2-24-1064/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1064

Kohtuasi

B.G avaldus Y.B-ga kindlaksmääratud suhtluskorra

muutmiseks

S.J

vastuavaldus Y.B-ga

kindlaksmääratud

suhtluskorra muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.J määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja B.G (isikukood XXX)

Puudutatud isik S.J (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Robert Suir

Puudutatud isik Y.B (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Eva Tibar

Puudutatud isik Tallinna Linnavalitsus, Põhja-Tallinna

Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75017745)

Puudutatud isik Tallinna Linnavalitsus, Haabersti

Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75014244)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu S.J määruskaebusele lisatud tõend (ST.PeReKe OÜ 22.05.2024

esmane psühholoogiline hinnang) ja B.G 29.07.2024 menetlusdokumendile lisatud

registrite väljavõtted (ST.PeReKe OÜ ning selle kolme töötaja pädevuse

puudumise kohta).

2. Jätta rahuldamata S.J taotlus kuulata ära Y.B .

3. Jätta S.J määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta Harju Maakohtu 12.06.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada kohtumääruse põhjendusi.

2-24-1064

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud S.J kanda, v.a Y.B-le

määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. B.G-l ei ole

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus. õ

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused, nende aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

1. B.G (isa) esitas 21.01.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta Harju

Maakohtu 02.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18754 kindlaksmääratud Y.B (laps) ja

isa suhtlemise korda ning määrata kindlaks järgmise suhtluskorra:

1) ema võtab lapse iga kalendriaasta paaritul nädalal (standard EVS-ISO 8601:2011,

rahvusvaheline standard ISO 8601) pühapäeval kell 19.00 isa registreeritud

põhielukohast ning paaris nädala pühapäeval kell 19.00 isa võtab lapse ema

registreeritud põhielukohast. Mõlemad vanemad vastutavad lapse päevakava ja

koolitööde eest, kindlustavad lapsele uneajad, sooja toidu jms;

2) raskemate haigusnähtude (kõrge palavik, nakkushaigus jne) korral, kui perearst on

väljastanud hoolduslehe, on laps selle lapsevanema juures, kelle juures on laps

haiguslehele jäänud, teisel vanemal on võimalik lapsega suhelda telefoni või

suhtlustarkvara abil, laps jääb antud vanema juurde paranemiseni või arsti loani,

nõudmisel puudutud päevad kompenseeritakse tagantjärele samas ulatuses;

3) paaris aastate (2024, 2026 jne) jõulude ajal (24.–26.12.2024) on laps isaga ning

aastavahetuse (31.01–02.01.2024) emaga, paaritutel aastatel (2025, 2027 jne) on

vastupidi. Lapse üleandmine toimub kell 17.00 vanema põhielukohas, kelle juures laps

viibib;

4) kui üks vanem ei saa lapse eest hoolitseda, siis hoolitseb lapse eest esmajärjekorras

teine vanem;

5) suvel on laps ema puhkuse ajal koos emaga kaks järjestikust nädalat ja isa puhkuse

ajal koos isaga kaks järjestikust nädalat. Vanemad teavitavad üksteist lapsega

veedetavast puhkuse ajast hiljemalt iga aasta 1. maiks;

6) mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida kaks korda aastas välisriiki, ühel korral

maksimaalselt kuni kaheks nädalaks ning teisel korral maksimaalselt üheks nädalaks.

Vanem, kes koos lapsega reisile läheb, teatab teisele vanemale reisi sihtkoha,

ööbimisvõimalused, transpordi ja marsruudi vähemalt kaks nädalat enne reisi algust

ning vanem, kelle käes on lapse dokumendid, annab need reisi vormistamiseks ja

reisimiseks üle teisele vanemale;

7) isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva koos emaga. Ema sünnipäeva veedab

laps emaga ja isa sünnipäeva isaga. Lapse üleandmine toimub hiljemalt kell 10.00

selle vanema registreeritud põhielukohas, kelle juures laps viibib;

2-24-1064

8) lapse sünnipäeva veedab laps koos mõlema vanemaga;

9) kui lapsel on ema nädalale varem planeeritud üritusi (sünnipäevad, esinemised,

matkad, võistlused vmt), kus ta peab või soovib osaleda, korraldab lapse viimise ja

toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel ema, kui vanemad ei lepi

kokku teisiti. Isa viib ja toob last üritustelt, mis langevad isaga veedetavale nädalale;

10) vanemad võivad alati kokku leppida lapsega suhtlemise teises korras;

11) isal on õigus suhelda lapsega telefoni või suhtlustarkvara kaudu õhtul kella 19.30 ja

kella 20.30 vahel ajal, mil laps on ema juures;

12) emal on õigus suhelda lapsega telefoni või suhtlustarvara kaudu õhtul kella 19.30 ja

kella 20.30 vahel ajal, mil laps on isa juures;

13) vanematel tuleb tagada lapsele võimalus sidevahendit kasutada.

1.1. Isa avalduse kohaselt on tal S.J-iga (ema) ühine laps Y.B (laps). Harju Maakohus

määras 02.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18754 kindlaks lapse ja isa suhtluskorra.

Suhtluskord määrati sisuliselt lapse lasteaias käimise ajaks. Kuna laps läheb 2024 septembris

kooli, vajab varasem suhtluskord ümbervaatamist. Isa on teinud emale korduvalt ettepanekuid

suhtluskorra muutmiseks, ka perelepitusse pöördumiseks, kuid ema on vastanud eitavalt.

1.2. Arvestades seda, et ema rikub pidevalt suhtluskorda ja kuritarvitab hooldusõigust, siis

tuleb ema suunata lapse heaolu parandamise programmi ning piirata programmi täieliku

läbimiseni ema suhtlust lapsega selliselt, et laps on emaga iga kuu esimesel suhtlusnädalal

ning suhtluskorra p 1 rakendub pärast programmi läbimist.

2. Ema esitas 29.04.2024 maakohtule avalduse (täiendatud 01.05.2024) Harju Maakohtu

02.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18754 kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks

ja palus määrata järgmise suhtluskorra:

1) isa võtab lapse iga paaris nädala neljapäeval koolist, laps veedab neli ööd isaga ja isa

viib lapse esmaspäeva hommikul kooli;

2) I koolivaheaja veedab laps emaga, III koolivaheaja veedab laps isaga ja IV vaheaja

veedab laps emaga. V koolivaheajal on laps vaheldumisi nädal aega emaga ja nädal

aega isaga. Täiendavalt on laps suvekuudel isa puhkuse ajal koos isaga 2 järjestikust

nädalat ja ema puhkuse ajal koos emaga 2 järjestikust nädalat. Vanemad teavitavad

üksteist oma lapsega veedetavast puhkuse ajast hiljemalt iga aasta 1. maiks. Paaris

aastate II koolivahaja veedab laps emaga kuni 30.12 ning 30.12 kell 10.00 läheb laps

isa juurde, jääb isa juurde II koolivaheaja lõpuni ja esimesel koolipäeval pärast II

koolivaheaega viib lapse kooli isa. Paaritute aastate II koolivaheaja veedab laps isaga

kuni 30.12 ning 30.12 kell 19.00 toob isa lapse ema juurde ja esimesel koolipäeval

pärast II koolivaheaega viib lapse kooli ema;

3) raskemate haigusnähtude (kõrge palavik, nakkushaigus jne) korral, kui perearst on

väljastanud hoolduslehe, on laps ema juures ning isal on võimalik lapsega suhelda

telefoni või Viberi kaudu;

4) kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires korraga

maksimaalselt kuni kolmeks nädalaks. Vanem, kes koos lapsega reisile läheb, teatab

teisele vanemale lapse reisi ööbimise aadressid, transpordi ja marsruudi vähemalt üks

nädal enne reisi algust. Lapse passi hoiavad vanemad ema juures ja ID-kaarti isa

juures. Lapse reisiks väljapoole Euroopa Liidust on vajalik mõlema vanema

notariaalselt kinnitatud nõusolek.

