2-24-8863/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8863

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B. M. hagi A. M. vastu elatise nõudes

2161,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: B. M. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: O. M. (isikukood XXX, e-post

XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Alla Buldakova (e-post XXX)

Kostja: A. M. (isikukood XXX; e-post XXX)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A. M.-ilt tagasiulatuv elatis B. M. kasuks perioodi eest 15.09.2023-

04.06.2024 summas 1065,05 eurot.

3. Välja mõista A. M.-ilt elatis B. M. kasuks alates 05.06.2024 kuni 31.08.2024

summas 688,63 eurot ning alates 01.09.2024 kuni B. M. täisealiseks saamiseni

(s.o xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

4. Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 10ndaks kuupäevaks O. M.

arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „elatis“.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

05.06.2024 esitatud ja 14.06.2024 ning 20.06.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Harju

Maakohtu 16.02.2024 kohtumäärusega B. M. (hageja) eestkostjaks määratud kuni lapse

täisealiseks saamiseni O. M. ja A. M.-ilt (kostja) ning V. M.-ilt võeti ära isikuhooldusõigus ja

varahooldusõigus hageja suhtes. Hageja elab alates 15.09.2023 koos vanaema O. M.-iga . Kostja

ei suhtle hagejaga ega ei ole hageja ülalpidamisest osa võtnud. Hageja ei viibi kostja juures.

Hageja peres kasvavad lisaks hagejale kaks lapsetoetust saama õigustatud last. Hagejale on

määratud perehüvitis 100 eurot kuus. Lisaks lapsetoetusele tasutakse lasterikka pere toetust

summas 450 eurot kuus alates 16.02.2024 kuni 31.08.2024. Alates 01.09.2024 hakatakse

maksma hagejale lapsetoetust summas 80 eurot kuus.

Igakuised kulutused hageja ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 684 eurot, sh eluasemekulud

(korter, elekter, TV, internet) 70 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 100 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot,

huvialaring 29 eurot, raamatud ja arendavad mänguasjad 29 eurot, osteopaat 60 eurot, lasteaed

170 eurot ja logopeed 120 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates

05.06.2024 ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 15.09.2023-04.06.2024 kokku summas

2130,09 eurot.

Kostja vastus

Kostja hageja nõudega ei nõustunud ning viitas oma majanduslikule olukorrale.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on V. M. ja kostja (dtl

7). Harju Maakohtu 16.02.2024 kohtumäärusega on hageja eestkostjaks määratud kuni

lapse täisealiseks saamiseni O. M. ja kostjalt ning V. M.-ilt võeti ära isikuhooldusõigus

ja varahooldusõigus hageja suhtes (dtl 9-15). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga

käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena

kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.

Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps

saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt

vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille

eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada

ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama

astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse

suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades

tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad

vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest

õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse

kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 684 eurot, sh eluasemekulud

(korter, elekter, TV, internet) 70 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 100 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10

eurot, huvialaring 29 eurot, raamatud ja arendavad mänguasjad 29 eurot, osteopaat 60

eurot, lasteaed 170 eurot ja logopeed 120 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

märgitud summad mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema

võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel.

Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see

vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas

oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et

inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on

usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Samuti ei saa

ebavajalikuks pidada muid nimekirjas märgitud kulusid, arvestades ka lapse vanusega.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval

ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

6. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Hagiavalduse kohaselt sai hageja kuni 31.08.2024 lastetoetust summas 100 eurot ning

samuti lasterikka pere toetust. Alates 01.09.2024 saab hageja üksnes lastetoetust summas

80 eurot. Seega oli perioodil 05.06.2024 kuni 31.08.2024 elatise igakuiseks

miinimumsuuruseks 240,22 eurot (kokku 688,63 eurot) ning alates 01.09.2024 on elatise

suuruseks 287,72 eurot.

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale. Ühtegi tõendit ei ole

kostja kohtule aga oma majandusliku olukorra kohta esitanud. Kuigi kohus ei ole

menetluses tuvastanud, et kostja pangakontodel oleks vabu vahendeid elatise tasumiseks

(dtl 136-139, 145-155) või muud vara, mille arvelt elatist tasuda, siis üksnes halb

majanduslik olukord ei ole elatise vähendamise aluseks. Kohus peab vajalikuks

täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel

(vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on

Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh

hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis

Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb

säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel ning hageja nõue elatise saamiseks miinimummääras alates hagiavaldusest on

põhjendatud.

8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise summas 2130,09 eurot

ajavahemiku 15.09.2023-04.06.2024 eest.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Kuigi hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks järjepidevalt elatist kostjalt

nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hageja oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka

tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud,

et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejale tasuma või et tagasiulatuva

elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Samas tuleb kohtul

vastavalt Riigikohtu praktikale järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmise asjaoluga

arvestada nõude ulatuse määramisel. Seega on kohus seisukohal, et praegusel juhul on

põhjendatud ja õiglane kostjalt PKS § 108 alusel hageja kasuks tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suurust PKS § 102 lõike 2 alusel vähendada poole võrra, s.o summani

1065,05 eurot, sest käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne hagi esitamist

oleks hageja kostjalt elatist nõudnud ning tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine

suuremas summas võib ohustada kohtu hinnangul jooksvate elatismaksete tasumist.

Kohus märgib, et jooksva elatise tasumine on antud olukorras prioriteetne, kuna hageja

vajab ülalpidamist igapäevaselt.

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista elatis perioodi eest 05.06.2024 kuni 31.08.2024 summas 688,63 eurot

ning alates 01.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 287,72 eurot

kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb

kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 15.09.2023-04.06.2024 summas

1065,05 eurot.

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel

tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt 10.

kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis

tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

10. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

11. Hageja on hagiavalduses palunud anda O. M.-ile ainuõigus väljamõistetud elatise

kasutamiseks ja käsutamiseks hageja ülalpidamiseks. Kohus märgib, et kuna O. M. on

määratud hageja eestkostjaks, kes teostab hageja kogu isiku- ja varahooldusõigust, siis

puudub vajadus antud tsiviilasjas elatise kohta nimetatu märkimiseks.

12. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik