2-22-6174/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-22-6174

Tsiviilasi

Valmar Taru ja Ly Taru hagi Eero Hanikati vastu

kohustuse täitmisena saadu tagastamiseks

Tsiviilasja

hind

apellatsioonikohtus

33 372 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eero Hanikati apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. november 2024

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (kostja):

Eero Hanikat

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Mihkel Gaver

Vastustajad (hagejad):

1. Valmar Taru (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Ly Taru (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene

Hallemaa

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eero Hanikati apellatsioonkaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2024. a

otsus osas, milles maakohus rahuldas Valmar Taru

ja Ly Taru põhivõla nõude Eero Hanikati vastu

summas, mis ületab 24 500 eurot ja viivist sellelt

summalt, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Jätta maakohtu otsus muus osas muutmata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

Valmar Taru ja Ly Taru hagi Eero Hanikati vastu

osaliselt.

Mõista Eero Hanikatilt solidaarselt Valmar Taru ja

Ly Taru kasuks välja põhivõlg 24 500 eurot, 16.

detsembri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 3979 eurot 40 senti ning viivis põhinõudelt 24

500 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 17. detsembrist 2024 kuni nõude

täitmiseni.

Jätta menetluskulud maakohtus 21% ulatuses

solidaarselt Valmar Taru ja Ly Taru ja 79%

ulatuses Eero Hanikati kanda.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata Eero Hanikati 6. novembril

2023 esitatud vastuväide kohtu tegevuse kohta ja

taotlus menetluse uuendamiseks.

4.2 Jätta rahuldamata Eero Hanikati 6. novembril

2023 esitatud taotlus 24. oktoobri 2023 kohtuistungi

protokolli parandamiseks.

4.3. Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles Valmar

Taru ja Ly Taru paluvad Eero Hanikatilt välja

mõista põhivõla 5000 eurot.

4.4. Rahuldada Valmar Taru ja Ly Taru hagi

osaliselt.

4.5. Välja mõista Eero Hanikatilt solidaarselt

Valmar Taru ja Ly Taru kasuks põhivõlg 24 500

eurot.

4.6. Välja mõista Eero Hanikatilt solidaarselt

Valmar Taru ja Ly Taru kasuks 16. detsembri 2024.

a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3979 eurot

40 senti ning viivis põhinõudelt 24 500 eurolt VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.

detsembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4.7. Jätta menetluskulud maakohtus 21% ulatuses

solidaarselt Valmar Taru ja Ly Taru ja 79%

ulatuses Eero Hanikati kanda.

4.8. Määrata Valmar Taru ja Ly Taru

menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus

7350 eurot (koos käibemaksuga).

4.9. Määrata Eero Hanikati menetluskulude

rahaliseks suuruseks maakohtus 5040 eurot (koos

käibemaksuga).

4.10. Mõista Eero Hanikatilt solidaarselt Valmar

Taru ja Ly Tartu kasuks välja menetluskulud

maakohtus 5806 eurot 50 senti (koos käibemaksuga).

4.11. Mõista Valmar Tarult ja Ly Tarult solidaarselt

Eero Hanikati kasuks välja menetluskulud

maakohtus 1058 eurot 40 senti (koos käibemaksuga).

5. Jätta rahuldamata

Eero Hanikati taotlus

kõrvaldada tsiviilasja toimikust Valmar Taru ja Ly

Taru 23. oktoobri 2023 menetlusdokument ja selle

lisad.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 21%

ulatuses solidaarselt Valmar Taru ja Ly Taru ja

79% ulatuses Eero Hanikati kanda.

7. Määrata Valmar Taru ja Ly Taru menetluskulude

rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 2287 eurot 50

senti (koos käibemaksuga).

8. Määrata Eero Hanikati menetluskulude rahaliseks

suuruseks ringkonnakohtus 3791 eurot 20 senti (koos

käibemaksuga).

9. Mõista Eero Hanikatilt solidaarselt Valmar Taru

ja Ly Tartu kasuks välja menetluskulud

ringkonnakohtus 1807 eurot 13 senti (koos

käibemaksuga).

10. Mõista Valmar Tarult ja Ly Tarult solidaarselt

Eero Hanikati kasuks välja menetluskulud

ringkonnakohtus 796 eurot 15 senti (koos

käibemaksuga).

11. Tasaarvestada Valmar Taru ja Ly Taru ning

Eero Hanikati vastastikused menetluskulude nõuded

maa- ja ringkonnakohtus (käesoleva otsuse

resolutsiooni p-d 4.10, 4.11, 9 ja 10) ning

tasaarvestuse tulemusena mõista Eero Hanikatilt

solidaarselt Valmar Taru ja Ly Taru kasuks välja

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 5759

eurot 8 senti (koos käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Valmar Taru (hageja 1) ja Ly Taru (hageja 2) esitasid 26. aprillil 2022 Tartu Maakohtule

hagi Eero Hanikati (kostja) vastu kohustuse täitmisena saadu tagastamiseks. Hagiavalduses

palusid hagejad mõista kostjalt hagejate kasuks välja põhivõla 35 900 eurot, hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2124 eurot 49 senti ja jooksva viivise seadusjärgses

määras põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni. 29. detsembril 2022 esitatud seisukohas

vähendasid hagejad põhinõuet 5000 euro võrra. Lõpliku nõudena palusid hagejad mõista

kostjalt välja põhivõla 30 900 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

2124 eurot 49 senti ja jooksva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni selle täieliku

tasumiseni. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja

hagejate menetluskulud koos viivisega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Hispaania advokaat Andrès Sanchis Nebot ja hagejad 28.

juunil 2019 kokkuleppe korteriomandi soetamiseks Hispaanias, asukohaga XXXXX

kogusummas 104 500 eurot. Kostja võttis kohustuse tegeleda edasise asjaajamisega, sh

lepingute sõlmimise korraldamise ja tehingute rahastamise vahendamisega. Hagejad kandsid

28. juunist 2019 kuni 5. septembrini 2019 kostjale üle 35 900 eurot korteriomandi

soetamiseks ja kokkuleppe täitmiseks, kostja pidi raha edasi kandma.

A. S. Nebot vastas 18. oktoobril 2019 hagejate kirjale, et ta ei ole saanud 35 900 eurot, vaid

üksnes hagejate endi tasutud 5000 eurot. A. S. Neboti 18. juuni 2021 kirja kohaselt kaotavad

hagejad nõudeõiguse tehingu vormistamiseks, kui tehingut ei vormistata hiljemalt 30. juulil

2021. Tehing jäi sõlmimata, kuna tekkis vastuolu kostja edastatud informatsiooni ja tehingu

tegeliku maksumuse vahel ning juba tasutud raha vahendamises. Kostja saatis 6. veebruaril

2020 hagejale 1 teate, mille kohaselt oli korteri maksumus 84 500 eurot, millest 34 500 eurot

on makstud ja 50 000 eurot tuleb veel maksta. Tehingut rahastama pidanud panga Ibercajale

27. augustil 2021 saadetud kirja kohaselt oli lõplik korteri hind 90 000 eurot, millest pangale

ei olnud kirja saatmise seisuga midagi laekunud. Tehingu ärajäämise tõttu ei ole kostjal enam

kohustust temale kantud raha edastada. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel

kohustatud tagastama hagejatelt kohustuse täitmisena saadud 35 900 eurot. Hagejatel oli

tehingu tegemise võimalus kuni 30. juulini 2021, nõudeõigus summa tagastamiseks tekkis

hagejatel 31. juulil 2021. Kostja on alates sellest ajast viivituses saadu tagastamisega.

Hagejad ei nõustunud, et hagi tuleks Eesti kohtul kohtualluvuse puudumise tõttu jätta läbi

vaatamata. Hagejate ja kostja õigussuhe ei põhine hagejate ja Hispaania advokaadi vahel

sõlmitud lepingul, kus on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Kostja kohustusi lepingus ei

reguleeritud, vaid üksnes viidatakse kostja olemasolule ja kostja poolt tehingu vahendamisele.

Menetluse käigus nõustusid hagejad, et korteriomandi soetamise lepingust nähtuvalt on

tõendatud, et kostja on Hispaania advokaadi kontole eelnevalt tasunud 5000 eurot, mis loeti

sissemakseks. Hagejad vähendasid 5000 euro võrra oma nõuet. Hagejatel on kostja vastu

alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel. Menetluse käigus hagejad

nõustusid, et poolte vahel oli sõlmitud suuline maaklerileping. Kostjal tuleb tagastada

hagejatelt saadud 30 900 eurot VÕS § 658 lg 2 ja § 626 lg 1 alusel. Hagejad ei nõustunud, et

kostja esitatud tõendid kinnitavad hagejatelt saadud summade Hispaania advokaadile edasi

kandmist. Hagejad vaidlesid vastu nõuetele, mida kostja soovis hagejate nõudega

tasaarvestada. Kuna hagejad ei ole kostja vahendamise tulemusena lepingut sõlminud ja

tehingu tegemise võimalus on tänaseks kadunud, ei ole kostjal VÕS § 664 lg 1 järgi õigust

maakleritasule. Kostja ei ole professionaalne maakler. Isegi tasu küsimise õiguse korral ei

oleks tasu olnud rohkem kui 1% tehingu väärtusest ehk mitte rohkem kui 1045 eurot. Poolte

vahel ei ole olnud kokkulepet võimalike kulutuste hüvitamiseks. Seega ei ole kostjal VÕS §

667 järgi õigust nõuda lepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist. Tõendatud ei ole, et

lennupiletite kulu on seoses hagejate asjaajamisega. Kostja käib tihti Hispaanias ning elab

periooditi seal ja ajas Hispaanias kolmandate isikute asju.

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata Eesti kohtul kohtualluvuse puudumise tõttu. Kui

kohus ei peaks seda taotlust rahuldama, palus kostja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt,

kui kohus peaks leidma, et poolte vahel on sõlmitud maaklerileping ja kostja on

maaklerilepingut rikkunud, palus kostja tasaarvestada hagejate nõude enda maakleritasu

nõudega 5000 eurot ning maaklerina tekkinud kulunõudega 2278 eurot 79 senti. Kostja palus

jätta menetluskulud hagejate kanda ning mõista hagejatelt välja kostja menetluskulud ja

viivise menetluskuludelt.

Poolte vahelist õigussuhet reguleerib leping, mis on sõlmitud hagejate ja Hispaania advokaadi

A. S. Neboti vahel. Hagejad maksid kostjale selle lepingu alusel raha. Seega on poolte

vaheline vaidlus seotud lepingulise kohustuse täitmise ja Hispaania advokaadiga sõlmitud

lepinguga, milles on kokku lepitud, et pooled alluvad Valencia kohtute jurisdiktsioonile kõigi

lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seoses tekkida võivate vaidluste lahendamisel. Seega

asi ei allu Eesti kohtule.

Hagejad oleksid pidanud nõude esitama oma lepingupartneri A. S. Neboti vastu. Kostja ja

Hispaania advokaadi vahel on sisesuhe, mille raames võlgnes Hispaania advokaat kostjale

raha. Kostja on seoses varasemate tehingutega kandnud Hispaania advokaadile raha üle, kuid

hiljem langesid tehingud ära, mistõttu oli kostja advokaadile raha kandnud ilma õigusliku

aluseta ning advokaadil tekkis kohustus saadu tagastada. Samal ajal tuli päevakorda hagejate

korteri ost, mistõttu leppisid kostja ja advokaat kokku, et kostja varem tasutud summad

tasaarvestatakse hagejate korteri eest tasutuga. Lepiti kokku, et kostja ei kanna täiendavalt

raha juurde, vaid advokaat arvestab tema valduses oleva kostja raha hagejate korteri ostu

katteks. Kostja vara arvel arvestati hagejate korteri ostu katteks kokku 14 000 eurot. Lisaks

tasus kostja enda äriühingu kaudu advokaadile ettemaksu advokaaditeenuse eest. Kuivõrd

teenust ei saadud, loeti ka ettemaks 5500 eurot hagejate korteri ostu katteks. Seega oli

advokaadile edastatud kostja poolt 19 500 eurot, mis arvestati kokkuleppeliselt hagejate

korteri ostu katteks. Lisaks on kostja tasunud advokaadile 5000 eurot enne korteri ostmist

ning hiljem veel 5000 eurot kahes osas, st 3000 eurot ja 2000 eurot. Kostja on advokaadile üle

kandnud 1400 eurot seoses advokaaditasu ja hüpoteegi pikendamisega seotud kuluga. Seega

tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna raha on edastatud Hispaania advokaadile.

Alusetu rikastumise nõude eeldused ei ole täidetud. Lepingu lõppemine ei võta lepingu

kehtivuse ajal lepingu alusel tehtud soorituselt õiguslikku alust. Isegi kui Hispaania advokaadi

sõnul on leping lõppenud tähtaja möödumisega, ei ole õiguslik alus ülekannete tegemiseks ära

langenud. Hagejad ei ole väitnud, et leping oleks tühine või tühistatud. Lepingust ei ole ka

taganetud, mistõttu on välistatud ka tagasitäitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel. Seega

hagejate ja Hispaania advokaadi vahel sõlmitud leping on kehtiv ja ülekanded kostjale on

tehtud õiguslikul alusel.

Hagejate ja kostja vaheline õigussuhe on reguleeritud hagejate ja Hispaania advokaadi

vahelise lepinguga, mistõttu ei ole hagejate ja kostja vaheline õigussuhe maaklerileping.

Hispaania advokaat oli müüja esindaja rollis. Seetõttu oli Hispaania advokaat maakleri rollis

ning hagejatel on maaklerileping A. S. Nebotiga. Kui kohus tuvastab hagejate ja kostja vahel

maaklerilepingu, siis tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna kostja ei ole rikkunud ühtegi

lepingulist kohustust. Maaklerilepingu puhul saaksid hagejad nõuda kostjale makstu tagasi

lepingust taganemise korral. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1 järgi

kohustuse oluline rikkumine. Lepingust ei ole taganetud. Samuti ei ole hagejad väitnud, et

kostja oleks maaklerilepingut rikkunud. Kostja on täitnud oma lepingulisi kohustusi

korrektselt. Hagejad ise takistasid tehingu lõpuleviimist, kuna ei teinud kostjale volikirja, kui

kostja seda küsis.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 13. jaanuari 2024. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt

solidaarselt hagejate kasuks välja põhivõla 30 900 eurot ja sellelt viivise alates 26. aprillist

2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus jättis menetluskulud 18,30% ulatuses hagejate kanda ning 81,60% ulatuses kostja

kanda. Maakohus määras kindlaks poolte menetluskulude rahalise suuruse ja tegi

väljamõistetavate menetluskulude osas tasaarvestuse, mille tulemusel mõistis kostjalt

solidaarselt hagejate kasuks välja 5075 eurot 28 senti. Maakohus määras, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata Eesti kohtul

kohtualluvuse puudumise tõttu. Kostja leiab, et kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt allub

asi Valencia kohtutele. Kõnealune kohtualluvuse kokkulepe ei sisaldu poolte vahel sõlmitud

lepingus. Pooled ei ole omavahel kohtualluvuse kokkulepet sõlminud.

