2-24-3081/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3081

Kohtuasi

Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Tallinn, Virbi

tn 20 korteriühistu vastu 1511,74 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Virbi tn 20 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248), lepinguline esindaja BJ

Puudutatud isik Tallinn, Virbi tn 20 korteriühistu

(registrikood 80272497), lepinguline esindaja Danil

Lipatov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2024 määruse resolutsiooni p-d 2–4 osas, millega

maakohus mõistis Tallinn, Virbi tn 20 korteriühistult Swedbank P&C Insurance

AS-i kasuks välja võlgnevuse 1133,53 eurot ületavas osas (s.o põhivõla 949,18 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivise 184,35 eurot ületavas osas) ning resolutsiooni

menetluskulusid puudutava osa p-d 1–3. Tühistatud osas teha uus määrus, millega

jätta Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus 1133,53 eurot ületavas osas (s.o

põhivõla 949,18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 184,35 eurot ületavas

osas) rahuldamata ning menetluskulud võrdsetes osades Swedbank P&C

Insurance AS-i ja Tallinn, Virbi tn 20 korteriühistu kanda.

2. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine

:

2.1. Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus osaliselt.

2.2. Mõista Tallinn, Virbi tn 20 korteriühistult Swedbank P&C Insurance AS-i

kasuks välja 1133,53 eurot, millest 949,18 eurot on põhinõue ja 184,35 eurot

on sissenõutavaks muutunud viivis.

2.3. Mõista Tallinn, Virbi tn 20 korteriühistult Swedbank P&C Insurance AS-i

kasuks välja viivis põhinõudelt 949,18 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses toodud määras alates 23.02.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2-24-3081

2.4. Jätta menetluskulud 50% ulatuses Swedbank P&C Insurance AS-i kanda ja

50% ulatuses Tallinn, Virbi tn 20 korteriühistu kanda.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud 50% ulatuses Swedbank P&C Insurance AS-i

kanda ja 50% ulatuses Tallinn, Virbi tn 20 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 22.02.2024 Harju Maakohtule avalduse,

milles palus mõista Tallinn, Virbi tn 20 korteriühistult (puudutatud isik) välja 1511,74 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 293,62 eurot ja alates 23.02.2024 edasiulatuvalt

sissenõutavaks muutuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud

määras.

1.1. Avalduse kohaselt toimus 2021. a märtsis Tallinnas Virbi tn 20 asuvas korteris nr 33

(korter) kahjujuhtum. Kahjujuhtumi toimumise avastas 05.03.2021 korteri omaniku esindaja.

Kahjujuhtumi põhjustas keskkütteradiaatori sulgkraani leke, mille tagajärjel sai kahjustada

korteri siseviimistlus ja kodune vara. Korter ja selles asuv vara olid kahjujuhtumi ajal

kindlustatud avaldajaga sõlmitud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel, mille

kinnituseks on väljastatud poliis nr O1010209918. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks

on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 1511,74 eurot.

1.2. Pärast kahjujuhtumit toimunud ülevaatusel (s.o 10.03.2021) fikseeriti korteri kahjustused:

elutoa laminaatparkett oli pundunud ja põrandavaip oli veekahjustustega. 22.03.2021 esitas

avaldaja koostööpartner LKB OÜ avaldajale remondi eelkalkulatsiooni 1019,18 eurot.

25.03.2021 edastas avaldaja ettevõttele Suur Vanker OÜ kahjude kõrvaldamiseks garantiikirja

829,18 euro ulatuses (eelkalkulatsioonis märgitud kahjustuste kõrvaldamise summast oli

maha arvatud kindlustusvõtja omavastutus 190 eurot).

1.3. Suur Vanker OÜ teavitas avaldajat, et lisaks 22.03.2021 eelkalkulatsioonis väljatoodule

oli korteril lisakahjustusi. Suur Vanker OÜ esitas 07.04.2021 avaldajale täiendava

hinnapakkumise 562,56 eurot. 12.04.2021 väljastas avaldaja Suur Vanker OÜ-le täiendavate

kahjude kõrvaldamiseks garantiikirja 562,56 euro ulatuses.

1.4. 14.04.2021 esitas Suur Vanker OÜ avaldajale remonttööde arve 1391,74 eurot, mille

avaldaja tasus.

2-24-3081

1.5. Vara omanik soovis ka koduse vara (s.o veekahjustusega vaiba) maksumuse hüvitamist.

Veelekke tagajärjel oli vaip märgunud ja kaotas kuivades oma vormi. Kuna vaiba

puhastamine ei oleks andnud soovitud tulemust, hüvitas avaldaja vaiba maksumuse 120 eurot.

Eeltoodust tulenevalt oli hüvitise kogusumma 1511,74 eurot (sh remonttööd 1391,74 eurot ja

vaip 120 eurot).

1.6. 14.12.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja, milles palus puudutatud isikul

hüvitada avaldajale kindlustusjuhtumi raames välja makstud 1511,74 eurot hiljemalt

14.01.2022. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet, mistõttu avaldaja saatis puudutatud

isikule 09.03.2022 kirja, milles andis nõude tasumiseks aega kuni 16.03.2022. Puudutatud isik

ei ole avaldaja nõuet täitnud.

1.7. Kahjujuhtumi põhjustas keskkütteradiaatori sulgkraani leke. Seega ei olnud sulgkraan

korras ja puudutatud isik (korteriühistu) oli jätnud täitmata kaasomandi eseme korrashoidmise

kohustuse.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.

2.1. Puudutatud isiku seisukoha kohaselt ei tõenda avaldusele lisatud fotod kindlustusjuhtumi

toimumist ega kahju. Fotod on lubamatud tõendid, kuna nende tegemise aeg ei ole teada.

Avaldaja peaks tõendama fotode tegemise aega ning et fotod on tehtud kindlustusvõtja

korteris. Kui fotod on tehtud enne kindlustusperioodi algust, ei ole nõue puudutatud isiku

vastu avaldajale üle läinud. Kindlustusperiood algas 01.03.2021 ning kindlustusjuhtum leidis

väidetavalt aset 05.03.2021. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks ülevaatuse aktis

märgitud kindlustusjuhtumi toimumise kuupäeva. Ülevaatuse akt on koostatud 10.03.2021

ning see ei ole selliseks tõendiks, mis välistaks mõistliku kahtluse selles, et kindlustusjuhtum

toimus kindlustusperioodi ajal. Ülevaatuse akt tõendab kindlustusjuhtumi toimumist, kuid

mitte selle täpset aega.

2.2. Avaldaja esitatud fotod kinnitavad pigem seda, et kindlustusjuhtum leidis aset enne

kindlustusperioodi algust. Fotode failis neljandana esitatud fotost nähtub tumesinine või must

hallitus, mis ei teki ühe kuni kahe nädala jooksul. Vee voolamise kuju on esimesel, teisel ja

neljandal pildil ühesugune. Järelikult tekkis kahju enne, kui hakkas kehtima kindlustusleping.

Kahjustused olid tekkinud pikema aja jooksul. Kui kindlustusvõtja oli lekkivast kraanist ning

tekkinud kahjustustest teadlik ja sõlmis kindlustuslepingu alles pärast leket, puudus avaldajal

kohustus kindlustusvõtjale hüvitist maksta. Avaldaja oleks pidanud kontrollima

kindlustusjuhtumi toimumise aega.

2.3. Puudutatud isik ei vastuta sulgkraani lekkimise eest, kuna puudutatud isik ei ole korteris

keskkütteradiaatorit vahetanud ega selle vahetamist korraldanud. Enamikus elamu korteritest

on endiselt vanad kütteradiaatorid (mida puudutatud isik saaks tõendada mh puudutatud isiku

juhatuse liikme X vande all ülekuulamisega). Asjaolu, et kütteradiaatoreid puudutatud isiku

korraldamisel ei vahetatud, tõendavad ka puudutatud isiku 2009.–2023. a majandusaasta

aruanded, millest keskkütteradiaatorite vahetamise töid ei nähtu. Avaldaja esitatud fotodelt

nähtub, et asjassepuutuvas korteris on keskkütteradiaator vahetatud. Puudutatud isik ei vastuta

tekkinud kahju eest, kui korteriomanik on omavoliliselt ilma korteriühistu loata ja

korteriühistut teavitamata keskkütteradiaatori välja vahetanud.

