3-24-2343/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2343

Haldusasi

D.U kaebus Siseministeeriumi 18.07.2024 otsusele nr 1-

24/116

Menetlusosalised

Kaebaja – D.U , esindaja Juhani Kullervo Tamminen

Vastustaja – Siseministeerium, esindaja Merje Joll

Kaasatud isik – Kaitsepolitseiamet

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta D.U kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

16.01.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Siseministeerium kohaldas 18.07.2024 otsusega nr 1-24/116 D.U-le alalise sissesõidukeelu

Eesti Vabariiki (Eesti). Kaitsepolitseiameti (KAPO) taotluse järgi elab D.U alaliselt Soome

Vabariigis (Soome), kuid on viimastel aastatel hakanud sagedamini käima Eestis. Kogutud teabe

kohaselt on D.U seotud terroriorganisatsiooniga PKK (inglise keeles Kurdistan Worker´s Party),

mis on 2.05.2002 Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha nr 2002/340/ÜVJP järgi terroristlik

organisatsioon. KAPO-le teadaolevalt toetab isik oma tegevusega terrorismi ning tema Eestis

viibimine võib ohustada Eesti julgeolekut ja avalikku korda. Kuigi kaebaja asutas Eestis äriühingu

Marsen Trading OÜ, on selle majandustegevus minimaalne ning kaebajal on võimalik äritegevusega

tegeleda ka väljaspool Eestit. Üksnes Eestis registreeritud äriühing ei ole väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 31 lg 3 p 4 mõttes asjaolu, mis välistaks kaebajale sissesõidukeelu

kohaldamise.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 15.08.2024 D.U kaebus Siseministeeriumi 18.07.2024 otsuse nr

1-24/116 tühistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Siseministeeriumi otsus rikub kaebaja põhiõigusi, eriti õigust liikumisvabadusele, mis on

sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) artiklis 45 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-

s 34. Siseministeeriumi otsus ei ole piisavalt põhjendatud ega proportsionaalne. Puuduvad tõendid,

et kaebaja kujutab reaalselt nii suurt ohtu, et õigustada tema suhtes kohaldatud alalist

sissesõidukeeldu.

4. Siseministeeriumi otsus tugineb KAPO esitatud väidetele ja raportitele, kuid otsuse põhjendustes

puuduvad konkreetsete tõendite põhjal tehtud analüüsid. Rikutud on haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 4 lg-t 2. Vaid oletuste ja üldiste väidete põhjal tehtud otsus ei vasta õiglase menetluse

põhimõtetele, mis on sätestatud nii HMS §-s 5 kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK)

praktikas.

5. Siseministeeriumi otsus kohaldada kaebaja suhtes alalist sissesõidukeeldu on äärmuslik ja piirav

meede. Välismaalaste seadus (VMS) võimaldab kohaldada tähtajalist sissesõidukeeldu, mis oleks

olnud vähem piirav meede ja mille abil oleks saanud hinnata ohu võimalikku vähenemist ajas.

Alalise sissesõidukeelu kohaldamine ilma tähtajalist sissesõidukeeldu kaalumata on

ebaproportsionaalne. Samuti ei ole vastustaja arvestanud, et kaebaja on Eestis asutanud äriühingu

Marsen Trading OÜ.

6. Siseministeerium ei ole tutvustanud kaebajale tõendeid, mille kohaselt kujutab kaebaja ohtu riigi

julgeolekule. Otsuse põhjendustes on üksnes viidatud salajastele raportitele ja andmetele. Eelnev

rikub inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 ja artikli 13 nõudeid, mis tagavad

õiguse tõhusale õiguskaitsele. Haldusorgan ei saa tugineda salajastele tõenditele ilma, et isikule

oleks võimaldatud nende sisuga tutvuda ja oma seisukohti esitada.

7. Kaebajal on Türgi kodakondsus. Soome andis kaebajale rahvusvahelise kaitse saaja staatuse

2002.a. Kaebajal on seitse last ning abikaasa. Kaebaja sai teada, et Soomes elav Türgi kodanik

(rahvuselt kurd) oli 2020.a Türgi ametivõimudele teinud kaebaja kohta konfidentsiaalse kaebuse.

Nimetatud mehel on olnud Soomes elavate kaebaja sugulastega vaidlused pika aja vältel. Kaebuses

anti teada, et kaebaja on PKK liige. Kaebaja käis 2021.a autoga Türgis, kus politsei kaebaja

vahistas. Kaebaja oli kaks kuud eeluurimisvanglas. Peale kahte kuud otsustati, et vangistus ei ole

vajalik ja vangistus muudeti koduarestiks. Koduarest kestis kaks kuud ja peale seda kaebaja

vabastati, kuid kehtestati neljakuuline riigist väljasõidu ja lahkumise keeld. Lõpuks kohus otsustas,

et kaebaja on süütu. Pärast Soome jõudmist nõudis kaebaja nimetatud mehelt mittevaralist kahju,

milline nõue on veel kohtu menetluses.

