2-24-10298/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-24-10298

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

K. R. hagi L. A. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. R. (isikukood: XXX; aadress: XXX);

Hageja seaduslik esindaja/eestkostja: S. K. (isikukood:

XXX; aadress: XXX; e-post: XXX);

Lepinguline esindaja: I. M.-V. (Hugo OÜ; e-post: XXX);

Kostja: L. A. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post:

XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

04.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. R. hagi L. A. vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista L. A.lt K. R. kasuks alates 05.07.2024 kuni K. R. täisealiseks

saamiseni, s.o kuni XXX igakuine elatis summas 160 (ükssada kuuskümmend)

eurot.

3. Elatis kanda S. K. arvelduskontole nr EEXXX.

4. Kohtumenetluse kestel (s.o perioodil 01.08.2024 kuni 04.10.2024) makstud elatis

kogusummas 863,16 eurot kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.07.2024 saabus Viru Maakohtusse K. R. hagiavaldus L. A. vastu elatise nõudes. Hageja

taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 287,72 eurot

(272.76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest

korda 1.aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis mõista

välja alates 05.07.2024 ning kuni hageja täisealiseks saamiseni. Igakuine elatis tasuda S. K.

arvelduskontole nr EEXXX.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt on S. K. määratud tsiviilasjas nr 2-24-877 tehtud lahendi

kohaselt hageja eestkostjaks. Hageja elab S. K.ga enam kui kolm aastat. Eestkostja hoolitseb

lapse eest ning on taganud talle kõik vajalikud tingimused. Laps suhtleb emaga vähe ning ema

juures ei viibi. Seega kostja hagejale vahetult ülalpidamist ei anna. Hageja igakuised kulud on

676 eurot ning alates 2024 septembrist 711 eurot.

2. Kostja vaidles 16.07.2024 kohtule saadetud e-kirjas hagiavaldusele vastu. Kostja

sissetulekuks on üksnes 500 eurot ning ka tal endal on kulud kanda. Kostjale ei jää vastasel

juhul elatusmiinimumi. Kostjal on alaealine ülalpeetav, kelle tervis vajab pidevat tähelepanu

ning koostööd spetsialistidega. Ka ei võimalda kostja tervis pikemat tööaega. Kostja esitas

töölepingu ning enda arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.01.2024 kuni 16.07.2024 kohta.

3. Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu. Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde.

Viidatud on Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-33-11, nr 3-2-1-15-17. ja nr 3-2-1-174-16. Kostja

vabatahtlikult hagejale elatist tasunud ei ole. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks

vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Lapsele elatise vähendamiseks

tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. Kostja on küll viidanud sellele, et tal on alaealine laps, kuid pole esile

toonud lapsega seotud kulud. Kostja seab enda huvid ja vajadused kõrgemale, kui lapse omad

ning ei käitu lapse huvides. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kostja on tasunud hagejale

kolme kuu jooksul elatist miinimummääras, seega on alust arvata, et kostja on võimeline

tasuma lapsele elatist.

4. Maksu- ja Tolliamet esitas 14.10.2024 kohtule andmed L. A. sissetulekute kohta perioodil

01.01.2023 kuni 30.09.2024.

5. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-24-10298 kohtuistungi hageja lepingulise esindaja ja kostja

osavõtul. Hageja jäi esitatud nõude juurde.

6. Kostja esitas 05.12.2024 kohtule andmed tema teise lapse igakuiste kulude kohta. Kokku

1073 eurot. Kostja sissetulek on 500 eurot, lisandub 218 eurot lapsetoetus ja invaliidsustoetus.

Kostjaga koos elava lapse isa antav ülalpidamine on 400-500 eurot. Hagejale igakuiselt

miinimummääras elatise maksmine eeldab kostjal raha laenamist. Kostja taotleb välja

mõistetava elatise summa vähendamist. Kostja esitas täiendavad tõendid.

7. Hageja toob välja, et kostja teisele lapsele on määratud toetus (seoses puudega) summas

138,08 eurot. Seega on lapse vajadused tagatud riigi poolt. Kostja ei ole tõendanud puudega

seotud kulude kandmist. Teraapia teenuse kasutamine ei ole tõendatud. Lisaks varjab kostja

oma sissetulekut. Kostja teise lapse kulud on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostjal tuleb tagada

mõlema lapse samaväärne ülalpidamine. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Kostja on tasunud

alates 2024 augustist elatist miinimummääras. Seega on alus arvata, et kostja väited tema

raske majandusliku olukorra kohta ei ole tõesed. Hageja jääb esitatud nõude juurde.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis

olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5

kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on

200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates

01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

10. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hageja K. R. on L. A. ja J. R. laps. Vaidlust ei ole

selles, et Viru Maakohtu 05.04.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-877 (dtl 9-17) on L. A.lt ja

J. R. ära võetud hooldusõigus (nii isiku- kui ka varahooldusõigus) alaealise lapse K. R. suhtes.

K. R. eestkostjaks määrati S. K. ning seda kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni

10.06.2026. Samuti puudub vaidlus, et hageja elab koos eestkostjaga ning on tema vahetul

ülalpidamisel.

Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100

lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus

nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka

teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga

osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

Hagi on esitatud ühe vanema ehk kostja L. A. vastu.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-75-11 (p 20) leidnud, et mitu sama astme sugulast täidavad

PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Viidatud sätte

järgi vastutavad esmalt lapse vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmise eest

osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile.

11. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse

ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate

vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab

lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus

on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes,

arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi,

mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on kostja hagejale perioodil 01.08.2024 kuni

04.10.2024 tasunud kokku 863,16 eurot (3x287,72) (dtl 109). Täiendavaid tõendeid

ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ei ole kostja esitanud.

