2-24-4441/27 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi Seoses elatise maksmisega märgib kohus, et vastavalt PKS § 100 lg-le 4 makstakse
Legislator headnote
AI generated2-24-4441/27 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi Seoses elatise maksmisega märgib kohus, et vastavalt PKS § 100 lg-le 4 makstakse
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Määruse tegemise aeg ja koht
17.detsember 2024, Kuressaare
Tsiviilasja number
2-24-4441
Tsiviilasi
MP ja MP hagi RP vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hagejad:
I. MP (
II. MP (isi
hagejate seaduslik esindaja eestkostja AA
Kostja RP
Kohtuistungi toimumise aeg
17.detsember 2024
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1) RP kohustub maksma poeg MP elatist 175 eurot kuus alates 1.jaanuarist 2025 kuni
MP täisealiseks saamiseni Elatis tuleb maksta hiljemalt 20.kuupäevaks MP
arvelduskontole
2) RP kohustub maksma tütar MP elatist 175 eurot kuus alates 1.jaanuarist 2025 kuni MP
täisealiseks saamiseni ( Elatis tuleb maksta hiljemalt 20.kuupäevaks MP
arvelduskontole
2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi
kinnitamisega.
4. Seoses elatise maksmisega märgib kohus, et vastavalt PKS § 100 lg-le 4 makstakse
elatist iga kalendrikuu eest ette.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
alates määruse kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu.
Asjaolud, kohtu põhjendused
1. Alaealised MP ja MP esitasid 19.03.2024 Pärnu Maakohtule hagi RP vastu elatise nõudes.
Kumbki hageja palus kostjalt välja mõista igakuulise elatise 222,83 eurot.
2. 17.12.2024 kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele. Pooled avaldasid kompromissi
tingimused kohtule protokolli kandmiseks.
3. Kohus kinnitab käesoleva määrusega poolte vahel sõlmitud kokkuleppe elatise tasumise
osas. TsMS 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab
menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita.
4. Kohus on seisukohal, et kompromiss elatise nõude osas on seaduslik, ei ole vastuolus
heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita.
Kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Seega kuulub kompromiss
kinnitamisele ja kohus lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
5. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu
kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa
hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses
samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja
selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning
kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda
või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva
täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab,
loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas,
milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3
alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole
kokku leppinud teisiti. Antud juhul kannavad pooled enda menetluskulud ise, kuna
teistsugune kokkulepe puudub. Seega puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Undrest
kohtunik