Legislator Case Law & Legislation
2-23-149000/49 AI generated

2-23-149000/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-149000/49
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista M. K.lt Bigbank AS kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (4908,30 eurot) alates 28.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga 23,90% aastas.

Legislator headnote

AI generated

2-23-149000/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista M. K.lt Bigbank AS kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (4908,30 eurot) alates 28.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga 23,90% aastas.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-149000

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Bigbank AS hagi M. K. vastu võla nõudes

6870,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Ivar Tammemäe

Kostja M. K. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bigbank AS hagi M. K. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista

M. K.lt Bigbank AS

kasuks välja 16.02.2023

sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 4908,30 eurot, intress 420,58 eurot,

haldustasu 10,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse

esitamiseni 346,88 eurot ja sissenõudmiskulud 5 eurot.

3. Mõista M. K.lt Bigbank AS kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (4908,30

eurot) alates 28.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga 23,90% aastas.

4. Jätta Bigbank AS menetluskulud M. K. kanda.

5. Määrata Bigbank AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 713,33 eurot.

6. Mõista M. K.lt Bigbank AS kasuks menetluskulude hüvitisena välja 713,33 eurot.

7. Toimetada M. K.le tagaseljaotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Bigbank AS (hageja) esitas 07.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse M. K.lt (kostja) 5623,94 euro saamiseks. Kohus tegi 11.12.2023 kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

andis 20.12.2023 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.02.2023 tarbijakrediidilepingu nr xxxx,

mille alusel sai kostja hagejalt 5000 eurot. Kostja on oma kohustuste katteks tasunud 360

eurot, millest 254,70 eurot arvestati intressi katteks, 91,70 eurot krediidisumma katteks, 7,50

eurot lepingu haldustasu katteks, 1,10 eurot viivise katteks ja 5 eurot sissenõudekulu katteks.

14.09.2023 ütles hageja lepingu üles, kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva

omamaksega ning ei tasunud võlgnevust ka peale hoiatuse saamist. Lepingu kohaselt on

intressimääraks 23,90% aastas ning krediidi kulukuse määraks 29,14%.

Hageja on välja toonud, et vastutustundliku laenamise kohustuse järgimiseks analüüsiti kostja

esitatud laenutaotlust, arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.09.2022 – 13.02.2023 osas ning

tehti kindlaks, et kostjal puuduvad maksehäired ja maksuvõlad. Krediidiandja tuvastas

kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmine sissetulek on 2679 eurot kuus (töötasu) ning

finantskohustuste suurus on 1154,12 eurot kuus. Kostja igakuiste kohustuste osakaal

moodustas sissetulekust 43,08%, ülejäänud osa sissetulekust on kostjal võimalik kasutada

majapidamiskulude ning igapäevaste vajaduste katteks.

Hageja palub mõista kostjalt välja 16.02.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx

tuleneva põhivõla 4908,30 eurot, intressi 420,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

346,88 eurot, haldustasu 10,67 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 730

eurot (õigusabikulud 100 eurot ja riigilõiv 630 eurot).

2. Kohus võttis hagi 23.02.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest.

2.1

Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida

põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele

kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh

vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku

kättetoimetamise eeldused on täidetud (Riigikohtu 20.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-

123093, p 9.3).

Rahvastikuregistris kostjal kehtivat elukoha aadressi ei ole. Kohus üritas menetlusdokumente

kostjale kätte toimetada rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressitele xxxx, xxxx, xxxx, kuid

dokumendid tagastati (dtl 110-111, 198). Kohus edastas dokumendid ka laenutaotluses ja

hagiavalduses märgitud aadressile xxxx, kuid dokumendid tagastati (dtl 109). Ka e-posti

aadressile xxxx saadetud teavitusele kostja ei vastanud. Kohus helistas telefoninumbrile xxxx,

kuid kõne ei võetud vastu (dtl 2009. Kohus tegi 17.05.2024 päringud pankadesse ning

asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 202). Täiendavaid andmeid kohtule kostja kohta ei

esitatud. Kostjal hetkel tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1

kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa

kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg-test 1 ja 3

toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse, kostjale kätte avalikult. Teadaanne

avaldati 01.11.2024 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks

17.11.2024. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 09.12.2024, kuid kostja ei ole vastust

esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on

kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

Seejuures on kohus kontrollinud hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu

krediidi kulukuse määra. Samuti kontrollis kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist hageja poolt ja veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas

tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Kohtu hinnangul on hageja

täitnud teabe kogumise ning krediidivõimelisuse hindamise kohustust.

4. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 730 eurot, so riigilõiv

630 eurot ja õigusabikulud 100 eurot (sh käibemaks 16,67 eurot, dtl 41).

Kohtu hinnangul on õigusabikulud olnud käesolevas menetluses põhjendatud ja

vajalikud ning õigusabikulu summa on mõistlik. Hageja palub õigusabikulud välja

mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kuivõrd hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustlane ning

arvestab kuludelt käibemaksu tagasi (dtl 274), on kohtu hinnangul tulenevalt TsMS §

174 lg-st 10 põhjendatud mõista õigusabikulud välja ilma käibemaksuta.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 630 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Tegemist

on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Seega on hageja

põhjendatud menetluskulud 713,33 eurot, so riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 83,33

eurot.

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik