegude toimepanemise eest KarS § 74 lg 1, 2 sätteid kohaldades 3 aasta pikkuse

vangistusega, millest kohaselt kuulus ära kandmisele 2 kuud. Vangistus 2 aastat ja 10 kuud jäeti

täitmisele pööramata kui J. Barinov ei pane 3 aasta ja 1 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu

ning täidab käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. J. Barinov pani käesoleva menetluse esemeks

olevad kuriteoepisoodid toime kehtival katseajal. Eeltoodust järeldub, et J. Barinovi käitumisele ei

ole senised karistused mitte mingisugust mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude

toimepanemist. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus asub seisukohale, et J. Barinovi süü suurusele

vastavaks karistusmääraks on 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

46.

23.10.2023 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti J. Barinov

22.10.2023 kell 23:35 kahtlustatavana kinni ning vabastati 24.10.2023 kell 16:00 (KoTo, tõendite

köide tl 16-21). Seega tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jevgeni Barinovi poolt

eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva, s.o alates 22.10.2023 kuni 24.10.2023. Kandmisele

kuuluvaks karistuseks on 1 aasta, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui

süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime

uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna J. Barinov pani teod toime ajal kui talle oli 30.12.2021

kohtuotsusega kohaldatud katseaeg, siis tuleb J. Barinovile mõista liitkaristus. Nimelt KarS § 74 lg

5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.12.2021 kohtuotsuse nr 1-

21-8977 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 10 kuud vangistust, võrra ning

mõista Jevgeni Barinovile liitkaristuseks 4 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

47. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist saadab kohus J. Barinovile

teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2

alusel loetakse vangistuse kandmise alguseks J. Barinovi vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks

vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le

Asitõendid

48. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse

asitõenditega toimimise viisi kohta.

49. Kohtumenetluse käigus esitas prokurör kohtule koos 23.10.2023 asitõendi

vaatlusprotokolliga Häirekeskuse kõnesalvestise ja rinnakaamera videosalvestisega 1 DVD-R

plaadi. Lisaks esitas prokurör 1 DVD-R plaadi fotodega kannatanust. Kohus võttis plaadid vastu

ja need asuvad tõendite toimikus. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD-R plaadid kohtuotsuse

jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

50. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9) ning määratud

kaitsjale ja kannatanu esindajale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (KrMS § 175 lg 1 p 4).

51. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1

punktile 4 menetluskulu. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Sergei Politševi tasu Jevgeni

Barinovile osutatud riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses on 154,32 eurot ja 289,87 eurot, s.o

kokku 444,19 eurot, sh käibemaks. Kohtumenetluses on kaitsja Sergei Politševi tasu ja

hüvitatavad kulud Jevgeni Barinovile õigusabi osutamise eest 267,18 eurot ja 1496,69 eurot, s.o

kokku summas 1763,87 eurot, sh käibemaks. Kohus on kaitsja tasutaotlused rahuldanud. Kokku on

Jevgeni Barinovi kaitsjale määratud tasu ja hüvitatavad kulud kohtueelses- ja kohtumenetluses

1-24-5449

2208,06 eurot, sh käibemaks.

52. Kannatanu C.Z esindaja Andrei Matvejevi tasu riigi õigusabi osutamise eest

kohtumenetluses on 450,18 eurot, 867,42 eurot ja 329,40 eurot, s.o kokku summas 1647 eurot, sh

käibemaks. Kohus on C.Z esindaja E.Y tasutaotlused rahuldanud ja peab neid põhjendatuks.

53. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha

1230 (1,5 kuupalga alammäära ehk 1,5x820 eurot) eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb

süüdistataval tasuda sundraha suuruses 1230 eurot täies ulatuses.

54. Seega peab Jevgeni Barinov maksma riigile kokku 5085,06(2208,06+1647+1230) eurot.

Pidades aga silmas väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust, siis peab kohus võimalikuks

rakendada Jevgeni Barinovi suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude

ajatamiseks. Jevgeni Barinov peab riigile hüvitatavad menetluskulud kogusummas 5085,06 eurot

tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Seega on Jevgeni Barinovil võimalus tasuda

menetluskulud üheaastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise

kindlaks kohustuse täitmise aja, kuid mille hiliseim tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik