2-24-4570/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-4570

Tsiviilasi

I V hagi J S vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise,

mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning viivise

nõudes

J S vastuhagi I V vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

8493,81 eurot

Vastuhagi hind

793 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastukostja): I V (isikukood xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Kers

(Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL;

e-post:

menetlus@emerald.legal)

Kostja (vastuhageja): J S (isikukood xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: Roman Antonov (DEAX

Õigusbüroo OÜ; e-post: info@deax.ee)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 11.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I V hagiavaldus J S vastu osaliselt.

2. Kohustada J St ümber lükkama I V kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja

avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara

Xxxx (xxxx) vahendusel enda kasutajanime „J S“ all teatisena Xxxx korteriühistu

teadete tahvlil ja hoida piiranguteta kõigile Xxxx korteriomanikele kättesaadavana

vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta

järgmise sisuga teate: „Avaldasin I V kohta valeväited, et I V käis joobes peaga ukse

taga ust klohmimas ja sõimamas, ning seejärel üritas oma käitumist õigustada jällegi

joobes peaga. Antud väited on valed ning ma lükkan need ümber. J S”.

3. Välja mõista J Slt I V kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

4. Välja mõista J Slt I V kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras mittevaralise

kahju hüvitiselt (500 eurot) alates 20.03.2024 kuni mittevaralise kahju hüvitise täieliku

tasumiseni.

5. Välja mõista J Slt I V kasuks varalise kahju hüvitis 610,12 eurot.

6. Välja mõista J Slt I V kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras varalise kahju

hüvitiselt (610,12 eurot) alates 20.03.2024 kuni varalise kahju hüvitise täieliku

tasumiseni.

7. Jätta J S vastuhagi I V vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

8. Jätta I V menetluskulud 56 % ulatuses J S kanda. J S menetluskulud jäävad täies

ulatuses J S kanda.

9. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul esitada praeguse otsuse

peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus vähem

tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõude aluseks olevad asjaolud

1. I V (hageja) esitas 20.03.2024 Harju Maakohtule hagi J S (kostja) vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel hüvitamise,

varalise kahju 1086,81 eurot ja viivise nõudes seoses hageja kohta 13.10.2023 au teotavate

väidete avaldamisega veebitarkvara Xxxx vahendusel.

Hagiavalduse kohaselt kirjutas kostja 13.10.2023 kell 19.25 veebitarkvara Xxxx vahendusel

Xxxx tee korteriühistu (KÜ) liikmetele järgmise sisuga teate:

„Inimene käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas ja sõimamas. Mõnda aega hiljem isikuga

garaažis juhuslikult kohtudes ja tema initsiatiivil vesteldes ta esmalt korduvalt valetas, et see

polnud tema, kes ukse taga lõhkus ja sõimas, lõpuks üritas oma käitumist õigustada ning rääkis

kuidas teda ajendas ukse taha tulema TERVE korteriühistu, kes olevat talle, tsiteerin „...õla peal

nutmas käinud, I, kas sa tõesti ei saa midagi teha“. Jällegi oli asjade klaarimine joobes peaga.

Kui kedagi segab midagi, siis tuleks sellest mõistlikult juttu teha ja proovida ühine kompromiss

leida, mitte joobes peaga ja/või ägestunult kõrri karata. Enne siin ettepaneku tegemist on käidud

I juures ettepanekuga, et ta tagasi astuks (mõte selles, et talle on antud võimalus mitte avalikult

seda käsitleda), kuid paraku tema ei näe, et ta kuidagi valesti oleks käitunud. See on üks

intsident, aga inimese probleemse käitumisega ei ole ainult meie kokku puutunud. Isiklikul

arvamusel ei vaja me kolme juhatuse liiget, nagunii tegeleb põhiliselt asjadega K. Kui tema

arvab, et on vaja asendada siis asendame. Asendamine võiks tulla kõne alla kui on päriselt

keegi, kes viitsib asjadega tegeleda ja huvitub asjaajamisest, mitte ei tiksu niisama „palgal“.“

Avaldatud teatisega tekitas kostja hagejast KÜ liikmete silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva

hetke seisuga pole saanudki muutudagi. Sisuliselt seadis kostja hageja pädevuse, aususe ja

sobivuse kahtluse alla ebaõige faktiväite (joobeseisundis kaaselanike häirimine) alusel. Seoses

kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis

seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime

pannud ei ole. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise – pani hagejat

2 (12)

halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas tahtlikult hageja mainet

täiesti ebakohasel viisil, milleks puudus igasugune objektiivne alus või mõistlik põhjendus.

Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude 1086,81 euro hüvitamist. Kuna hagejal

puudusid õigusalased eriteadmised, oli eriteadmistega isiku abi kasutamine põhjendatud, et saata

kohtueelselt kostjale nõudekiri. Kostja vastas kohtuväliselt saadetud nõudekirjale, keeldudes

kohtuvälisest lahendusest (sh õigusvastase kahju tekitamise lõpetamisest ehk laimu

eemaldamisest).

Hageja palub esimese alternatiivina (juhul, kui kohus peab kostja väiteid faktiväideteks):

1. kohustada kostjat avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist

veebitarkvara Xxxx (xxxx) vahendusel enda kasutajanime „J S“ all teatisena Xxxx

korteriühistu teadete tahvlil ja hoida piiranguteta kõigile Xxxx korteriomanikele

kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste

täiendusteta järgmine tekst:

„Avaldasin I V kohta valeväited, et I V käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas ja

sõimamas, ning seejärel üritas oma käitumist õigustada jällegi joobes peaga. Antud väited

on valed ning ma lükkan need ümber. J S”.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel, millele

lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 1086,81 eurot, millel

lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palub teise alternatiivina (juhul, kui kohus peab kostja väiteid väärtushinnanguteks):

1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel, millele

lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid

mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 1086,81 eurot, millel

lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätte kostja kanda.

2. 06.05.2024 seisukohas esitas hageja taotluse tunnistajana N K ärakuulamiseks (hageja ei

olnud joobes, kui käis kostja uksele koputamas) ja hageja vande all ärakuulamiseks, kui kohus

peaks kostja tunnistajate ärakuulamise taotluse rahuldama.

3. 03.06.2024 vastuses vastuhagile palus hageja jätta vastuhagi rahuldamata. Kostjal puudub

õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist, sest hageja kohtueelse pöördumise

tingis kostja õigusvastane käitumine. Puudub ka põhjuslik seos hageja kohtueelse pöördumisega

kostja poole ja kostja väidetava kahju tekkimise vahel, sest kostjale võis kahju tekkida üksnes

kostja enda käitumise tagajärjel. Hageja juhtis tähelepanu, et kostjal on õigusabikulude

kindlustus, mistõttu ei saa kostja nõuda õigusabikulude hüvitamist hagejalt.

4. 14.10.2024 istungil kinnitas hageja, et käis kostja ukse taga, kuid sõimamist ja klohmimist ei

olnud, samuti ei olnud hageja joobes. Hageja selgitas, et majas on 45 korterit, kõigile oli teade

nähtav. Hageja enam KÜ juhatuses ei ole, sest pärast kostja teadet kutsuti kokku KÜ koosolek

hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks. 23 häält oli vaja kokku saada, vajalik häältearv

saavutati. Koosolek võis olla oktoobris. Hageja sõnul pärast teate avaldamist küsis selgitust vaid

üks naisterahvas, rohkem keegi selgitusi ei küsinud.

5. 11.11.2024 istungil selgitas hageja, et hageja oleks olnud nõus kompromissiga, kus lisaks

ümberlükkava teate avaldamisele oleks kostja hüvitanud 2500 eurot (kostja pakkus 1000 eurot).

3 (12)

6. Hageja esitas kirjalikult kohtukõned 06.12.2024. Hageja menetluskulud olid kokku 6244,90

eurot, millest 700 eurot oli hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 5435,10 eurot (km/ga)

õigusabikulud, 109,80 eurot prognoosikulud teise poole kuludele vastuväite esitamise eest.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 180 eurot (km/ta).

Kostja vastuväited

7. Kostja vastas hagile 22.04.2024. Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud

nõuet ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et hagiavalduse punktis 2 alla joonitud väited „Inimene käis joobes peaga ukse taga

ust klohmimas ja sõimamas“, „Lõpuks üritas oma käitumist õigustada“, „Jällegi oli asjade

klaarimine joobes peaga“ on faktiväited ja väide „Mitte joobes peaga ja/või ägestunult kõrri

karata“ väärtushinnang. Joobes peaga ukse taga käimist ja sõimamist saab tõendada L L-S, kes

oli vahejuhtumi ajal kodus. K H saab anda ütlusi selle kohta, et hageja helistas vahejuhtumi

päeval K Hle ja ütles, et käis kostja ukse taga. M M saab anda ütlusi selle kohta, et hageja käis

kostja ukse taga. M L saab anda ütlusi, et kostja abikaasa oli vahejuhtumist šokeeritud.

Joobeseisundi osas viitas kostja Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-45-11 (p 13-14), kus leiti, et juhul,

kui isikul on nö traditsioonilised alkoholijoobele viitavad tunnused, siis juhul, kui isik ei kasuta

tugeva toimega ravimeid, on üldjuhul tegemist alkoholijoobega. Samuti leiab kostja, et kuna

tegemist on KÜ sisese kirjavahetusega, siis isegi, kui teatud faktiväited oleksid ebaõiged või

väärtushinnangud oleksid ebakohased, ei olnud nende avaldamine kostja hinnangul õigusvastane.

