3-24-2954/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2954

Haldusasi

K.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.09.2024

otsuse nr 12405150059-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise

kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – K.Z (Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik,

sündinud XX.XX.XXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Regina Lider

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 5. detsembril 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja vastuväide kohtu tegevusele tõendite kogumisel rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta kaebajale antud menetlusabi ja temale riigi õigusabi osutamisega seotud

kulud riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada otsuses kaebaja nimi ja sünniaeg, samuti

Eestisse saabumise aeg ning päritoluriigist lahkumise aeg tähemärgiga.

5. Tõlkida kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendava osa punktid 720 inglise

keelde.

6. Selgitada kaebajale, et kohtuotsuse tõlkimiseks inglise keelest bengali keelde on

tal võimalik kasutada internetis vabalt kättesaadavaid tõlkeprogramme

GoogleTranslate ja TypingBaba.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.01.2024. Vastuapellatsioon-

kaebuse võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Nõuded apellatsioon-

kaebusele ning vastuapellatsioonkaebusele on toodud halduskohtumenetluse seadustiku §-des

182 ja 184. Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta

esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja

kulgemist ning menetlusabi taotleja peab esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.Z on Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, kes soovis läbi Eesti Vabariigi jõuda

Prantsusmaale. Selleks kasutas ta kolmandale isikule kuuluvat reisidokumenti ning võltsitud

elamisluba. K.Z peeti kinni Tallinna Lennujaamas XX.XX.XXXX, misjärel koostati talle

sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati 5-aastast

sissesõidukeeldu.

2. Taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks esitas K.Z 15.05.2024, olles juba 09.05.2024

avaldanud Politsei- ja Piirivalveameti nõustajale, et tema elu Bangladeshis on ohus. Avaldatu

kohaselt on ta opositsioonilise partei toetajaliige ning teda kiusatakse sel põhjusel taga.

3. Politsei- ja Piirivalveamet1 tegi 16.09.2024 otsuse nr 12405150059-1 (edaspidi 16.09.2024

otsus), millega luges välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS)

§-i 20 kohaselt K.Z taotluse VRKS § 201 punktide 3, 6 ja 7 alusel selgelt põhjendamatuks

ning lükkas selle tagasi. Otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised.

3.1. Taotleja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Ehkki taotlust tuleb hinnata

poliitilise meelsuse perspektiivist, siis on alust kahelda taotleja kirjeldatud sündmuste

toimumises. Taotleja ütlustes on vastuolud. Isegi kui taotleja tõesti meeleavalduses ja

sellele järgnenud vandaalitsemises osales, siis ei oleks tegemist võimude tagakiusuga

poliitiliste vaadete alusel. Taotleja sõnul soovitakse teda karistada vandaalitsemise,

milles osalemist taotleja ei eita, ja vara lõhkumise eest, mitte poliitiliste vaadete eest.

PPA märgib, et ka Eestis võib saada karistada avaliku korra rikkumise eest, isegi siis,

kui see on toimepandud meeleavalduse käigus. Taotleja on ka ise viidanud, et ta on

korduvalt osalenud rahumeelsetel Bangladesh Nationalist Party (edaspidi BNP)

meeleavaldustel ning Bangladeshi ametivõimudega see probleeme ei põhjustanud.

Isegi juhul, kui Bangladeshi võimud kavatsevadki taotleja suhtes rakendada kriminaal-

või haldusmenetluslikke meetmeid, ei saa sellest järeldada taotleja võimalikku

tagakiusamist. PPA ei tuvastanud, et taotleja suhtes väidetavalt algatatud menetlus

oleks olnud diskrimineeriv ning puuduvad tõendid selle kohta, et talle mõistetav

karistus võiks olla ebaproportsionaalne.

3.2. Taotleja ei vaja täiendavat kaitset, kuna pole alust arvata, et teda ootaks

kodumaale naastes surmanuhtlus või muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi

kasutamine.

3.3. Taotleja saabus Eestisse ebaseaduslike reisidokumentidega ning tema eesmärk oli

jõuda Prantsusmaale tööle, mitte aga rahvusvahelise kaitse taotlemine. Taotleja esitas

taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks nädal pärast sundtäidetava

lahkumisettekirjutuse koostamist. Seega on piisavalt alust arvata, et taotleja soovis

taotlust esitades kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi.

3.4. Taotleja sõnul on ta BNP toetaja, kes osales 21.10.2021 meeleavaldusel, kus

tekkis konflikt meesterahvastega Awami League parteist. Konflikt eskaleerus

vandaalitsemiseks, mille käigus ka taotleja lõhkus autosid. Sellest alates on taotleja

1 Edaspidi ka PPA ning alates punktis 4 ka vastustaja.

2(9)

enda sõnul võimude poolt tagaotsitav. Varasemalt taotlejal probleeme ametivõimudega

ei olnud.

4. K.Z (edaspidi ka kaebaja) esitas 25.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse 16.09.2024

otsuse tühistamiseks ning PPA (edaspidi ka vastustaja) kohustamiseks vaadata tema

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja seisukoht

5.1. Ehkki PPA leidis õigesti, et kaebaja väljendas kartust Bangladeshi riigivõimu ees

(politsei, kohtud) ning tema subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata

poliitilise meelsuse perspektiivist, siis on lõppastmes kaebaja kaitsevajadust hinnatud

valesti. PPA 16.09.2024 otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Vastustaja ei ole

arvestanud kaebaja esitatud argumentidega, võtnud arvesse tegelikku olukorda

Bangladeshis ega piisavalt põhjendanud keelduvat otsust.

5.2. Kaebaja on Bangladeshi opositsioonilise partei BNP toetaja, kes osales venna

toetamiseks partei meeleavaldustel iga 2 nädala kuni 2 kuu tagant. Kuni 21.10.2021

võimudega probleeme ei olnud, ent sel päeval toimunud meeleavaldusel toimus

kokkupõrge Awami League partei liikmetega, mille käigus pandi toime ka vandalismi

episoode. Kaebajat kahtlustatakse 1974 aasta erivolituste seaduse § 15 lg 3 ja § 25 lg d

toimepanemises ning selle eest on karistuseks eluaegne vanglakaristus või

surmanuhtlus, range vangistus kuni 14 aastat või rahatrahv. Asjaolu, et vastustaja ei

ole leidnud informatsiooni erivolituste seaduse § 15 (3) rakendamisest meeleavaldajate

suhtes, ei tähenda, et seda nende suhtes ei rakendata. Vastustaja märgib ise, et osa

avalikke allikaid viitavad selle rakendamisele. Asjakohatu on ka PPA väide, et kaebaja

suhtes algatatud menetlus ei ole seotud mingi konkreetse partei toetamise või valitsust

kritiseerivate seisukohtade väljendamisega, vaid vara lõhkumisega. Kaebaja märkis

vastustajale selgelt, et ta toetas Bangladeshi Rahvusparteid. Kaebaja vabanes kautsjoni

vastu ning lahkus riigist seejärel. Vend on vangis.

5.3. Jääb arusaamatuks, millel põhineb PPA väide, et kaebajat ei pruugi kodumaal

oodata tagakius. Vastustaja ei sea kahtluse alla, et kaebaja puhul on tegemist

Bangladeshi kodanikuga, kes on kriitiliselt meelestatud Bangladeshi eelmise valitsuse

suhtes. Samuti on arusaamatu, miks arvab PPA, et kaebajat ei saa Bangladeshis

vastutusele võtta ja karistada.

5.4. Väited ütluste vastuolulisusest ja esitatud dokumentide autentsuse kahtluse alla

seadmine ei ole põhjendatud. Kaebaja võis ütluste andmisel olla närvis ja eksida sel

põhjusel.

5.5. Kaebaja tõi menetluses välja ja põhjendas, et teda ootab Bangladeshis tagakius

ning tema suhtes on seal välja antud vahistamismäärus, mille alusel ootab teda

tõenäoliselt mitteproportsionaalne karistus. Vastustaja ei ole enda otsuses toonud välja

veenvaid põhjusi ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud

põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses.

5.6. Kaebaja selgitas vastustajale, miks ta ei esitanud taotlust esimesel võimalusel ja

mis oli selle käitumise taga. Sel põhjusel on VRKS § 201 punktidele 6 ja 7 tuginemine

väär. Vastustaja ei ole kaebaja selgitustega arvestanud.

3(9)

5.7. Võrdlus Eesti ja Bangladeshi vahel ei ole asjakohane.

6. Vastustaja seisukoht

6.1. PPA 16.09.2024 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. PPA

jääb otsuses toodud seisukohtade juurde.

6.2. Kaebaja meelsuse väljendamise peamine motivatsioon oli venna toetamine, st

tegevus põhines peamiselt perekondlikel ja isiklikel sidemetel, mitte fundamentaalsetel

veendumustel. Kaebaja pole pärast 2021 toimunud meeleavaldust mingil moel

meelsuse avaldamisel aktiivne olnud. Sel põhjusel ei ole alust arvata, et koduriiki

naasmiselt satuks ta tagakiusu ohtu.

6.3. Kaebaja esitatud vahistamismäärus ei suuda täita tõendusjõu nõudeid mitmel põhjusel. Nt

ei vasta dokumentides kasutatud sõnavara ametliku keelekasutuse nõuetele, mis on üks

dokumentide usaldusväärsuse põhialuseid. Süüdistusaktis, vahistamistaotluses ja muus

kriminaalmenetlust puudutavas dokumentatsioonis kasutatud keelekasutus on piiratud riikliku

karistusseadustiku spetsiifikaga, sealhulgas kuriteo kvalifikatsiooni ja toimepandud kuriteo

kirjeldamisega. Seetõttu pole usutav, et Bangladeshi ametivõimude esindajad kvalifitseeriks

või kirjeldaks kuriteo toimepanemist kui „sepitsemist valitsuse kukutamiseks“ või märgiksid,

et nad palvetasid, et kohus väljastaks vahistamismääruse süüdistatavate suhtes.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et esitatud dokumentides kasutatakse bambuskeppide

kirjeldamisel mõõteühikuna jalgasid (foot). Kiire internetiotsing näitab, et Bangladesh võttis

alates 01.07.1982 kasutusele meetriühikute süsteem. Teiseks, dokumentides sisalduv teave ei

ole kooskõlas isiku enda selgitustega, mis suurendab tõsiselt esitatud dokumentide

ebausaldusväärsust. Kaebajal esines vasturääkivusi ka selle osas, kuidas ta dokumendid enda

valdusesse sai. Dokumentide saamise või omamise fakt tingib selliseid emotsionaalseid

läbielamisi, et ka inimliku muretsemise korral ei läheks see asjaolu lihtsalt meelest ära.

6.4. Eesti ja Bangladeshi võrdlemine on asjakohane, kuna varjupaigaõigus ei ole universaalne

kindlustus iga karistuse vastu. Rahvusvahelise kaitse peamine eesmärk on kaitsta isikuid

tagakiusamise eest, mis põhineb nende inimõiguste rängal rikkumisel. Sellegipoolest ei kuulu

karistused õigusvastaste tegude eest, mis ei ole seotud põhiõiguste teostamisega, varjupaiga

saamise aluste alla. Näiteks süüdimõistmine selliste üldtunnustatud kuritegude eest nagu

vandalism/avaliku korra rikkumine ja vägivald ei kvalifitseeru tagakiusamiseks, isegi kui

süüdistatav väidab, et tema õigusvastane käitumine oli poliitiliselt motiveeritud. Oluline on

mõista, et sõnavabadus kui põhiõigus ei õigusta kuritegude sooritamist. Iga riigi ühiskonna

tervise, turvalisuse ja sidususe tagamiseks on hädavajalik mitte ainult sõnavabaduse

kaitsmine, vaid ka relevantsete piirangute rakendamine. Rahvusvahelise kaitse saamiseks on

oluline tõestada põhjuslik seos põhiõiguste teostamise ja karistuse vahel. Ilma sellise seoseta

puudub alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Kaebaja esitatud sündmuste kirjeldusest sellist

põhjuslikku seost pole tuvastatud. Kui kaebajal oli võimalik väljendada oma meelsust

rahumeelselt ja sellele ei järgnenud riiklikku tagakiusu, siis võib järeldada, et väidetav

algatatud kriminaalasi avaliku korra rikkumise eest ei ole poliitiliselt motiveeritud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. PPA otsus2, millega loeti kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus VRKS § 201 punktide 3, 6 ja

7 alusel põhjendamatuks ning see lükati tagasi, on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole

alust. Kaebuses ei tooda välja selliseid asjaolusid, mille alusel võiks väita, et PPA 16.09.2024

2 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 1730.

