Legislator Case Law & Legislation
3-24-1834/5 AI generated

3-24-1834/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-24-1834/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohus tegi 27. mail 2024 avalikult teatavaks kohtuotsuse haldusasjas nr 3-21-1651. Haldusasja kolmandate isikutena kaasatud Merili Pärn ja Ragnar Põld esitasid 18.

Legislator headnote

AI generated

3-24-1834/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Tartu Halduskohus tegi 27. mail 2024 avalikult teatavaks kohtuotsuse haldusasjas nr 3-21-1651. Haldusasja kolmandate isikutena kaasatud Merili Pärn ja Ragnar Põld esitasid 18.

Keywords

AI generated
right of necessary way case of extreme hardship reasonableness removal to northern Iraq roadside setback exceptional circumstances
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1834

Määruse kuupäev

17. detsember 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Merili Pärna ja Ragnar Põllu kaebus Rakvere linna vastu

Menetlusosalised

Kaebajad  Merili Pärn ja Ragnar Põld

Vastustaja  Rakvere linn

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Merili Pärna ja Ragnar Põllu kaebus haldusasjas

nr 3-24-1834.

2. Jätta Merili Pärna ja Ragnar Põllu taotlus menetluse

peatamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajatele kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus tegi 27. mail 2024 avalikult teatavaks kohtuotsuse haldusasjas nr

3-21-1651. Haldusasja kolmandate isikutena kaasatud Merili Pärn ja Ragnar Põld esitasid 18.

juunil 2024 Tartu Halduskohtule avalduse, mille sisust jäi ebaselgeks, kas tegemist on

apellatsioonkaebusega asjas nr 3-21-1651, uue kaebusega halduskohtule või sisaldab avaldus

neid mõlemat.

2. Vastuseks kohtunõudele täpsustasid M. Pärn ja R. Põld 18. juunil 2024, et nad soovivad

esitada kohtuasjas nr 3-21-1651 apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotuse osas. Samuti

soovivad nad esitada uue kaebuse halduskohtule Rakvere linna vastu.

3. Tartu Halduskohtu 19. juuni 2024. a määrusega haldusasjas nr 3-21-1651 edastati M. Pärna

ja R. Põllu 18. juuni 2024. a avaldused Tartu Ringkonnakohtule (osas, milles soovitakse esitada

apellatsioonkaebust). Ülejäänud osas registreeriti M. Pärna ja R. Põllu 18. juuni 2024. a

avaldused Tartu Halduskohtus uue kohtuasjana nr 3-24-1834.

4. Tartu Halduskohus jättis 2. detsembri 2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis

kaebajale nõuetele vastava kaebuse esitamiseks, riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse

3-24-1834

esitamiseks ning soovitava menetlusvormi teatamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest

arvates.

5. Kaebaja Merili Pärn teatas 10. detsembril 2024 kohtule, et nad soovivad hetkel kaebusega

mitte jätkata/panna pausile. Nimelt on see kaebus jätk ühele teisele kohtuasjale. Kuna teine

kohtuasi kaevati edasi järgmisesse kohtuastmesse, siis kaebajatel täna ei ole veel lõpuni selge,

millised nende nõudmised olema saavad. Kaebajad jätkavad sellega siis, kui eelmine kohtuasi

on saanud lõpliku lahenduse.

KOHTU SEISUKOHT

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele,

kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad

asja läbivaatamist. Kohus leiab, et M. Pärna ja R. Põllu kaebus tuleb eeltoodud sätte alusel

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastada.

1. Tartu Halduskohus leidis 2. detsembri 2024. a määruses, et M. Pärna ja R. Põllu kaebust ei

ole võimalik esitatud kujul menetleda ning kaebajatel tuleb kõrvaldada kaebuses esinevad

puudused hiljemalt 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kaebajad pidid kohtule

esitama HKMS §-des 37‒39 sätestatud nõuetele vastava kaebuse, mis sisaldab eelkõige

arusaadavat kaebuse nõuet vastavalt HKMS §-le 37, vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu

ja kaebuse faktilist põhjendust (HKMS § 38 lõike 1 punktid 57). Samuti tuli kaebuselt

riigilõivuseaduse §-st 60 juhindudes tasuda riigilõiv vastavalt kaebuse nõudele. Kaebajate poolt

10. detsembril 2024 kohtule esitatud avaldusest nähtub, et nad ei kavatse hetkel kaebuse

puudusi kõrvaldada, kuivõrd neile endile pole võimalikud kaebuse nõuded veel üldsegi selged

ning need selguvad alles pärast teise käimasoleva kohtuasja lahendamist (eeldatavasti peavad

kaebajad silmas haldusasja nr 3-21-1651). Kohus märgib, et kaebuse menetlusse võtmiseks

peab esmalt olema selge vaidluse ese (HKMS § 41 lõiked 1 ja 2). Kaebajad seda välja ei ole

toonud. Lisaks takistab kaebuse menetlemist ka asjaolu, et kaebajad ei ole kohtule HKMS § 39

lõike 1 punktist 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi

taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu

tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on samuti kaebuse menetlusse võtmise

üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2).

2. Kaebajate 10. detsembri 2024. a avalduse sõnastusest (kaebajad soovivad kaebuse „panna

pausile“) võib mõista, et kaebajad taotlevad praeguses kohtuasjas menetluse peatamist kuni

nende poolt viidatud teise kohtuasja menetluse lõppemiseni. Kohus ei pea aga põhjendatuks

praeguse kohtuasja menetluse peatamist HKMS § 95 lõike 1 alusel, mille kohaselt võib kohus

peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt

sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või

mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Olukorras, kus

kohtule ei ole praeguse kohtuasja vaidluse ese üldsegi selge, ei saa öelda, et asjas nr 3-24-1834

tehtav otsus võiks sõltuda haldusasjast nr 3-21-1651. Kohus ei pea menetluse peatamist

võimalikuks ka mingil muul HKMS-s sätestatud alusel. Seega jääb vastav taotlus rahuldamata.

Kohus osundab, et menetluse peatamata jätmine ei ole vaidlustatav (HKMS § 98 lõige 2; vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2018. a määrust asjas nr 3-17-2788).

3-24-1834

3. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kuna M. Pärna ja R. Põllu kaebus ei vasta HKMS §-de

37‒39 nõuetele ning kaebajad on teatanud, et nad ei kavatse hetkel nõuetekohast kaebust

kohtule üldsegi esitada, samuti ei ole põhjendatud menetluse peatamine, siis tuleb praegune

kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel selle esitajatele tagastada.

7. Kohus selgitab kaebajatele, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta praeguses kohtuasjas

kaebuse tagastamine neilt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda nõuetekohase kaebusega

uuesti halduskohtusse pärast kohtuasjas nr 3-21-1651 lõpplahendi tegemist. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)