Kostja lisas, et suurem osa KÜ liikmetest ei tunne huvi ühistus toimuvast, mistõttu on tõenäoline,

et teatud osa liikmetest ei ole süvenenud sellesse, mis toimub teatud isikutel vahel ega tea, kes on

hageja ja kostja. Avaldatud tekst ei mõjutanud hageja elu kostja hinnangul kuidagi.

Koos vastusega esitas kostja vastuhagi, milles taotleb hagejalt kostja kasuks kohtueelsete

õigusabikulude 793 eurot väljamõistmist. Kõik menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

8. 12.06.2024 seisukohas vastuhagi vastusele kinnitas kostja, et tema õigusabikulud on tõesti

kindlustatud, kuid õigusabikulude kindlustuse olemasolu ei takista menetluskulude

väljamõistmist.

9. 14.10.2024 istungil selgitas kostja, et vastuhaginõue muutus sissenõutavaks 19.04.2024 kui

esitati vastuhagi.

10. 31.10.2024 teatas kostjas, et kompromissläbirääkimised nurjusid – kostja oli valmis

kompromissi korras avaldama teate ja tasuma hagejale menetluskulude hüvitisena 1000 eurot.

11. 04.11.2024 menetlusdokumendis leiab kostja, et väide „joobes peaga“ on väärtushinnang,

sest see sisaldab subjektiivset hinnangut. Samuti leiab kostja, et mõistlikuks õigusabikuluks

oleks 658,80 eurot (eeldusel, et hagi rahuldatakse). Kostja märgib, et Riigikohtu praktikas ei

kuulu iga ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang karistamisele. Antud juhul oli

postituse avaldamine minimaalse mõjuga, sest tegemist oli KÜ sisese keskkonnaga. Juhul, kui

kohus leiab, et tegemist on tegemist tõendamata faktiväitega või ebakohase väärtushinnanguga,

siis ei pea selle eest kostjat karistama mittevaralise kahju väljamõistmisega.

12. Kostja esitas kohtukõne kirjalikult 06.12.2024. Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku 1117,30 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv

vastuhagilt. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (km/ta). Menetluskulud on kostja

eest tasunud ERGO Insurance SE. Kostja palub menetluskulud summas 1117,30 mõista hagejalt

kostja kasuks välja ja nimetatud summa tuleks kanda ERGO Insurance SE arvelduskontole.

Kostja palub mõista menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras alates lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

4 (12)

13. Kostja vaidles 11.12.2024 hageja menetluskulude nimekirjale vastu, leides, et maksimaalseks

menetluskulude summaks on 2196 eurot (km/ga), millele lisandub hagilt tasutud riigilõiv 700

eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuhagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata. Kohus põhjendab hagi rahuldamata jätmist alljärgnevalt.

15. Kohus loeb tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas 13.10.2023 kell 19.25

veebilehel https://xxxx.ee. „Inimene käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas ja sõimamas.

Mõnda aega hiljem isikuga garaažis juhuslikult kohtudes ja tema initsiatiivil vesteldes ta esmalt

korduvalt valetas, et see polnud tema, kes ukse taga lõhkus ja sõimas, lõpuks üritas oma

käitumist õigustada ning rääkis kuidas teda ajendas ukse taha tulema TERVE korteriühistu, kes

olevat talle, tsiteerin „...õla peal nutmas käinud, I, kas sa tõesti ei saa midagi teha“. Jällegi oli

asjade klaarimine joobes peaga. Kui kedagi segab midagi, siis tuleks sellest mõistlikult juttu

teha ja proovida ühine kompromiss leida, mitte joobes peaga ja/või ägestunult kõrri karata.

Enne siin ettepaneku tegemist on käidud I juures ettepanekuga, et ta tagasi astuks (mõte selles,

et talle on antud võimalus mitte avalikult seda käsitleda), kuid paraku tema ei näe, et ta kuidagi

valesti oleks käitunud. See on üks intsident, aga inimese probleemse käitumisega ei ole ainult

meie kokku puutunud. Isiklikul arvamusel ei vaja me kolme juhatuse liiget, nagunii tegeleb

põhiliselt asjadega K. Kui tema arvab, et on vaja asendada siis asendame. Asendamine võiks

tulla kõne alla kui on päriselt keegi, kes viitsib asjadega tegeleda ja huvitub asjaajamisest, mitte

ei tiksu niisama „palgal“. (dtl 13). Pooled ei vaidle ka selle üle ja kohus loeb selle tuvastatuks,

et hageja käis 15.08.2023 kostja korteri ukse taga (dtl 101, 00:02:38) ning hageja ja kostja

abikaasa kohtusid mõni aeg pärast kostja ukse taga käimist, garaažis (dtl 00:02:58jj). Kohus loeb

tuvastatuks ja poolte vahel puudub vaidlus ühtlasi selles, et hageja kutsuti pärast kostja teate

avaldamist KÜ juhatuse liikme ametikohalt tagasi (dtl 101, 00:03:57).

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja klohmis ja sõimas kostja ukse taga ning mõni aeg

hiljem üritas oma käitumist õigustada, olles mõlemal korral joobes. Eeltoodust tulenevalt on

poolte vahel ka vaidlus, kas nõue on põhjendatud ja selle esitamiseks esines alus, s.t kostjal tuleb

hageja au teotava teate avaldamise tõttu avaldada ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise teade

ning kostjalt tuleb välja mõista mittevaralise ja varalise kahju hüvitis.

Ebaõigete andmete avaldamine

17. Hageja nõue on suunatud esimese alternatiivina muu hulgas ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamisele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei

tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki

sellest teadma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine

loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS §

1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise

eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude

rahuldamise esmane eeldus on seega see, et kostja avaldas hageja kohta andmeid.

Avaldamine

18. Kohus tuvastab, et pooled ei vaidle, et kostja on 13.10.2023 avaldanud veebilehel

https://xxxx.ee KÜ liikmetele hagiavalduse punktis 2 välja toodud teate (dtl 3). Kostja poolt

13.10.2023 teate avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes.

Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine

5 (12)

(RKTKo 09.01.2013 nr 3-2-1-166-12, p 13). Hageja on välja toonud, et nimetatud keskkonnas

saavad teateid lugeda KÜ liikmed, majas on 45 korterit (dtl 101, 00:03:57). Kostja ei ole sellele

väitele vastu vaielnud. Seega tegemist on kolmandatele isikutele kättesaadava infoga, mis nähtub

ka hagiavaldusele lisatud Xxxx keskkonna väljavõttest (dtl 12-14).

19. Avaldatavad andmed on:



Inimene (Hageja) käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas ja sõimamas;



Lõpuks üritas oma käitumist õigustada;



Jällegi oli asjade klaarimine joobes peaga;



Mitte joobes peaga ja/või ägestunult kõrri karata.

20. Hageja palus oma hagiavalduses, et kohus kohustaks kostjat lükkama ümber hageja kohta

avaldatud ebaõiged väited järgmisel viisil:

kohustada kostjat avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist

veebitarkvara Xxxx (www.xxxx.ee) vahendusel enda kasutajanime „J S“ all teatisena Xxxx

korteriühistu teadete tahvlil ja hoida piiranguteta kõigile Xxxx korteriomanikele kättesaadavana

vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst:

„Avaldasin I V kohta valeväited, et I V käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas ja sõimamas,

ning seejärel üritas oma käitumist õigustada jällegi joobes peaga. Antud väited on valed ning

ma lükkan need ümber. J S”

21. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta ei ole avaldanud seda, mille ümber lükkamist hageja nõuab.

Kostja on vaid leidnud, et tema avaldatud väited ei ole ebaõiged.

Väidete tegelikkusele vastavus

22. Kohus kvalifitseeris hagiavalduse punktis 2 sisalduvad väited negatiivseteks faktiväideteks ja

selgitas, et väidete tõele vastavuse tõendamiskoormis lasub kostjal (dtl 00:10:57-00:15:00; dtl

116, 00:03:10). Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 31.05.2006 nr 3-2-1-161-05, p 10-11). Iga faktiväite puhul

on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust.

23. Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust VÕS §

1047 lg 2 järgi välistada avaldatud andmete tõele vastavuse tõendamisega. Isiku au teotavate

faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb lg 2 kohaselt mitte isiku maine kahjustamisest,

vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest

(RKTKo nr 3-2-1-5-07, p 31). Riigikohus on samuti selgitanud, et kohtul tuleb tuvastada, kas see

faktiväide vastas tõele. Selleks lasus kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse

tõendamiskoormis.

24. Järgmisena kontrollib kohus, kas hageja kohta avaldatu „I V käis joobes peaga ukse taga ust

klohmimas ja sõimamas, ning seejärel üritas oma käitumist õigustada jällegi joobes peaga“

vastab tõele.

25. Vaidlusaluses teates kostja poolt avaldatust tuleneb, et hageja justkui klohmis ja sõimas

kostja ukse taga, olles samal ajal joobes ning hiljem õigustas enda käitumist, olles samuti joobes.

Kostja tõendas hageja poolt kostja ukse taga klohmimas ja sõimamas käimist M M ja L L-Se

tunnistaja ütlustega, joobes olekut nii kutse taga klohmimise ja sõimamise ning garaažis

kohtumisel tunnistaja L L-Se ütlustega. Hageja tõendas joobe puudumist kostja ukse taga

käimise ajal tunnistaja N K ütlustega. Kohus kuulas hageja vande all ära. Kohus hindab

käesolevalt esitatud tõendeid kogumis.

26. Kohus tuvastab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja käis kostja ukse taga klohmimas. M M

on tunnistajana selgitanud, et kostja elas (käesolevaks ajaks kolinud) korrus all pool, st M M

6 (12)

korter oli kostja korterist korrus kõrgemal ja paiknedes kostja korteri kohal. M M kuulis

15.08.2023 kõva kopsimist (dtl 116, 00:14:42). Muidu M M oma korterisse ei kuule, millal keegi

tuleb või läheb (dtl 117, 00:17:26). Kuigi M M ei saanud kinnitada, et kopsijaks oleks olnud

hageja, on alust tunnistaja L L-Se ütluste ja hageja vande all antud ütlustega järeldada, et

kopsijaks oli hageja – hageja on jaatanud, et käis kostja ukse taga koputamas ja hageja ei ole

eitanud, et kostja ukse taga käimine ei toimunud 15.08.2023. Hageja on kirjalikult ja ka vande all

selgitanud, et koputas kostja uksele 2-3 korda (dtl 119, 00:57:36), nii mitu korda kopsimist (2-3

korda) on välja toonud ka M M (dtl 16, 00:14:42). Tunnistaja L L-S on tunnistanud, et kuulis

unesegaselt algul mingit koputust, mis läks agressiivsemaks ning on kirjeldanud seda ägestunult

koputamisena (dtl 117, 00:19:24; dtl 118, 00:33:07). Seega tuleneb tunnistajate kui ka hageja

vande alla antud ütlustega tõendatud, et hageja pigem koputas kostja uksele, mitte ei klohminud,

mis viitab Eesti Keele Instituudi etümoloogiasõnaraamatus (www.eki.ee) kirjeldatu kohaselt

kolkimisele, klobimisele, tagumisele. Kohtu hinnangul ei ole aga kolkimine, klobimine või

tagumine samastatav muu hulgas agressiivse koputamisena, sest eeldaks siiski väga suurt lärmi.

Kohus nõustub hagejaga selles, et kui hageja oleks klohminud kostja ukse taga, siis see ei oleks

jäänud märkamatuks ka teistele majaelanikele (dtl 130, p 9.2). Kuigi tegevus leidis aset tööpäeva

keskpäeval, oli tegemist siiski suvise puhkuste ajaga, millal on suurema tõenäosusega rohkem

inimesi tööpäeva keskpäeval kodus). Kohtu ette ei ole toodud, et hageja tegevuse tagajärjel oleks

teisedki majaelanikud olnud hageja tegevusest sedavõrd häiritud, et oleksid tulnud asja uurima

või oleksid veebilehel https://xxxx.ee kostja teate järgselt seda kinnitanud (vt dtl 12-14). Kuigi

iga inimene võib koputamise intensiivsust sisustada erinevalt, ei ole käesolevalt tõendatud, et

hageja klohmis kostja ukse taga.

27. Kostja on 13.10.2023 teates väitnud, et hageja ka sõimas. Tunnistaja M M on selgitanud, et ta

ei kuulnud, mida koridoris sõna-sõnalt öeldi (dtl 116, 00:09:01). Tunnistaja L L-Se ütlused ja

hageja vande all antud ütlused on siinkohal vastuolulised. Hageja väitel ta ei öelnud midagi (dtl

120, 00:57:36), tunnistaja L L-Se sõnu kasutas hageja ebatsensuurseid sõnu ja sõimas (dtl 117,

00:19:24). Isegi kui hageja siiski ukse taga ütles midagi, siis kuna M M ei kuulnud öeldut sõna-

sõnalt, kuid tunnistaja L L-Se ja hageja selgitused on vastuolulised ning muid tõendeid

15.08.2023 toimunud kostja korteri ukse taga käimisest ei ole esitatud, tuvastab kohus, et kostja

ei ole tõendanud, et hageja käis kostja ukse taga muu hulgas sõimamas.

28. Kohus tuvastab, et kostja poolt on tõendamata ka hageja joobes olek 15.08.2023 kostja ukse

taga käimise ajal. Kostja on vastuses hagile märkinud, et juhul, kui isikul on nö traditsioonilised

alkoholijoobele viitavad tunnused, siis juhul, kui isik ei kasuta tuleva toimega ravimeid, on

üldjuhul tegemist alkoholijoobega (dtl 52, p 6). Samas ei ole kostja välja toonud, millised need

traditsioonilised joobe tunnused hagejal 15.08.2023 olid, et kostja eeldas, et hageja oli joobes.

Kostja soovis tõendanud joobes peaga ukse taga käimist tunnistaja L L-Se ütlustega. Tunnistaja

L L-S on selgitanud, et läbi ukse ta lõhnasid ei tundnud, ainult visuaalselt, et võis olla joobes (dtl

118, 00:33:07). Seega ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis tõendaksid, et hageja oli

15.08.2023 kostja ukse taga käies joobes.

29. Kohus tuvastab, et kostja ei ole tõendanud ka väiteid, mis on seotud kostja abikaasa ja hageja

kohtumisega garaažis. Kohtumise kohta on andnud ütlusi tunnistaja L L-S ja vande all hageja.

Tunnistaja ja hageja ütlused on kohtumise asjaolude osas vastuolulised nii selles, kes keda

esimesena kõnetas, kui ka kaugel teineteisest seisti ja hageja joobes oleku osas. Tunnistaja ja

hageja ütlused ühtisid vaid osas, mis puudutas garaažis kohtumise fakti. Rohkem tõendeid

garaažis kohtumise kohta ei ole esitatud, mistõttu ei ole käesolevalt tõendatud, et hageja garaažis

kostja abikaasaga kohtudes püüdis joobes olekus oma käitumist õigustada.

30. Kokkuvõtvalt tuvastab kohus, et kostja on avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad

faktiväited.

7 (12)

31. Kohus rahuldab hageja nõude seoses KÜ liikmetele avaldatud väidete ümberlükkamiseks ja

kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel. Hagejal on õigus

nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete õigusvastasusest (RKTKo

21.12.2005 nr 3-2-1-95-05, p 26; 19.02.2008 nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 nr 3-2-1-166-12,

p 13). Seetõttu ei ole vaja andmete ümberlükkamiseks nõude lahendamisel kontrollida ebaõigete

andmete õigusvastasust ja kostja süüd. Andmete ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda samal

viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (RKTKm 17.12.2014 nr 3-2-1-140-14, p 14;

RKTKo 19.03.2019 nr 2-17-17140, p 11). Vaidlusaluste andmete avaldamine toimus teate

avaldamisega KÜ Xxxx veebilehel.

32. Hageja palub kohustada kostjat avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse

jõustumist veebitarkvara Xxxx (www.xxxx.ee) vahendusel enda kasutajanime „J S“ all teatisena

Xxxx korteriühistu teadete tahvlil ja hoida piiranguteta kõigile Xxxx korteriomanikele

kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta.

33. Kostja ümberlükkamise viisile vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt rahuldab

kohus hageja nõude avaldatud valeväidete ümberlükkamiseks kohustamiseks hageja taotletud

sõnastuses ja viisil.

Mittevaraline kahju

34. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1043, §

1045 lg 1 p 4 alusel. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS §

1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. VÕS § 1045 lg 4 p -ga 4 kaitstavateks isiklikeks

õiguseks on VÕS § 1046 lg 1 järgi muu hulgas isiku au. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja

on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohase väärtushinnangu (tegu); 2) kahju

tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik

seos; 5) esineb kahjustaja süü. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise

õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11), sest kuigi isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine

võiks olla õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi, võib õigusvastasus siiski olla välistatud

VÕS § 1046 alusel. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.

35. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist ebaõigete faktiväidete avaldamise

tõttu, kontrollib kohus järgnevalt ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kui kohus

tuvastav õigusvastasuse, siis ka kostja süüd.

Õigusvastasus

36. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei

loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu

avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

37. VÕS § 1047 lg 3 reguleerib faktiväite avaldaja hoolsuskohustust ehk käibekohustusi, mida

teise isiku kohta faktiväiteid avaldav isik peab enne andmete avaldamist täitma, et vältida oma

tegevuse õigusvastasust ning sellega kaasnevat kahju hüvitamise kohustust VÕS § 1043 jj alusel.

VÕS § 1047 lg 3 kohaldub juhul, kui teise isiku kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isik ei olnud

selliste andmete avaldamisel pahauskne lg 1 mõttes või kui ta ei suutnud lg-s 2 nimetatud

juhtudel tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Riigikohus on ts.asja nr 3-2-1-159-

14 p-s 11 selgitanud, et VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse

tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole

isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

8 (12)

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi

tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide

võrdlevast hindamisest (vt RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 11–14). Seega juhul, kui teise isiku au

teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada VÕS § 1047 lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis

vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist VÕS § 1046 või § 1047

järgi siiski õigusvastaseks.

38. Kostja ei ole tõendanud avaldatud väidete õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav

alus VÕS § 1047 lg 2 järgi.

39. Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest

ega pidanud sellest teadma. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid

kostja tegevuse õigusvastasuse.

40. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

41. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 3 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse

õigusvastasuse.

42. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS §-s 1046 sätestatud alused, mis

välistaksid hageja tegevuse õigusvastasuse. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud hageja

mainet, sest teate avaldamise järgselt kutsuti hageja KÜ juhatuse liikme ametikohalt tagasi.

Kostja on kirjalikes kohtukõne teesides selgitanud teate avaldamise tausta – teate avaldamise

põhjuseks oli hageja käitumine, kes otsustas tulla kostja ukse taha ette teatamata. Selline hageja

käitumine mõjus kostjale ootamatult ja häirivana, mistõttu tundis kostja vajadust avaldada oma

seisukoht. Kostja postitus kajastas tema isiklikku hinnangut ja reaktsiooni sündmusele, mis tema

arvates õigustasid teema avalikku tõstatamist (dtl 125, p 2). Kohus leiab, et isegi, kui kostja oli

häiritud sellest, et hageja tuli ette teatamata kostja ukse taha, siis ei ole see õigustuseks avaldada

hageja aadressil hageja au teotavaid andmeid. Sarnases olukorras oleks mõistlikult võinud

eeldada, et kui inimene on teise inimese käitumisest (ette teatamata ukse taha tulemisest)

häiritud, siis ta võtab teda häirinud isikuga ühendust ning palub järgmisel korral oma tulekust

ette teatada. Kostja postitustest (10.10.203 09.07, 13.10.2023 19.25, 22.10.2023 19.49,

26.10.2023 11.22, 28.10.2023 13.50; dtl 12-14) tuleneb üheselt, et kostja teate eesmärk on teha

ettepanek hageja eemaldamiseks juhatuse liikme kohalt (dtl 12, 10.10.2023 09.07) ning seda on

kostja põhjendanud KÜ liikmetele 13.10.2023 19.25 (dtl 13) väidetega, mille osas kohus

tuvastas, et need on ebaõiged. Hoolimata kostja täiendavatest selgitustest kirjalikes kohtukõne

teesides (dtl 125, p 2, 3) puuduvad kohtu hinnangul õigusvastasust välistavad alused VÕS §

1046 lg 1 alusel, hoolimata sellest, et kostja oli hageja etteteatamata ukse taha tulemisest

häiritud. Andmete avaldamisega on kostja küll realiseerinud enda õiguse sõnavabadusele, kuid

sellega konkureerib aga hageja õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et

kostja õigus avaldada KÜ liikmetele teade kaaluks üle hageja õiguse maine kaitsele.

43. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Süü

44. Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kohtu ette toodud asjaolude alusel

tekitas kostja hagejale kahju tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Kohtule ei ole esitatud andmeid selle

kohta, mis välistaksid kostja süü VÕS § 1052 alusel.

Mittevaralise kahju hüvitis

45. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju

hüvitis õiglases summas kohtu äranägemisel. Kohus võtab mittevaralise kahju hüvitise

määramisel arvesse seda, et hageja sõnul KÜ liikmetest keegi temalt (v.a üks naisterahvas) pärast

teate avaldamist selgitusi ei küsinud (dtl 101, 00:08:48), hageja käis Xxxx, Viimsi vald vähe,

9 (12)

tihti inimesi ei näinud (dtl 120, 00:57:36), avaldamine on toimunud piiratud isikute ringile ehk

KÜ liikmetele, kostja 10.10.2023 ettepaneku ja 13.10.2023 teate järgselt kutsuti kostja juhatuse

liikme ametikohalt tagasi. Kohus peab õiglaseks ja põhjendatud mittevaralise kahju hüvitiseks

500 eurot.

46. Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu

õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täieliku rahuldamiseni.

47. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas

VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates

ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

48. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt (500 eurot)

VÕS § 113 sätestatud määras alates 20.03.2024, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni.

Varalise kahju hüvitis

49. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas

1086,81 eurot (arvetel kajastatud summade järgi tegelikult 1050,81 eurot

(180+468,07+146,47+256,27), dtl 32-35), mis vastab 5,001 tunnile õigusabile tunnihinnaga 180

eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 32-35). Hageja on hagiavalduse p-s 46 selgitanud, et

õigusabikulud sisaldasid hageja olukorra analüüsimist, kostjale nõudekirja edastamist, kostja

vastuse analüüsi ja kostjale vastuse edastamist, hagejaga suhtlemist (dtl 9, p 46). Hagiavaldusele

ei ole lisatud tegevuste kirjeldust, kui palju ühe või teise tegevuse peale konkreetselt aega kulus.

50. Kostja on vaielnud hageja kohtueelsetele õigusabikuludele vastu. Kostja hinnangul oleks

mõistlikuks kahju hüvitamise summaks 658,80 eurot. Kostja leidis, et õigusnõustamisele ja

nõudekirja esitamisele ei kuulu rohkem kui kolm tundi (dtl 111, p 2).

51. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS

§ 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel

peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli

mõistlikult võttes vajalik, s.t kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Juhul, kui õigusabi kasutamine on vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on

mõistlikus suuruses (RKTKo 13.04.2011 nr 3-2-1-11-11, p 16; 13.12.2011 nr 3-2-1-124-11, p

16).

52. Kohtueelselt õigusabi kasutamine on mõistlik ja vastutustundlik käitumine, mis on suunatud

kohtuvaidluse ennetamisele kohtuvälise lahenduse otsimise kaudu. Kohus asub seisukohale, et

hagejale ostutatud õigusabi tunnitasu määr ei ole turuolukorraga kooskõlas ja põhjendatud.

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 määruses 2-21-10648 (p 57) märkinud, et

10 (12)

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud

(vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh

lähtuda vaidluse sisust. Kohus märgib, et kuivõrd hageja esindaja kohtueelses menetluses ei ole

advokaat, vaidlus ei olnud tavapärasemast keerukam ning hageja esindaja (Robert Sarv) tegeleb

igapäevaselt analoogsete vaidlustega, siis kohtu hinnangul saab käesolevas asjas pidada

põhjendatud hageja esindaja tunnitasu suuruseks, arvestades kehtivat kohtupraktikat, 100 eurot

käibemaksuta.

53. Kuigi hagiavaldusele lisatud arvele ei ole lisatud spetsifikatsioone teostatud tegevuste kohta,

tuvastab kohus, et hagejale õigusabiteenuse osutamine on tõendatud hageja 22.12.2023

nõudekirja (dtl 16-21) ja e-kirjavahetusega (dtl 30-31), millest nähtub, et hageja esindaja on

tutvunud kostja 18.01.2024 vastusega (dtl 23-25) ja vastanud sellele 05.02.2024 (dtl 30). Kohus

leiab, et ülemäärane ei ole kohtueelselt õigusabile kulutatud aeg (5,001 tundi).

54. Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kohtueelsed õigusabikulud summas 610,12 eurot (km/ga; 5,001 tundi x 100 eurot + 22% km).

55. Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras varalise

kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise varaliselt hüvitiselt (610,12 eurot) VÕS § 113 sätestatud

määras alates 20.03.2024, so alates hagi esitamisest kuni varalise kahju nõude täitmiseni.

Vastuhagi

56. Kostja on palunud vastuhagis mõista hagejalt kostja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud

summas 793 eurot, mis vastab viiele tunnile õigusabile tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub

käibemaks (dtl 56). Esmalt juhib kohus tähelepanu, et 03.04.2024 tehtud toimingud „juhised

kliendile tunnistajate osas – telefonivestlus“ ühe tunni ulatuses (dtl 57) ei kuulu kohtueelsete

õigusabikulude alla, sest need on tehtud kohtumenetluse ajal (hagi esitati 20.03.2024, kohus

võttis hagi menetlusse 25.03.2024 ja kostja esindaja esitas 03.04.2024 taotluse e-toimikule

ligipääsuks). Seega igal juhul ei ole kostja vastuhagi põhjendatud õigusabikulude osas ühe tunni

ulatuses.

57. Arvestades, et kohus rahuldas hagi hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes täies ulatuses ja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt,

leiab kohus, et vastuhagi ei ole põhjendatud ka nelja tunni ulatuses. Kohus jätab vastuhagi

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

58. TsMS § 163 lg 1 ja 2 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda (lg 1). Kui hagi

rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina

pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda,

kes kompromissiga ei nõustunud.

59. Pooled pidasid kompromissläbirääkimisi, kuid kahjuks kokkuleppele ei jõutud. Kostja

pakkus kompromissi korras, et avaldab ebaõigeid andmeid ümberlükkava teksti ning hüvitab

hagejale hageja menetluskulud 1000 euro ulatuses. Ülejäänud nõuetest pooled teineteise vastu

loobuvad (dtl 107). Hageja selliste tingimustega ei nõustunud, vaid selgitas, et oleks olnud

valmis sõlmima kompromissi, kui kostja hüvitab hagejale menetluskulud vähemalt 2500 euro

ulatuses (dtl 116, 00:00:49).

60. Arvestades, et kohus rahuldas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise

kahju hüvitamise nõude täies ulatuses ja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt, ei ole kohus

11 (12)

rahuldanud hageja nõudeid sellesarnases ulatuses nagu kostja on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud.

61. Kohus rahuldas varalise kahju hüvitamise nõude summas 610,12 eurot, see on 56% ulatuses

hageja kogu varalise kahju hüvitamise nõudest.

62. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hageja menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda. Kostja

menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

63. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja jooksul

pärast lahendi jõustumist.

64. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik

12 (12)