4(9)

otsus on õigusvastane ning kaebaja vajadus rahvusvahelise kaitse järele jäeti alusetult

tuvastamata. Kaebuses esitatud väited on olemuselt üldsõnalised ja deklaratiivsed, ega lükka

PPA järeldusi ümber ega sea neid kahtluse alla viisil, et kohtul oleks alust leida, et PPA on

otsuse tegemisel teinud vea. Kohus nõustub PPA 16.09.2024 otsuse põhjendustega ega korda

neid (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib

kohus järgmist.

Pagulasseisundi tuvastamata jätmise otsuse õiguspärasuse hindamine

8. Õige on PPA 16.09.2024 otsuse punktis 6.2 märgitu, et kaebaja subjektiivse

tagakiusukartuse põhjendatust ning vajadust rahvusvahelise kaitse järele tuleb hinnata

poliitilise meelsuse perspektiivist. Ent ainuüksi see asjaolu, et kaebaja suudab rahvusvahelise

kaitse taotluse menetluses kirjeldada oma hirmu ning seostada selle põhjuseid poliitiliste

vaadetega, ei tähenda, et temaga toimunu on tagakius poliitiliste vaadete tõttu ning ta vajab

rahvusvahelist kaitset. Rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele, kellel on põhjendatud

alus karta tagakiusamist ühe VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tunnuse (rass, usk, rahvus,

sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised vaated) tõttu, seal juures pole oluline, kas isikul

see tunnus tegelikult on, vaid see, et teda kiusatakse taga selle tunnuse alusel (vt pikemalt

Riigikohtu otsus nr 3-17-1026, punkt 13). VRKS § 19 lg-s 2 antakse mitteammendav loetelu

tegudest, mida loetakse tagakiusamiseks, sh füüsiline või vaimne vägivald ning

seadusandliku-, täidesaatva- või kohtuvõimu diskrimineerivate meetmete rakendamine.

Seejuures ei ole tagakius mitte igasugune tegu mis vastab VRKS § 19 lg-le 2 ja § 4 lg-le 1,

vaid tagakiusuks peavad teod ületama teatud raskuse lävendi (VRKS § 19 lg 1). Seega on

rahvusvahelise kaitse vajaduse jaatamiseks tarvilik tuvastada kolm asjaolu: (1) milles seisneb

võimalik tagakiusamine, (2) võimaliku tagakiusamise piisav tõsidus ning (3) võimaliku

tagakiusamise põhjuslik seos ühe tagakiusamise tunnusega (vt ka Riigikohtu 13.12.2024 otsus

nr 3-23-935, punkt 10).

9. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ütlused kogumis, sh nendes esinevad vastuolud, annavad

põhjendatud aluse arvata, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

vältimiseks, mitte vajadusest rahvusvahelise kaitse järele. Samuti nõustub kohus PPA-ga, et

isegi kui kaebaja rahvusvahelise kaitse menetluses selgitatu on tõene, siis ei ole tegemist

võimude poolse tagakiusuga kaebaja poliitilise meelsuse alusel, vaid reaktsiooniga kaebaja

toime pandud vandalismile. Asjaolu, et kaebaja vandaalitses üritusel, mis oli korraldatud BNP

toetamiseks, ei tähenda, et tagakius oleks ajendatud poliitilisest meelsusest. Kaebaja sõnul

toimusid meeleavaldused kahe nädala kuni kahekuuliste vahedega3 ning probleeme

ametivõimudega ei olnud4. Politsei sekkus üksnes 11.10.2021 meeleavaldusel5, kui tekkis

konflikt Awami League toetajatega ning toimus palju purustamist, lõhuti autosid ja

vandaalitseti6.

10. VRKS § 11 lg 2 punktid 2, 3 ja 5 kohustavad rahvusvahelise kaitse taotlejat esitama

PPA-le kaitsevajadust tõendavaid dokumente ning andma kirjalikke ja suulisi seletusi.

Rahvusvahelise kaitse menetluse eripäraks on, et tihtilugu ei ole tõendite esitamine võimalik,

mistõttu on erilise tähelepanu all taotleja antud ütlused ning see, kas nende alusel saab isikut

pidada usaldusväärseks. Ehkki PPA märgib otsuses, et taotleja ütlused on vasturääkivad, mis

olulisel määral vähendavad kaebaja üldist usaldusväärsust, siis kohtu hinnangul on ütluste

vastuolud sellised, et nende alusel ei ole põhjust pidada kaebajat usaldusväärseks ning

3 Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 10.

4 Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 14.

5 Kaebaja on meeleavalduse kuupäevaks esitanud 21.10.2021, kuid dokumentides on selle kuupäevaks märgitud

10.11.2021.

6 Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 5.

5(9)

ametivõimude huvi tema isiku vastu ei ole seotud kuidagi poliitiliste vaadetega. Nt on

vastuolud kaebaja ütlustes osas, mis puudutavad tema venda, lahkumist riigist, kohtumääruse

saamist, dokumentidest ilmajäämist jne. Sellistes asjades esinevad vastuolud ei saa olla

juhuslikud või olla põhjendatud sellega, et kaebaja võis ütlusi andes närveerida.

11. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esinesid VRKS § 201 punktides 6 ja 7 sätestatud

asjaolud, et lugeda kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatuks. Viidatud

alused sätestavad, et taotlus loetakse selgelt põhjendamatuks, kui taotleja on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (punkt 6)

või kui taotleja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti

territooriumil või ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (punkt 7).

Kaebaja ei põhjendanud Schengeni alale saabumist sellega, et teda oleks koduriigis taga

kiusatud, vaid sooviga parandada oma majanduslikku olukorda. Enda kinnipidamisel selgitas

kaebaja, et tema eesmärk oli minna Prantsusmaale tööle7. Rahvusvahelise kaitse taotluse,

põhjusel et teda ohustab kodumaal poliitiline tagakiusamine, esitas kaebaja alles pärast seda,

kui talle selgitati kohustust naasta päritoluriiki8. Kohtu hinnangul ei saa pidada usutavaks, et

kui isik kardab minna tagasi oma kodumaale, et ta sellisel juhul toob kinnipidamise järgselt

mitu tundi hiljem välja, et tema eesmärk Prantsusmaale minnes oli seal töötada, mitte asüüli

küsida9. Seejuures ei toonud kaebaja välja ka vestluse lõpus, kus ta märkis, et ta ei soovi

Bangladeshi naasta, et ta vajaks asüüli, ehkki teadmised asüüli taotlemisest olid tal olemas.

Seda kinnitavad kaebaja selgitused kohtuistungil, kus ta märkis, et Prantsusmaal elavad

tuttavad olid talle aslüüli taotlemist selgitanud. Kaebajal oli võimalusi esitada rahvusvahelise

kaitse taotlus kinnipidamisele eelnenud nädalate jooksul, mil ta Lätis ja Eestis viibis ning

usutavaks ei saa pidada kaebaja väiteid, et Eestis ei küsinud ta asüüli põhjusel, et ta arvas, et

Eesti on sama mis Venemaa ning Lätis ei küsinud põhjusel, et temale teada oleva info

kohaselt pakuvad rahvusvahelist kaitset ainult Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja sellised

riigid10. Seega nõustub kohus PPA-ga, et esinevad VRKS § 201 punktides 6 ja 7 sätestatud

alused lugeda kaebaja taotlus selgelt põhjendamatuks.

12. Põhjendatud on ka PPA hinnang, et taotleja hävitas või vabanes enda dokumentidest, et

vältida enda isiku kindlakstegemist (VRKS § 201 punkt 3). Nt enda kinnipidamisel ütles

kaebaja, et viskas enda passi ära Venemaal11, tagasisaatmise nõustajale ütles kaebaja, et kaotas

passi Valgevenes12.

13. Tulles nüüd aga selle juurde, kas kaebajal on objektiivselt põhjust karta tagakiusu enda

poliitilise meelsuse alusel, siis sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Kohus ei pea

vajalikuks seejuures hakata analüüsima üksikasjalikult vastuolusid kaebaja ütlustes, kuid

eluliselt ei saa pidada usutavaks, et kui kaebaja oleks reaalselt tagaotsitav seoses 2021. aasta

oktoobris toimunud intsidendiga, siis pärast ühekordset kodust otsimist ning

tagaotsimismääruse tegemist ei ole kaebaja perekonnaga rohkem ühendust võetud ning ka

kaebajat ei ole rohkem otsitud või talle ametlikke dokumente saadetud. Kui kaebaja tagakius

oleks seotud tema poliitiliste vaadetega, siis oleks loogiline, et kohalikud ametivõimud püüaks

kaebajat tabada läbi tema venna, kes kaebaja sõnul oli BNP toetajana temast oluliselt

kõrgemal positsioonil. Kaebaja sõnul oli tema vend BNP kohaliku piirkonna aseesimees13.

7 Dtl 554.

8 Tagasisaatmise nõustaja ettekanne; dtl 557

9 Haldusasja 3-24-1310 02.05.2024 määrusest nähtub, et kaebaja peeti 01.05.2024 kinni kell 08.50, kuid vestlus

toimus temaga 02.05.2024 kell 01.2701.49.

10 Kohtuistungi helisalvestis ja protokoll kell 01:38:2201:42:21; dtl 570.

11 Dtl 555.

12 Dtl 557.

13 Kohtuistungi helisalvestis ja protokoll kell 01:10:4601:11.56; dtl 569.

6(9)

Lisaks märgib kohus, et vaatamata kaebaja arreteerimiskäsule ning tagaotsimisele ei piiranud

ametivõimud kaebajal riigist lahkuda. Nimelt selgitas kaebaja, et intsident, millega seoses

ametivõimud tema vastu huvi tunnevad, toimus 11. kuupäeval ja politsei tuli teda juba otsima

12. kuupäeval14. Dubaisse lahkus kaebaja aga alles XXX15. Seega sisuliselt ei pööranud

Bangladeshi ametivõimud kaebajale vandaalistemise toimumise järgselt enam kui 1,5 kuu

jooksul üldse tähelepanu ning tal ei takistatud ka Bangladeshist lahkuda. Ühestki vestlusest ei

nähtu, et kuni Dubaisse lahkumiseni varjas kaebaja end. Ent ka see ei muudaks olukorda, kuna

kaebaja sõnul käidi teda kodust otsimas ainult ühel korral.

14. Kaebaja toob ise välja, et ehkki ta tegeles opositsioonipartei BNP toetamisega, siis

vaatamata korduvatele kogunemistele ja muule sarnasele ei olnud tal ametivõimudega (sh

politseiga) probleeme16. Ka konkreetne intsident eskaleerus vandaalitsemiseks kahe

vastaspartei toetajaliikmete vahelisest konfliktist ning politsei sekkus sel põhjusel. On

loogiline, et vandaalitsemisse ja teiste isikute vara lõhkumisse politsei sekkub ning püüab ka

asjaolud välja selgitada. Kaebaja enda sõnul lahkus ta riigist enne seda, kui ta üldse

Bangladeshi politseile midagi selgitas. Nagu kaebaja välja tõi, siis keegi salvestas video, mille

kaudu oli ta tuvastatav. Kui see tegelikult ka nii oli, siis peaks olema videos näha ka

toimunu17.

15. Samuti on tähelepanuväärsed kaebaja vennaga, kes väidetavalt oli BNP kohaliku

piirkonna asepresident, seotud ütluste ajas muutuvus. Kui 2024. aasta mais väitis kaebaja, et

tema vend on Bangladeshis vangistatud ning tema vabastati kautsjoni vastu, misjärel ta

põgenes riigist18, siis hilisemas menetluses ei ole kaebaja midagi sellist PPA-le kordagi

väitnud. PPA tõi selle vastuolu otsuses ka välja, kuid kaebaja ei ole kuidagi vastuolu

selgitanud ega väitnud ka seda, et teda oleks valesti mõistetud. PPA esitas selle vastuolu kohta

kaebajale ka küsimusi19, kuid neile küsimustele jättis kaebaja sisuliselt vastamata. Samuti

selgitas kaebaja vastuseks PPA küsimustele perekonnaga seoses, et neil on kõik hästi, vend ei

tööta enam ning temaga ei juhtunud midagi20. Kohtuistungil selgitas aga kaebaja, et vend on

juba neli-viis aastat redus ning seda mitte poliitilistel põhjustel vaid tal on muud kokkupuuted

politseiga21. Seega kui vend oleks neli-viis aastat redus olnud, siis ei oleks tal olnud võimalik

ju 11.10.2021 aastal olla partei kohaliku organisatsiooni asepresident, korraldada üritusi, olla

11.10.2021 meeleavalduse toimumise ajal tööl22.