Elatise nõude esitamine kostja vastu on õiguslikult põhjendatud.

12. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse (dtl 3-6) kohaselt

moodustavad hageja igakuised kulud kokku 676 eurot ning alates 2024 septembrist 711 eurot.

Seejuures on kulu järgmine: elekter 50 eurot, vesi 6 eurot, internet + TV 7 eurot, sidekulu 20

eurot, toidukulu 220 eurot, majapidamisvahendid 8 eurot, hügieen 50 eurot, riided ja jalanõud

60 eurot, tervishoid 40 eurot, koolikohustusega seotud kulud 20 eurot, sünnipäeva pidamine

25 eurot, meelelahutus 55 eurot, puhkusereisid 100 eurot, muu kulu 15 eurot ning aeroobika

(alates 2024 september) 35 eurot.

Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis

võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et

miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi

ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-16, p

13). Seega asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele

seaduses sätestatud elatise baassummale. Samuti ei ole kostja nimetatud asjaolu kahtluse alla

seadnud ega hageja kulusid vaidlustanud.

13. Maksu- ja Tolliameti andmetel (dtl 137) on kostja L. A. perioodil 01.01.2023 kuni

30.09.2024 (s.o 19 kuu vältel) teeninud (neto)sissetulekut 3243,15 eurot, s.o 170,70 eurot

kuus. Kostja enda kinnitusel on tema igakuise töötasu suuruseks 500 eurot. Kostja esitas

kohtule 11.03.2024 sõlmitud töölepingu (dtl 98-101). Esitatud dokumendi kohaselt töötab

kostja OÜ-s X xxx. Kostja töötab täistööajaga ning tema töötasu suuruseks on 4,86

eurot/tund. Asjaolu, et kostja igakuine (neto)töötasu on ligikaudu 500 eurot, nähtub ka kostja

AS Swedbank arvelduskonto väljavõttest (dtl 66-97). Kostja on 28.07.2023 sõlminud AS-ga

Swedbank rahakoguja lepingu (dtl 164-166) ning lisaks sõlminud püsikorralduse lepingu (dtl

167-168). L. A. tasub igakuiselt rahakoguja lepingu täitmiseks 15 eurot. Kostja on esitanud ka

oma teise, s.o AS SEB Pank arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.06.2024 kuni 04.12.2024

kohta (dtl 172). Arvelduskonto jääk on 131,48 eurot. Muid sissetulekuid ega ka vara ei ole

kohus menetluses tuvastanud (dtl 111-114).

14. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane

vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest,

kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks

tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Kostja on tuginenud asjaolule, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kellel on

tuvastatud keskmine puue (arenguraskused). Kulud lapse ravile ning tervise seisundi

säilitamisele on suured. Lapse tervisliku seisundi tõttu ei ole kostjal võimalik ka tasuvamat

tööd leida.

Rahvastikuregistri andmetel (dtl 115-120) on L. A.l lisaks hagejale ka teine alaealine

ülalpeetav, s.o M. A. (sünd. xxx). Kostja on kohtule esitanud Sotsiaalkindlustusameti

02.10.2023 otsuse (dtl 169-171). Esitatu kohaselt on M. A.l tuvastatud keskmine puue (keele-

ja kõnefunktsiooni kõrvalekalleraskusastme) kestusega kuni 18.09.2025. Otsuse lisa 1 (dtl

159) kohaselt on rehabilitatsiooniteenuse hüvitatav maksumus kuni 87,80 eurot. Kostja on

esitanud oma teise lapse igakuiste kulude nimekirja (dtl 173). Esitatud andmete pinnalt võib

sedastada lapse puudega seonduvate kulude olemasolu. Kohtul ei ole alust arvata, et L. A.

lapsega rehabilitatsiooni teenustel ei käi. Vaidlust ei ole selles, et M. A.le makstakse

Sotsiaalkindlustusameti poolt igakuiselt sotsiaaltoetust 138,08 ning peretoetust 80 eurot,

kokku 218,08 eurot. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et sotsiaaltoetuse (138,08

eurot) laekumisel kannab kostja summa koheselt M. A. arvelduskontole. Lisaks esineb veel

kahe arvelduskonto vahelisi kandeid (mõlemal suunal), kuid mitte suuremas summas kui 50

eurot korraga. Kohtu hinnangul on kostjal seeläbi võimalik tagada, et M. A.le ettenähtud

riiklikud toetused lähevad lapse ravi ja rehabilitatsiooni tagamiseks. Kostja teine laps M. A.

elab koos isaga ning saab ülalpidamist vahetult (kostja kinnitusel 400-500 eurot kuus).

14. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus.

Vaidlust ei ole ka selles, et hageja saab igakuiselt riiklikku peretoetust summas 80 eurot.

Summa laekub kostja arvelduskontole ning kostja kannab selle igakuiselt hagejale.

15. Arvestades asjaolu, et kostja saab töötasu üksnes 500 eurot kuus, kostjal on lisaks hagejale

veel üks alaealine ülalpeetav, kellel on tuvastatud puue ning kostja osalemine tööturul

tasuvama töö leidmiseks on piiratud lapsel tuvastatud puude tõttu, peab kohus põhjendatud

elatise suuruseks 160 eurot kuus. Elatise määramisel selles määras ei osutu kostjaga koos elav

laps M. A. varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps K. R.. Nimetatud summas

elatise väljamõistmine ei kahjusta ka kostja enese tavalist ülalpidamist.

16. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist

maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1

alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse

vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks

olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

Menetluskulude jaotus

17. 11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.