2-24-110672/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-110672

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi V. O. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2646,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: V. O. (isikukood xxxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud

hagejalt välja mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 07.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja AS I ja kostja vahel 09.07.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1919 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 241,72 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 08.06.2024 kuni põhinõude (1919 eurot)

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24% aastas.

2. Hageja nõude aluseks on AS I (krediidiandja) ja kostja vahel 9.07.2023 kirjalikus vormis

sõlmitud järelmaksuleping nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1919 eurot

järelmaksuga. Lepingu nr. xxxx alusel on maksed tehtud müüjale T AS-le. Lepingu krediidi

kulukuse määr on 0.

Hageja väitel ei ole kostja tagasimakseid teinud ja seega on kostja võlgu alates 1. osamaksest.

Krediidiandja saatis tähitud kirjana 7.11.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse

aadressile xxxx, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.11.2023. a

saatis esialgne võlausaldaja tähitud kirjana aadressile xxxx, kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

AS I loovutas 29.11.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja soovib VÕS § 1132 lõike 2 ning üldtingimuste punkti 8 alusel saada võla

sissenõudmiskulude hüvitist 25 eurot 15.12.2023. a saadetud kirja eest. Viivist nõuab hageja

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 29.11.2023 lepingus kokku lepitud

viivisemääras s.o 24% aastas so 0,07% päevas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike

Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 29.08.2024 . Kostjale on dokumendid saadetud

ka kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale

antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

Laenulepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

laenuleping, laen oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole laenu tagasi maksnud ning kohustus

on sissenõutavaks muutunud.

4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude

aluseks oleva lepingu 9.07.2023. Seega on kostja teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks.

Kohus juhtis täiendavalt hageja tähelepanu (dtl 87), et nõude aluseks oleva lepingu (punkti 5)

kohaselt jõustub leping kauba üleandmisel ostjale, et hageja väitel sõlmiti järelmaksuleping

interneti teel ning hageja ei ole selgitanud, millal ja millisel viisil kostja kauba kätte sai.

Hageja taotles vastamiseks tähtaja pikendamist, kohus pikendas tähtaega kuni 13.12.2024

ning märkis, et pärast seda teeb kohus otsuse. Hageja kauba kostjale kätteandmise kohta

täiendavaid faktiväiteid ega tõendeid ei esitanud.

Seega on hageja esitanud üksnes väite, et lepingu nr. xxxx alusel on maksed tehtud müüjale T

AS-le (dtl 90).

Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, et laen on (kas raha või kaubana) kostja

kasutusse antud ning järelmaksuleping jõustunud. Kuivõrd laenu kostja kasutusse andmine on

esile toomata ja tõendamata, jääb hageja nõue rahuldamata. Ka Tallinna Ringkonnakohus on

20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg

1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja

on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

5. Täiendavalt märgib kohus, et hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses esitas

hageja samast lepingust tuleneva põhivõla suurusena 1931 eurot, lisaks nõudis

sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot ja viivist ühe perioodi eest 0,065753% päevas ja

viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni

0,102459% päevas.

Seega on hageja maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhinõude 12 euro võrra suuremana, kui

hagimenetluses ning kui lepingujärgne laenusumma oli. Lepingu järgi oli lepingutasu 0 eurot,

haldustasu 0 eurot ja intressimäär 0% aastas.

Lepingusse oli märgitud viivise määraks 24.00% aastas 0.07% päevas. Seega on ka viivise

osas hageja nõudnud edasiulatuvat viivist lepingusse märgitust kõrgema määra alusel.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24)

märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.

Arvestades, et sama hageja on ka teistes menetlustes esitanud maksekäsus põhivõla nõude

suuremana, ei saa kohus pidada hageja väiteid ka usaldusväärseks.

Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

7. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marus Juha

kohtunik