Maakohus leidis, et kostja tegevusel korteriomandi soetamise vahendamisel esinevad

maaklerilepingu (VÕS § 658) tunnused. Hageja 1 kinnitas vande all, et tehingu tingimustes

lepiti kokku advokaadiga ja kostja pidi saama tehingu õnnestumisel vahendustasu. Kostja

väitel ei mäleta ta ka ise, kui palju.

Asja materjalidest nähtub, et hagejad said kostjalt korteriomandi asukohaga XXXXX valduse

ja on korterit enda vajaduste järgi kohandanud. Kommunaalteenuste eest tasumine käis kostja

vahendusel. Hageja 1 vande all antud ütlustest nähtub, et kostja toimetas asjaajamist kohapeal

ja saatis hagejatele arved. Kostja väitis, et ta ei esitanud oma töö eest hagejatele arveid.

Maakohus leidis, et hagejate ja kostja vahel oli kokkulepe, mis kinnisvara edukal soetamisel

tähendanuks ka nn vahendustasu ehk maakleritasu (VÕS § 664 lg 1). Pole ühtegi

kuludokumenti, kus kostja esitaks ülevaate Hispaanias hagejate asjade ajamisega tekkinud

kuludest. Kuludest hakkas kostja rääkima alles menetluses. Õigust maakleritasule seega pole.

Maakohus leidis, et tehinguni pole jõutud ja pooled ei ole kokku leppinud tasus teenuse eest.

Kostja elab mõlemas riigis ja on väheusutav, lausa ebaloogiline, et ta ca kahe aasta jooksul on

hagejate valdust tasuta hooldanud. Hageja 1 kinnitas vande all, et on tasunud kõik kostja poolt

temale esitatud arved. Kostja õigus maakleritasule on seega VÕS § 664 lg 2 järgi

realiseerunud.

Hagejate jaoks on 28. juuni 2019. a leping lõppenud korteri omanike advokaadi A. S. Neboti

vastusega 18. oktoobril 2019 hagejate nõudekirjale, millest selgub, et advokaat ei ole saanud

35 900 eurot, vaid üksnes hagejate enda tasutud 5000 eurot. A. S. Neboti 18. juunil 2021 kirja

kohaselt kaotasid hagejad nõudeõiguse tehingu vormistamiseks, kui seda ei tehtud hiljemalt

30. juulil 2021. Kostja pole tõendanud saadud raha edasikandmist, v. a hagejate ülekanne

5000 eurot 6. novembril 2019, seega vastutab kostja VÕS § 626 lg 1 alusel saadu

väljaandmise eest.

Maakohus leidis, et kostja ja Hispaania advokaadi vaheline sisesuhe, mis hõlmas mitmeid

erinevaid kavandatavaid kinnisvaratehinguid pikema ajaperioodi kestel, ei puutu hagejatesse.

Hagejad olid huvitatud konkreetse korteri ostust, milleks nad kandsid kostjale üle 35 900

eurot. Hagejad ei ole osapooleks kostja ja Hispaania advokaadi vahelises sisesuhtes.

Hispaania advokaat on olnud kostja lepingupartneriks erinevate tehingute tegemisel erinevates

Hispaania linnades. Maakohtu hinnangul oli kostjal advokaadi juures nn usalduskrediit. See

on tõendatud kostja vande all antud ütlustega, millest selgub, et kostja on varemgi

vahendanud kinnisvara erinevates Hispaania linnades läbi sama advokaadi ja seetõttu oli tal

advokaadi deposiidis raha. Ülekanded on kostja poolt tehtud 10. juulil ja 24 juuli 2018 5500

eurot ja aasta enne hagejate korteri soovi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks käsundi

täitmiseks kasutanud hagejatelt saadud 35 900 eurost 30 900 eurot, mis kuulub VÕS § 626 lg

1 alusel hagejatele tagastamisele.

Hagejad vähendasid menetluse käigus oma nõuet 5000 euro võrra. Maakohus luges, et

hagejad on selles ulatuses hagi tagasi võtnud.

Hagejad vähendasid menetluse käigus oma põhinõuet, kuid viivisenõude puhul jäid esialgse

hagis märgitud summa (2124 eurot 49 senti) juurde. Arvestades põhinõude vähendamist,

oleks hagejad pidanud korrigeerima ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

nõuet. Maakohus ei pidanud hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet põhjendatuks.

Maakohus leidis, et VÕS § 113 lg 2 kohaselt on põhjendatud viivist arvestada hagi

esitamisest, kuna rahalise kohustuse täitmise aeg ei olnud kindlaks määratud.

Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-st 2, kuivõrd hagejad vähendasid

oma nõuet kostja vastuväidet arvestades, ja TsMS § 163 lg-st 1, arvestades hagejate ülejäänud

nõude osalist rahuldamist. Poolte lepinguliste esindajate tunnitasu määrad olid maakohtu

hinnangul (koos käibemaksuga 168 eurot tunnis) õigusteenuse keskmist hinda arvestades

põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahtu, olid poolte lepinguliste esindajate ajakulud

ülemäärased. Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja ajakulu 46 tunnilt 45 minutilt

35 tunnile ja kostja lepingulise esindaja ajakulu 67 tunnilt 6 minutilt 30 tunnile.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha määrus, millega jätta hagi läbi vaatamata Eesti kohtualluvuse puudumise

tõttu ja lõpetada asja menetlus. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas,

millega maakohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, maakohtus kantud menetluskulud

täies ulatuses hagejate kanda ja mõista hagejatelt kostja kasuks välja maakohtus kantud

menetluskulud 11 160 eurot 77 senti (koos käibemaksuga).

Hagejate ja kostja omavahelist suhet ja kostja kohustusi reguleeris leping, mille hagejad

sõlmisid Hispaania advokaadi A. S. Nebotiga. Kuivõrd lepinguga oli sõlmitud ka

kohtualluvuse kokkulepe, on käesoleva vaidluse lahendamiseks kohtualluvus Hispaania

kohtutel.

Hagejad on hagis märkinud, et kostja kohustus tehingu sõlmimist ja rahastamist vahendada on

märgitud hagejate ja Hispaania advokaadi vahelises eellepingus. Kostja on 24. oktoobril 2023

toimunud kohtuistungil vande all öelnud, et tema allkiri oli originaallepingu külje peal – seega

kostja võttis lepinguga kohustuse tehingute sõlmimist ja rahastamist vahendada. Kui

lepinguga ei oleks kostja kohustusi reguleeritud, poleks kostjal olnud vajadust lepingut

allkirjastada.

Hagejate esindaja kinnitas 14. novembri 2022 kohtuistungil, et hagejatel ei ole kostjaga

lepingut sõlmitud. Ka 24. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et

osapoolte vahel ei olnud sõlmitud täiendavat lepingut. Seetõttu on ekslik maakohtu järeldus,

et maaklerilepingule viitab asjaolu, et kostja pidi saama tasu tehingu õnnestumise korral. VÕS

§ 658 lg 1 kohaselt on tasu maksmise kohustus käsundiandjal. Kui hagejatel tasu maksmise

kohustust ei olnud, siis ei olnud hagejad ka maaklerilepingus käsundiandjaks.