2-24-1064

5) kumbki lapsevanem korraldab lapsele eraldi sünnipäevapeo, mis ei pea toimuma lapse

sünni päeval. Lapse sünni päeval võib vanem, kelle juures laps sel päeval ei ööbi,

kohtuda lapsega kolmeks tunniks;

6) isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga;

7) ema sünnipäeva veedab laps emaga ja isa sünnipäeva isaga;

8) vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida teises

suhtlemise korras.

Ema avalduse kohaselt määrati varasem suhtluskord lapse lasteaias käimise ajaks. Vanemate

jätkuva konflikti tõttu on vaja selge suhtluskorra kehtestamine ka lapse kooliskäimise ajaks.

Eelmise lahendi tegemisest on möödunud neli aastat ning täna on lapse arvamusel suur kaal,

mida kohus võiks uurida otse ja võtta arvesse. Laps on 7-aastane ja eelistab selgelt, et tal

oleks üks peamine kodu ema juures. Võrdne suhtluskord ja vahelduv vanemlus ei ole lapsele

hea, kui vanemad ei saa omavahel läbi.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Vanemad vaidlesid teineteise avaldustele vastu ja palusid rahuldada enda avalduse.

4. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et mõlemad vanemad hoolivad lapsest ning neil

on lapsega lähedane suhe. Laps tunnetab vanemate konflikti ning püüab mitte anda põhjust

vaidlusteks ning käitub tunnetuslikult vastavalt vanema, kelle juures ta parasjagu on, arvatava

soovi kohaselt. Selline olukord võib tingida lapses oma arvamuse allasurumist ning pikemas

perspektiivis probleeme tunnete ja seisukohtade väljendamises. Laps soovib olla koos mõlema

vanemaga, samas on tal lähedased suhted ka mõlema vanema pereliikmete ja ka väikese õega.

Arvestades mõlema vanema seisukohti ja lapse huve omada lähedast suhet mõlema

vanemaga, on otstarbekas reguleerida lapse suhtlust vanematega järgmiselt:

1) laps veedab vanematega aega korraga ühe nädala kaupa. Vanem, kelle juurde laps

läheb, võtab lapse koolist reedel pärast koolipäeva lõppu. Lapsel on kaasas järgmiseks

koolinädalaks vajalikud asjad;

2) paaris aasta I koolivaheaja veedab laps emaga, III koolivaheaja veedab laps isaga ja IV

vaheaja veedab laps emaga, paaritul aastal vastupidi. Paaris aastate II koolivaheaja

veedab laps emaga kuni 30.12 ning 30.12 kell 10.00 läheb laps isa juurde, jääb isa

juurde II koolivaheaja lõpuni ja esimesel koolipäeval pärast II koolivaheaega viib

lapse kooli isa. Paaritute aastate II koolivaheaja veedab laps isaga kuni 30.12 ning

30.12 kell 19.00 toob isa lapse ema juurde ja esimesel koolipäeval pärast II

koolivaheaega viib lapse kooli ema;

3) suvise koolivaheaja veedab laps tavapärase graafiku alusel nädala kaupa kummagi

vanemaga. Täiendavalt, suvekuudel on laps isa puhkuse ajal koos isaga kaks

järjestikust nädalat ja ema puhkuse ajal koos emaga kaks järjestikust nädalat.

Vanemad teavitavad üksteist lapsega veedetavast puhkuse ajast hiljemalt iga aasta 1.

maiks;

4) vanemal on õigus suhtluskorra järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa

Liidu piires teise vanema luba eraldi küsimata. Väljapoole Euroopa Liitu reisimiseks

on vajalik teise vanema nõusolek. Vanem, kes koos lapsega reisile läheb, teatab teisele

vanemale reisi sihtkoha, transpordi ja marsruudi vähemalt üks nädal enne reisi algust;

5) raskemate haigusnähtude puhul (kõrge palavik, nakkushaigus jms), kui perearst on

vanemale väljastanud hoolduslehe, on laps selle vanema juures, kelle juures ta

haigestus, teisele vanemale kompenseeritakse need päevad lapsega suhtlemiseks

esimesel võimalusel;

2-24-1064

6) lapse sünnipäeva korraldab paaris aastal ema ja paaritul aastal isa;

7) emadepäeval on laps emaga ja isadepäeval isaga;

8) vanemal, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt ei viibi, on õigus kohtuda lapsega

tema sünnipäeval kolmeks tunniks;

9) ema sünnipäeva veedab laps emaga ja isa sünnipäeva veedab laps isaga;

10) lapsel on õigus suhelda eemalviibiva vanemaga vähemalt kord päevas ning teise

vanema kohustus on tagada sidevahendi olemasolu ja kasutatavus;

11) vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida teises

suhtlemiskorras.

5. Tallinna Linnavalitsuse esindajad toetasid isa avalduse rahuldamist. Puudub alus isa ja

lapse suhtluse vähendamiseks. Isa pakutud suhtluskord on mõistlik. Selle kohaselt suhtleb

laps vanematega vaheldumisi võrdse vanemluse põhimõttel ühenädalaste intervallidega.

Mõlemal vanemal on head vanemlikud oskused. Mõlema vanema kodused tingimused on

lapsele sobilikud. Mõlemad vanemad saavad pakkuda lapsele turvalist ja arengut soodustavat

keskkonda. Lapse jaoks on olulised mõlemad vanemad. Samas on vanemate suhted keerulised

ning aeg-ajalt tekivad lahkarvamused lapse kasvatusküsimustes, mistõttu on nad pöördunud

lapse heaolu spetsialistide poole. Seni on vanemad enamus küsimustes jõudnud konsensusele.

6. Ema arvates on lapse huve esindavate isikute seisukohtadega keeruline nõustuda, kuna

neist ei nähtu lapse arvamusega mittenõustumise põhjuseid. Lapse huve esindavate isikute

seisukohad on subjektiivsed ja üldsõnalised. Asjaolust, et isa käitus spetsialistide juuresolekul

meeldivalt, ei piisa olulise kaalutlusotsuse tegemiseks.

7. Maakohus kuulas vanemad ära 07.05.2024 ja lapse 09.05.2024. Ärakuulamisel selgitas

laps, kuidas ta viibib kordamööda ema ja isa juures. Ta on käinud mõlema vanemaga reisil.