2.4. Avaldaja esitas kohtule üksnes kindlustuspoliisi, mitte kindlustuslepingu.

Kindlustuspoliis on üksnes kinnitus lepingu sõlmimise ja selle tingimuste kohta. Kuna

praegusel juhul on vaidlus kindlustusjuhtumi toimumise kuupäeva üle, on kindlustusleping

2-24-3081

oluline tõend, kuna sellest tuleneb kindlustuskaitse alguse kuupäev. Avaldaja peaks esitama

kindlustuslepingu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 27.09.2024 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja 1805,35 eurot (sh põhinõue 1511,74 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 293,62 eurot) ning viivise põhinõudelt 1511,74 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

toodud määras alates 23.02.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus

puudutatud isiku kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulud 50 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud

määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et

korteris toimus kahjujuhtum, mille põhjustas keskkütteradiaatori sulgkraani leke ja mille

tulemusel sai korteri põrand ja vaip kahjustada. Vaidlust ei ole ka selles, et keskkütteradiaator

on elamu küttesüsteemi osa ja kuulub korteriomanike kaasomandisse. Avaldaja ja puudutatud

isik vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest ning kas korteri

omaniku (s.o kindlustusvõtja) nõue on avaldajale üle läinud.

3.2. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku vastuväitega, et puudutatud isik ei vastuta

keskkütteradiaatori sulgkraani lekke eest, kuna korteriomanik on radiaatori ise välja

vahetanud. Korteris asuv radiaator kuulub korteriomanike kaasomandisse. Korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 1 järgi on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või

mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning

mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi

kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KrtS § 4 lg 3 järgi ei ole eriomandi esemeks

hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks

kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone

reaalosa piires. Isegi juhul, kui mõni korteriomanik keskkütteradiaatori ise välja vahetas, ei

muutunud radiaator sellest tulenevalt eriomandi osaks. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad

korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1

järgi käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu

ja remonti. Seega on korterites asuvate kütteradiaatorite korrasoleku ja hoolduse kohustus

korteriühistul sõltumata sellest, millised radiaatorid on korteritesse paigaldatud. Puudutatud

isik väitis, et ta ei ole teinud ühtegi keskkütteradiaatoritega seotud tööd, kinnitades sellega, et

ta ei ole teinud radiaatorite korrashoiu tagamiseks vajalikke toiminguid, sealhulgas

kontrollinud sulgkraanide korrasolekut.

3.3. Maakohus ei nõustunud ka puudutatud isiku vastuväitega, et kuna korteri omanik on

radiaatori ise välja vahetanud, kuulub kohaldamisele VÕS § 139 (st tuleb arvestada

kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimisel ja vähendada puudutatud isikult väljamõistetavad

kahjuhüvitist nullini). VÕS § 139 lg 1 järgi juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust

tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse

kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Puudutatud

isik ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt peaks korteriomanik ise

radiaatori sulgkraani lekke eest vastutama. Korterites paiknevate radiaatorite korrashoiu ja

hooldamise kohustus on korteriühistul. Puudutatud isikul tuli seega tagada, et radiaatorite

sulgkraanid on hooldatud ja korras (sõltumata sellest, millised radiaatorid korterites olid).

Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et sulgkraan lekkis seetõttu, et korteriomanik oli

radiaatori ebaõigesti paigaldanud või sulgkraani avanud või seda rikkunud.

3.4. Kodukindlustuse poliisil märgitud kindlustuskaitse algusajas kahtlemiseks alus puudub.

2-24-3081

Kohtule on esitatud kindlustuspoliis, mis on kindlustusvõtjale väljastatud 22.01.2021. Poliisi

järgi on kindlustusvõtjaks Q ning kindlustusperiood on 01.03.2021–28.02.2022. Poliisil on

kindlustatud varana märgitud korter ning kindlustatud on varakindlustuse kogurisk.