16. Kohus nõustub PPA-ga, et vandaalitsemise eest karistamist ei saa pidada tagakiusuks,

kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema karistus võiks olla diskrimineeriv

või ebaproportsionaalne. Ehkki dokumentides viidatakse 1974. aasta erivolituste seaduse §15

lg-le 3 ja § 25 lg-le d, siis nõustub kohus PPA-ga, et sellest ei saa veel järeldada, et kaebajat

karistataks ebaproportsionaalse karistusega. Kohus jääb varem väljendatu juurde, et kui

kaebajat soovitaks ebaproportsionaalset või hoiatavalt karistada, siis ei oleks ametivõimud

piirdunud ühe korra ukse taga käimisega ning ühekordse tagaotsimismääruse

kättetoimetamisega emale. Lisaks nõustub kohus, et erivolituste seadus võimaldaks kaebajale

14 Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 34.

15 Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 61.

16 Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimused 14, 51, 52, 53.

17 Kohus märgib vahemärkusena, et kaebaja esitatud väidetavates asja puudutavates materjalides ei nähtu, et

kaebaja oleks video alusel tuvastatud. Kaebaja tuvastati teiste süüdistatavate ütluste alusel (dtl 137).

18 Dtl 557.

19 Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 113120), küsimused 38, 39, 41.

20 Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 113120), küsimused 48.

21 Kohtuistungi helisalvestis ja protokoll kell 01:43:0601:47:49; dtl 571.

22 Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 43.

7(9)

teha ka rahatrahvi. Vandaalitsemise eest rahalise karistuse määramine ei oleks aga

ebaproportsionaalne.

17. Kohus möönab ka seda, et kaebaja esitatud tõendite üldine usaldusväärsus on madal. Seda

nii vastuolude tõttu kaebaja ütlustega kui ka keelekasutuse ja mõõtühikute süsteemi osas. Nt

tõi PPA välja, et kaebaja esitatud dokumentides kasutatakse bambuskeppide kirjeldamisel

mõõtühikuna jalgasid. Samas on Bangladeshis juba alates 01.07.1982 võetud kasutusele

meetriühikute süsteem. Asjaolu, et dokumentidel on templid, ei tähenda, et need oleks

usaldusväärsed, eriti kui nende sisu on vastuolus kaebaja antud ütlustega. Kaebaja räägitud loo

elulist usutavust vähendab seegi, et kui tema vend oli BNP kohaliku piirkonna asepresident, st

väga kõrgel kohal, et siis ei tunta huvi, kuidas meeleavaldusel toimunud inimestel, kes ka

süüdistuse said, tegelikult läheb ning mis protsessist saanud on.

18. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja ei ole isikuks, keda võiks

Bangladeshi naastes oodata ees VRKS §-s 19 sätestatud tagakius poliitiliste veendumuste

alusel. Rahvusvahelise kaitse andmise eesmärk ei ole üldjuhul päritoluriigis

kriminaalmenetluse vältimise võimaldamine. Praegusel juhul ei taheta kaebajat karistada ja

vastustele võtta põhjusel, et ta on BNP liige, vaid põhjusel, et ta osales vandalismiaktis ja

lõhkus teiste isikute vara.

Täiendava kaitse vajaduse hindamine

19. Kaebajat ei ole alust tunnistada ka täiendava kaitse saajana. Nagu kohus on varasemates

asjades välja toonud, siis ei ole Euroopa Liidu õiguses sätestatud täiendava kaitse instituut

loodud selleks, et kui rahvusvahelise kaitse taotleja pagulase staatusele ei vasta, et siis võiks

isikule samadel põhjustel anda täiendava kaitse. Täiendav kaitse on iseseisev rahvusvahelise

kaitse andmise alus, mille aluseks ei ole mitte tagakius, vaid reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu

(vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Tõsise ohuna on käsitatud muu hulgas

surmanuhtluse kohaldamist või täideviimist (punkt 1), piinamise või taotleja suhtes

ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamist (punkt

2) või konkreetselt taotleja või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumist või taotleja või

tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamist rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu

(punkt 3) (VRKS § 4 lg 3). Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava

raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid

füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed

viited). Ühtegi sellist asjaolu kaebaja ei väida. Kaebuses märgitakse, et: „Kaebaja on

menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud, et teda ootab Bangladeshis tagakius ning tema

suhtes on seal välja antud vahistamismäärus, mille alusel ootab teda tõenäoliselt

mitteproportsionaalne karistus. Vastustaja ei ole enda otsuses toonud välja veenvaid põhjusi

ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja

tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses.“. Kuna kohus tuvastas

varasemalt, et kaebaja hirm tagakiusu ees ei ole põhjendatud ning muid põhjuseid, miks

kaebaja hinnangul on PPA otsus täiendava kaitse andmisest keeldumiseks õigusvastane,

kaebaja välja ei too, siis nõustub kohus vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega, mille

kohaselt ei vaja kaebaja täiendavat kaitset. Päritoluriigi territooriumil ei toimu sellist

relvakonflikti, mis võiks ohtu seada iga seal viibiva isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et

kaebajat ohustaks päritoluriigis surmanuhtlus või muu inimväärikust alandav kohtlemisviis.

Asjaolu, et erivolituste seaduses on surmanuhtlus välja toodud, ei tähenda seda, et kaebaja

suhtes seda 450 euro suuruse kahju tekitamise eest kohaldatakse.

20. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

8(9)

Vastuväite lahendamine

21. Kaebaja esitas kohtule 03.12.2024 taotluse, mille kohaselt soovib ta esitada täiendavaid

tõendeid hiljemalt 10.12.2024. Kohus jättis taotluse kohtuistungil rahuldamata, misjärel esitas

kaebaja kohtu tegevusele vastuväite (HKMS § 90). Kohus otsustas, et lahendab vastuväite

kohtuotsuses. Kohus jääb kohtuistungil väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole

kaebajal vajalik tõendada seda, et ta on BNP liige, kuna selle asjaolu üle ei ole vaidlust.

HKMS § 158 lg 33 tähendab kohustust võtta arvesse uusi asjaolusid ja tõendeid, mis ilmnesid

pärast vaidlusaluse PPA otsuse vastuvõtmist. Selle sätte eesmärk ei ole võimaldada kaebajal

esitada tõendeid, mis olid PPA läbiviidava menetluse ajal olemas ja kaebajale teada, kuid

mille ta jättis teadlikult esitamata. Kuna kaebaja soovis esitada tõendeid, mille üle vaidlust ei

ole ja mille tõendamine sel põhjusel vajalik ei ole, siis jätab kohus vastuväite kohtu tegevusele

rahuldamata.

Menetluskulud

22. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja sai

menetlusabi korras riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. Samuti vabastati kaebaja

menetlusabi korras kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise ning kohtuistungi ning kohtuotsuse

resolutsiooni ning põhjendava osa tõlkimise kulude kandmise kohustusest23. Need kulud

jäävad riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

Kohtuotsuse avaldamine ning tõlkimine

23. Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja

kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva

kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg ning

päritoluriigist lahkumise aeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva

otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes

kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.

24. Kohtu hinnangul tuleb kohtuotsuse resolutsioon ning selle põhjendused tõlkida kaebajale

bengali keele asemel inglise keelde. Kaebajale on PPA 16.09.2024 otsus bengali keelde

tõlgitud ning kuna kohus nõustub PPA otsuse põhjendustega, siis ei ole kaebaja õiguste

kaitseks kohtuotsuse osaline tõlkimine bengali keelde vajalik. Arvestades asjaolu, et kaebajal

on riigi õigusabi korras määratud esindaja, siis peab kohus piisavaks, kui kohtulahend

tõlgitakse kaebajale inglise keelde. Kinnipidamiskeskuses on võimalik kasutada internetti ning

seeläbi ka GoogleTranslate tõlketeenust. Samuti on kaebajal võimalik kasutada tasuta

veebipõhist tõlketeenust TypingBaba.com, mis võimaldab tõlketeenust suunal inglise keel

bengali keel.

(allkirjastatud digitaalselt)

23 Dtl 53.

9(9)