Laps ütles, et tal on kummagi vanemaga eraldi toredad tegevused.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 12.06.2024 määrusega ema 29.05.2024 menetlusdokumendi koos

lisaga ja menetluskulude nimekirja, samuti isa 30.05.2024 ja 31.05.2024 vastuväiteid

menetlemata, rahuldas osaliselt vanemate avaldused suhtluskorra muutmiseks ning määras

järgmise suhtlemise korra:

1) laps veedab vanematega aega korraga ühe nädala kaupa. Vanem, kelle juurde laps

läheb, võtab lapse koolist reedel pärast koolipäeva lõppu alates 01.09.2024. Sellisel

juhul on lapsel kaasas järgmiseks koolinädalaks vajalikud asjad. Esimese nädala

veedab laps emaga;

2) paaris aasta (2024/2025, 2026/2027 jne) I koolivaheaja veedab laps emaga, III

koolivaheaja veedab laps isaga ja IV vaheaja veedab laps emaga;

3) paaritul aastal (2025/2026, 2027/2028 jne) I koolivaheaja veedab laps isaga, III

koolivaheaja veedab laps emaga ja IV vaheaja veedab laps isaga;

4) paaris aastate (2024/2025, 2026/2027 jne) II koolivaheaja veedab laps emaga kuni 30.

detsembrini ning 30. detsembril kell 10.00 läheb laps isa juurde, jääb isa juurde II

koolivaheaja lõpuni ja esimesel koolipäeval pärast II koolivaheaega viib lapse kooli

isa;

5) paaritute aastate (2025/2026, 2027/2028 jne) II koolivaheaja veedab laps isaga kuni

30. detsembrini ning 30. detsembril kell 19.00 toob isa lapse ema juurde ja esimesel

koolipäeval pärast II koolivaheaega viib lapse kooli ema;

2-24-1064

6) suvise koolivaheaja (alates 2024. aastast) veedab laps tavapärase graafiku alusel

nädala kaupa kummagi vanemaga. Täiendavalt, suvekuudel on laps isa puhkuse ajal

koos isaga kaks järjestikust nädalat ja ema puhkuse ajal koos emaga kaks järjestikust

nädalat. Vanemad teavitavad üksteist oma lapsega veedetavast puhkuse ajast hiljemalt

iga aasta 1. maiks;

7) vanemal on õigus suhtluskorra järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa

Liidu piires teise vanema luba eraldi küsimata. Väljapoole Euroopa Liitu reisimiseks

on vajalik teise vanema nõusolek. Vanem, kes koos lapsega reisile läheb, teatab teisele

vanemale lapse reisi sihtkoha, transpordi ja marsruudi vähemalt üks nädal enne reisi

algust;

8) raskemate haigusnähtude puhul (kõrge palavik, nakkushaigus jms), kui perearst on

vanemale väljastanud hoolduslehe, on laps selle vanema juures, kelle juures ta

haigestus, teisele vanemale kompenseeritakse need päevad lapsega suhtlemiseks

esimesel võimalusel;

9) lapse sünnipäeva korraldab paaris aastal ema ja paaritul aastal isa;

10) emadepäeva on laps alati emaga ja isadepäeva on laps alati isaga;

11) vanemal, kelle juures laps suhtluskorra alusel ei viibi, on õigus kohtuda lapsega tema

sünnipäeval kolmeks tunniks;

12) ema sünnipäeva veedab laps emaga ja isa sünnipäeva veedab laps isaga;

13) lapsel on õigus suhelda eemalviibiva vanemaga vähemalt kord päevas ning teisel

vanemal on kohustus tagada sidevahendi olemasolu ja kasutatavus;

14) suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt

ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.

Maakohus määras, et suhtluskord kehtib ja kuulub TsMS § 562¹ lg 3 I lause järgi täitmisele

sõltumata jõustumisest viivitamata alates määruse teatavaks tegemisest.

Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende andi kanda ja lapsele määratud

esindaja kulud riigi kanda.

8.1. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 ja § 331 alusel

menetlemata ema 29.05.2024 esitatud lisa, kuna kohus määras 07.05.2024 seisukoha

esitamiseks tähtaja 21.05.2024. Samuti jättis maakohus menetlemata ema 29.05.2024

menetluskulude nimekirja, kuna see on esitatud tähtaega ületades. 07.05.2024 ärakuulamisel

määras kohus menetluskulude esitamise tähtajaks 28.05.2024. Ema ei põhistanud, et

menetluskulude nimekirja esitamise hiliseks esitamiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kohus jättis

menetlemata ema 29.05.2024 esitatud dokumendid, siis jättis kohus menetlemata ka avaldaja

30.05.2024 ja 31.05.2024 vastuväited neile.

8.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vanemad sama meelt, et Harju Maakohtu

02.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18754 kehtestatud suhtluskorda tuleb muuta, sest

see oli määratud lapse lasteaias käimise ajaks, kuid laps läheb sel sügisel kooli. Määratud

suhtluskord oli järgmine:

1) isa võtab lapse iga kalendriaasta paaris nädala (standard EVS-ISO 8601:2011,

rahvusvaheline standard ISO 8601) neljapäeva õhtul, laps veedab nädalavahetusel

kolm ööd isaga (isa peab kinni lapse päevakavast, sh viib lapse reedel lasteaeda,

kindlustab lapsele uneajad ja sooja toidu) ja ema võtab lapse pühapäeva õhtul kell 19

isa elukohast;

2-24-1064

2) paaritul nädalal (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601)

võtab isa lapse teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga ühe öö ja isa viib lapse

kolmapäeva hommikul lasteaeda, võtab lapse kolmapäeva õhtul lasteaiast ja viib lapse

ema juurde kella 19-ks;

3) alates 03.04.2022 (kui laps saab 5-aastaseks) võtab isa lapse paaritul nädalal (standard

EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) teisipäeva õhtul lasteaiast,

laps on isaga kaks ööd, isa peab kinni lapse päevakavast ja režiimist, sh viib lapse

lasteaeda, kust ema võtab lapse neljapäeva õhtul;

4) raskemate haigusnähtude (kõrge palavik, nakkushaigus jne) korral, kui perearst on

väljastanud hoolduslehe, on laps ema juures ning isal on võimalik lapsega suhelda

telefoni või Viberi kaudu;

5) paaris aastate (2020, 2022 jne) jõulude ajal (24.–26.12.2020) on laps isaga ning

aastavahetuse (31.12.2020–01.01.2021) emaga, paaritutel aastatel (2021, 2023 jne) on

vastupidi. Lapse üleandmine toimub kell 17.00;

6) kui üks vanem ei saa lapse eest hoolitseda, siis hoolitseb lapse eest esmajärjekorras

teine vanem;

7) suvel on laps isa puhkuse ajal koos isaga kaks järjestikust nädalat ja ema puhkuse ajal

koos emaga kaks järjestikust nädalat. Vanemad teavitavad üksteist lapsega veedetavast

puhkuse ajast hiljemalt iga aasta 1. maiks;

8) muul ajal kehtib isal lapsega tavapärane suhtluskord;

9) mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida üks kord aastas välisriiki maksimaalselt

kuni kaheks nädalaks. Vanem, kes koos lapsega reisile läheb, teatab teisele vanemale

reisi sihtkoha, ööbimisvõimalused, transpordi ja marsruudi vähemalt üks kuu enne

reisi algust ning vanem, kelle käes on lapse dokumendid, annab need reisi

vormistamiseks ja reisimiseks üle teisele vanemale;

10) isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga;

11) ema sünnipäeva veedab laps emaga ja isa sünnipäeva koos isaga;

12) lapse sünnipäeva veedab laps koos mõlema vanemaga;

13) kui lapsel on isa nädalavahetusel varem planeeritud üritusi (sünnipäevad, esinemised,

matkad, võistlused vmt), kus ta peab või soovib osaleda, korraldab lapse viimise ja

toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel isa, kui vanemad ei lepi

kokku teisiti. Ema viib ja toob last üritustelt, mis langevad emaga veedetavale

nädalavahetusele;

14) vanemad võivad kokku leppida lapsega suhtlemise teises korras, kui käesolevas

määruses märgitud;

15) isal on õigus suhelda lapsega telefoni või Viberi kaudu õhtul kella 19.30 ja 20.30 vahel

ajal mil laps on ema juures;

16) emal on õigus suhelda lapsega telefoni või Viberi kaudu õhtul kella 19.30 ja 20.30

vahel ajal mil laps on isa juures;

17) vanematel tuleb tagada lapsele võimalus sidevahendit kasutada.