8. Kuna Türgi kohus vabastas kaebaja süü puudumise tõttu vahi alt, ei ole tõenäoline, et ta on PKK

liige või terrorist. KAPO arvamus põhineb andmetel, mis on saadud isikult, kes suhtub kaebajasse

vihaga. Kaebajal pole võimalik end kaitsta ning tema inimõiguseid on riivatud. Kaebajal on Türgi

kohtuasja dokumendid üksnes türgi keeles, mistõttu ei saa neid esitada. Eestis ei ole vandetõlki, kes

tõlgiks türgi keelest eesti või inglise keelde.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

9. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajale kohaldati sissesõidukeeldu VSS § 29 lg 1

p 1 ja 2 alusel. KAPO tegi kaebajale sissesõidukeelu kohaldamiseks ettepaneku. KAPO põhjendas

VSS § 29 lg 1 p ja 2 alusel ennetava meetme kohaldamise vajadust Eesti julgeoleku ja avaliku

korra tagamisega. Kuna kaebaja suhtes oli põhjendatud alus arvata, et tema tegevus ohustab Eesti

julgeolekut ja avalikku korda, siis oli sellises olukorras põhjendatud sekkuda kaebaja tegevusse

ennetavalt. Sissesõidukeeld tõkendina on ennetav meede julgeoleku ja avaliku korra kui

vaieldamatult ühiskonna ühe põhihuvi kahjustamise ärahoidmiseks. Sissesõidukeelu kohaldamine

tugineb rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus otsustada, kas

ta soovib välismaalase viibimist oma territooriumil või mitte. Sissesõidukeelu kohaldamine on

proportsionaalne ja kohane vahend, et tagada riigi julgeolek ja avalik kord.

10. Kaebaja võib küll esitada väiteid oma tegevuse suhtes, kuid ta ei saa ise hinnata, kas ja kui

suurel määral kujutab ta ohtu julgeolekule ja avalikule korrale. KAPO on vastustajale esitatud

dokumentides põhjendanud, milline on kaebaja tegevusest tulenev oht riigi julgeolekule ja

avalikule korrale ning vastustaja on vaidlustatud otsustes sellega arvestanud. Tegemist ei olnud

KAPO taotluse alusel automaatselt kohaldatud sissesõidukeeluga, vaid tuginetud on konkreetsetele

faktilistele asjaoludele.

11. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisel ei olnud Eestis

äriühingu omamine selline asjaolu, millest tulenevalt oleks sissesõidukeelu kohaldamata jätmine

või selle lühem kehtivusaeg olnud põhjendatud. Alalise sissesõidukeelu kohaldamine on vajalik,

kuivõrd tähtajaline sissesõidukeeld ei ole piisav kaebajast lähtuva julgeolekuohu ennetamiseks ja

puudub alus eeldada, et isikust lähtuv julgeolekuoht mingi aja möödudes muutuks.

KAASATUD ISIKU SEISUKOHT

12. Kaasatud isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja tegevus ohustab Eesti julgeolekut ja

seetõttu esineb VSS § 29 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenev alus. Kaebuses esitatud väited ei tõenda, et

KAPO hinnang oleks meelevaldne. Julgeolekuohte hindavad riigis selleks pädevad

julgeolekuasutused, sh KAPO. KAPO hindab avalikult ja varjatult kogutud teavet ja koostab selle

pinnalt ohuhinnanguid Eesti riigi julgeolekule ohtu põhjustada võiva tegevuse kohta. Kaebaja kui

välismaalase suhtes kehtib VSS § 62 lg 1 kohaselt mh VMS § 13 lg 1.

13. Vaidlustatud otsustest nähtub, et kaebajast tuleneva ohu hindamisel on mh tuginetud KAPO

15.07.2024 ettepanekus nr 5431 ja 9.07.2024 salajase tasemega memos nr 5798 toodule. Kuigi

vaidlustatud otsuses ei ole võimalik sissesõidukeelu kohaldamise tinginud asjaolusid

üksikasjalikult kajastada ega vastavaid andmeid kaebajale avaldada, sest tegemist on

riigisaladusega, nähtub vaidlustatud otsustest siiski, et sissesõidukeelu kohaldamise on tinginud

kaebajast lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Vaidlustatud otsuses üksikasjaliku

argumentatsiooni nõudmisele seavad piirid ühelt poolt VSS § 1 lg 2 teine lause ja § 301 lg 3 ning

teiselt poolt asjaolu, et sissesõidukeelu kohaldamise aluseks on riigisaladuseks tunnistatud teave,

mille kaebajale avaldamata jätmine ei välista siiski sellele tuginemist (Euroopa Kohtu 4.06.2013

otsus kohtuasjas C-300/11: ZZ, p-d 57-69). Vajadus kaitsta riigi julgeolekut ja avalikku korda

kaebaja siinviibimisest tingitud võimaliku ohu eest, samuti vajadus tagada julgeolekuasutustele

võimalus tõhusalt oma tööd teha ning selleks vajalikku teavet koguda, kaaluvad üles välismaalase

õiguse Eestis viibida nagu ka õiguse saada üksikasjalikku teavet põhjuste kohta, miks tema

viibimisõigust piiratakse.

14. Haldusmenetluse üheks osaks on menetlusosalise õigus tutvuda toimikuga ning saada

põhjendatud haldusakt, kuid see õigus ei ole absoluutne (vt VSS § 336 lg 3). Välismaalase Eestis

viibimise õiguse piiramine ei ole olulise põhiõiguse piiramine. Vajadus kaitsta riigi julgeolekut,

avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust välismaalase siinviibimisest tingitud võimaliku ohu

eest, samuti tagada julgeolekuasutustele võimalus tõhusalt oma tööd teha ning vajalikku teavet

koguda, kaaluvad igal juhul üles välismaalase õiguse saada üksikasjalikku tõendusteavet põhjuste

kohta, miks tema viibimisõigust piiratakse. Ka EIK on öelnud, et õigus teada kõiki isiku vastu

kogutud tõendeid ei ole absoluutne, sest selle õigusega võib konkureerida rahvusliku julgeoleku

või teiste isikute õiguste tagamise või politsei töömeetodite salastamise kohustus (Fintan Paul O

´Farrell jt vs Ühendkuningriik, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 5.02.2013, avaldus nr

31777/05). Seega juurdepääsu puudumine salastatud tõenditele ei riku ülemääraselt kaebaja õigusi

ega kaalu üles avalikku huvi riigisaladuse kaitse vastu. Kaebaja on saanud oma kaebeõigust

realiseerida ning kohus saab esitatud tõendite pinnalt hinnata nii vaidlustatud otsuse õiguspärasust

kui ka esitatud kaebuse põhjendatust.

15. Kaebaja väited ja selgitused on üldsõnalised ja kaebaja ei ole esitanud oma väidete kinnituseks

tõendeid. Jääb selgusetuks, millises süüteos kaebajat süüdistati ning millise otsuse Türgi kohus

tegi. Sissesõidukeelu kohaldamise ajendiks ei olnud mitte kaebaja võimalik kuulumine PKK-sse,

vaid põhjendatud kahtlus, et kaebaja on seotud terrorismi toetamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja alaline

elukoht on Soome Vabariik, ega ka selles, et kaebaja on Eesti äriregistris registreeritud Marsen

Trading OÜ osanik ja juhatuse liige. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja

kohaldas õiguspäraselt kaebajale alalise sissesõidukeelu Eestisse. Kontrollides haldusorgani

prognoosotsust faktilisest ja õiguslikust küljest, ei sekku kohus lubamatult täitevvõimu

tegevussfääri.

17. Kaebajale kohaldati sissesõidukeeld VSS § 29 lg 1 p 1 ja 2 alusel. Nimetatud sätete kohaselt

võidakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et

välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi,

Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi

julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist; välismaalase kohta on andmeid või on

põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või on seotud narkootikumide,

psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri või ajutise

kontrolljoone või kuulub terroristlikku ühendusse või ta on toime pannud või on põhjendatud alus

arvata, et ta võib toime panna terrorikuriteo, või ta on seotud terrorikuriteo rahastamisega,

toetamisega või rahapesuga.

18. KAPO tegi 15.07.2024 kirjaga nr 5431 „Sissesõidukeelu taotlus“ Siseministeeriumile

ettepaneku kohaldada D.U-le alaline sissesõidukeeld Eestisse, kuna on põhjendatult alust arvata,

et ta on seotud terrorismi toetamisega ning tema Eestis viibimine võib ohustada Eesti julgeolekut ja

avalikku korda. KAPO tugines 9.07.2024 salajase tasemega memos nr 5798 toodule.

19. VSS § 301 lg 3 järgi ei avalikustata, sh andmesubjektile, sissesõidukeelu kohaldamise aluseks

olevaid põhjendusi, sh menetluses kogutud andmeid ja tõendeid ulatuses, mis on vastuolus VSS §

336 lg-s 3 sätestatud eesmärkidega. Lisaks sätestab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §

25 lg 2, et kui salastatud teabekandja sisaldab erineva taseme riigisaladust, muud

juurdepääsupiiranguga teavet või juurdepääsupiiranguteta teavet, siis tagatakse juurdepääs sellele

osale teabekandjast, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet või millele juurdepääsuks on isikul

juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Juurdepääsu ei anta teabekandja osale, millega tutvumisel on

võimalik teha kindlaid järeldusi teabekandja selle osa kohta, millele juurdepääsuks puudub isikul

juurdepääsuõigus või teadmisvajadus. Puudub vaidlus, et kaebajal ega tema esindajal ei ole

riigisaladusele juurdepääsu õigust. Kaebajale teabe avaldamine selle kohta, millist teavet on riigil

tema sidemete kohta rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega ja tema võimaliku

kuulumise kohta kuritegelikku ühendusse, võib kahjustada VSS § 336 lg-s 3 toodud hüvesid. Seega

on alusetud kaebaja väited osas, et talle ei tutvustatud haldusmenetluses kogutud materjale. Ka

kohtumenetluses ei vaidlustanud kaebaja kohtumäärust, millega kohus piiras kaebaja õigust tutvuda

KAPO 9.07.2024 salajase tasemega memoga nr 5798. Kohtunik tutvus eelnimetatud memoga

31.10.2024 ja leiab, et memos toodud järeldused olid piisavalt ja adekvaatselt põhjendatud.

20. Euroopa Kohus tõi 4.06.2013 otsuses kohtuasjas C-300/11: ZZ, p-d 57-69 välja, et kui

kohtuotsus põhineks asjaoludel ja dokumentidel, millega pooled või üks neist ei ole saanud tutvuda

ja mille suhtes nad ei ole seetõttu saanud seisukohta võtta, oleks see põhiõiguse, tõhusale

õiguskaitsevahendile, rikkumine (p 56). Kui siiski erandjuhtudel ei nõustu siseriiklik ametiasutus

puudutatud isikule täpselt ja täielikult teatavaks tegema põhjuseid, mis on direktiivi 2004/38 artikli

27 kohaselt tehtud otsuse aluseks, tuues põhjenduseks riigi julgeolekuhuvid, siis peab

asjassepuutuva liikmesriigi pädeval kohtul olema võimalus – mida ta peab kasutama – rakendada

menetlusõiguse vahendeid ja kohaldada menetlusõiguse norme, mis võimaldavad tasakaalustada

ühelt poolt legitiimseid riigi julgeolekukaalutlusi seoses niisuguse otsuse vastuvõtmisel arvesse

võetud teabe olemuse ja allikatega ning teiselt poolt vajadust tagada õigussubjektile piisav

arvestamine tema kaitseõigustega, nagu õigus olla ära kuulatud ja võistlevuse põhimõte. Praeguses

haldusasjas on nimetatud Euroopa Kohtu tingimus täidetud. Kaebaja on (sh esindaja kaudu)

tutvunud KAPO 15.07.2024 kirjaga nr 5431, milles on selgitatud sissesõidukeelu seadmise

vajadusega seotud asjaolusid. Nimetatud teabe alusel on kaebaja saanud realiseerida oma

kaebeõigust.

21. Kohtunik tutvus riigisaladust sisaldava teabega, millele vastustaja vaidlustatud otsuses tugines.

Kohtuniku hinnangul ei ole KAPO kogutud teabe hulgas asjassepuutumatut teavet, millega otsuse

tegemisel ei oleks tohtinud arvestada. Põhjendatud on KAPO kahtlus, et kaebaja on seotud

terrorismi toetamisega.

22. Kaebaja selgitused Türgis asetleidnud kohtumenetluse kohta on üldsõnalised ning tõendamata.

Kohtule ei ole usutavad kaebaja väited osas, et kaebaja ei saanud vastavaid tõendeid kohtule

esitada seetõttu, et puudus võimalus tõlkida tõendeid türgi keelest.

23. Vastustaja on analüüsinud vaidlustatud otsuses kaebaja seotust Eestis registreeritud

äriühinguga, mille osanik ning juhatuse liige kaebaja on. Vastustaja tõi otsuses asjakohaselt välja,

et Marsen Trading OÜ majandustegevus on minimaalne ning kaebajal on võimalik äritegevusega

tegeleda ka väljaspool Eestit. Kaebaja ei ole ka kaebuses välja toonud põhjuseid, miks tal on vajalik

viibida Eestis seoses äriühinguga.

24. Kokkuvõttes leiab kohus, et Siseministeerium ei teinud kaalutlusvigu. Vajadus kaitsta riigi

julgeolekut ja avalikku korda kaebajast tingitud võimaliku ohu eest, kaaluvad üles välismaalase

õiguse Eestis viibida.

25. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)