Legislator Case Law & Legislation
1-24-7064/5 AI generated

1-24-7064/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-24-7064/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 5 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Kristjan-Martin Puusepp KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks)

Legislator headnote

AI generated

1-24-7064/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 5 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Kristjan-Martin Puusepp KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2024.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-7064 (23230150822)

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungi sekretär

Ülle Karna

Kriminaalasi

Kristjan-Martin Puusepp süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Liset Rohi

Süüdistatav

Kristjan-Martin Puusepp

Ik 39812010840, elukoht xxx, xxx kodanik, xxx, xxx, kehtivad

karistused puuduvad

KrMS § 217 alusel oli kahtlustavana kinni peetud 16.10.2023 kuni

17.10.2023. a. Tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

Kristina Isokoski (riigi õigusabi korras, süüdistav kaitsja osavõttu

kohtuistungist ei soovi)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 5 ; 311 ja 313

Tunnistada süüdi Kristjan-Martin Puusepp KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks)

aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.10.2023. a kuni

17.10.2023.a, s.o 2 (kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kristjan-Martin

Puusepp ei pane 3 (kolme) aasta ja 3 (kolme) kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust arvata alates 17.12.2024. a.

Kohaldada Kristjan-Martin Puusepa suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast

lahkumise keeldu.

Süüdistatava nõusolekul ning KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu

21.12.2023. a määrusega nr 1-23-7205 arestitud Kristjan-Martin Puusepale kuuluv sularaha 445

(nelisada nelikümmend viis) eurot, mis asub Rahandusministeeriumi arvelduskontol nr xxx

(Swedbank);

Asitõendid:

Kinnipidamisel ja läbiotsimisel ära võetud ning ekspertiisist järele jäänud narkootilised ja

psühhotroopsed ained (kanepiõisikud, psilotsiini/psilotsübiini sisaldusega seente viljakehad, delta-9-

tetrahüdrokannabinooli sisaldusega küpsis), mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

Keemiaosakonnas, konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel

jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel.

Kinnipidamisel ja läbiotsimisel ära võetud ning ekspertiisist tagastatud narkootiliste ainete pakke- ja

käitlemisvahendid (soonsulguriga kilekotid, fooliumpakendid, plastkarbid, digitaalkaal), mis asuvad

asitõendite üleandmise-vastuvõtmise 17.01.2024. a akti 24ATH28018 alusel PPA asitõendite

hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn), konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p

4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

Süüdistatava mobiiltelefonide koopiafailid, raportfail, andmestikud ja jäädvustatud fotod ja kõik

teised kriminaalmenetluse raames talletatud digitaalandmed, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse

jõustumist.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan-Martin Puusepalt riigituludesse sundraha 2050 eurot,

narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN1500 kulu summas 1184 eurot ja määratud kaitsja tasu

summas 182 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud kogusummas 3416 eurot tuleb

tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena

esimesel 11. kuul 284,67 eurot kuus ja viimasel 12. kuul 284,63 eurot. Kriminaalmenetluse kulude

esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga

järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS,

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700036225.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse

kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või

kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb

kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja

arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna

ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva

jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD

Kristjan-Martin Puuseppa süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses

(s.o koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele).

Kristjan-Martin Puusepa toime pandud kuritegu seisneb selles, et tema ebaseaduslikult omandas

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilisi aineid

kanepit ja delta-9-tetrahüdrokannabinooli sisaldavat küpsist ning psühhotroopse aine

psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seeni, mida seejärel valdas ebaseaduslikult.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis tema enda juures kuni

16.10.2023 kellani 13.49, mil xxx juures tema kahtlustatavana kinnipidamisel, mil tema juurest

kukkus maha soonsulguriga kilekott, milles oli 9,35 grammi 20% THC sisaldusega

kanepiõisikuid, ning tema dressipluusi taskust leiti ja võeti ära kaks fooliumpakendit, milles oli

1,86 grammi 21% THC sisaldusega kanepiõisikuid.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest hoidis ta enda

elukohas xxx kuni 16.10.2023 kellani 14.40, mil seal teostatud läbiotsimise käigus andis ta

vabatahtlikult välja:

-

köögist kolm plastkarpi, milles oli 349 grammi 17% THC sisaldusega kanepiõisikuid;

-

köögi kapi keskmisest sahtlist soonsulguriga kilekoti, milles oli 18,57 grammi 17% THC

sisaldusega kanepiõisikuid;

-

kabineti kapi ülemisest sahtlist soonkinnisega kilekoti, milles olid pruunikad seente

viljakehad massiga 4,33 grammi, mis sisaldasid psilotsübiini/psilotsiini;

-

köögist külmikust fooliumpakendi, milles oli kollakasbeež küpsis massiga 95 grammi, mis

sisaldas 0,16%, s.o 0,15 grammi puhast delta-9-tetrahüdrokannabinooli.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on

käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine,

vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine,

säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine

(edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kanep ja selle töötlemisproduktid (sh tinktuur ja õlid, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride

sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%), psilotsiin ja psilotsübiin ning neid

sisaldavad seened kuuluvad NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.

mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete I nimekirja; delta-9-tetrahüdrokannabinool III nimekirja.

NPALS § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks kogus, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab

keskmiselt kanepi puhul 7,5 g ainest, psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente puhul 15 g seentest

vastavalt EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni 04.02.2021 vastusest järelepärimisele;

delta-9-tetrahüdrokannabinooli puhul 0,12 g puhtast ainest vastavalt ekspertiisiaktile 23E-

AOX0098. Seega käideldi kanepit koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt ca 505

inimesele [(9,35+1,86+349+18,57)/7,5x10]; psilotsiini/psilotsübiini sisaldusega seeni keskmiselt ca

3 inimesele (4,33/15x10); delta-9-tetrahüdrokannabinooli keskmiselt 12–13 inimesele

(0,15/0,12x10); s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid koguses, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks keskmiselt ca 517–518 inimesele.

Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Kristjan-Martin Puusepp toime KarS § 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine

ebaseadusliku käitlemise.

Kristjan-Martin Puusepp, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab

prokurör Kristjan-Martin Puusepa karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loetakse eelvangistuses

viibitud aeg (16.10.2023 - 17.10.2023) karistusaja hulka, lugedes kandmata karistuseks 2 aastat, 5

kuud ja 28 päeva vangistust, mis KarS § 73 lg 1 alusel jäetakse tingimisi täielikult täitmisele

pööramata, kui Kristjan-Martin Puusepp ei pane 3 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo

kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja

määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda ositi 12 kuu jooksul süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on I astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050

eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN1500 kulu summas 1184 eurot ja määratud kaitsja tasu

summas 182 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused

sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et

menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et Kristjan-Martin Puusepa poolt

kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Karistus vastab teo raskusele ning süüdlase isikule. Arvestades eeltoodut tuleb Kristjan-Martin

Puusepp esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt

kokkuleppele.

Süüdistatavalt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui

menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Samuti kohus nõustub kokkuleppes kajastatud asitõendite ning konfiskeerimisele kuuluvate esemete

suhtes vastuvõetavate meetmetega.

Eha Popova

Kohtunik