Vanemad pidasid e-kirja teel läbirääkimisi suhtluskorra muutmiseks, kuid ei jõudnud

kokkuleppele. Vanemate põhilised erimeelsused seonduvad lapse kummagi vanema juures

viibimise kestusega ja reisimisega.

Laps tunneb isa, laps ja isa suhtlevad, isa ei ole lapsele ohtlik. Laps selgitas 09.05.2024

ärakuulamisel, et tal on mõlema vanemaga oma tegemised. Seega puudub igasugune

põhjendus isa ja lapse suhtluse vähendamiseks. Lapse huve kaitsvad isikud toetavad isa

taotletavas määras suhtluse muutmist.

2-24-1064

Suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades

silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et

kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra.

8.3. Kohus ei anna hinnangut vanemate teineteist süüdistavatele dokumentidele ega

tõenditele, mis esitati koos esialgse õiguskaitse taotlustega.

8.4. Suhtluskorra rikkumisel on kohtutäituril vanema taotlusel õigus rakendada täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 179 lg-tes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmeid.

8.5. Lapsele määratud esindaja tasu ja kulud tuleb TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätta

Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Selline menetluskulude jaotus on õiglane, sest mõlemad vanemad esitasid kohtule asja

algatamiseks põhjendatud avalduse. Samuti tegi kohus lahendi lapse huvidest lähtuvalt.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

9. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada määruse p-de 1, 3, 4,

5, 5.1, 5.2 ja 5.3, p 5.7 esimese lause, p 5.8 esimese lause, p-de 5.9, 5.14 ja 5.15 ning p 6 teise

lause osas ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata, rahuldada ema

avaldus ja jätta ema menetluskulud avaldaja kanda või saata asi Harju Maakohtule uueks

läbivaatamiseks teises koosseisus. Ema palub ringkonnakohtul lapse ära kuulata ning võtta

vastu maakohtu poolt vastu võtmata jäänud dokumentaalne tõend (22.05.2024 psühholoogi

kokkuvõte). Menetluskulud palub ema jätta avaldaja kanda.

9.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus ebaõigesti rahuldamata ema 29.05.2024

vastuväite kohtu tegevusele ja vastu võtmata esitatud dokumentaalse tõendi.

Tõendi esitamise vajadus ja võimalus tekkis pärast 09.05.2024, kuna lapse ärakuulamise

protokolli sisu oli üllatav. Kohus jättis uurimiskohustuse vajalikul määral täitmata ja

protokollis jäi kajastamata keskse tähendusega nüanss: miks on laps varem rääkinud selgelt, et

eelistab rohkem aega veeta emaga. Lapse esindaja 24.04.2024 seisukohas kajastub lapse

arvamus, et tema kodu on ema kodu ja laps tahab tööpäevadel olla ema juures ja

puhkepäevadel isa juures. Lapse 09.05.2024 ärakuulamise protokollist jääb mulje, et lapselt ei

küsitud, kas ta mäletas, mida ta varem enda esindajale rääkis ning kas lapse arvamus oli siis

muutunud. Emal on mulje, et last on kohtuliku ärakuulamise tarbeks keegi suunanud oma

arvamust muutma. Alternatiivselt ei tekkinudki lapsel kohtulikul ärakuulamisel

keskendumismomenti ja usaldusväärset õhkkonda. Emale vastas laps pärast ärakuulamist, et

tal oli keeruline keskenduda vestlusele kohtunikuga, sest ta joonistas. See asjaolu võib

selgitada lapse üldsõnalisi vastuseid, mis jätavad ebaõige mulje, justkui laps soovib mõlema

vanemaga võrdselt aega veeta. Samuti sisaldub selles faktivigu. Ema teada ei ole laps Poolas

kunagi käinud, sest isa pole kunagi Poola tarbeks küsinud lapse reisimiseks nõusolekut.

Maakohus rikkus seega oluliselt uurimispõhimõtet ega lähtunud lahendi tegemisel seadusest

ja tegelikest asjaoludest, mis on viinud asjas ebaõige ja perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1

vastase tulemuseni.

Kohe pärast 09.05.2024 protokolliga tutvumist võttis ema ühendust Tallinna Pere

Rehabilitatsiooni Keskusega St-Pereke ning võttis esimese kättesaadava aja. Seega esitas ema

tõendi esimesel võimalusel. Joonistustestis "Minu pere" selgus, et laps joonistas ennast, ema,

võõrasisa ja noorema õe. Joonistustestist on näha, et lapsel on küllaltki soojad suhted ema ja

võõrasisaga ning ta tunneb toetust nende poolt. Õde on tema jaoks ka lähedane, aga kõige

2-24-1064

lähedasem on ema. Laps ei joonistanud isa, millest psühholoogi hinnangul võib järeldada, et

isa ei ole osa lapse perekonnast ja lapsel puudub isaga emotsionaalne kontakt. Sellises

olukorras oli arusaamatu ja ebaõige võrdse suhtluskorra määramine. Lapse ema esitatud

psühholoogi soovitus on ühemõtteline – isa võib jätkata lapsega regulaarset suhtlemist, kuid

lapse jaoks on tähtis, et tema alaline elukoht on ühes kohas, ema juures. Psühholoogi soovitus

on kooskõlas ema avaldusega suhtluskorra sisu osas.

9.2. Maakohus rikkus võrdset suhtluskorda kehtestades PKS § 123 ja lastekaitseseaduse

(LasteKS) § 21.

Maakohus nõustus lapse huve esindavate isikute põhjendamatute seisukohtadega, kuna

nendest ei nähtu lapse arvamusega mittenõustumise põhjuseid. Asjas esitatud seisukohad on

pigem üldsõnalised ja subjektiivsed. Sellisest subjektiivsest tähelepanekust, et lapse isa käitus

lühiajaliselt meeldivalt spetsialistide juuresolekul, ei piisa olulise kaalutlusotsuse tegemiseks.

Lastekaitse ja lapse esindaja ettepanekud on pigem isa arvamuse kesksed, mitte lapse

arvamuse kesksed.

Võrdne suhtluskord ei ole automaatselt parim lahendus. Riigikohus on asjas nr 2-21-5895

selgitanud, et vanemate ühine hooldusõigus ei taga lahus elavatele vanematele veel õigust

lastega suhtlemiseks võrdse aja jooksul.

Vahelduv elukoht ei vasta lapse arvamusele ega huvidele. Kuna lapse arvamusel on oluline

tähendus, siis võiks kohus lapse arvamust uurida otse. Laps on 7-aastane ja eelistab selgelt

seda, et tal on üks peamine kodu ema juures. Vanemate konflikt on suur ja pingeline. Sellises

olukorras võrdse suhtluskorra negatiivne mõju lapsele peaks tänaseks olema üldteada.

Maakohtu eeldus, et võrdne suhtluskord on eelduslikult lapse parimates huvides, ei põhine

seadusel (PKS § 143 sõnastusel). Kui laps lükkab vahelduva mudeli tagasi, ei ole mudel lapse

parimates huvides.