Viimasel kohtuistungil, kui pooled vande all ära kuulati, kinnitas hageja 1: „Lisakokkuleppeid

Eeroga ei olnud. Kõik rahad pidin kandma otse Eerole. Muid kokkuleppeid ei olnud.“ Hageja

1 on vande all öelnud, et ülekanded kostjale on ta teinud üksnes kostja soovil – seega esineb

hageja 1 jutus vastuolu. Hageja 1 rõhutas, et lisakokkuleppeid osapoolte vahel ei olnud ja tasu

maksmise kohustus lepiti kokku advokaadi juures, seega ei olnud tegemist üksnes kostja

sooviga. Eellepingus on kirjas, et kostja vahendab raha kandmisi. Eellepingu sõlmimisel

viibis kohapeal tõlk. Kui kohustust ei oleks kostjale eellepinguga pandud, ei oleks kostja seda

allkirjastanud. Kostja kohustuste reguleerimine eellepingus andis kostjale võimaluse sõlmida

hagejate eest elektri- ja veelepinguid. Tasu kokkulepe oli kostjal üksnes advokaadiga.

Hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et kostja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostjal

oli kohustus vahendada rahastamist, millega mõeldi, et hagejad kannavad raha kostjale, kes

siis omakorda kannab raha edasi advokaadile. Hageja 1 nimetas kostjat usaldusisikuks.

Kostjale ei olnud kohustust kanda raha Hispaania pangale. Kostja pidi kandma raha edasi

Hispaania advokaadile.

Hispaania advokaat on 18. oktoobri 2019. a kirjas, milles ta väidab, et on saanud hagejatelt

üksnes 5000 eurot, edastanud valeinformatsiooni. Kostja on advokaadile tasunud enne lepingu

sõlmimist 5000 eurot, seejärel 3000 eurot ning siis veel 2000 eurot – kokku on kostja tasunud

25. veebruarist 2019 kuni 2. juulini 2019 advokaadile 10 000 eurot. Igal maksekorraldusel on

selgituseks märgitud objekti nimi ning ka vastav korteri number. Viidatud summad olid

mõeldud deposiidiks, mille tagasisaamiseks lepingupoolel õigus puudub. Kuivõrd hagejad on

menetluse kestel vähendanud kostja esitatud maksekorralduste alusel oma nõuet 5000 euro

võrra, siis on maakohus ekslikult kostjalt välja mõistnud ülejäänud osa mittetagastatavast

deposiidist, s.o 5000 eurot.

Kostja kandis Hispaania advokaadile ka 1400 eurot. Kostja on selle summa osas 24. oktoobri

2023. a kohtuistungil vande all selgitanud, et 1400 eurot oli mõeldud advokaaditasude

katteks. Maksekorralduses on kirjas nii korteri aadress kui ka number (korter XXX).

Kostja ja Hispaania advokaat on omavahel teinud tasaarvestuse. Kostja esitas tõendina

kirjaliku võlatunnistuse, milles Hispaania advokaat kinnitab, et tema käes on varasemate, kuid

hiljem ära langenud tehingute katteks makstud kokku 14 000 eurot (vt 30. novembri 2022

menetlusdokumendi lisa 12 jj). Kostja ei nõustu maakohtuga, et advokaadi ja kostja vaheline

sisesuhe ei puutu hagejatesse. Kostja selgitas 24. oktoobri 2023. a kohtuistungil vande all, et

kostja raha, mis oli advokaadi käes, otsustati kasutada tasaarvestusena. Hagejad olid sellega

kursis. Kostja selgitas seda 24. oktoobri 2023. a kohtuistungil, kuid kohtuistungi protokolli

seda ei märgitud. Kostja esitas protokolli parandamise taotluse, mida maakohus ei

rahuldanud.

Täiendavalt tuleb arvestada ka 5500 euroga, mille kostja tasus advokaadile oma ettevõtte

Alternatiivenergia Agentuur OÜ alt ettemaksuna advokaaditeenuse eest. Kostja tasus

kõigepealt 2500 eurot ning seejärel 3000 eurot (vt 30. novembri 2022 menetlusdokumendi

lisa 1 ja 2). Kuivõrd kostja ei saanud teenust, tekkis advokaadil 5500 euro ulatuses

tagasimaksmise kohustus kostjale. Advokaat seda raha kostjale ei tagastanud.

Kostja on esitanud maksekorraldused ja selgitused, mis tõendavad, et kostja on täitnud kõik

oma kohustused, mis tulenevad hagejate ja Hispaania advokaadi vahel sõlmitud lepingust,

ning on tasunud Hispaania advokaadile kokku 30 900 eurot.

Ainuke hüpoteetiline õiguslik alus, mis annaks hagejatele võimaluse nõuda kostjalt temale

makstu tagasi, saab olla VÕS § 116 lg 1. Nimetatud säte annab lepingupoolele õiguse

lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

Maakohus on ekslikult lugenud, et leping lõppes Hispaania advokaadi 18. oktoobri 2019

vastusega. Väidetav nõudeõigus lõppes alles 30. juulil 2021 – mille maakohus on ka ise välja

toonud. Hagejad ei ole taganemisavaldust teinud. Hageja 1 tõdes 14. novembri 2022. a

kohtuistungil, et nad ei ole lepingut üles öelnud ega ka lepingust taganenud.

Kostja ei ole maaklerilepingut rikkunud ning lepingust taganemise alust ei ole esinenud.

Kostja on täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt. Hagejad on ise takistanud tehingu

lõpuleviimist. Hagejad ei teinud kostjale volikirja, et kostja saaks müüjaga suhelda ja kõik

vajalikud toimingud pangas lõpule viia. Hagejad hakkasid ühel hetkel Hispaania advokaadiga

iseseisvalt suhtlema, ilma sellest kostjat teavitamata. Hageja 1 on vande all ütlusi andes

öelnud, et nad võtsid advokaadiga ise ühendust, kes keelas neil kostjaga suhelda. Hageja 1

tunnistas, et on advokaadile täiendavalt ka ise raha kandnud (3000 eurot, millest kostja ei

olnud teadlik).

Kostja on teinud kõik endast oleneva, et hagejaid tehingu tegemisel aidata. Hagejad on

vaidlusalusel Hispaania kinnistul ca 2 aastat elanud, s.o hagejatel on olnud korteri valdus.

Hispaania advokaat ei ilmunud kokkulepitud kohtumistele. Ka hageja 1 on öelnud, et nad said

mitmeid kordi pangast „jah“ sõna, kuid advokaat ei tulnud kohtumistele kohale. Kostja on

pöördunud advokaadi poole, et lepingu kehtivuse tähtaega pikendataks –, kuid maakohus pole

seda arvesse võtnud (vt 30. novembri 2022 menetlusdokumendi lisa 4).

Kostjale ei saa kohustuste rikkumist ette heita. Hagejad pidid esitama nõude Hispaania

advokaadi vastu. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et tehingu tegemine õnnestuks.

Isegi kui nõustuda, et hagejate ja kostja vahel on sõlmitud täiendavalt maaklerileping, on

maakohtu otsus vastuoluline. Maakohtu otsuse punktist 12 ei ole aru saada, kas kostjal ei ole

õigust maakleritasule või kostja õigus maakleritasule on VÕS § 664 lg 2 järgi realiseerunud.

Ühest küljest tuleneb otsusest, et kostja on täitnud ülesandeid, mille täitmise eest saab tasu

oodata, kuid samas tuleneb otsusest ka, et maakleritasule õigust pole, kuivõrd kostja tugines

sellele esmakordselt alles kohtumenetluse kestel. Samuti on maakohtu põhjendused liialt

filosoofilised, mistõttu ei ole kohtu argumentatsioon jälgitav ja üheselt arusaadav.

Kostja leiab, et tema tegevuse eest maaklerina vaidlusaluse kinnisvaratehingu vahendamisel

tuleb maksta 5000 eurot (s.o ümardatult 5% kinnisvaratehingu väärtusest, mis oli 104 500

eurot). Kostja on summa kujunemisel arvestanud Eesti maakleriturul olevat praktikat. Kostjal

tuli pidevalt vaidlusaluse kinnisvaratehingu vahendamise tõttu Hispaaniasse lennata, millega

seoses hageja nõuab lennupiletite kulu 2278 eurot 79 senti hüvitamist.

