3-24-1834/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohus tegi 27. mail 2024 avalikult teatavaks kohtuotsuse haldusasjas nr 3-21-1651. Haldusasja kolmandate isikutena kaasatud Merili Pärn ja Ragnar Põld esitasid 18.
Legislator headnote
AI generated3-24-1834/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Tartu Halduskohus tegi 27. mail 2024 avalikult teatavaks kohtuotsuse haldusasjas nr 3-21-1651. Haldusasja kolmandate isikutena kaasatud Merili Pärn ja Ragnar Põld esitasid 18.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-24-1834
Määruse kuupäev
17. detsember 2024
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
Merili Pärna ja Ragnar Põllu kaebus Rakvere linna vastu
Menetlusosalised
Kaebajad Merili Pärn ja Ragnar Põld
Vastustaja Rakvere linn
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Merili Pärna ja Ragnar Põllu kaebus haldusasjas
nr 3-24-1834.
2. Jätta Merili Pärna ja Ragnar Põllu taotlus menetluse
peatamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajatele kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Halduskohus tegi 27. mail 2024 avalikult teatavaks kohtuotsuse haldusasjas nr
3-21-1651. Haldusasja kolmandate isikutena kaasatud Merili Pärn ja Ragnar Põld esitasid 18.
juunil 2024 Tartu Halduskohtule avalduse, mille sisust jäi ebaselgeks, kas tegemist on
apellatsioonkaebusega asjas nr 3-21-1651, uue kaebusega halduskohtule või sisaldab avaldus
neid mõlemat.
2. Vastuseks kohtunõudele täpsustasid M. Pärn ja R. Põld 18. juunil 2024, et nad soovivad
esitada kohtuasjas nr 3-21-1651 apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotuse osas. Samuti
soovivad nad esitada uue kaebuse halduskohtule Rakvere linna vastu.
3. Tartu Halduskohtu 19. juuni 2024. a määrusega haldusasjas nr 3-21-1651 edastati M. Pärna
ja R. Põllu 18. juuni 2024. a avaldused Tartu Ringkonnakohtule (osas, milles soovitakse esitada
apellatsioonkaebust). Ülejäänud osas registreeriti M. Pärna ja R. Põllu 18. juuni 2024. a
avaldused Tartu Halduskohtus uue kohtuasjana nr 3-24-1834.
4. Tartu Halduskohus jättis 2. detsembri 2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis
kaebajale nõuetele vastava kaebuse esitamiseks, riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse
3-24-1834
esitamiseks ning soovitava menetlusvormi teatamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest
arvates.
5. Kaebaja Merili Pärn teatas 10. detsembril 2024 kohtule, et nad soovivad hetkel kaebusega
mitte jätkata/panna pausile. Nimelt on see kaebus jätk ühele teisele kohtuasjale. Kuna teine
kohtuasi kaevati edasi järgmisesse kohtuastmesse, siis kaebajatel täna ei ole veel lõpuni selge,
millised nende nõudmised olema saavad. Kaebajad jätkavad sellega siis, kui eelmine kohtuasi
on saanud lõpliku lahenduse.
KOHTU SEISUKOHT
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus
kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele,
kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad
asja läbivaatamist. Kohus leiab, et M. Pärna ja R. Põllu kaebus tuleb eeltoodud sätte alusel
kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastada.
1. Tartu Halduskohus leidis 2. detsembri 2024. a määruses, et M. Pärna ja R. Põllu kaebust ei
ole võimalik esitatud kujul menetleda ning kaebajatel tuleb kõrvaldada kaebuses esinevad
puudused hiljemalt 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kaebajad pidid kohtule
esitama HKMS §-des 37‒39 sätestatud nõuetele vastava kaebuse, mis sisaldab eelkõige
arusaadavat kaebuse nõuet vastavalt HKMS §-le 37, vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu
ja kaebuse faktilist põhjendust (HKMS § 38 lõike 1 punktid 57). Samuti tuli kaebuselt
riigilõivuseaduse §-st 60 juhindudes tasuda riigilõiv vastavalt kaebuse nõudele. Kaebajate poolt
10. detsembril 2024 kohtule esitatud avaldusest nähtub, et nad ei kavatse hetkel kaebuse
puudusi kõrvaldada, kuivõrd neile endile pole võimalikud kaebuse nõuded veel üldsegi selged
ning need selguvad alles pärast teise käimasoleva kohtuasja lahendamist (eeldatavasti peavad
kaebajad silmas haldusasja nr 3-21-1651). Kohus märgib, et kaebuse menetlusse võtmiseks
peab esmalt olema selge vaidluse ese (HKMS § 41 lõiked 1 ja 2). Kaebajad seda välja ei ole
toonud. Lisaks takistab kaebuse menetlemist ka asjaolu, et kaebajad ei ole kohtule HKMS § 39
lõike 1 punktist 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi
taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu
tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on samuti kaebuse menetlusse võtmise
üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2).
2. Kaebajate 10. detsembri 2024. a avalduse sõnastusest (kaebajad soovivad kaebuse „panna
pausile“) võib mõista, et kaebajad taotlevad praeguses kohtuasjas menetluse peatamist kuni
nende poolt viidatud teise kohtuasja menetluse lõppemiseni. Kohus ei pea aga põhjendatuks
praeguse kohtuasja menetluse peatamist HKMS § 95 lõike 1 alusel, mille kohaselt võib kohus
peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt
sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või
mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Olukorras, kus
kohtule ei ole praeguse kohtuasja vaidluse ese üldsegi selge, ei saa öelda, et asjas nr 3-24-1834
tehtav otsus võiks sõltuda haldusasjast nr 3-21-1651. Kohus ei pea menetluse peatamist
võimalikuks ka mingil muul HKMS-s sätestatud alusel. Seega jääb vastav taotlus rahuldamata.
Kohus osundab, et menetluse peatamata jätmine ei ole vaidlustatav (HKMS § 98 lõige 2; vt ka
Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2018. a määrust asjas nr 3-17-2788).
3-24-1834
3. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kuna M. Pärna ja R. Põllu kaebus ei vasta HKMS §-de
37‒39 nõuetele ning kaebajad on teatanud, et nad ei kavatse hetkel nõuetekohast kaebust
kohtule üldsegi esitada, samuti ei ole põhjendatud menetluse peatamine, siis tuleb praegune
kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel selle esitajatele tagastada.
7. Kohus selgitab kaebajatele, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta praeguses kohtuasjas
kaebuse tagastamine neilt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda nõuetekohase kaebusega
uuesti halduskohtusse pärast kohtuasjas nr 3-21-1651 lõpplahendi tegemist. Kaebuse
tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)