Lapse kannatusi perevägivalla ohvrina ei ole vastavalt Istanbuli konventsiooni regulatsioonile

arvestatud. Eesti Vabariik on võtnud kohustuse tagada, et laste külastusõiguste

kindlaksmääramisel tuleb arvestada konventsiooni kohaldamisalasse kuuluva vägivalla

juhtumitega (artikkel 31 lg-d 1–2). Kuna kohus keeldus hindamast asjas esitatud tõendeid

lapse isa kohta, ebaõigesti ning menetlusnorme ja kaalutlusõigust rikkudes, on arvestamata

jäetud PKS § 143 lg 1 kohaldamiseks oluline asjaolu, et käesolevas asjas on lapsevanemate

suhted märkimisväärselt konfliktsed, nende konflikt on tugev, suur ja pingeline, suhtlemis- ja

koostöövalmidus puudulik. Vanemate suhe purunes vägivaldsuse tõttu. Ema selgitas

kohtuistungil, et ta kardab isa, isa on moraalselt ja füüsiliselt vägivaldne ning kui vanemad

olid abielus, siis isa lõi ema. Ka kohtu poole samas küsimuses (suhtlusõigus) teistkordne

pöördumine ja erimeelsused kohtuvaidlustes näitavad jätkuvalt kõrge taseme konfliktsust.

Konflikti jätkumist igapäeva elus tajub aga kõige teravamalt laps, kes ei soovi võrdse graafiku

alusel elada. Konfliktsuse kõrge taseme korral ei ole vahelduv mudel lapse parimates huvides.

Lapse huvides on määrata ema taotletud suhtluskord.

9.3. Koolivaheaegade vaheldumine paaris ja paaritutel aastatel ei ole põhjendatud ning ei

vasta lapse huvidele ega piisavalt küpse lapse selgele arvamusele.

9.4. Reisimise kestuse piiramata jätmine ei ole põhjendatud, ei vasta lapse huvidele ja ei aita

kaasa suhtluskorra täidetavusele ega õigusrahule. Paremini vastab lapse huvidele piirata

reisimise kestust kuni kolme nädalaga korraga.

2-24-1064

9.5. Maakohus reguleeris haigestumise olukorda viisil, mis ei ole põhjendatud ja ei vasta lapse

huvidele, ei aita kaasa suhtluskorra täidetavusele ega õigusrahule. Lisaks on üldsõnaline viide

kompenseerimisele arusaamatu, põhjendamatu ja vähendab õigusrahu.

9.6. Lapse suhtlemine eemal viibiva vanemaga vähemalt kord päevas on arusaamatu. Seaduse

kohaselt on lapsel piiramatu õigus suhelda oma lahuselava vanemaga igal ajal ja puudub

kohustus suhelda lahusoleva vanemaga. Üldsõnalisuse tõttu ei aita suhtluskorras sisalduv

vanema kohustus tagada suhtlemise võimalus kaasa suhtluskorra täidetavusele, on arusaamatu

ja vähendab õigusrahu.

9.7. Muudatustes e-kirja teel kokkuleppimine on arusaamatu. Ema taotletud sõnastus, mis

viitab kirjalikku taasesitamist võimaldavale vormile, on mõistlikum ja paindlikum.

9.8. Maakohus jättis põhjendamatult hindamata tõendid isa ning lapse ja isa suhte kohta, mis

seavad kahtluse alla võrdse suhtluskorra sobivuse. Alles lõpplahendis ja üldsõnaliselt

märkida, et osad tõendid jäid hindamata, ei ole põhjendatud ega jälgitav ning sellise otsustuse

kontroll on võimatu.

9.9. Maakohus määras lahendi põhjendamatult viivitamatult täidetavaks. Laps ütles emale, et

ta ei ole nõus ja ei taha maakohtu määratud graafiku järgi elada. Kohtumääruse viivitamata

täitmine mõjus lapsele väga negatiivselt. Määrusest ei nähtu TsMS § 562¹ lg 3 teise lause

kohaldamata jätmise põhjuseid. Laps on sunnitud täitma viivitamatult suhtluskorda, mille

järgi ta elada ei taha. Maakohus ei hinnanud, kas ja kui pikka vabatahtliku täitmise tähtaega

tuleks võimaldada.

9.10. Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel ega jaotanud neid õiglaselt. Riigikohus on

selgitanud, et lastesse puutuvates hagita asjades ei põhine seadusel eeldamine, et

menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jäävad üldjuhul vanemate endi kanda

(RKTKm 2-16-5794, 13.05.2020, p 12). Samuti ei ole õige põhjendada, et lahend on tehtud

üksnes lapse huvides ja muid menetluskulusid kannavad lapsevanemad ise. Isa pöördus

kohtusse põhjendamatu avaldusega ja nimetas ema põhjalikku 20.03.2024

kompromissettepanekut näiliseks ega nõustunud sellega. Ema palub kohaldada TsMS § 172 lg

1 ls-t 2 ja § 163 lg-t 2 ning jätta ema menetluskulud isa kanda.

10. Isa

vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning

määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud ema kanda.

Isa selgitas, et laps oli lahendist teadasaamise päeval isa juures ning lapse reageering oli

rahulik, Otseselt lapse jaoks miski ei muutunud, laps jäi tol nädalal ühe päeva võrra kauemaks

isa juurde. Järgmised nädalased tsüklid on lapse jaoks olnud toredad ning mingit lahendi

vastasust ei ole olnud. Laps ei ole ema juures nutnud ning uue suhtluskorra osas ei ole lapsel

etteheiteid. Seega üritab ema esindaja kohut eksitada.

Ema üritab presenteerida ema juuresolekul saadud lapse arvamust kui lapse siirast arvamust,

kuid see pole nii. Laps oli ema poolt mõjutatud või võis olla mõjutatud, seda ei välistanud

kohtuistungil ka last esindav advokaat. Kohus küsis lapse arvamust ning sellega arvestati.

Ema üritab näidata, et lapse huve kõige enam arvestav lahendus on ema soovitud lahendus,

kuid see ei ole nii. Ema ei ole välja toonud, kas laps on väljendanud täiendavaks

ärakuulamiseks soovi. Seni on see olnud ainult ema soov. Laps ei ole isale avaldanud soovi

vaadata kord ümber.

2-24-1064

Ema esitatud dokumendi puhul tuleb kahtluse alla seada selle dokumendi koostajate pädevus

ning väide, et tõend esitati nn esimesel võimalusel. Taotlus dokumendi vastuvõtmiseks esitati

29.05.2024, kuid dokument on koostatud ja allkirjastatud ST.PeReKe OÜ esindaja poolt

22.05.2024. Lisaks on dokument sisult ebakorrektne, ebapädev, sisaldab eksitavat infot ja

vasturääkivusi ning arusaamatuks jääb, kuidas jõuti tõendis esitatud järeldusteni.

Äärmiselt subjektiivne ja väär on hinnang, et isa käitus lühiajaliselt meeldivalt spetsialistide

juuresolekul.

Jääb arusaamatuks väide, et vanemate konflikt on tugev, suur, pingeline ja varasema

lahendiga lahendamata. Isal ei ole emaga konflikti.

Ema väide, et laps pole Poolas käinud, ei ole tõene. Laps on Poolas käinud vähemalt neli

korda enne kohtuistungit.

Ema väljapakutud suhtluskorra peamine probleem seisneb selles, et see ei ole vastavuses lapse

vajadustega ning sellel puudub põhjendus, miks see on lapsele parem.

Selgusetuks jäi maakohtu määruse jõustumise vaidlustamine. Kuna kohus hindas, et määratud

suhtluskord vastab lapse huvidele, siis oli õige jõustada lapse huve arvestav lahend kohe.

Määruskaebusest jääb arusaamatuks, milliste tõendite hindamata jätmist ema silmas pidas.

See-eest jättis kohus hindamata dtl 33–41 ning 50–64 olevad tõendid, mis kinnitavad

emapoolset varasema suhtluskorra määruse rikkumist ning lapse ja isa suhtluse takistamist.

Seega tekib põhjendatult küsimus, kas maakohus täitis õigusemõistmise fundamentaalset

ülesannet ning hindas tõendeid.

Menetluskulude jaotuse vaidlustamine on arusaamatu, sest ema tähtaegselt esitatud

menetluskulude hüvitamise taotlus puudutab vaid avalduselt riigilõivu tasumist. Muude

menetluskulude osas eiras ema kohtu määratud tähtaegu.

11. Lapse esindaja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

12. Põhja-Tallinna Linnaosavalitsus ja Haabersti Linnaosavalitsus esitasid ühise seisukoha,

milles ei toetanud ema määruskaebust. Maakohtu määrus on lapse huvides. Kohus arvestas

kohtule esitatud tõendite ja lapse arvamusega. Lapse heaolu spetsialistid täpsustasid

vanematelt, kuidas ühekuine periood pärast määruse rakendamist lapse heaolule mõjus ning

jõudsid järeldusele, et maakohtu määratud suhtluskord on lapse huvides. Mõlemad vanemad

hoolivad lapsest väga, tegelevad lapse arendamisega ning pakuvad lapsele aktiivseid ja

arendavaid ajaveetmise viise ning reisivõimalusi. Mõlemal vanemal on olemas nii

materiaalsed, vaimsed kui ka ajalised ressursid, võimekus ja tahe lapsega tegeleda ning

pakkuda talle kvaliteetaega. Lapsel on emotsionaalne kontakt nii oma õe kui ka kasuisaga,

kellega koos ta seni rohkem aega veetis. Samas on lapsel hea emotsionaalne kontakt ka oma

bioloogilise isaga, kes soovib pühendada lapsele rohkem aega ning panustada lapse

kasvatusse.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-24-1064

14. Ema esitas 19.08.2024 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

peatada Harju Maakohtu 12.06.2024 määruse p-de 1, 3, 4, 5, 5.1, 5.7 lause 1, 5.9, 5.14, 5.15, 6

lause 2 viivitamata täidetavuse või kohaldada ringkonnakohtu äranägemisel muud abinõu ema

määruskaebuse tagamiseks, et tagada lapse arvamusega arvestamine kohtumenetluse jooksul.

15. Ringkonnakohus jättis 19.08.2024 määrusega ema 19.08.2024 esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtul ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse

ning asja materjalide põhjal alust arvata, et esineb viivitamatu õiguskaitsevajadus, mille tõttu

tuleks maakohtu suhtluskorda reguleeriva määruse viivitamatu täitmine peatada kuni asjas

lõpplahendi jõustumiseni või kohaldada muud abinõu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust muuta,

mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, kuid täiendada tuleb kohtumääruse

põhjendusi.

17. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema ei

vaidlustanud määrust resolutsiooni p-de 2, 5.4–5.6, p 5.7 teise ja kolmanda lause, p 5.8 teise

ja kolmanda lause, p-de 5.10–5.13 ja p 6 esimese lause osas. Seega ei kontrolli

ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust.

18. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause

alusel uue tõendina vastu ema määruskaebusele lisatud ST.PeReKe OÜ 22.05.2024 esmase

psühholoogilise hinnangu ja isa vastusele lisatud registrite väljavõtted ST.PeReKe OÜ ning

selle kolme töötaja pädevuse puudumise kohta. TsMS § 662 lg 3 teise lause järgi võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid ning sellest tulenevalt on

teistel menetlusosalistel õigus neid asjaolusid kummutada ja tõendite usaldusväärsust

vaidlustada ning oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada.

19. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust vaidlustatud

osas muuta. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele ja

täienduseks maakohtu määruse põhjendustele märgib kolleegium järgmist.

20. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad

vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning

kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema

suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1

järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate

hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi

vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes

lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh lastekaitse

seaduse § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil

ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna

huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada

seisukoht, milline suhtluskord on laste parimates huvides. Sobiv suhtluskord tuleb määrata

2-24-1064

üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja

vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse

suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti

mõlema vanemaga (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 14–15; RKTKm, 09.11.2011, 3-2-

1-83-11, p 21–22; RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33).

Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest

lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama

astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi.

21. Siinsel juhul on maakohtu määruse põhjendus küll napp, kuid ringkonnakohtul ei ole alust

järeldada, et jagatud vanemlus ja sellest tulenev lapse nädala kaupa vahelduv elukoht ei

vastaks asjas kogutud teavet, tõendeid ja esitatud arvamusi arvestades lapse huvidele PKS §

123 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus täiendab selles osas kohtumääruse põhjendusi.

21.1. Vanemad olid maakohtu menetluses üksmeelel, et seoses lapse kooliminekuga tuleb

varem määratud suhtluskorda muuta, kuid vanemad olid eri meelt selles, kui palju aega peaks

laps kummagi vanemaga veetma.

Isa soovis määrata suhtluskorra selliselt, et laps viibib võrreldes varem määratud

suhtluskorraga isaga koos rohkem aega. Seejuures soovis isa pikendada lapsega korraga koos

veedetavat aga seitsme päevani ning asendada iganädalased kohtumised üle nädala aset leidva

pikema koosveedetud ajaga. Sisuliselt vastab isa avaldus jagatud vanemluse põhimõttele, kus

mõlemad vanemad kasvatavad last ja hoolitsevad tema eest võrdse osa ajast.

Ema soovis määrata aga suhtluskorra selliselt, et laps viibib võrreldes varem määratud

suhtluskorraga isaga vähem aega koos, sh jätta ära paaritu nädala tööpäevadel seni aset

leidnud isa ja lapse kohtumise (teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni) ning piirduda üksnes

paaris nädala kohtumisega, pikendades seda ühe öö võrra (neljapäeva õhtust pühapäeva õhtu

asemel esmaspäeva hommikuni).

Arvestades vanemate taotlusi, on vanemad sisuliselt üksmeelel, et isa ja lapse suhtlemise

korda tuleb muuta selliselt, et seni iga nädal toimunud kohtumised toimuvad edaspidi üle

nädala, s.o harvem. Vanemad on eri meelt üksnes selles, kas harvem toimuvate kohtumiste

puhul peaks olema isal kahe nädala lõikes võimalus lapsega koos viibida senisega võrreldes

vähem või rohkem aega.

21.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud vähendada seoses lapse kooliminekuga

isa ja lapse koosveetmise aega, küll aga saab asjas esitatud asjaolusid koosmõjus hinnates

järeldada, et lapse huvidele vastab kooli minnes kõiki asjaolusid ja vanemate huve arvestades

kõige paremini üle nädala vahelduv suhtluskord.

21.2.1. Lapsel on mõlema vanemaga hea ja lähedane suhe ning mõlemad suudavad osaleda

võrdväärselt lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Asja materjalid ei kinnita, et ema suudab tagada lapse heaolu ja järgida lapse huve paremini

kui isa või et lapse suhe isaga erineks lapse suhtest emaga. Lapse huve kaitsvad isikud on

esile toonud, et lapsel on mõlema vanemaga hea ja lähedane suhe, mõlemal vanemal on head

vanemlikud oskused, mõlema vanema kodused tingimused on lapsele sobilikud ning mõlemad

2-24-1064

vanemad saavad pakkuda lapsele turvalist ja arengut soodustavat keskkonda (dtl 146 ja 160).

Vanemate e-kirjavahetus (dtl 42–61) kinnitab, et isa osaleb mh aktiivselt lapse elu

puudutavate küsimuste otsustamises, tema kirjadest nähtub soov tagada lapsele hea haridus ja

huviharidus, samuti soov leida emaga lepitusmenetluse abil lapsele parimad lahendused nii

koolivaliku kui ka elukorralduse osas.

Vanemate e-kirjavahetus kinnitab ka seda, et isa on teinud korduvalt emale ettepanekuid

muuta (mh lapse kooli mineku tõttu) suhtluskorda lapsele selgemaks ja sobivamaks. Mh

märkis isa 26.04.2022 e-kirjas (dtl 47): „Ma teen ettepaneku nihutada minu ja X aega, muutes

seda jagamatuks, ehk ma võtan X neljapäeval ning viin teda lasteaeda kolmapäeva hommikul.

Minu arvates nii on Xl lihtsam ja arusaadavam“ ning 31.10.2023 e-kirjas (dtl 46): „Xle on

lihtsam kui päevad lähevad järjest, ma arvan, et arvestades kooli, üldse oleks parem, et nädala

keskel laps ei pendeldaks, vaid oleks terve nädala ühe vanemaga. Näiteks reede või laupäeva

õhtust“. E-kirjadest saab järeldada, et isa taotleb suhtluskorra muutmist seoses lapse

kooliminekuga lapse huve silmas pidades, st selleks, et lapse elu oleks paremini korraldatud ja

lapsele arusaadavam. Ühtlasi kinnitavad e-kirjad ka isa kindlat soovi osaleda rohkem lapse

elus. Sellest järeldab kolleegium, et isa suudab teha lapse elu puudutavaid otsuseid lapse huve

silmas pidades.

21.2.2. Laps on kohtumenetluses avaldanud, et tal on mõlema vanemaga hea koos olla ning

lapsega vestlustest ei ole üldjuhul jäänud muljet, et laps soovib olla emaga suurema osa ajast

või olla isaga vähem aega koos.

Laps avaldas küll talle määratud esindajale, et suhted isaga on head ja emaga on sagedamini

parem ning ta tahaks, et kõik tööpäevad oleks ema juures ja puhkepäevad isa juures (dtl 153–

154), kuid arvestada tuleb seda, et lapse esindaja rääkis lapsega ema kodus ning lapse esindaja

hinnangul püüab laps käituda tunnetuslikult vastavalt vanema, kelle juures ta parasjagu on,

arvatava soovi kohaselt (dtl 160). Ka kohtuistungil ei olnud lapsele määratud esindaja

veendunud, et tegemist oli lapse tegeliku sooviga (dtl 186).

Lisaks lapsele määratud esindajale on laps rääkinud ka kohaliku omavalitsuse lastekaitse

spetsialistidega ja kohtunikuga. Kõigi lapsega vestelnud isikute hinnangul on lapsel mõlema

vanemaga hea koos olla, sh avaldas laps maakohtunikule ärakuulamisel, et ta ootas

ärakuulamist ukse taga koos ema-isaga, kuid nüüd läheb isaga koju; laps selgitas, kuidas ta

viibib kordamööda ema ja isa juures, ning on käinud mõlema vanemaga reisil. Laps märkis, et

tal on oma toredad tegevused mõlema vanemaga (dtl 197). Seega ei viita miski lapse

ärakuulamise protokollis sellele, et laps ei sooviks isaga koos olla või sooviks veeta isaga

koos vähem aega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt lapse TsMS §

552¹ järgi ära kuulanud ning lapse avaldatu piisavas ulatuses ärakuulamise protokollis

kajastanud, mis võimaldab ringkonnakohtul mõista maakohtu siseveendumuse kujunemist.

Seetõttu ei ole vaja last ringkonnakohtus uuesti ära kuulata. See, et ema ei nõustu lapse

ärakuulamisel avaldatuga, ei anna ringkonnakohtule alust last täiendavalt ära kuulata.

Eeltoodut arvestades ei ole laps menetluses avaldanud, et ta sooviks olla põhiliselt koos

emaga või isaga vähem aega kui emaga. Samas, ka juhul, kui laps oleks seda avaldanud, peab

kohus lapse eakohast arvamust arvestama koosmõjus teiste asjaoludega. Ainuüksi lapse

arvamusest ei saa kohus juhinduda, sest PKS § 123 lg 1 järgi tuleb last puudutav otsus teha

lapse huvidest juhindudes, st leida lahendus, mis on lapse huve silmas pidades kõiki

asjaolusid arvesse võttes lapsele parim. Lapse enda soov ei pruugi sellega kattuda.

2-24-1064

21.2.3. Vanemate erimeelsused hooldusõigust puudutavate küsimuste otsustamisel ja

vanemate vahelised pinged ei tähenda seda, et lapse üle nädala vahelduv elukoht kummagi

vanema juures ei vastaks lapse huvidele.

Iseenesest on õige, et jagatud vanemlus ja lapse vahelduv elukoht kummagi vanema juures on

eelkõige põhjendatud ja toimiv lahendus siis, kui vanemad suudavad teha lapse kasvatamise

küsimuses koostööd. Eelkõige on aga oluline see, et vanemad suudavad sujuvalt korraldada

lapse üleandmise teisele vanemale ning tagada, et lapsel on teise vanema juurde minnes kõik

vajalik kaasas. Ühtlasi on oluline, et vanemad suudavad vahetada omavahel lapse

elukorraldust puudutavat teavet. Asja materjalid ei kinnita, et senise suhtluskorra täitmisel

oleks ilmnenud selliseid probleeme, millest saaks järeldada, et vanemad ei suuda seda teha.

Ühtlasi nähtub vanemate e-kirjavahetusest, et vanematel on kirjalik suhtlust last puudutavatel

teemadel. Seega suudavad vanemad e-kirja teel last puudutavat teavet vahetada. Ühtlasi

arvestab suhtluskord seda, et vanemad puutuksid last üle andes minimaalselt kokku, nagu oli

ema soov. Lapse üleandmine toimub kord nädalas reedeti nii, et vanemad ei kohtu, st kumbki

vanem võtab lapse koolist ja viib kooli. Seega, ka juhul, kui vanematel tekivad teiseteisega

kokkupuutudes pinged, on määratud suhtluskorraga neid olukordi minimeeritud.

Ainuüksi see, et ema ei soovi isaga kokku puutuda ja lapse elukorraldust puudutavat teavet

jagada ega saada, ei anna alust järeldada, et võrdne suhtluskord ei ole lapse huvides.

Vanematel tuleb lapse heaolu huvides õppida omavahelisi erimeelsuse lahendama. Vanematel

on jätkuvalt lapse ühine hooldusõigus, mis tähendab, et vanematel tuleb lapsega seotud olulisi

küsimusi otsustada igal juhul ka edaspidi ühiselt. Selleks tuleb vanematel ka edaspidi lapsega

seotud küsimuste otsustamiseks üksteisega suhelda, jättes kõrvale etteheited teineteisele.

21.2.4. Seda, et lapse võrdne suhtlus kummagi vanemaga ei vastaks lapse huvidele, ei saa

järeldada ka ST.PeReKe OÜ 22.05.2024 esmasest psühholoogilisest hinnangust lapse kohta

(dtl 325). Seejuures ei kummuta isa esitatud registriväljavõtted (dtl 299–312), et hinnangu

koostanud DGl ei oleks psühholoogiaalaseid teadmisi.

Psühholoog DG hinnangust nähtub, et ema pöördus lapsega psühholoogi juurde kõrgenenud

ärevuse ja rahutuse tõttu ning järelduse kokkuvõte on tehtud ema palvel. Järelduse kohaselt

esines lapsel varjatud depressiooni tunnuseid ning joonistuse järgi on lapsel soojad suhted

ema ja võõrasisaga, kuid ta ei joonistanud isa, mis võiks näidata, et isa tema perekonnas ei ole

või puudub isaga emotsionaalne kontakt. Soovitusena on välja toodud, et vanemate ülesanne

on hoolitseda laste psühholoogilise tasakaalu eest ja lahendada omavahelised

konfliktsituatsioonid last kaasa haaramata, ning isa võib jätkata lapsega regulaarset

suhtlemist, kuid lapse jaoks on praegusel hetkel väga tähtis, et tema alaline elukoht oleks ühes

kohas, millega ta on harjunud, ja nimelt ema juures.

Eeltoodu kohaselt on arvamuses tehtud soovituse aluseks üksnes ema avaldatu vanemate

konflikti kohta ning lapse joonistus, millel puudus isa. Psühholoogi järeldus isa tähtsuse kohta

lapse elus on seejuures üksnes oletuslik ja ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõendite,

kohtumenetluses lapse huve kaitsma õigustatud erapooletutele isikute hinnangutega ning lapse

poolt neile avaldatuga.

Lisaks kinnitasid eestkosteasutused määruskaebemenetluses, et kummagi vanema juurde

pärast maakohtu määruse tegemist tehtud kodukülastustel ei märganud lapse heaolu

spetsialistid lapsel depressiooni tunnuseid ega sellele viitavat käitumist, isa suhtus lapsesse

soojalt ning laps oli kodukülastuste ajal rõõmus, liikuv ja suhtlemisaldis (dtl 288–289). Seega

2-24-1064

ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et muudetud suhtluskord oleks lapsele negatiivselt

mõjunud.

21.3. Ülaltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et vanemate ja lapse üle

nädala vahelduv suhtluskord ei vastaks lapse huvile ning seda tuleks muuta.

22. Kolleegiumi hinnangul ei anna ka määruskaebuse ülejäänud väited alust maakohtu

määruse muutmiseks.

22.1. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta koolivaheaegadega seonduvat.

Maakohus määras, et laps veedab I, III ja IV koolivaheaja paaris ja paaritutel aastatel erineva

vanemaga. Ema on määruskaebuses seisukohal, et koolivaheaegade vaheldumine paaris ja

paaritutel aastatel ei ole põhjendatud ja ei vasta lapse huvidele. Ema taotletud suhtluskorrast

nähtub, et ema hinnangul peaks laps igal aastal veetma I koolivaheaja emaga, III koolivaheaja

isaga ja IV koolivaheaja emaga. Kolleegiumile jääb ema vastuväide arusaamatuks. Ema ei ole

määruskaebuses esile toonud ühtki objektiivset põhjust, miks lapse huvides ei ole, et ta saab

veeta I, III ja IV koolivaheaja paaris ja paaritutel aastatel erineva vanemaga.

22.2. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määrust lapsega reisimise osas.

Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus jättis lapsega reiside kestuse piiramata.

Maakohus küll ei piiranud reisimise aega ema soovitud viisil (kolm nädalat korraga), kuid

määruse resolutsiooni p 5.8 järgi on vanemal õigus reisida suhtluskorra järgi temaga

veedetaval ajal. Seega saab kumbki vanem teistsuguse kokkuleppe puudumisel reisida lapsega

ajal, mil laps viibib tema juures. Selline kord on selge ega tekita arusaamatusi. Samuti on

reiside kestus piiritletud.

Seda, miks peaks reisimise kestust piirama kolme järjestikuse nädalaga, ei ole ema selgitanud.

Kui vanemad soovivad reisida muul kui oma suhtluskorra ajal või teha pikema reisi, saavad

nad seda määruse p 5.15 järgi teha kokkuleppel.

22.3. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta lapse üleandmise ja päevade asendamisega

seonduvat lapse haigestumise korral.

Kuigi ema arvates peaks laps viibima raskemate haigusnähtude korral ema juures ning isal

peaks olema võimalus lapsega telefoni või Viberi teel suhelda, ei ole ema selgitanud, miks ei

vasta lapse huvidele selline suhtluskord, kus raskemate haigusnähtude korral, kui perearst on

vanemale väljastanud hoolduslehe, on laps selle vanema juures, kelle juures ta haigestus.

Selline kord võimaldab haigel lapsel rahulikult põdeda, ilma et ta peaks ühe vanema juurest

teise juurde haigena minema. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et isa ei suudaks haige

lapse eest hoolitseda. Isa on mh esile toonud, et tema tööaeg on paindlik ja ta saab kasutada

kodukontori võimalust (dtl 186 ajamärge 00:18:16).

See, et maakohus nägi ette, et teisele vanemale kompenseeritakse need päevad lapsega

suhtlemiseks esimesel võimalusel, ei muuda suhtluskorda ebaselgeks. Samuti ei ole see

põhjendamatu. Juhul, kui laps jääb ühe vanema juures haigeks ja viibib seetõttu ühe vanema

juures ettenähtust kauem, saab laps teise vanema juurde minnes viibida ka tema juures

vastava arvu päevade võrra kauem. Juhul, kui sellist asendamist ei toimuks, võiks juhtuda nii,

et laps saab pärast tervenemist teise vanemaga veeta vaid päeva või paar või ei saaks üldse ja

2-24-1064

peaks teisest vanemast sedavõrd pikalt eemal olema, et see ei vastaks lapse huvile. Laps vajab

haiguse järel piisavat koosviibimisaega ka teise vanemaga.

22.4. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta lapse suhtlust eemal viibiva vanemaga sidevahendi

abil. Maakohus määras p-s 5.14 piisavalt selgelt, et vähemalt kord päevas peab lapsega koos

viibiv vanem tagama lapsele võimaluse rääkida sidevahendi abil teise vanemaga. Selliselt

nägi maakohus ette eemalviibiva vanema ja lapse sidevahendite teel suhtlemise mõistliku

sageduse.

22.5. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta vanemate muude kokkulepete vormi. Maakohus

määras p-s 5.15, et suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega

selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel. Ema on seisukohal, et vanemate

kokkuleppe sõlmimise vormiks tuleks paindlikumalt ette näha kirjalikku taasesitamist

võimaldav vorm, mitte üksnes maakohtu määratud e-kirja vorm. Samas ei ole ema selgitanud,

miks ei ole e-kirja teel kokkuleppimise viis vanematele ei sobiv.

23. Kohtumääruse viivitamatu täidetavuse küsimust selgitas ringkonnakohus 19.08.2024

määruses ning tõi esile, et lapsega suhtlemist korraldava kohtumäärus kuulub TsMS § 562¹ lg

3 järgi täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks

isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Seejuures võib kohus määrata, et määrus kuulub

osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates

jõustumisest. Siinsel juhul määras maakohus, et lahend on viivitamata täidetav.

24. Kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus ka menetluskulude jaotamisel ning jättis

põhjendatult vanemate menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. Olukorras,

kus mõlemad vanemad esitasid avalduse suhtluskorra muutmiseks ning maakohus rahuldas

mõlemad avaldused osaliselt, on õiglane jätta menetluskulud kummagi vanema enda kanda,

arvestades mh ka seda, et suhtluskorra muutmine oli nii lapse kui ka vanemate huvides seoses

lapse kooliminekuga vajalik.

25. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

26. Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda, v.a lapse esindaja kulud,

mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda. Isa osales siinses menetluses ilma

lepingulise esindajata ja toimikust ka ei nähtu, et isa oleks kandnud määruskaebemenetluses

hüvitatavaid kulusid. Ka teistel menetlusosalistel ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt

määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, seega ei ole vaja määrata kindlaks neile

hüvitatavate menetluskulude suurust.

28. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.

2-24-1064

(allkirjastatud digitaalselt)