Maakohus on põhjendanud lepinguliste esindajate ajakulu vähendamist üksnes sellega, et asja

keerukust ja mahtu arvestades on esindajate ajakulud olnud ülemäärased. Maakohus on

vähendanud kostja esindaja ajakulu 37 tunni ja 6 minuti võrra, s.o rohkem kui pooles ulatuses.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks on ajakulu niivõrd suures ulatuses vähendatud.

Maakohus tegi asjas lahendi ligikaudu üks aasta ja kaheksa kuud pärast hagiavalduse

menetlusse võtmist, mis tähendab, et põhjendatud ajakulu menetluse kestel on ilmselgelt

suurem kui 30 tundi.

Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks ajakulu hindamisele lähenenud

toimingupõhiselt. Seetõttu on ebaselge, millised toimingud on maakohus lugenud

põhjendatuks ja millised mitte ning miks on maakohus lugenud põhjendatuks ajakuluks

üksnes 30 tundi.

Kostja palub, et ringkonnakohus kõrvaldaks hagejate 23. oktoobri 2023. a

menetlusdokumendi ja selle lisad tsiviilasja toimikust ja tagastaks need hagejatele. Tõendid

esitati hilinenult ja kostjal puudus võimalus nendega enne istungit ja menetlusosaliste

ärakuulamist tutvuda.

5. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Maakohtu otsus on seaduslik ning puudub alus otsuse resolutsiooni muutmiseks. Kostja on

apellatsioonkaebuses menetluses tuvastatud ja esitatud asjaolusid muutnud ning

menetlusosaliste ja kohtu öeldut ebaõigesti tõlgendanud.

Hagejad vähendasid nõuet 29. detsembri 2022. a menetlusdokumendis põhjusel, et 28. juuli

2019. a lepingu kohaselt on hageja tasunud Hispaania advokaadile enne lepingu

allkirjastamist 5000 eurot. Ükski kostja esitatud maksekorraldus ei seostu antud tehinguga.

Kostja tõstatas kohtualluvuse küsimuse maakohtu menetluses esmakordselt alles 17. oktoobri

2023. a menetlusdokumendis ning esitas sellega seoses uue nägemuse enda ja hagejate vahel

sõlmitud lepingu olemasolust. Kostja pidas kuni selle hetkeni asja menetlemist põhjendatuks.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et hagejate ja Hispaania advokaadi vahel sõlmitud

lepingust ei tulene hagejatele ja kostjale üksteise suhtes nõudeõiguseid või vastastikkuseid

kohustusi ning hagejate nõue ei põhine nimetatud lepingul. Kostja allkiri lepingul ei muuda

kostjat lepingu osapooleks, kostja on kolmas isik, kellega sõlmitud lepinguvälistele

kokkulepetele lepingus viidatakse. Hagejate ja Hispaania advokaadi vahel sõlmitud lepingust

ei tulene kostjale muid volitusi, kui õigus pidada advokaadiga läbirääkimisi lepingu hinna

osas. Apellatsioonkaebuse punkti 46 kohaselt oli kostja asjaajamise korraldamiseks vajalik

volikiri, mida tekkinud vastuolude tõttu ei olnud hagejad nõus kostjale tegema.

Apellatsioonkaebuse punktis 19 märgitud hageja 1 ütlused puudutavad üksnes hagejate poolt

kostjale toimunud rahade maksmise kohta käivaid kokkuleppeid (helisalvestis alates 2h

09min). Hageja 1 vastus ei kinnita, et hagejate ja kostja vahel ei olnud üldse mingeid muid

kokkuleppeid. Kostja on ka ise 24. oktoobri 2023. a istungil vande all selgitanud, et ta ajas

elektrilepinguid ja veelepinguga seotud küsimusi, näitas korterit, vahendas korteri üleandmist

ning on aidanud remondi tegemisel. Nimetatud tegevused ei saa toimuda ilma kokkulepeteta

ning neid kokkuleppeid ei nähtu hagejate ja advokaadi vahel sõlmitud lepingust.

Hagejad ei nõustu kostjaga, et hagejad ei ole maakohtu menetluse käigus välja toonud kostja

poolset kohustuste rikkumist. Hagejad soovivad saada kostjalt tagasi tehingu tegemise

eesmärgil kostjale kantud raha, mis olid mõeldud advokaadile edasikandmiseks. Hagejad on

teinud kostjale tehingu tegemise eesmärgil ülekandeid kokku 35 900 eurot. Hagejate ja

advokaadi vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli tõendatud, et kostja on tasunud advokaadi

kontole eelnevalt 5000 eurot, mis loetakse hagejate tehingu sissemakse täitmiseks. Hagejad

vähendasid selle summa ulatuses hagiavalduses esitatud nõuet.

Ülejäänud menetluse käigus kostja poolt esitatud maksekorraldused ei ole seostatavad

hagejate ja Hispaania advokaadi sõlmitud tehinguga. Dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt

on kostjal olnud Hispaania advokaadi juures rahaline krediit, mida on kasutatud erinevate

tehingute tegemiseks. Maakohus on selle otsuse punktis 14 tuvastanud. Kostja selgitas

isiklikult 14. novembril 2022 toimunud istungil, et abistas Hispaanias tehingute tegemisel

paljusid inimesi ning tema soov oli eestlaste kogukonda kasvatada. Kostja ei ajanud

Hispaanias üksnes hagejate asju, vaid ka nii enda isiklikke kui ka kolmandate isikute asju.

Kostja on advokaadile kandnud üle 14 000 eurot ning seda erinevate kinnisvarade ostmise

haldamiseks Alicantes ja Valencias. Erinevad selgitused maksekorraldustel on eelduslikult

seotud erinevate kinnisvaratehingute haldamisega, mitte hagejate tehinguga.

Isegi kui eeldada, et kostja märgitud ülekanded (20 900 eurot) on tehtud hagejate kohustute

täitmiseks ning kohus loeb kostja väited tõendatuks, ei ole hagejatel võimalik raha tagasi

nõuda. Kostja menetlusdokumentidele lisatud maksekorraldused ei viita hagejate ja Hispaania

advokaadi vahel sõlmitud tehingule. Lepingust tulenevalt tuli maksekorraldusse märkida

selgitus „Reserva – finca registril XXXX – XX“. Sellise selgitusega maksekorraldusi esitatud

ei ole. See tähendab, et kostjal oli ja on võimalus liigutada advokaadi valduses olevat

väidetavat raha erinevate tehingute katteks ning kostja on hagejatelt saadud rahaliste

vahendite arvel alusetult rikastunud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja vastutab

VÕS § 626 lg 1 alusel saadu väljaandmise eest.

Hagejad ei nõustu kostjaga, et hagejad oleksid pidanud enda nõude esitama Hispaania

advokaadi vastu. Hagejatele teadaolevalt ei ole kostja hagejatelt saadud raha edasi kandnud.

Hagejatel ei ole lepingust tulenevalt nõudeõigust advokaadi vastu.

Hagejad ei ole kostja vahendusel lepingut sõlminud, tänaseks on tehingu tegemise võimalus

kadunud. Maakohus leidis õigesti, et kostjal ei ole õigust maakleritasule. Tehingu väärtus oli

104 500 eurot, seega vahendustasu ei oleks professionaalse maakleri korral olnud rohkem kui

2-3% (s.o mitte rohkem kui 2090–3135 eurot). Kostja ei ole professionaalne maakler, tal ei

ole õigust nõuda tasu rohkem kui 1% tehingu väärtusest (mitte rohkem kui 1045 eurot).

Poolte vahel ei olnud kokkulepet võimalike kulutuste hüvitamiseks. Kostja käib seoses

isiklike asjaajamistega tihti Hispaanias ning elab periooditi seal. Maakohus on põhjendatult

märkinud, et pole ühtegi kuludokumenti, kus kostja esitaks ülevaate Hispaanias hagejate

asjaajamisega tekkinud kuludest. Väidetavad kulud tõi kostja esile alles menetluse lõpus.

Poolte vande all antud ütlustest tulenevalt puudub vaidlus selles, et maakleriteenusega kantud

võimalike kulutuste kandmist poolte vahel enne tehingu vahendamist kokku ei lepitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu

otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja vastu 24 500 eurot ja viivist

sellest summast ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi kostja vastu

osaliselt ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja põhivõla 24 500 eurot, sellelt 16. detsembri

2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3979 eurot 40 senti ja alates 17. detsembrist

2024 kuni nõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse kõrvaldada tsiviilasja toimikust hagejate

23. oktoobri 2023. a menetlusdokument ja selle lisad. Maakohtu 24. oktoobri 2023. a istung

oli eelistung (II kd, tl 1 jj). Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et hagejad oleksid enda

seisukohad saanud esitada ka 24. oktoobri 2023 kohtuistungil. Kostja ei ole ka

apellatsioonkaebuses toonud esile, millised on need konkreetsed vastuväited, mida ta oleks

hagejate menetlusdokumendile soovinud esitada. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et

maakohus on menetlenud asja kiirustades.

Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtu menetluses 21% ulatuses hagejate ja 79% ulatuses kostja kanda.

7. Hagejad nõuavad kostjalt raha, mille hagejad on kostjale kolmanda isikuga sõlmitava

müügilepingu täitmise eesmärgil üle kandnud.

Kostja leidis vastuväitena hagejate nõudele esmalt, et hagejad ja kostja on omavahel kokku

leppinud kohtualluvuses, mille kohaselt alluvad pooltevahelised vaidlused Valencia kohtute

jurisdiktsioonile.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja on pädevad menetlema Eesti kohtud.

Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud hagejate ja kostja vaheliste vaidluste

suhtes kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimine.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Hispaania advokaat A. S. Nebot ja hagejad sõlmisid 28.

juunil 2019 kokkuleppe (eellepingu) korteriomandi soetamiseks Hispaanias (I kd, tl 7 jj).

Lepingu poolteks olid lepingus märgitud advokaat A. S. Nebot ja hagejad. Selles lepingus

märgiti ära ka kostja toimingud. Kõik lepingupunktid, mis viitasid kostja tegevusele lepingu

täitmisel, nimetasid kostjat ja tema tehtavaid toiminguid eraldi, ta ei olnud lepingus tähistatud

lepingu poolena, seega isikuna, kellele tulenevad lepingust õigused ja kohustused. Ka kostja

esindaja kinnitas maakohtu istungil, et leping on sõlmitud Hispaania advokaadi ja hagejate

vahel (II kd, tl 1 pöördel).

Lepingu punktides 2.1 ja 2.2 on loetletud poolte kohustused. Õigusbüroo Sanchis Nebot pidi

tegema kõik toimingud, mis on vajalikud kutsealuse ülesande täitmiseks (p 2.1). Poolte vahel

oli lisaks kokku lepitud konfidentsiaalsuskohustus ja kokkulepe kohtupädevuse kohta (p-d 5

ja 6). Kostjat puudutava suhtes on lepingus küll märgitud, et hagejad on saanud teabe korteri

kohta kostjalt (p 1), kelle büroo viib läbi kõik juriidilised ja majanduslikud toimingud, mis on

vajalikud kinnisvara müügilepingu sõlmimiseks. Lepingu p-i 2.2 järgi pidi kostja vahendama

raha taotlemist ja korteriomandi eest tasumist (p 2.2). Kostja oli aga selles lepingupunktis

eraldi märgitud nimeliselt, mitte lepingu poolena. Tema pidi vahendama raha maksmist (p

2.2).

VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kostjal ei olnud lepingust tulenevat tasu- või täitmisnõuet. Kostja on ka ise

menetluse jooksul kinnitanud, et tal ei olnud lepingut hagejatega korteri ostuks (nt II kd, lk 3).

Sisuliselt ei olnud kostjal 28. juuni 2019. a kokkuleppest tulenevalt seega ühtegi iseseisvat

nõuet (mh ka tasu saamiseks) kummagi lepingupoole vastu. Ringkonnakohtule kinnitas

kostja, et hagejate ja kostja vahel ei olnud sõlmitud maaklerilepingut (II kd, tl kohtukõne

teesid, p 10 jj) ning ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja, et ta ei küsinud oma

tegevuse eest tasu, vaid soovis eestlaste kommuuni laiendada.

Põhimõtteliselt võivad pooled sõlmida ka vaid ühepoolselt kohustavaid lepinguid. Samas ei

tulene praegusel juhul hagejate ja Hispaania advokaadi lepingust, et kostja oleks muutunud

lepingu pooleks. Kostja kohustused viitasid pigem sellele, et hagejate ja Hispaania advokaadi

vahelise lepingu täitmisel kasutavad hagejad kostja abi (analoogselt TsÜS § 132 lg-le 1).

Kostja väitel lisas ta lepingule oma allkirja (II kd, lk 4 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et

kostjapoolne lepingu oma allkirjaga kinnitamine ei muuda teda automaatselt lepingu pooleks.

Kostja leidis menetluses, et tal on ka kulutuste ja tasu hüvitamise nõuded hagejate vastu

üksnes siis, kui kohus peaks tuvastama maaklerilepingu.

Kuigi VÕS § 80 järgi ei muutu kolmas isik lepingu pooleks, ei ole kostja tuginenud

menetluses ka sellele, et ta oleks omandanud lepingust mõne õiguse (nt VÕS § 80 lg-st 1

tuleneva). Seega ei hõlma ringkonnakohtu hinnangul hagejate ja Hispaania advokaadi vahel

sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe hagejate ja kostja vahelist õigussuhet.

8. Hageja nõude Hispaania kohtualluvus ei tulene ringkonnakohtu hinnangul ka muudest

asjaoludest. TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

TsÜS § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab, sama

paragrahvi teise lõike järgi võib elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. Asjas ei ole tõendamist

leidnud, et kostja elukoht ei oleks olnud Eestis. Vaidlust ei ole selles, et hagejatelt saadud raha

pidi kostja kandma edasi Hispaania advokaadile ja aitama hagejaid Hispaanias korteriomandi

omandamisega seotud korralduslikes küsimustes. Seega pidi kostja tegema toiminguid

Hispaanias. Hageja väitel tekkis tal sellega seoses kulutusi, mis seisnesid mh ka lennupiletite

hinnas 2278 eurot 79 senti, mis tekkis seoses vaidlusaluse kinnisavaratehingu vahendamisega

(kostja väitel: „lennud Hispaaniasse ja tagasi“, I kd, tl 85). Ei ole usutav, et juhul, kui kostja

elukoht ei oleks Eestis, esitaks ta tasaarvestatava nõude, millest tuleneb üheselt, et tal on

elukoht (ka) Eestis. Menetluses ei ole tuginetud sellele, et kostja oleks käinud Eestis, et teha

hagejate kasuks toiminguid. Kostja väitel sõitis ta hagejate huvides Eestist Hispaaniasse.

Lisaks võib hagejate nõude kohtualluvus tuleneda ka Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

art 17 lg 1 p-st c, mille järgi kuuluvad määruse tarbijalepingute kohtualluvust reguleerivad

sätted kohaldamisele juhul, kui tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb

tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis

tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud

liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Hagejate väitel tekkis soov

Hispaaniasse kinnisvara osta kostja Facebooki kuulutuse peale, kostja ütluste järgi tegi ta

kuulutuse Facebookis (II kd, tl 4). Kostja kinnitusel soovib ta kasvatada Hispaanias eestlaste

kogukonda. Selle kuulutuse sihtgrupiks olid Eestis elavad isikud. Kostja väitel aitab ta

erinevaid isikuid nende probleemidega toimetulekul, mis on seotud kinnisvara omandamisega

Hispaanias. Kostjal on ka äriühing, mille kaudu ta on Hispaania advokaadile ülekandeid

teinud (I kd, 197, pöördel). Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 lg 1 järgi juhul, kui

tarbija sõlmib lepingu poolega, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal,

esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nimetatud filiaali,

esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate vaidluste puhul tema alaliseks elukohaks.

Tarbija võib Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 järgi algatada menetluse teise

lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või,

olenemata teise poole alalisest elukohast, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline

elukoht. Seega saaksid hagejad pöörduda ka seetõttu Eesti kohtutesse.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 järgi võib

artiklites 17 ja 18 sätestatust kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud

pärast vaidluse teket, mis võimaldab tarbijal algatada menetluse artiklis 18 nimetamata kohtus

või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht

oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks

pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus

asjaomase liikmesriigi õigusega. Hispaania advokaadi ja hagejate 28. juunil 2019 sõlmitud

kokkuleppe p-s 6 sisalduv kokkulepe kohtupädevuse kohta ei vasta eelnimetatud tingimustele.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võttis hagejate ees kohustuse tegeleda korteri

omandamisega seotud asjaajamisega. Kostja pidi raha, mille hagejad talle korteriomandi

soetamiseks ja kokkuleppe täitmiseks üle kandsid, kandma edasi müügilepingu täitmise

eesmärgil. Hageja väitel aitas kostja saada korteri valduse, kostja selgituste kohaselt aitas ta

hagejatel sõlmida ka elektri- ja veelepingu, aitas leida töömehi remondi tegemiseks,

korraldada kohtumisi advokaadiga (I kd, tl 84). Hageja selgituste kohaselt aitas kostja

lepingute sõlmimise korraldamise ja tehingute rahastamise vahendamisega. Kostja esindaja

kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kostja ei soovinud oma tegevuse eest tasu. Kostja leidis,

et ta oli sarnane hagejate esindajale (I kd, tl 80 pöördel).

Seega seisnesid kostja ülesanded pooltevahelise kokkuleppe alusel eelkõige hagejate

esindamisel Hispaania advokaadiga läbirääkimiste pidamisel, hagejate poolt saadud raha

üleandmises ja korteri valdamisega seotud teenuste osutamise vahendamisel.

Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. VÕS § 619 lg 1 järgi

kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest

tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja rõhutas ka ringkonnakohtus, et ta ei soovinud oma

tegevuse eest tasu. Hagejad ei ole samuti tuginenud sellele, et pooled oleksid kokku leppinud

kostja tasus hagejatele teenuse osutamise eest. Käsundusleping võib olla tasuline või tasuta

ning tasulisus ei ole § 619 kohaselt käsunduslepingu olemuslikuks tunnuseks (vt P. Varul jt.

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 619 komm. 3.1.).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et pooltevaheline kokkulepe hõlmas ka selliseid

toiminguid, millel on maaklerilepingule omaseid tunnuseid. Nii võib maakleri tegevusena

VÕS § 658 lg 1 järgi pidada piisavaks ainult seda, kui maakler osutab võimalusele kolmanda

isikuga leping sõlmida. Samas on maaklerileping oma olemuselt tasuline leping (vt RKTKo

30.10.2019, 2-18-1521, p 11). Kostja väitel ta selle eest tasu ei ole eraldi küsinud, ei ole

ennast ka maaklerina näinud. See on lihtsalt kostja hobitegevus. Seega ei ole ringkonnakohtu

hinnangul õige seisukoht, et hagejad ja kostja sõlmisid maaklerilepingu.

Apellatsioonkaebuses välistas ka kostja maaklerilepingu hagejate ja kostja vahel (p 26).

10. Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et kõik kostja ja hagejate vahelised kohustused olid

reguleeritud hagejate ja Hispaania advokaadi vahelises lepingus ning muid lepinguid

täiendavate kokkulepetega ei sõlmitud (apellatsioonkaebuse p 19). Ringkonnakohus leiab, et

see kostja väide on vastuolus tema teiste menetluses esitatud seisukohtadega. Kostja kinnitas

maakohtu 14. novembri 2022. a istungil, et ta aitas hagejaid elektri- ja veelepingu sõlmimisel

ja remondi jaoks töömeeste leidmisel. Mitmed kostja kohustused on ära märgitud hagejate ja

Hispaania advokaadi vahelises lepingus. Kostja osutas hagejatele aga lisaks ka muid

teenuseid, mida lepingus ei olnud nimetatud.

Käsunduslepingu suhtes puuduvad vorminõuded. Käsundusleping on üldjuhul kestvussuhe.

Hagejad ja kostja suhtlesid omavahel pikema aja jooksul Ringkonnakohtu hinnangul saab

poolte väidetu põhjal järeldada, et pooled sõlmisid käsunduslepingu, millega kostja kohustus

esindama hagejaid korteri valdamisega seotud teenuste osutamisel, vahendama korteri

müügihinnaga seotud pangaülekannete tegemist ning abistama suhtlemisel Hispaania

advokaadiga.

Apellatsioonkaebuses väidab kostja (p 23), et tal oli tasukokkulepe Hispaania advokaadiga.

Sellist kokkulepet hagejate ja advokaadi vaheline leping ei sisaldanud. Seega võis kostjal olla

käsundilepingulaadne võlasuhe ka Hispaania advokaadiga.

11. VÕS § 626 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses

käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta

käsundi täitmiseks ei kasutanud. Ekslik on kostja apellatsioonkaebuse seisukoht, mille

kohaselt eeldab käsundisaaja kohustus saadu tagastada tema lepingurikkumist.

Ringkonnakohus leiab, et hagejad on menetluses tõendanud, et nad on kostjale üle kandnud

erinevate kohustuste täitmiseks 35 900 eurot (I kd, tl 9 jj), maakohtu menetluses loobusid

hagejad 5000 eurot nõudest, kuna 5000 eurot on summa, mis hagejate arvates on kostja

advokaadile üle kandnud.

Kostja esmase vastuväite järgi on ta hagejate poolt Hispaania advokaadile raha tasunud nii, et

advokaat pidi selle tasaarvestama kostja poolt varasematest tehingutest tehtud ettemaksetega.

Ringkonnakohus leiab, et õige ei ole maakohtu väide, mille kohaselt ei saa kostja tugineda

sellele, et ta on hagejate ülekantud raha advokaadile edasi üle kandnud viisil, et tema kohustus

loetakse täidetuks ettemaksete tasaarvestamisega advokaadi poolt. Ringkonnakohus on aga

seisukohal, et kostja ei ole ülekannete tegemist tõendanud.

Kostja esitatud Hispaania advokaadi kinnitus, mille kohaselt on kostja erinevate kinnisvarade

ostmiseks edastanud tema kontole 14 000 eurot (tõlge I kd, tl 107) ei tõenda, kui palju (ja kas

üldse) sellest summast moodustab hagejate plaanitava korteri eest tehtud ülekanne. Maakohus

on kuulanud kostja ära vande all. Hagejate väitel esitas Hispaania advokaat 18. oktoobril 2019

vastusena hagejate nõudekirjale, et ta ei ole kostjatelt saanud rohkem kui 5000 eurot. Kostja

leidis, et advokaat on andnud valeinformatsiooni (apellatsioonkaebuse p 31). Ringkonnakohtu

istungil kinnitas hagejate esindaja, et hagejad selle summa ulatuses ka loobusid nõudest kostja

vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejatelt saadud raha

Hispaania advokaadile üle kandnud nii, et see on kas täielikult või vähemalt osaliselt loetud

advokaadi poolt tasutuks deposiidis oleva summaga.

12. Kostja väidab ka vastusena hagile, et ta on hagejate poolt nimetatud summa Hispaania

advokaadile edasi kandnud. Kostja esitas koos vastusega hagile maksekorraldused (I kd, tl 58

jj). Esimese ülekande puhul selgitas hageja ringkonnakohtule, et tegemist oli selle 5000

euroga, mille võrra hageja oma nõuet vähendas.

Hagejad leiavad, et kostja poolt esitatud ülejäänud maksekorraldustest ei selgu, et tegemist

oleks hagejate kohustuse täitmisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ekslikult

jätnud arvestamata kostja esitatud tõendid, mille kohaselt on kostja tasunud Hispaania

advokaadile hagejate soovitud korteriga seoses 13. märtsil 2019 (I kd, tl 59) 1400 eurot, 1.

juulil 2019 (I kd, tl 60) 3000 eurot, 2. juulil 2019 (I kd, tl 61) 2000 eurot, kokku 6400 eurot.

Kõikidest viidatud ülekannetest nähtub viide hagejate soovitud korterile (apart 238). Kostja ei

ole menetluses esitanud tõendeid selle kohta, miks ei saa neid ülekandeid arvestada kostja

kohustuste täitmisena. Ainuüksi see, et ülekannete selgitusse märgitu ei ole täpselt sellise

sõnastusega, mis on nimetatud lepingus, ei anna alust nende tõenditega arvestamata jätmiseks.

Seega tuleb maakohtu otsust muuta osas, milles maakohus rahuldas hagejate nõude neid

kolme ülekannet puudutavad osas. Teistest kostja poolt esitatud pangaülekannete väljavõtetest

ei tulene, et need on tehtud hagejate korteriomandiga seonduvalt.

Seega saab hagi rahuldada 24 500 euro ulatuses (30 900 – 6400).

13. Arvestades hagi rahuldamist maakohtuga võrreldes väiksemas ulatuses, tuleb ka viivis

välja mõista sellelt summalt.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus ei pidanud hagejate hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõuet põhjendatuks. Maakohus mõistis

põhivõlalt välja viivise alates hagiavalduse esitamisest 26. aprillil 2022 kuni nõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 367 teise lause järgi võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Ringkonnakohus mõistab välja viivise kindla summana ringkonnakohtu otsuse tegemisele

eelnenud päeva, s.o 16. detsembri 2024. a seisuga. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemäär oli alates 26. aprillist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 (250 päeva) 8% aastas,

alates 1. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023 (181 päeva) 10,5% aastas ja alates 1. juulist

2023 kuni 16. detsembrini 2023 (169 päeva) 12% aastas. Alates 26. aprillist 2022 kuni 16.

detsembrini 2024 on põhivõlalt 24 500 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3979

eurot 40 senti. Alates 17. detsembrist 2024 kuni nõude täitmiseni mõistab ringkonnakohus

põhivõlalt 24 500 eurolt välja viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

14. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud dikretsioonipiire (vt RKÜKo 02.05.2017,

3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab pidada 30 tundi,

lõppjäreldusena õige. Maakohus ei ole kostja lepingulise esidnaja ajakulu vähendades

ületanud diskretsiooni piire. Samas ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega,

mille kohaselt maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendamist piisavalt

põhjendanud. Ringkonnakohus saab makohtu rikkumise kõrvaldada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud asi keskmisest keerukam ega mahukam. Arvestades seda,

et asjas toimus maakohtus kaks kohtuistungit ajakuluga kokku 4 tundi ja 50 minutit, samuti

asjas esitatud põhjendatud menetlusdokumente, saab lugeda maakohtu põhjendatud ja

vajalikuks peetud kostja lepingulise esindaja ajakulu tervikuna piisavaks. Ringkonnakohus

märgib, et kõigi kostja maakohtus menetluses esitatud seisukohtade ja taotluste esitamine ei

ole olnud põhjendatud. Näiteks esitas kostja 28. oktoobril 2022 seisukoha hagejate 13.

septembri 2022. a arvamusele, ilma et maakohus oleks kostjalt seisukohta küsinud. Kostja

esitas korduvalt (26. oktoobril 2022 ja 18. juunil 2023) tarbetud taotlusi kohustamaks hagejaid

hagi täpsustama.

15. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtu menetluses 21% ulatuses hagejate ja 79% ulatuses kostja kanda.

16. Maakohus määras hagejate ja kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohus luges

hagejate põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 7350 eurot ja kostja põhjendatud ja

vajalikeks menetluskuludeks 5040 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles

maakohus määras kindlaks hagejate menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohus leidis,

et maakohus ei ole kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

diskretsiooniõigust ületanud.

Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejatelt mõista kostja kasuks välja menetluskulud

maakohtus 1058 eurot 40 senti (5040*0,21) ning kostjalt mõista hagejate kasuks välja

menetluskulud maakohtus 5806 eurot 50 senti (7350*0,79).

17. Hagejate menetluskuluks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 2287 eurot 50

senti (koos käibemaksuga). Hagejate esindaja on osutanud hagejatele õigusabiteenust 12 tunni

30 minuti ulatuses, tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejate esindaja tunnitasu on

mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus hagejate

menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsiooniastmes 2287 eurot 50 senti.

Kostja menetluskuluks ringkonnakohtus on riigilõiv 1400 eurot ja lepingulise esindaja kulu

5872 eurot 64 senti. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu seaduses

ettenähtud ulatuses. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust 34 tunni 23 minuti

ulatuses, tunnitasuga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja tunnitasu on mõistlik.

Ringkonnakohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, asjaolu, et ringkonnakohus vaatas apellatsioonkaebuse läbi kohtuistungil, samuti

asjaolu, et kostjat esindas nii maa- kui ka ringkonnakohtus sama esindaja, st kes oli tsiviilasja

asjaoludega kursis, loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

apellatsiooniastmes 14 tundi, s.o rahaliselt 2391 eurot 20 senti (koos käibemaksuga)

(140*14*1,22). Seega määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks

apellatsiooniastmes 3791 eurot 20 senti.

Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejatelt mõista kostja kasuks välja menetluskulud

ringkonnakohtus 796 eurot 15 senti (koos käibemaksuga) (3791,20 *0,21) ning kostjalt mõista

hagejate kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 1807 eurot 13 senti (koos

käibemaksuga) (2287,50 *0,79).

Seega on hagejad kohustatud hüvitama kostjale menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

kokku 1854 eurot 55 senti (koos käibemaksuga) (1058,40+796,15) ning kostja on kohustatud

hüvitama hagejatele menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 7613 eurot 63 senti (koos

käibemaksuga) (5806,50+1807,13).

Ringkonnakohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hagejate ja kostja vastastikused

menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõistab kostjalt hagejate kasuks välja

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 5759 eurot 8 senti (koos käibemaksuga)

(7613,63-1854,55).

Ringkonnakohus rahuldab hagejate taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS

§ 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja menetluskuludelt viivise

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)