3-24-3254/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3254

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

X. X kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamise nõudes

Kaebaja – X. X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta X. X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta X. X menetlusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tallinna Halduskohtule saabus 30.11.2024 X. X kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamise

nõudes summas 10 000 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse ja

riigi õigusabi taotluse. X. X täiendas kaebust 3.12.2024, 4.12.2024.

2. Tallinna Halduskohus jättis 10.12.2024 määrusega X. X kaebuse ja riigi õigusabi taotluse

käiguta ning andis 5 päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada kohtusse

pöördumise asjaolusid.

3. X. X palus 13.12.2024 kohtumenetlust kiirendada.

Kohtu põhjendused

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt, kui kaebaja ei ole määratud

tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale. Tallinna Halduskohus jättis 10.12.2024 määrusega kaebuse käiguta ning

palus kaebajal välja tuua kaebuses asjaolud, miks ta mittevaralist kahju taotleb. Kaebaja ei täitnud

HKMS § 38 lg 1 p-s 7 toodud nõuet ning ei toonud kaebuses ega täienduses välja neid asjaolusid,

mille tõttu ta kahju nõuab. Kohus ei saa menetleda kaebust, kui puudub kaebuse faktiline

põhjendus. Vanglal ei ole võimalik esitada omapoolseid seisukohti, teadmata asjaolusid.

5. HKMS § 58 järgi võib kohus menetlusosaliselt, samuti menetlusväliselt haldusorganilt,

menetlusosalise tööandjalt, kindlustusseltsilt või krediidiasutuselt nõuda asja või taotluse

lahendamiseks vajalikku teavet, kui sellise teabe olemasolu haldusorganil või isikul saab eeldada

ning seadus ei sätesta teisiti. Kohus ei saa kohtunõudega pöörduda vangla poole vastuse saamiseks

olukorras, kus kaebaja ei ole kaebust üldse sisustanud. Kohus ega vangla ei saa kaebaja eest

kaebust sisustada. Seega ei ole kaebaja tähtaegselt kaebuse puudusi kõrvaldanud ning kohtul ei ole

võimalik sellises vormis kaebust menetleda. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg

1 p 2 alusel.

6. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, tuleb ka menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus jätta

rahuldamata. Kohus selgitab täiendavalt, et kohus ei anna riigi õigusabi üksnes seetõttu, et kaebajal

puudub ülevaade oma arvukatest kohtuasjadest. Lisaks selgitab kohus, et riigi õigusabi seaduse §

10 lg 2 kohaselt, kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse

koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse

läbivaatamine. Hagita asju ning hagiavaldusi vaatavad läbi maakohtud (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 1). Kui kaebaja soovib riigi õigusabi mingis konkreetses tsiviilasjas, tuleb esitada

taotlus vastava tsiviilasja juurde, kuivõrd halduskohtul puudub pädevus vastavat taotlust lahendada.

7. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

8. Toimetada kohtumäärus kaebajale kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)