2-24-11090/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Everatustem Grupp OÜ-lt (likvideerimisel) OÜ Nomiaska kasuks Välja mõista Everatustem Grupp OÜ-lt (likvideerimisel) OÜ Nomiaska kasuks viivis
Legislator headnote
AI generated2-24-11090/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Everatustem Grupp OÜ-lt (likvideerimisel) OÜ Nomiaska kasuks Välja mõista Everatustem Grupp OÜ-lt (likvideerimisel) OÜ Nomiaska kasuks viivis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Janek Väli
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2024.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-11090
Tsiviilasi
OÜ Nomiaska hagi Everatustem Grupp OÜ (likvideerimisel) vastu
võlgnevuse 48 000 euro, viivise 2746,88 euro ja täiendava viivise
saamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OÜ Nomiaska (registrikood 12101597, asukoht Ülesõidu
9-2, Tapa vald, Tapa linn, 45109 Lääne-Virumaa)
Hageja lepinguline esindaja A. B. (e-post xxx)
Kostja: Everatustem Grupp OÜ (likvideerimisel, registrikood
16085464, asukoht Kündari tee 4, Illurma küla, Lääne-Harju vald,
76623 Harju maakond)
Hagihind
56 626,88 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Everatustem Grupp OÜ-lt (likvideerimisel) OÜ Nomiaska kasuks
võlgnevus 48 000 eurot ja viivis 2746,88 eurot.
3. Välja mõista Everatustem Grupp OÜ-lt (likvideerimisel) OÜ Nomiaska kasuks viivis
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 48 000 eurolt
alates 23.07.2024 kuni nõude kohase täitmiseni.
4. Menetluskulud jätta Everatustem Grupp OÜ (likvideerimisel) kanda.
5. Välja mõista Everatustem Grupp OÜ-lt (likvideerimisel) menetluskulu summas 1900
eurot OÜ Nomiaska kasuks.
6. Välja mõista Everatustem Grupp OÜ-lt (likvideerimisel) OÜ Nomiaska kasuks viivis
protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1900 eurot) menetluskulude
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §
113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (4)
Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui
kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel
tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1. OÜ Nomiaska esitas Harju Maakohtule hagi Everatustem Grupp OÜ (likvideerimisel) vastu
võlgnevuse 48000 euro, viivise 2746,88 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.
Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale alltöövõtu korras korduvalt kostja erinevatel
ehitusobjektidel vee- ja kanalisatsiooni töid. Hageja ja kostja ei sõlminud tööde tegemiseks
kirjalikke lepinguid. Vastavalt väljakujunenud äritavale tegi hageja kostjale
hinnapakkumise kostja objektil tööde tegemiseks ja kostja kinnitas sobivuse korral
hinnapakkumise ja lubas hageja kostja objektile töid teostama.
2023 aasta teises pooles hakkas kostja jääma oma maksetega võlgnevusse. Kostja on
tunnistanud kõiki hageja poolt kostjale esitatud arveid sh on kostja võtnud hageja poolt
teostatud tööd aktiga vastu ning kostjal ei ole olnud pretensioone hageja tööle. Hagi
esitamise ajaks on kostja koguvõlgnevus hagejale erinevatel objektidel teostatud tööde eest
summas 48 000 eurot.
Pooled ei ole kokku leppinud viivise määras, mistõttu tuleb käesoleval juhul lähtuda
seadusjärgsest viivisest, milleks perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2024 oli 12,5% ja alates
01.juulist 2024 12,25% aastas. Pooled on sõlminud 30.01.2024 kokkuleppe, mille kohaselt
kostja kohustus tasuma hagejale võlgnevuse osamaksetena. Esimese osamakse tähtaeg oli
05.02.2024, mida kostja ei tasunud. Vastavalt kokkuleppe muutus, juhul kui kostja jätab
maksegraafikus kokkulepitud osamakse tasumata, sissenõutavaks, millest tulenevalt on
hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist alates 06.02.2024. Alates 06.02.2024 kuni hagi
esitamiseni on sissenõutavaks muutunud viiviseid kogusummas 2746,88 eurot s.o periood
06.02.2024 kuni 30.06.2024 – 2393,44 eurot ja alates 01.07.2024 kuni hagi esitamiseni
353,44 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise alates 23.07.2024 VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.
2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte kooskõlas TsMS § 311¹ lg 5¹ 30.11.2024.
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2 (4)
Hageja ja kostja vahel oli suuliselt sõlmitud töövõtulepingud VÕS § 635 lg 1 mõttes.
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama
teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle
eest tasu. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.
Käesoleval juhul andis hageja kostjale üle kokkulepitud tööd, mis on fikseeritud ka
üleandmise-vastuvõtu aktidega. Lisaks on kostja tööde eest esitatud arvet osaliselt tasunud,
mistõttu on tõendatud, et hageja täitnud töövõtjana omapoolse põhikohustuse ehk teinud
kokkulepitud tööd erinevatel kostja objektidel ja kostja on tööd vastu võtnud. VÕS § 100
kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või
kohustuse mittekohane täitmine, sealhulgas kohustuse täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg
1 punkti 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse
täitmist, millest tulenevalt on hageja õigustatud esitama kostja vastu nõude põhisummas 48
000 eurot.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud
intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem
intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud
intressimäär. Pooled ei ole kokku leppinud viivise määras, mistõttu tuleb käesoleval juhul
lähtuda seadusjärgsest viivisest. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist alates
06.02.2024.
4. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud
ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud
jätta kostja kanda.
6. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude
rahalise suuruse.
7. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1540 eurot ja esindajakulu summas 360
eurot.
8. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse
esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1540 eurot.
9. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 60 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu
ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 60 eurot on mõistlik ning vähendamisele ei
kuulu.
9.1.
Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud
ajakulu 6 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud
tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas
360 eurot (6 x 60 eurot).
10. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku
summas 1900 eurot, millest riigilõiv 1540 eurot ja esindajakulu 360 eurot.
3 (4)
11. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise
väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Väli
Kohtunik
4 (4)