3-24-2779/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2779

Haldusasi

OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis) kaebus Eesti

Advokatuuri aukohtu 08.08.2024 otsuse nr 2-15/245

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis),

esindaja vandeadvokaat Julia Gramma

Vastustaja – Eesti Advokatuur

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OSAÜHINGU S.M. & SONS (pankrotis)

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse OSAÜHINGU S.M. & SONS (pankrotis) määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 28.10.2024 määruse peale haldusasja nr 3-24-2779.

2. Jätta OSAÜHINGU S.M. & SONS (pankrotis) määruskaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2779 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis) (edaspidi OÜ S.M. & SONS; kaebaja) esitas

Eesti Advokatuurile 03.04.2024 kaebuse (hiljem täiendatud) vandeadvokaat Jüri Sireli ja

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid peale.

Kaebuse kohaselt oli advokaat kaebaja lepinguline esindaja, kes nõustas kaebajat mh

laenulepingute sõlmimisel ja kaebaja kinnistule aadressil XXX laenude tagamiseks

hüpoteekide seadmisel. Advokaat esindas ja nõustas kaebajat 11.03.2021 müügilepingu

sõlmimisel, millega müüdi eelnimetatud kinnistu AS-le Tiigi Keskus. Kinnistu müüdi oluliselt

3-24-2779

alla turuhinna. Kinnistu müügist saadud raha kanti Legal Property OÜ kontole, mille

ainuosanik ja juhatuse liige on vandeadvokaat JS. Harju Maakohus kuulutas 14.01.2022 välja

kaebaja pankroti. Kaebajal puudub vara, kõik rahalised vahendid on omastatud. Kaebaja

endine juhatuse liige MS keeldub osaühingu varaga tehtud tehingute kohta pankrotihaldurile

ja kaebajale dokumentide ja informatsiooni väljastamisest. Maakohus tegi pankrotimenetluses

määruse dokumentide ja informatsiooni väljastamise kohta pankrotihaldurile, kuid MS ei

täida seda määrust. MS esindaja on JS.

Kaebaja on esitanud advokaadile 13.02.2024, 21.02.2024 ja 26.02.2024 päringud, taotledes

järgmise informatsiooni saamist: 1) kõik kliendilepingud, mis olid sõlmitud kaebaja ja

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ vahel kümne aasta jooksul alates nõude esitamisest; 2)

kõik arved ja spetsifikatsioonid, mis olid tehtud kaebajale Advokaadibüroo Sirel & Partnerid

OÜ poolt kümne aasta jooksul alates nõude esitamisest; 3) kogu teave, e-mailid ja

dokumendid seoses kinnisasja XXX 11.03.2021 müügi- ja hüpoteegilepinguga, suhtlus

kinnisasja ostja ja teiste asjaosalistega sõlmitud lepingute tingimuste kohta; 4) kogu

informatsioon kinnistu 11.03.2021 müügi- ja hüpoteegilepingu sõlmimise asjaolude ja

tegelike eesmärkide kohta. Advokaat teatas 23.02.2024 kaebajale, et ta keeldub nõutud

informatsiooni ja dokumentide väljastamisest. Sellega rikkus advokaat Eesti Advokatuuri

eetikakoodeksi (eetikakoodeks) §-st 16 tulenevaid kohustusi, kuna kaebaja on advokaadi

klient ja keeldumine dokumentide ja informatsiooni väljastamisest oli alusetu. Samuti on

advokaat rikkunud advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg-t 4 ja eetikakoodeksi §-e 8 ja 13, kuna

kaebaja kinnistu müümisel osutas advokaat õigusteenuseid oma kliendile OÜ-le S.M. &

SONS ning samaaegselt oli advokaadil isiklik huvi kaebaja kinnistu müümiseks alla turuhinna

ja müügist saadud raha enda kontrolli all olevale osaühingule kandmiseks, mis oli vastuolus

kaebaja huvidega.

2. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 08.08.2024 otsusega nr 2-15/245 mitte algatada

aukohtumenetlust advokaadi tegevuse suhtes.

Advokaadi kliendiks olid India Vabariigi kodanik SM ja talle kuuluvad äriühingud. Pärast

SMi surma 2015. a-l on tema perekonnaliikmete, sh OÜ S.M. & SONS juhatuse liikme Q

vahel toimunud vaidlus SMi pärandi jagamise üle. Pärimisvaidluses ei saa advokaat olla

vahekohtunikuks tülitsevate poolte vahel ega eelistada üht poolt teistele. AdvS § 45 lg 1

kohaselt on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks

saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud

tasu suurust, see kohustus ei ole ajaliselt piiratud. Otsuse, kellel on õigus advokaadi valduses

olevatele dokumentidele juurde pääseda, saab vastu võtta kohus.

Kaebajal oleks tulnud juba 2019. a-l, kui ta esmakordselt pöördus aukohtu poole kaebustega

ja sai teada advokaadile etteheidetavatest asjaoludest, pöörduda kas tsiviilkohtusse või

õiguskaitseorganite poole. Samuti oli tal võimalik taotleda pärimismenetluse algatamist, kui ta

leidis, et on toimunud minetused ja seaduserikkumised. Kaebaja taotlusel alustati SMi Eestis

asuva vara pärimismenetlust alles 11.01.2024. Aukohus ei saa võtta seisukohta varadega

toimunud tehingute õiguspärasuse ja pärimismenetluse läbiviimise osas. Aukohtumenetluse

sisuks ega eesmärgiks ei ole kaebaja õiguste kaitse. Aukohtule esitatav kaebus ei ole kaebaja

õiguskaitsevahend, vaid aukohtu eesmärk on kontrollida advokatuuri liikmetele esitatud

kutsealastest nõuetest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada, et AdvS § 19 lg 6 kohaselt ei

või advokaadile distsiplinaarkaristust määrata, kui süütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu

aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest. Kuniks tehingud on jõus ning kohus

või uurimisorgan ei ole tuvastanud seaduserikkumist, on need õiguspärased. Aukohtu

ülesanne ei ole tõendite kogumine kaebaja huvides võimaliku kohtu- või kriminaalmenetluse

2(6)

3-24-2779

jaoks või luua olukord, kus saadud informatsiooni saaks üks pooltest kasutada teise vastu,

survestamaks mingitele tegudele või toimingutele.

Advokaadi kliendi SMi perekonna ja kaebaja pikaajaline konflikt on saanud alguse juba SMi

eluajal ning on jätkunud teiste perekonnaliikmetega käesoleva ajani. Seda kinnitab kaebaja ise

ja ka kahe teise samasisulise kaebuse laekumine aukohtule. Neil asjaoludel on õige, et

advokaat hoidub nõutud dokumentide ühele või teisele poolele üle andmisest. Advokaadi

saladuse hoidmise kohustus (AdvS § 45 lg 1) ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast

advokaaditegevuse lõppemist. Seda, kes on advokaadi klientide õigusjärglased, ei saa

aukohtumenetluses tuvastada. Lahenduse saaks asjas tuua kas kohtumenetlus või uurimine

uurimisorgani poolt. Advokaat ei ole keeldunud kategooriliselt kaebajale või kellelegi teisele

vaidluse all olevaid dokumente esitamast, vaid tema soov on, et tegemist oleks „õige“ isikuga.

Huvitatud isikud ja nende õigused peab tuvastama kohus. Äriühingut puudutav

dokumentatsioon on suures osas kättesaadav äriregistrist ning muud dokumendid vastavatest

registritest.

Kaebaja väide, et advokaat on kasutanud advokaadi-kliendi privileegi, et varjata ebaeetilist ja

ebaseaduslikku käitumist, on arusaamatu ja ebamäärane.

Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegutsemist huvide konfliktis. Advokaat on XXX kinnistu

müügi ja Legal Property AS-i poolt antud laenudega seotud asjaolusid põhjalikult selgitanud

ja puudub alus selgitustes kahtlemiseks. Aukohtule esitatud kinnistu müügilepingu kohaselt

on kaebajat nimetatud tehingus esindanud kaebaja tolleaegne juhatuse liige MS, mitte

advokaat. Tehingud on jõus seni, kuni pädev organ (kohus) ei ole neid tühistanud.

3. OÜ S.M. & SONS (pankrotis) esitas 07.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Advokatuuri aukohtu 08.08.2024 otsuse tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks algatama

advokaadi suhtes aukohtumenetlus.

Advokaat keeldus oma kliendi OÜ S.M. & SONS seaduslikule esindajale Qle dokumentide ja

informatsiooni väljastamisest. Aukohus ei ole kaebaja etteheiteid sisuliselt analüüsinud, kuid

jõudis sellele vaatamata järeldusele, et aukohtumenetluse alustamiseks puudub alus. Aukohus

peab kaebuse sisuliselt läbi vaatama, et välja selgitada, kas advokaadi tegevuses võivad

esineda eetikakoodeksi § 14 lg-s 4 ja §-s 16 sätestatud kohustuste rikkumised. Kaebajal on

põhjendatud huvi aukohtule kaebuse esitamiseks. Kui tuvastatakse, et advokaat on kaebaja

esindajana rikkunud oma kohustusi, tekib kaebajal õigus kahju hüvitamiseks.

Distsiplinaarsüütegu ei ole aegunud, sest selle toimepanemisest ei olnud kaebuse esitamise

ajaks möödunud kolme aastat (AdvS § 19 lg 6).

Aukohus leidis ebaõigesti, et konflikti tõttu SMi perekonnas ei olnud advokaadil kohustust

dokumente konflikti pooltele üle anda. Aukohtu poolt tuvastatud asjaolud ei vasta tõele ega

anna alust aukohtumenetluse alustamata jätmiseks. Advokaadi kliendiks oli kaebaja, mitte

SM. Aukohus ei ole andnud hinnangut kaebaja etteheidetele, vaid keskendunud asjaoludele ja

nõuetele, mida kaebaja esitanud ei ole. Aukohus ei ole selgitanud, miks advokaadil oli õigus

mitte väljastada kaebajale kaebajat puudutavaid ja õigusteenuse osutamise teenustega seotud

dokumente ja informatsiooni. Kaebaja ei palunud advokaadilt väljastada dokumente, mida on

võimalik kätte saada äriregistrist, samuti ei ole kaebaja palunud advokaadil väljastada kaebaja

raamatupidamisdokumente.

Ei vasta tõele, et Shantanu Mohan oli välja jäetud oma isa SMi pärijate ringist. Tõele ei vasta

ka väide, et SMi pärijatel on omavaheline tüli. Aukohtu järeldus, et kui perekonnaliikmete

vahel toimub pärimisvaidlus, ei saa advokaat olla vahekohtunikuks tülitsevate poolte vahel ja

otsuse, kellel on õigus advokaadi valduses olevatele dokumentidele, saab vastu võtta kohus, ei

3(6)

3-24-2779

põhine asjas tuvastatud asjaoludel ning on vastuolus eetikakoodeksi § 14 lg-s 4 sätestatud

kohustustega. Advokaat osutas kaebajale õigusabiteenust ning kaebajal on õigus saada

informatsiooni ja dokumente osutatud teenuse kohta. Kaebaja ei ole palunud aukohtult

seisukohta kaebaja varadega toimunud tehingute õiguspärasuse ja pärimismenetluse

läbiviimise osas.

Kaebajal ei ole kohustust kasutada oma õiguste kaitsmiseks muid vahendeid ning muude

õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei piira kaebaja õigust pöörduda aukohtusse. Lisaks

on kaebaja jaoks oma õiguste kaitsmine muul viisil raskendatud, kuna advokaat keeldus talle

selleks vajalikku informatsiooni väljastamast.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 28.10.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebaja on huvitatud isikuks AdvS § 16 lg 1 tähenduses, kellel on õigus pöörduda

advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud

isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Kaebajal on kaebeõigus

aukohtu otsuse halduskohtus vaidlustamiseks.

Aukohus ei ole rikkunud kaebaja taotluse läbivaatamisel pädevus-, menetlus- või

vorminõudeid viisil, mis tooks kaasa kaebusega kaitstavate õiguste intensiivse riive. Kaebaja

vaidlustab eelkõige aukohtu hinnangut kaebaja materiaalsete subjektiivsete õiguste

piiramisele ning ei ole kaebuses esile toonud selliseid menetluslikke rikkumisi aukohtu

tegevuses, mis annaksid aluse arvata, et aukohus on jõudnud oma hinnangus sisuliselt

ebaõigele seisukohale. Aukohus on kaebaja taotluse läbi vaadanud ja koostanud selle kohta

põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma

seisukohti avaldada, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning

tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kohus ei nõustu

kaebajaga, et aukohus pole kaebuses esitatud väiteid sisuliselt hinnanud ega põhjendanud,

miks tema arvates ei esine advokaadi tegevuses kaebaja väidetud eetikakoodeksi rikkumisi.

Aukohus hindas kaebaja väiteid sisuliselt ja põhjalikult, selgitas kaebajale õiguslikku

olukorda, aukohtumenetluse eesmärki ja kaebaja võimalusi oma õiguste kaitsmiseks.

Seejuures ei ole aukohus jätnud kohtu hinnangul ühtki kaebaja esitatud väidet sisuliselt

hindamata. Asjaolust, et kaebaja nende hinnangutega ei nõustu, ei tulene tema menetluslike

õiguste rikkumist. Halduskohtule esitatud kaebuse väited on üldsõnalised. Näiteks väidab

kaebaja, et aukohus on ebaõigesti tuvastanud, et SMi perekonnas on tüli ja Shantanu Mohan

on SMi pärijate ringist välja jäetud. Samas ei ole kaebuses mitte millegagi põhjendatud, miks

aukohtu hinnang selles osas tõele ei vasta.

Muude õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole taotlusega aukohtu poole pöördumise

eelduseks, kuid see ei muuda asjaolu, et kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmine ei ole

aukohtumenetluse eesmärgiks. Seda on kaebajale oma otsuses selgitanud ka aukohus.

Tähendust ei ole sellel, et aukohus kahtles, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, sest kahtlusele

vaatamata ei jätnud aukohus kaebaja taotlust läbi vaatamata, vaid hindas tema väiteid

sisuliselt.

Vaidlustatud otsusest ei nähtu kokkuvõttes menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada

asjas tehtud otsust või rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi aukohtumenetluses. Seega pole

tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja aukohtu otsuse tühistaks.

Advokaadi klient saab oma materiaalseid subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses.

Kaebajal on tsiviilkohtumenetluses võimalik nõuda advokaadilt ka endale väidetavalt

4(6)

3-24-2779

tekitatud kahju hüvitamist. Aukohtumenetluse läbimine ei ole kohtule kahju hüvitamise nõude

esitamise eeltingimuseks. Samuti ei raskenda aukohtu menetluse läbimata jätmine kaebaja

jaoks muude õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui see on asja lahendamiseks vajalik, saab

kohus nõuda kaebaja soovitud teabe ja dokumendid kohtumenetluses välja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ S.M. & SONS (pankrotis) palub 26.11.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 28.10.2024 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.

Aukohus jättis kaebaja väited (osaliselt) käsitlemata ja tugines üksnes advokaadi väidetele,

mis ei vasta tegelikkusele. Advokaat rikkus eetikakoodeksi § 14 lg-st 4 ja §-st 16 tulenevaid

nõudeid, kuna keeldus kaebajale dokumentide ja informatsiooni väljastamisest. Aukohus ei

ole asja lahendamiseks vajalikke olulisi asjaolusid välja selgitanud ega uurinud. Kaebaja

nõudeid ei ole eraldi analüüsitud. Küsimus, kas kaebaja ja advokaadi vahel on konflikt või

mitte, ei muuda kaebuses märgitud õiguste riivet väheintensiivseks. Kaebajal on õigus saada

13.02.2024 nõudes nimetatud informatsiooni ja dokumente tehtud tehingute ja advokaadi

tegevuse kohta kaebaja esindamisel. Aukohus ei selgitanud, miks on advokaadil õigus mitte

väljastada kaebajale teda puudutavaid ja õigusteenuse osutamisega seotud dokumente ja

informatsiooni. Tõele ei vasta aukohtu seisukoht, et kaebaja esindaja Shantanu Mohan oli

välja jäetud oma 2015. a-l surnud isa SMi pärijate ringist. Shantanu Mohan on oma isa pärija

ja talle kuulub ¼ isa pärandvarast. Tõele ei vasta ka väide, et SMi pärijatel on omavaheline

tüli, kuid ka antud asjaolu ei saa mõjutada kaebaja õigust nõuda advokaadilt klienti

puudutavaid andmeid. Kaebuse rahuldamine ei ole ilmselgelt välistatud, sest aukohus ei ole

vaidlustatud otsuses käsitlenud kaebaja väiteid ja etteheiteid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 28.10.2024 määruse muutmiseks või

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

8. AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud õigus taotleda aukohtumenetluse algatamist ja AdvS § 18 lg-s

1 sätestatud õigus esitada halduskohtule kaebus aukohtu otsuse peale ei ole nähtud ette

huvitatud isiku materiaalsete õiguste kaitseks, vaid huvitatud isik saab halduskohtus kaitsta

üksnes oma menetluslikku õigust sellele, et aukohus vaatab tema taotluse läbi

menetlusreegleid järgides (nt Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 10). Halduskohus

pidi kontrollima, kas kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse esitada aukohtule taotlus ja

kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi vaadanud. Aukohtu

pädevuses on tuvastada, kas advokaat on rikkumise toime pannud, ning aukohus otsustab, kas

ja kuidas rikkumisele reageerida, sh kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Halduskohus

ei pidanud kontrollima OÜ S.M. & SONS (pankrotis) kaebuse alusel aukohtu 08.08.2024

otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaat JSi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo

tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Järelevalve

advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle on advokatuuri pädevuses

5(6)

3-24-2779

(AdvS § 3 p 2). Kohus saab järelevalve teostamisse sekkuda üksnes siis, kui advokatuuri

tegevus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohtumenetluse esemeks saab seega olla

vaid advokatuuri tegevus taotluse lahendamisel, mitte aga advokaadi tegevus huvitatud isiku

suhtes. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda mh selles, et aukohus on jätnud

huvitatud isiku väited (osaliselt) käsitlemata või selles, et aukohus ei ole taganud huvitatud

isikule nõuetekohaselt ärakuulamisõigust. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada

advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. Oma kohustusi

rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses (vt

Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p-d 10 ja 11; Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019

määrus nr 3-19-362, p 10).

9. Aukohtu vaidlustatud otsus ei riiva kaebaja materiaalseid subjektiivseid õigusi. Kaebaja

väidab menetluslike õiguste riivet, sest kaebaja väitel ei hinnanud aukohus kõiki tema

kaebuses välja toodud asjaolusid. See riive ei ole praegusel juhul intensiivne. Aukohus on

kaebaja kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS §

17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse seisukohtade esitamiseks,

hinnanud menetlusosaliste seisukohti ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei esine

distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohus ei ole jätnud hindamata kaebaja väidet, et kaebaja

poolt nõutud dokumentide ja informatsiooni esitamata jätmisega rikkus advokaat

eetikakoodeksi § 14 lg-st 4 ja §-st 16 tulenevaid kohustusi. Aukohus on põhjendanud

seisukohta, miks puudub advokaadil kohustus tema valduses olevate dokumentide

üleandmiseks. Advokatuur on andnud hinnangu ka kaebuses välja toodud konkreetsete

dokumentide väljanõudmise nõuetele. Samuti on aukohus võtnud otsuses seisukoha kaebaja

väite osas, et advokaadi tegevuse osas esineb huvide konflikt ning selgitanud, et vaidlusaluse

kinnistu müügilepingu kohaselt on kaebajat kinnistu müügitehingus esindanud kaebaja

tolleaegne juhatuse liige MS, mitte advokaat. Ringkonnakohtu hinnangul on aukohus järginud

kaebaja pöördumise menetlemise nõudeid. Asjaolust, et kaebaja aukohtu hinnangutega ei

nõustu, ei anna alust järeldada kaebaja menetluslike õiguste rikkumist. Aukohtu seisukoha

põhjendatust ei saa kohus kontrollida. Kuna vaidlustatud aukohtu otsusest ei nähtu

menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendamist või rikkuda kaebaja

menetluslikke õigusi aukohtumenetluses, on kaebuse rahuldamine ja aukohtu otsuse

tühistamine ebatõenäoline.

10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.10.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)