2-24-15976/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15976

Tsiviilasi

W.K maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): W.K (isikukood XXX, elukoht xxx)

Võlgniku usaldusisik: pankrotihaldur Svetlana Pilden

(xxx; telefon xxx, e-post xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada W.K avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

2. Kuulutada välja W.K (isikukood XXX) pankrot 17.12.2024 kell 15.00 ja algatada W.K

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada W.K pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur Svetlana Pidlen.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06.01.2025 algusega kell 10.00. Üldkoosolek

viiakse läbi virtuaalselt videokõne teel. Kohus edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile.

Huvitatud isikud saavad lingi pankrotihaldurilt.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtajast.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel või hiljemalt

17.12.2025 ning edaspidi iga aasta

17. detsembriks.

11. Võlgnik on kohustatud täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 47 sätestatud

reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse

kolme aasta möödumisel.

12. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

13. Menetluskulud jätta võlgniku W.K kanda.

14. Määrata usaldusisik Svetlana Pilden tasuks 1 268,80 eurot (käibemaksuga).

15. Eelnevalt nimetatud tasu hüvitada 644,16 euro (sh käibemaks) ulatuses riigi vahenditest ja

kanda hüvitatav summa Business Law Firm OÜ arveldusarvele xxx SEB Pank AS-s.

16. Ülejäänud osas, 624,64 eurot (käibemaksuga), mõista usaldusisiku tasu välja võlgnik W.K-lt.

17. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste

hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada

määruskaebuse.

Asjaolud

Võlgnik esitas 21.10.2024 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palub võlgnik algatada

tema pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse. Kohus võttis 12.11.2024

määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Svetlana Pildeni.

Usaldusisik esitas 10.12.2024 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga ning

oma seisukoha võlgniku avalduse osas. Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu.

Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku kohustuste kogusumma on 29 836,97 eurot, kusjuures kõik

nõuded on muutunud sissenõutavaks hiljemalt käesoleva aasta alguses. Võlgniku sissetulek koosneb

hetkel töötutoetusest ja sotsiaaltoetustest, kogusummas 1240 eurot. Realiseeritavat vara võlgnikul ei ole.

Võlgniku seletused laenuraha kasutamise kohta ei ole kontrollitavad, kuna laenusummad võeti peamiselt

välja sularahas. Samas kajastuvad kontoväljavõttel kulutused regulaarsetele puhkusereisidele ja

iluteenustele, mis võlgniku sissetulekuid arvestades viitavad elamisele üle jõu. Seetõttu on

maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras,

kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas

kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub

vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt vähemalt 29 836,97 eurot.

Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o

hooletu finantskäitumine arvestamata oma võimalusega tekitatud nõudeid tasuda ja kohustusi täita.

Kohtul ei ole käesoleval hetkel infot, et võlgniku majanduslik olukord oleks sedavõrd kehv, et vara ei

jätkuks isegi pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seetõttu ei esine kohtu hinnangul alust pankrotimenetluse

raugemiseks (PankrS § 29 lg-d 1-2).

FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte teise

lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on

taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui

ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise alused tulenevad FiMS § 45 lg 3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada

tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses

tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja määruse resolutsioonis nimetatud ajal.

Usaldusisik ja pankrotihaldur Svetlana Pilden andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku

pankrotihalduriks. Võlgnikul pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Arvestades

pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku

usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid (FiMS § 46 lg 1).

Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib

jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS § 46 lg 1).

Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja

need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord

aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FiMS § 46

lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal

aruande.

Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta

aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab

ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

17.12.2025 ning edaspidi samuti iga aasta 17. detsembriks.

Kohtu selgitused:

o

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku

õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti

vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus

seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

o

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

o

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

o

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

o

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

o

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning

ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1,

2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust

ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse

suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. aastal on kuupalga alamäär

820 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu

ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse

poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus

usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 8 tundi (menetlusdokumendiga tutvumine, võlgnikuga

suhtlemine, päringute tegemine, vastuste/kontoväljavõtete analüüs, varanimekirja, võlanimekirja ja

usaldusisiku aruande koostamine). Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot

(lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1 040 eurot, millele lisandub käibemaks

228,80 eurot, kokku 1 268,80 eurot.

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii

tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Tasu määramisel arvestab kohus

usaldusisiku kõrget kvalifikatsiooni. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on

õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest

PankrS § 23 lg 4 ja lg 51 alusel analoogia korras.

Usaldusisik on palub tasu hüvitada riigi vahenditest summas 644,16 eurot (sh. käibemaks) ning

ülejäänud tasu summas 624,64 eurot mõista välja võlgnikult.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on

õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest

PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus on

8 tunni eest (alustatud pooltunde 16× 33) 528 eurot, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot, kokku

644,16 eurot. Arvestades PankrS§ 23 lg 4 ülemmäära on põhjendatud riigi vahenditest hüvitada 528

eurot, millele lisandub käibemaks summas 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb

usaldusisiku tasust 644,16 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 624,64 eurot

(1268,80– 644,16) tuleb jätta võlgniku kanda. Nimetatud summad sisaldavad käibemaksu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik