2-22-13656/61 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-13656

Tsiviilasi

J.K (J.K), P.S (P.S) ja R.F (R.F) hagi Q.H (Q.H)

vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I nõude hind 1580,76 eurot

Hageja II nõude hind 1580,76 eurot

Hageja III nõude hind 1190,61 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I: J.K (isikukood: XXX; xxx);

Hageja II: P.S (isikukood: XXX; xxx);

Hageja III: R.F (isikukood: XXX; xxx);

Hagejate seaduslik esindaja: I.Y (isikukood: XXX;

xxx; e-post: xxx);

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Olavi-

Jüri Luik (e-post: olavi-juri.luik@widen.legal)

Kostja:

Q.H

(isikukood:

XXX;

e-post: xxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin

Männik (e-post m.mannik@phlaw.ee).

Asja läbivaatamine

27.11.2024 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

1(14)

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühised lapsed. Kostja rikub

ülalpidamisekohustust. Laste eest hoolitsemine ja nende vajaduste rahuldamine on jäänud

täielikult ema kanda.

2. Hagejate keskmised igakuised kulud on järgnevad:

Kulu

Hageja I

Hageja II

Hageja III

Kommunaalkulud

60 eurot

60 eurot

60 eurot

Transpordikulud

30 eurot

38 eurot

38 eurot

Mobiiltelefon

14 eurot

7 eurot

7 eurot

Majapidamiskulud

25 eurot

25 eurot

25 eurot

Toit

200 eurot

200 eurot

200 eurot

Tervishoid

21 eurot

10 eurot

10 eurot

Prillid, läätsed

30 eurot

0 eurot

0 eurot

Teenused

15 eurot

15 eurot

15 eurot

Hügieen

30 eurot

25 eurot

20 eurot

Riided, jalatsid

60 eurot

60 eurot

60 eurot

Spordiriided,

varustus

125 eurot (kuni

31.03.2023)

50 eurot

50 eurot

Trennitasu

75 eurot

60 eurot

50 eurot

Võistlused, laagrid

0 eurot

209 eurot

151 eurot

Õppevahendid, -

käigud, -reisid

100 eurot

eurot

(sh

õpilasvahetuse

programm)

10 eurot

Meelelahutus

30 eurot

30 eurot

30 eurot

Huvitegevus, reisid

50 eurot

0 eurot

0 eurot

Muud kulud

60 eurot

50 eurot

50 eurot

Kokku:

925 eurot

902 eurot

ro

3. Hagejad paluvad mõista Q.Hlt (isikukood: XXX):

a.

J.K (isikukood: XXX) kasuks välja 705,01 EUR tagasiulatuva elatisena perioodi

14.05.2022 kuni 13.09.2022 eest;

b. P.S (isikukood: XXX) kasuks välja 705,01 EUR tagasiulatuva elatisena perioodi

14.05.2022 kuni 13.09.2022 eest;

c.

R.F (isikukood: XXX) kasuks välja 531,00 EUR tagasiulatuva elatisena perioodi

14.05.2022 kuni 13.09.2022 eest;

d. J.K (isikukood: XXX) kasuks välja igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest

14.09.2022 kuni J.K (isikukood: XXX) täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, mis on

perioodil:



14.09.2022 – 31.01.2023 175,64 EUR kuus;

2(14)



01.02.2023 – 31-03.2023 161,47 EUR kuus;



01.04.2023 – 31.12.2023 206,16 EUR kuus;



01.01.2024 – xx.xx.xxxx 222,83 EUR kuus;

e.

P.S (isikukood: XXX) kasuks välja igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest

14.09.2022 kuni P.S (isikukood: XXX) täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, mis on

perioodil:



a. 14.09.2022 – 31.01.2023 175,64 EUR kuus;



b. 01.02.2023 – 31-03.2023 161,47 EUR kuus;



c. 01.04.2023 – 31.12.2023 206,16 EUR kuus;



d. alates 01.01.2024 222,83 EUR kuus ja mis muutub iga aasta 1.aprillil

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

Perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust;

f.

R.F (isikukood: XXX) kasuks välja igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest

14.09.2022 kuni R.F (isikukood: XXX) täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx mis on

perioodil:



a. 14.09.2022 – 31.01.2023 132,29 EUR kuus;



b. 01.02.2023 – 31-03.2023 128,75 EUR kuus;



c. 01.04.2023 – 31.12.2023 166,74 EUR kuus;



d. alates 01.01.2024 180,91 EUR kuus ja mis muutub iga aasta 1.aprillil

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

Perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 teine lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust;

4. Hagejad paluvad: kohustada Q.H (isikukood: XXX) tasuma J.K (isikukood: XXX), P.S

(isikukood: XXX) ja R.F (isikukood: XXX) elatis I.Y pangakontole nr. XXXXXXX iga

kuu esimeseks kuupäevaks; jätta menetluskulud täies ulatuses Q.H (isikukood: XXX)

kanda.

5. Kostja ei ole laste ema informeerinud, et teeb ülekandeid J.K kontole laste esmavajalike

kulude katteks. Selles osas puudub vanemate vahel kokkulepe. Elatis tuleb kanda

lapsevanema kontole, mitte lapsele. Seega ei ole kostja poolt hagejale I kantud summad

käsitletavad elatise maksmisena. Kostja esitatud vastuse lisas välja toodud ülekanded laste

ema kontole summas 65 ja 300 eurot on olnud kostja endaga seotud kulude katteks (nt:

eluasemelaenu osa, kostja õnnetusjuhtumi kindlustus, kulu söögile ja majapidamisele),

mitte lastega seotud kulude katteks.

6. Laste ema on maksnud kostja kontole ½ igakuisest eluaseme laenukohustuse summast.

Kostja viibis igapäevaselt perioodil mai-september 2022 vanemate kaasomandis olevas

eluasemes xxx, kasutades vett, elektrit, majapidamistarbeid, kodumasinaid jne.

Hagejate vanemate kaasomandisse kuulus eluase xxx, millel lasub laenukohustus.

Laenukohustust on katnud mõlemad kaasomanikud võrdselt. Laenukohustuse tasumisel

kostja poolt ei ole tegemist lastele elatise maksmisega. Kodukindlustuse kohustus on

kodulaenu võtmisel. Kodulaen on seotud kaasomandiga. Kindlustusmaksetest ½ katab

laste ema ja ½ kostja.

3(14)

7. Hagivastuse kohaselt töötas kostja 28.08.2022-27.10.2022 XXX psühholoogina ja selle

perioodi kohta oli tema keskmine sissetulek 910,17 eurot. Kostja vastuse lisas on toodud

töötasu väljamaksed kokku summas 2730,17 eurot. Kostja töötas koolis 2 kuud ja seega

oli tema töötasu keskmiselt 1365.26 eurot, mitte 910.17 eurot, nagu kostja väidab.

Kostja väidab, et pole elatist tasunud seoses töövõimetusega ning tegemist pole tema

soovimatuse või kõrvalehoidmisega.

8. Kostja on võimeline vaatamata talle määratud töövõime kaotusele töötama, seega on

kostja suuteline tasuma hagejatele elatist miinimummääras.

9. Kostja on lisanud küttepuude hinna summas 2500 €. Ühe kütteperioodi jooksul kulub

keskmiselt 10 ruummeetrit küttepuid. Tegemist on väära infoga. Viimati telliti küttepuid

2021 aasta suvel (10 ruumi/hind 600 eurot). Vastupidiselt esitatud infole, müüs kostja

ilma kokkuleppeta ema ja laste kodust eemal viibimise hetkel ära talveks varutud

küttepuid (elamises on ahiküte). Küttepuid pole kostja ostnud.

Kodu remondiga (elutoa põranda lihvimine ja õlitamine jm) seotud ostud Laagri Bauhofist

(summas 129 eurot) on kostja omaalgatuslik tegevus laste ema ja laste kodust

eemalviibimise hetkel. Vajadus selleks puudus. Tegemist on “iluraviga”.

Korstnapühkija teenus 09.11.2022 (summas 50 eurot) on samuti seotud kaasomandiga

ning tegemist ei ole laste igapäevaste kulude kandmisega.

Hageja 1 riided, 21.04.2022, Kristiine keskuses poodides New Yorker, Reserved (summas

56.76) ja tema kontole tehtud rahalised ülekanded (riided, hobid, hügieenitarbeid) summas

800 eurot ei ole käsitletavad elatise maksmisega. Tegemist on lapse enda soovi järgi raha

kasutamisega. Esitatud summast on laps orienteeruvalt 440 kasutanud riiete ostmiseks,

ülejäänud summat saab käsitleda taskurahana.

Hagejale 3 suur ratastega spordikott laagrites käimiseks, 13.07.2022 summas 175.96 € -

tegemist oli kostja sünnipäevakingiga lapsele.

Kostja on lastega söömas käinud, sh tähtpäevadel (sünnipäevad jm summas 600 eurot

(Fotografiska, Musu, Hiiu pubi).

Laagri Selverist koju söögi ostmine lastele (ligikaudne) summas 600 eurot. Hagejate ema

on hoolitsenud laste söögi eest. Ajavahemikus mai-september 2022 viibis kostja

igapäevaselt xxx elamises, ostes endale sööki, mida ka lapsed võisid soovi korral süüa.

Pühapäeviti grillis aias lastega. (Perenõustaja Sirje Grossmann-Loodi juures nõustamisel

oli eelnevalt kokku lepitud, et kostja ei tarbi laste ema poolt ostetud sööki).

Ida-Virumaa külastus suvel summas 50 eurot.

Rattavarustus, joogipudelid, pudelihoidjad jm, osaliselt ostetud sularaha eest (ligikaudne

summas 200 eurot). Summa ei vasta tehtud kulutustele ja selle kohta pole tõendeid. 2

korvpalli (SportsDirect) summas 20 eurot, 2 magamiskotti Matkaspordist, 30.06.2022

summas 170 eurot. Magamiskottide ost isa poolt ei ole olnud laste vajaduste katmiseks

(vajadus selleks puudus). Magamiskotte on isa kasutanud enda tarbeks.

Kokkuvõtteks ei ole kostja laste kulude katmisel osalenud alates september 2021. Kostja

väitel on tema poolt tehtud kulud lastele ajavahemikus 1.12.2021-31.12.2022 olnud

4(14)

summas 7617,77 eurot. Kostja andmetes esineb enda kulude esitamist lastele tehtavate

kulude all. Kostja kulutused lastele on pigem “lõbusat” laadi, mitte esmavajalike vajaduste

katmiseks. Kui kostja väidab, et restoranis söömine ja “lõbusat” laadi tegevused on laste

esmavajalike kulude katmine, tekib ühise elatiskonto kasutamise puhul oht laste

esmavajalike kulutuste katmata jätmisele, sest ei ole võimalik katta kaardil olevatest

vahenditest.

10. Hagejate ema töötasu on keskmiselt 1600 eurot, lisaks laste-ja peretoetus 710 eurot. Ema

kontole laekub sissetulekuid kokku summas 2310 eurot. Hagejate I, II, III igakuised kulud

ja vältimatud püsikulud kokku on 2381 eurot. Lisaks hageja ema enda kulud 600-700

eurot. Väljaminekute ja sissetulekute vahet on katnud laste ema ühisvarasse kuulunud auto

müügist saadud tulu arvelt.

11. Kostja on varatu. 26.04.2023 teatas kostja, et kasutab kaasomandit elukohana kuni

kaasomandi lõppemiseni. Q.H ja I.Y ei ela koos. Kostja elab alates maist 2023 samal

aadressil laste ja laste emaga. xxx on hagejate ja hagejate ema kodu. ¼ xxx kaasomandist

kuulub hagejate emale. Kostja kaasomanik ei ole. Kostja kasutab küll hagejatega samu

eluruume, kuid ei osale laste kasvatamises. Kostja ei maksa hagejatega samal aadressil

elades laste kommunaalkulusid (vesi, elekter, prügi, Telia teenused). Samuti ei kata kostja

muid lastega seotud hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulusid. Kostja ei

tegele laste igapäevase elu-olu korraldamisega, seetõttu ei mõista kostja hagejate kulude

suurust.

12. Tagasiulatuva elatisnõude perioodi 14.05.2022 kuni 13.09.2022 eest on hagejad kostjalt

küsinud järjepidevalt kulude katmist (14.09.2022 hagiavaldus, lisa 4).

13. Kostja on tasunud hagejatega seotud kulusid summas: Hagejaga I (kulu reisidele 2023 a)

summas (350+207.85) 557,85 eurot, Hagi tagamise raames maksnud (10.04.2024)

hagejatele II ja III märtsi ja aprilli kuu 2024 eest (4x180 eurot) kokku summas 720 eurot;

½ kogukulust ahiküttele (puud, puitbrikett). Eelmaintud summad ei ole elatisnõudest

maha arvutatud. Kostja saab elatisnõudest maha arvutada elatist summas 1277,85 eurot.

14. Kostjal on olemas ilmselge võimekus katta hagejatega seotud kulusid. Kostja on

kinnitanud oma netopalga sissetuleku suurust veidi üle 1400 euro kuus. Samuti saab

kostja igakuiselt töövõimetoetust, mis on keskmiselt 620 eurot/kuus. Seega on kostja

igakuine netosissetulek u. 2000 eurot kuus.

15. Kostja poolt esitatud kuludetabel ei sisalda tõest infot, samuti on tabelis esitatud info

tõendamata. Kostja poolt tabelis välja toodud kulud sisaldavad kostja enda kulusid. Kulud,

mis on tehtud 1/5 ulatuses xxx elamisega on kostja enda kommunaalkulud.

Kommunaalarved, mis on makstud ½ ulatuses moodustab makstud summast 3/5 hagejate

kulusid, ülejäänud kulu 2/5 on kostja enda tarbimine. Lisaks on kostja esitanud tabelisse

mitte hagejatega seotud kulusid ja perioodi 5.2022-5.2024 väliseid kulusid, samuti mitte

elatise vaidlusega seotud asjaolusid. Kostja ei ole ostnud hagejatele pesumasinat (hagejate

4.04.2024 vastus lisa18), ega kompenseerinud hagejate ema ostetud pesumasina ostu,

samuti ei ole kostja ostnud hagejale jalgratast ega teinud kulu kütusele summas 799 eurot.

Kostja ei ole ostnud puid perioodil mai 2022- mai 2024 (lisa 14).

16. Kostja on välja toonud xxx eluasemelaenu tasumise, eluasemega saadud kasutuseelise.

Kostja ei ole xxx kaasomanik. Kostja tasub pangalaenu xxx kaasomaniku O.P kaasomandi

osa eest. Hagejate seaduslik esindaja ei ole soovinud saada eluasemega seotud

5(14)

kasutuseelist. Tegemist on kostja poolt pealesurutud olukorraga. Kostja takistas

kaasomandi lõpetamist.

17. Hagejate seaduslik esindaja katab üksi hagejate põhivajadustega seotud kulusi, s.t kulutusi

toidule, eluasemele, püsikaupadele, hügieenile, tervisele, haridusele, kultuurile, hobidele,

transpordile jm. Hagejate ema kannab hagejatele taskuraha 30 eurot/kuus (lisa 15, 16, 18)

ja tasub hagejatega ühiselt veedetud vabaaja kulud (reisid, väljasõidud). Hagejate ema

maksab hagejate koduga seotud laenumakseid (hagejate 06.03.2024 vastus lisa 7), samuti

muid kulusi (maamaks, kodukindlustus, hooldus-remonditeenused). Eelnimetatud kulusid

ei ole hagejate esindaja hagejate kulutabelisse lisanud.

18. Hagejate kontodel olev raha näol ei ole tegemist kostja poolse panusega hagejate kulude

katmisel. Hagejate kontode (hoiuste) näol on tegemist rahaga, mida hagejad on kogunud

(sh sünnipäevadeks kingitud raha). Kuna kostja väide hagejate kontodel oleva raha kohta

on esitatud pärast eelmenetluse lõppu, siis ei olnud ka hagejatel võimalik esitada

vastuväidet ja asjaolu kinnitavaid tõendeid enne eelmenetluse lõppu.

19. Kingituste ja taskuraha puhul on tegemist mittetäieliku kohustusega (VÕS § 4), mille

üleantut ei saa lastelt tagasi nõuda ega ka tasaarvestada.

20. Hagejad paluvad 25.11.2024 dokumendis välja mõista ka lisanduvad viivised VÕS § 113

ettenähtud ulatuses kuni kohustuste kohase täitmiseni.

KOSTJA VASTUS

21. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja märgib, et PKS § 102 lg 2 alusel tuleb

vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist määras, mis vastab tema töövõimetuse

toetusele.

Kostja tervis on alates 2020.a olnud halb. Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2020 otsusega nr

TVH/20/077084 tuvastati, et kostjal puudub töövõime perioodil 24.11.2020 - 23.11.2025.

12.09.2021 diagnoositi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt kostjal jala täpsustamata

luumurd. 19.11.2021 diagnoositi kostjal pindluulihaste kõõlusepõletik, mille ravi kestis

kuni 07.03.2022. Eeltoodud põhjustel ei ole kostjal olnud püsivat töökohta. Kostja töötas

XXX 22.08.2022—27.10.2022 psühholoogina.

22. 2021 septembris oli kostja sunnitud lahkuma kodust, kuna konfliktid laste emaga ja kostja

enda halvenev tervislik seisund ei võimaldanud tal jätkata kodus elamist. Laste ja enda

tervise kaitseks lahkus kostja kodust, jätkates siiski laste ülalpidamist enda võimaluste

piires.

23. Kostja on perioodil 01.09.2021-09.11.2022 kandnud J.K’i kontole kokku 550 eurot, sh

25.04.2022 riiete ostmiseks 100 eurot, 27.06.2022 reisikulude katteks 150 eurot,

22.07.2022 riiete ostmiseks 150 eurot ja 07.10.2022 koolitarvete ostmiseks 150 eurot.

Samuti on kostja maksnud kodulaenu tagasimakseid 01.09.2021-09.11.2022 kokku

summas 3323,20 eurot, millest I.Y on hüvitanud 50% summas 1966,95 eurot.

Majapidamiskulude ja laste hüvitamise kulude hüvitamise osas on pooled kandnud

kulusid ühiselt.

24. Kostja on seisukohal, et hagejate tavalise elulaadi hindamisel tuleb lähtuda muu hulgas

tema vanemate majanduslikust seisukorrast ehk olukorrast, kus laps kasvaks juhul, kui

vanemate kooselu oleks jätkunud ühe perekonnana. Hagejate põhjendatud kulutuste

hindamisel tuleb lähtuda muu hulgas sellest, milliseid huviringe, kui kalleid riideid, millist

6(14)

toitu jms oleksid vanemad saanud lapsele võimaldada siis, kui laps oleks kasvanud ühises

peres. Hagejate ema I.Y töötab YYY kehalise kasvatuse ja inimeseõpetuse õpetajana ja

tema keskmine igakuine sissetulek on kostja teadmiste kohaselt ligikaudu 1500 eurot.

Kostja töötas 28.08.2022 – 27.10.2022 XXXs psühholoogina ja selle perioodi kohta oli

tema keskmine sissetulek 910,17 eurot. Kuna kostjale on määratud töövõimetuse toetus,

siis saab kostja keskmiselt 500 eurot kuus hüvitist. Seega on kostja sissetulekud alates

novembrist 2022.a keskmiselt 500 eurot kuus.

25. Hagejate tavalise elulaadi hindamisel tuleb lähtuda hagejatega seotud kulutustest, mida

teeks keskmine pere, mille sissetulek on ligikaudu 2000 eurot kuus ja sissetulek ühe

pereliikme kohta 400 eurot. Kostja hinnangul ei saa pere, mille keskmine sissetulek on

2000 eurot kuus tavapärased lastega seotud kulutused olla 2560 eurot kuus. Hagiavalduses

toodud kulutuste kirjeldus näitab kostja hinnangul selgelt, et hageja seaduslik esindaja

soovib elada üle pere majanduslike võimaluste. Kostja leiab, et hagejate seaduslik esindaja

soovib katte lastele väljamõistetavast elatisest enda eluaseme, toidu- ja majapidamiskulud

ning on oht, et väljamõistetavat elatist ei kasutada laste vajaduste rahuldamiseks.

26. See, et kostja ei saa maksta PKS § 101 tulenevas määras elatist, ei ole tingitud kostja

soovimatusest, laiskusest ega kõrvalehoidmisest, vaid tema töövõimetusest. Selletõttu

leiab kostja, et käesoleval juhul tuleks vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat

elatist määral, mida kostja on võimeline töövõimetuse tõttu tasuma.

27. Detsembris 2022.a asus kostja tööle Tallinna QQQsse psühholoogina. Kostja sissetuleku

moodustab palk Tallinna QQQs koolipsühholoogi töökohal summas 1412,00 €/kuus ning

töövõimetoetus umbes 500,00 €/kuus.

28. 29.12.2022 sõlmis kostja üürilepingu 4-toalise korteri üürimiseks Mustamäel.

29. Kostjale kuulub järgmine kinnisvara:



1/4 mõttelises osas xxx. Tallinn (suurusega 1854,00 m2, kinnistu nr xxxxxx,

katastrinumber xxxxxx);



1/3 mõttelises osas xxx Tallinn (suurusega 46,50 m2; kinnistu nr yyyyyy,

katastrinumber yyyyyy).

Kostjal on järgmised varalised kohustused:



eluasemelaen xxx. Tallinn ostmiseks LHV pangas (laenujääk seisuga 06.01.2023 on

39 411.98 €; igakuine makse ca 240 € ning tagasimakse tähtaeg 11.05.2038). Laen on

võetud ühiselt I.Y’iga ning laenu tagatiseks on hüpoteek xxx. Tallinn summas 76

693.98 € LHV panga kasuks;



laen eraisikult S.A (isikukood: XXX) 22 000,00€;



igakuine korteri xxx, Tallinn üür 750,00€/kuus ja keskmised kommunaalkulud 200

€/kuus (lisatud arve 2022 a. novembri kommunaalkulude kohta).

30. Kostja perioodi 01.12.2021 – 31.12.2022 laste ülalpidamiseks tehtud kulude kohta

summas 7 617,77 €.

31. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et tema novembris 2020. a tuvastatud töövõimetus

ja ligi aasta hiljem aset leidnud luumurd ja selle komplikatsioonid ei ole omavahel seotud.

32. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 26. aprillil 2024. aastal tehtud

kohtumääruse punktis 15 selgitanud, et PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt alaealise

lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta

7(14)

ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on selgitanud, et

PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese

on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p

13.1) ning et üldjuhul saab eeldada, et vanem, kes elab lapsega koos, peab last ülal

vahetult.

33. Väär on Hagejate väide Hagejate kommunaalkulude kohta. Küttepuud on ostnud Kostja

(lisad 1-3). Hagejate vastusest ei ole aru saada, kuidas küttekulu on arvestatud, kui sooja

tarbivad samades eluruumides kõik hagejad, nende esindaja ja ka kostja, küttepuude

ostmist Hagejate esindaja poolt ei ole tõendatud; elektri tarbimise osas ei ole aru saada,

kuidas see on arvestatud st milline on Hagejate osa elektritarbimisest võrreldes teiste

eluruumi kasutavate isikutega; vee tarbimise osas ei ole aru saada, kuidas see on

arvestatud st milline on hagejate osa vee tarbimisest võrreldes teiste eluruumi kasutavate

isikutega; Telia kodupaketi osas ei ole aru saada, kuidas on summa 9 eurot välja

arvutatud; Prügi osas ei ole samuti aru saada, kuidas see on arvestatud st milline on

hagejate osa prügi kuludes võrreldes teiste eluruumi kasutavate isikutega.

Transpordikulude osas ei ole aru saada, kuidas on see välja arvutatud, kui hagejad ise

märgivad, et enamus kordadest sõidetakse bussiga. Kostja on ostnud igale hagejale uued

mobiiltelefonid (mudelid Samsung A52 ja A53), mistõttu on tõendatud kostja osalemine

hagejate ülalpidamiskulude kandmises. Ei ole aru saada, kuidas on arvutatud välja kulu 14

eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas on välja arvutatud toidu kulu 200 eurot, mis hagejate

peale kokku oleks 600 eurot. Kulud hügieenile, riietele ja jalatsitele võivad kokku olla 60

eurot, mitte 90 eurot. Puudub põhjendus, miks Hageja II kulud võistlusspordile peaksid

olema suuremad kui Hageja III, sest lapsed käivad reeglina koos võistlustel. Kulude

suurust ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Sisuliselt väidab Hagejate esindaja, et Hagejate kulud perioodil 22. mai 2022 kuni 31.

detsember 2022 on kokku 19 160 eurot. Hagejate esindaja on väitnud, et tema igakuine

sissetulek on aga 1600 eurot ehk samal perioodil sai Hagejate esindaja sissetulekut 12 800

eurot. Sellele summale lisandub Hagejate esindajale igakuiselt makstav peretoetus

summas 910 eurot kuus (mille Hagejate esindaja on võtnud õigeks 17. aprilli 2024. aasta

eelistungil) ehk kokku 7280 eurot, kuigi Kostjale teadaolevalt oli 2022. aastal peretoetus

väiksem, summas 520 eurot ehk tulu 8 kuu peale oli kokku vaid 4160 eurot. Ei ole

eluliselt usutav, et Hagejate esindaja kulutas Hagejate ülalpidamisele vaidlusalusel

perioodil kokku 19 160 eurot, kui ta sai tulu kokku 16 960 eurot. Lisaks sellele Hagejate

esindaja pidi üldteadaolevalt tegema samal ajal kulusid enda toidule, riietele, eluasemele,

transpordile ja meelelahutusele (Hagejate esindaja on väitnud 06. märtsi 2024. aasta hagi

tagamise taotluses kohtule, et need kulud on suurusjärgus 600-700 eurot kuus). Hagejad ei

ole hagiavalduses märgitud kulude kandmist tõendanud, mistõttu mistahes alus hagi

rahuldamiseks, kus on esitatud vaid paljasõnalisi väiteid, puudub.

34. Kostja selgitab, et tal puudub kinnisvara, samuti ei oma maa-, vee- ega õhusõidukeid.

Kostja sissetulek töötasu näol perioodil 01. mai 2022 kuni 15. mai 2024 on olnud kokku

26 359,70 eurot. Kostja sissetulek samal perioodil töövõimetuse eest makstavate summade

näol on olnud 11 263,20 eurot. Seega on Kostja keskmine sissetulek olnud 37 622,90 / 24

= 1567,62 eurot, mitte 2000 eurot, nagu väidab hagejate esindaja.

8(14)

Hagejate esindaja ja Kostja poolt ühiselt tasumisele kuuluv kodulaen on 15. mai 2024.

aasta seisuga summas 35 790,30 eurot, millest ühisvarasse kuuluva Kostja kohustuseks on

17 895,15 eurot. Kostja on vaidlusalusel perioodil laenumakseid tasunud, nii nagu

Hagejate esindajagi, kuigi Hagejate esindaja on asunud tegema eluasemelaenu kulude

Kostjale hüvitamisel enda kui kaasomaniku kulude osas põhjendamatuid „mahaarvestusi“.

Lisaks eelmärgitule on Kostja kohustuseks laen S.Alt summas 30 000 eurot, mille jääk on

23 200 eurot. Vastavalt kokkuleppele laenuandjaga maksab Kostja igakuiselt laenuandjale

400 eurot.

35. Hagejate esindaja ei ole tõendanud, et tema kontol oleva raha näol ei ole tegemist

jagamata ühisvaraga. Seega oli ja on poolte jagamata ühisvara Kostja osaga, mis on

käesoleval ajal Hagejate esindaja valduses, igati tagatud laste igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja nende arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

36. Väär on ka Hagejate esindaja väide, et laste vanemad ei ela koos. Vastab tõele, et laste

vanemate abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kuid laste vanemad elavad mõlemad

Tallinnas aadressil xxx ning Kostja osaleb laste ülalpidamises vähemalt samavõrd kui

selles osaleb Hagejate esindaja mh ostes perele süüa, mida söövad ka Hagejad. Hagejate

esindaja on seda, et pooled elavad koos, mh kinnitanud 17. aprillil 2024. aastal toimunud

eelistungil. Seega kokkuvõttes on Hagejate hagi ilmselgelt perspektiivitu ja esitatud

Hagejate esindaja poolt üksnes kättemaksuks seoses abielusuhete purunemisega.

37. Hagejate pangakontodel on juba praegu rahalisi vahendeid, mis kinnitab, et nad ei vaja

ülalpidamist.

38. Kostja on hagejate ülalpidamiskohustust täitnud järgnevalt:

Kuluartikkel

Summa

eurodes

Eluasemega seotud kulud

Pangalaen

4 023,55

Küte (halupuud)* 20 RM X 85 eur

*küttepuude arvutused on tehtud Hagejate esindaja poolt kohtule esitatud

küttepuu hindade alusel kahe kütteperioodi kohta (2 kütteperioodi = 20

RM puid).

Kostja märgib, et kütmiseks ei saa kasutada märgi halupuid.

1700

Kodukindlustus

117,54

Korstnapühkija teenus

Maamaks

144.77

Pesumasin Electrolux

Korteri üürimisega seotud kulu aadressil xxx, Tallinn*

3 659,96

Korteri üürimisega seotud kulu aadressil xxx, Tallinn*

6 251.86

*Kostja otsis korterit üürides lahendust tekkinud olukorrale, et lastel oleks

võimalus olla koos ja suhelda mõlema vanemaga

Tervishoiuga seotud kulud

Tervishoid (J.K raviarved+apteegist ostetud rohud)

Valguslamp

Ninatilgad jm

Sidekulud

Telia kodupaketi arvete 50% tasumine

288,99

9(14)

Laste telefonide lisavarustus

Transpordiga seotud kulud (võta auto kasutuseelise hagist)

Uus aku autole VW Sharan*

100.00

Talverehvid koos vahetusega*

366.45

Suverehvid koos vahetusega*

342.00

Kütus

799.27

Kokku:

1 607,72

*Ostetud enne 05.2022. a.

Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks:

Arvutiprogrammid MS Office

165,98

J.K koolitarbed

Söögiga seotud kulud

Selver

Maxima

Rimi

Riided ja jalanõud

R.F vahetusjalanõud

Rademarist spordiriided

R.Fle Parka

R.Fle talvesaapad

R.Fle matkasaapad

J.K riided 2022

Trennidega seotud kulud

Kiivrid

Suusasaabaste kattesaapad

Suusasaapad R.Fle

Spordikott R.Fle

Spordisokid (3 paari)

R.Fle jalgrattamaksumusest 50%?

Vaba aeg ja meelelahustus

Tasakaalulint koos kinnitusega

237.32

Magamiskotid (3tk)

Ringreis Ida-Virumaal 2022 suvel

Jalgrattavarustus lastele

Korvpallid

Rulluisud

Rulluiskude rattalaagrid

J.K Soome reis 2022 suvel

J.K Soome reis 2023 suvel

507.85

Kostja panus ühisesse eluasemesse enne Hagejate esindajaga

abiellumist

Kostja poolne kodulaenu ennetähtaegne tasumine Kostja ja Hagejate

27 024,73

10(14)

esindaja ühise eluaseme (xxx) eest

xxx korteri kapitaalremondi finantseerimine, summa on arvestuslik

12 771

Kinnistu (xxx) mõttelise osa ja korteriomandi (xxx) vahetustehingu

sõlmimisel makstud summa

39 911

Ühisele eluaseme ostuks võetud pangalaenu tasumine.

Summa täpsustamine võtab aega, kuna laenuandjaks olnud Sampo Pank

on tegevuse lõpetanud ning Kostjal puudub võimalus teha enda

pangakontolt väljavõtet Sampo pangale tehtud maksetest

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

39. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

40. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hagejate seaduslik esindaja ja kostja on hagejate vanemad;



kostja lahkus 2021. a septembris hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisest kodust;



kostja viibis igapäevaselt perioodil mai-september 2022 vanemate kaasomandis olevas

eluasemes;



alates 2023. a aprill elavad pooled alaliselt ühises eluasemes.

41. Hagejad paluvad mõista kostjalt hagejate kasuks välja tagasiulatuva elatise ja elatise

seadusjärgses miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

42. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hagejate kulud on osaliselt ülemäärased,

põhjendamatud ning tõendamata; (ii) on hagejate ülalpidamiskohustust täitnud vahetult;

(iii) tagasiulatuv nõue on majanduslikult koormav; (iv) hagejate seadusliku esindaja

majanduslik olukord ei võimalda kanda hagejate kulusid hagis toodud ulatuses.

11(14)

43. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist

on õigustatud saama alaealine laps.

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid

(vt Riigikohtu 17.mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu

24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn

miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

Elatise nõude esitamise eeldus on sätestatud PKS § 100 lg 2, s.o alaealise lapse vanem

täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on selgitanud, et PKS §

100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p

13.1). Elatisenõude rahuldamise eelduseks on praegusel juhul vaja tuvastada, kas lapse

vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute

korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-

vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest

(RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.2). Viidatud lahendi p-s 13.3 on Riigikohus

leidnud, et kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise

väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema

poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et

vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel

kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel

vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei

esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2

ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist.

44. Käesoleval juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et mõlemad vanemad osalevad hagejate

ülalpidamises ja võtavad osa nende kasvatamisest. Hagejad ei ole ka põhistanud ega esile

toonud, et kostja nende kasvatamises ei osale. Vanemad elavad koos lastega ühises

eluasemes, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hagejatel on kaks hooldusõiguslikku

vanemat, kuid neid kasvatab vaid nende seaduslik esindaja.

Hagejad on väitnud, et kostja antav panus laste ülalpidamisse pole piisav, ja seda

vaatamata ühise eluaseme jagamisele, mistõttu tuleb hagejate emal teha puudujääva osa

katteks suuremaid kulutusi. Elatisnõude rahuldamiseks tuleb analüüsida, kas hagejate

väide peab paika.

45. Kostja on esitanud tõendeid, kust nähtub, et kostja on:

12(14)

a.

tasunud hageja I riiete, koolikohustusega seotud ja reisimisega seotud kulusid,

samuti tema tervishoiuga ja taskurahaga seotud kulusid (dtl 55; 328-329; 667-668;

761-762; 766-767; 787);

b. tasunud pere eluasemega seotud kulusid (dtl 56-57; 325-326; 333; 337; 339; 341;

832; 834-845; 851-853; 1101);

c.

tasunud hageja III kulusid (dtl 331; 769 koolikulud; 1044);

d. tasunud hageja II kulusid (dtl 335, 414);

e.

ostnud hagejatele riideid ja jalanõusid ning vaba aja veetmisega seotud tarvikuid

(dtl 406, 408, 410-412; 416, 418-420; 792);

f.

teinud kulutusi sidele ja telekomile ja tehnikale (dtl 758; 770);

g. teinud kulutusi transpordile (dtl 773-778);

Hagejate seaduslik esindaja on seevastu kandnud kulusid:

a.

Hagejate II ja III võistlusspordile (dtl 310-312; 459-461);

b. Pere eluasemega seotud kulusid (dtl 313-314; 315-316; 471-474; 859-863; 866-

868)

c.

Sidele ja telekomile (dtl 475-476; 864-865)

d. Pesumasinale (dtl 480);

e.

Pere sõidukiga seotud kulusid (dtl 315)

f.

Hagejale I (dtl 462-465; 899; 902-905);

g. Hagejale II (dtl 469-470; 906-911);

h. Hagejale III (dtl 912-917);

i.

ostnud hagejatele riideid ja jalanõusid ning vaba aja veetmisega seotud tarvikuid

(dtl 477-478).

Mõlemad vanemad on teinud ostusid toidupoodides ja kandnud lastega seotud toidu- ja

majapidamiskulusid.

46. Ülalviidatud kohtupraktikas on viidatud, et vanemate panus laste ülalpidamisse peaks

olema enam-vähem võrdne, st tegemist on hinnangulise kriteeriumiga. Kohus, hinnanud

eelviidatud tõendeid ja asjaolu, et kostja sisuliselt kogu nõudeperioodi kestel jaganud

hagejatega ühist elukohta (sh ka ajal, mil ta kasutas üürikorterit) ja võtnud osa nende

kasvatamisest, leiab, et käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et hagejate igapäevaelu

tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb

vanemate vahel enam-vähem võrdselt ning ei ole võimalik üheselt tuvastada, et hagejate

vahetu ülalpidamise põhiraskus on üksnes hagejate seaduslikul esindajal. Olukorras, kus

vanemad jagavad lastega ühist eluaset, on tavapäraselt ka vanemate vahelised rahalised

suhted tihedalt läbipõimunud (eriti osas, mis puudutab laste ülalpidamist), mistõttu ei ole

võimalik teha tõsikindlaid järeldusi, et kostja oleks hagejate ülalpidamiskohustust

rikkunud. Kuniks selline elukorraldus jätkub, ei näe kohus elatisenõudel perspektiivi,

kuivõrd PKS-st tuleneva elatise regulatsiooni mõtteks ei ole ühise leibkonnana elava pere

ülalpidamisküsimuste reguleerimine. Seega ei ole võimalik hagejate hagi rahuldada.

Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

47. Kuivõrd elatisnõude esmase eelduse olemasolu on tõendamata, ei analüüsi kohus sisuliselt

teisi poolte väiteid.

Menetluskulude jaotus

48. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

13(14)

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

49. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2025. a otsusega nr 2-22-

13656.

14(14)