3.5. Puudutatud isiku väide, et kindlustusjuhtum ei toimunud kindlustuskaitse kehtivuse ajal,

ei ole tõendatud. Puudutatud isik pidas kahjujuhtumi toimumise aega kaheldavaks, kuna

kohtule esitatud fotode failidest ei nähtu fotode tegemise aega ja fotodel on näha hallitust, mis

ei saanud tekkida vaid ühe või kahe nädalaga. Ainuüksi puudutatud isiku eeltoodud selgituste

alusel ei saa tuvastada, et kahjustused pidid olema tekkinud pikema ajaperioodi jooksul.

Eksperdiarvamust puudutatud isik kohtule ei esitanud. LKB OÜ 10.03.2021 ülevaatuse akti

kohaselt toimus kahjujuhtum 05.03.2021. Aktis on märgitud, et kindlustusvõtja esindaja sõnul

hakkas keskkütteradiaatori kraan elutoas lekkima; korteri põrand oli vee all ja põrandavaip oli

märgunud; kraan oli tugevalt tilkunud. Samuti on aktis märgitud, et korteriomanik ostis

korteri seinal oleva radiaatoriga ning kahjujuhtumist on korteriühistut teavitatud. Aktile

lisatud fotodelt on näha lekkima hakanud radiaatori kraan ning veekahjustused elutoa

põrandal.

3.6. Esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja tasus korteri kahjustuste kõrvaldamise eest Suur

Vanker OÜ-le 1391,74 eurot ja kahjustunud vaiba eest kindlustusvõtjale 120 eurot. Kahju

suurus on seega 1511,74 eurot. Puudutatud isik kahju suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud.

Avaldaja on esitanud puudutatud isikule tagasinõude 1511,74 euro saamiseks.

Määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega jätta avaldus rahuldamata, alternatiivselt saata avaldus maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

4.1. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata puudutatud isiku

taotluse kohustada avaldajat esitama kohtule tõendina kindlustusleping. Puudutatud isikule on

ebaselge, kuidas saab kindlustuspoliis olla olemas ilma kindlustuslepinguta ning miks

maakohus leidis, et kindlustuslepingu olemasolu ei ole tõendatud, kuigi avaldaja on

kindlustuslepingule tuginenud. Kindlustusleping on siinses asjas keskse tähtsusega tõend,

kuna sellest nähtub kindlustusperioodi algus ja lõpp. Jättes kindlustuslepingu välja nõudmata,

lubas maakohus avaldajal oma menetlusõiguseid kuritarvitada. Kindlustuslepingu kui tõendi

väljanõudmine oli nõutav ka hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt.

4.2. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata ka puudutatud isiku taotluse juhatuse liikme

X ülekuulamiseks. X võttis osa kahjujuhtumi likvideerimisest; samuti oleks ta saanud anda

ütlusi selle kohta, et puudutatud isik ei ole korteris keskkütteradiaatorit vahetanud ega selle

vahetamist korraldanud. Kuna puudutatud isik ei ole korteris keskkütteradiaatorit vahetanud

ega selle vahetamist korraldanud, ei vastuta puudutatud isik korteris kahju tekkimise eest.

Asjaolu, et puudutatud isik ei ole korteris keskkütteradiaatorit vahetanud ega selle vahetamist

korraldanud, tõendab ka puudutatud isiku 01.07.2024 seisukoha lisana esitatud foto, millelt on

näha elamu korteritesse algselt paigaldatud keskkütteradiaator, mis on jätkuvalt mitmes

korteris alles. Asjaolu, et puudutatud isik ei ole korteris keskkütteradiaatorit vahetanud ega

selle vahetamist korraldanud, nähtub ka puudutatud isiku 2009.–2023. a majandusaasta

aruannetest. Maakohus jättis osundatud tõendid põhjendamatult arvestamata. Osundatud

tõendite alusel oleks maakohus pidanud tuvastama, et kindlustusvõtja on korteris

keskkütteradiaatori ise välja vahetanud, mis omakorda tähendab, et kindlustusvõtja lõi ise

eeldused kahju tekkimiseks. Maakohus leidis, et puudutatud isik jättis täitmata oma kohustuse

tagada korteri keskkütteradiaatori korrasolek, kuid ei arvestanud sellega, et puudutatud isikule

ei olnud radiaatori võimalikust rikkest teatatud.

2-24-3081

4.3. Avaldaja ei ole tõendanud, et kahjujuhtum toimus pärast kindlustusperioodi algust.

Avaldaja esitatud fotosid ei saa arvestada, kuna nende tegemise aeg ei ole tuvastatav. Samuti

on avaldaja esitatud fotodelt näha, et põrandal on juba tekkinud must hallitus, mis ei saaks

tekkida ühe-kahe nädalaga. Seega on alust arvata, et kahjujuhtum toimus enne

kindlustusperioodi algust. Asjaolule, et kraan hakkas lekkima juba enne kindlustusperioodi

algust, viitab ka vee voolamise kuju. Fotolt, millel on must hallitus, nähtavad kahjustused on

avaldaja väitel avastatud hiljem, kuid ei ole teada, millal need avastati.

Menetlusosaliste seisukohad

5. Avaldaja 15.11.2024 seisukoha kohaselt puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus.

Määruskaebuses esitatud väiteid on maakohus juba analüüsinud ning maakohus on oma

järeldusi vaidlustatud määruses veenvalt põhjendanud.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab avalduse osaliselt rahuldamata.

8. Avaldaja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS

§ 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtjale puudutatud isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue avaldaja poolt hüvitatava kahju ulatuses. Puudutatud isiku vastu nõude esitamine eeldab

seega, et kindlustusvõtjale tekkis kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis oli hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel oli põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4); ning kahju kuulus avaldaja poolt kindlustusvõtjale hüvitamisele (VÕS §

492 lg 1).

9. Määruskaebuse väitel ei ole avaldaja esitatud fotode (dtl 15–18) alusel tuvastatav, millal

kahju tekkis. Fotofailidest ei nähtu fotode tegemise aega. Järjekorras neljandana esitatud fotol,

mille juurde on selgituseks märgitud „täiendavalt avastatud kahju” (dtl 16), on näha must

hallitus. Esimesel kolmel fotol, mis kajastavad esialgselt avastatud kahju (dtl 15–16), musta

hallitust ei ole. Avaldaja väitel avastati täiendav kahju esimese ülevaatuse (s.o 10.03.2021) ja

täiendava hinnapakkumise tegemise (s.o 07.04.2021) vahelisel ajal. Puudutatud isiku

hinnangul ei saanud kahjustunud põrandale nii kiiresti musta hallitust tekkida, millest tuleb

järeldada, et kahjujuhtum toimus tegelikult juba varem kui 2021. a märtsis. Maakohus luges

tõendatuks, et kahjujuhtum toimus 05.03.2021, tuginedes avaldaja esindaja (LKB OÜ) ja

kindlustusvõtja esindaja allkirjastatud 10.03.2021 ülevaatuse aktile (dtl 13–14). Ülevaatuse

akti kohaselt toimus kahjujuhtum 05.03.2021 – kindlustusvõtja esindaja avastas koju jõudes,

et keskkütteradiaatori kraan elutoas tilgub tugevalt ja põrand on vee all.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust hinnata ümber maakohtu järeldust, et 10.03.2021

ülevaatuse akt tõendab kahjujuhtumi toimumist 05.03.2021. Tekkinud kahju nähtub esimeselt

kolmelt (dtl 15–16) ja seitsmendalt (dtl 18) fotolt. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul

tõendatud täiendava kahju tekkimine. Ülevaatuse akti lisast (dtl 11) ja sellele lisatud joonisest

(dtl 12) nähtub, et kahjustused olid vaid elutoas ning kahjustatud põranda pind oli 17,06 m2.

2-24-3081

Neljandal, viiendal ja kuuendal fotol (dtl 16–17) on teistsugune parkett kui esimesel kolmel ja

seitsmendal fotol – parketilauad on ruudukujulised (erinevalt esimesest kolmest ja

seitsmendast fotost, millel parketilauad on piklikud) ja parkett on visuaalselt vanem. Seega ei

saa neljanda, viienda ja kuuenda foto alusel lugeda tõendatuks, et sama (s.o esimesel kolmel

ja seitsmendal fotol näidatud) põrandaga seonduvalt oleks tekkinud veel mingi täiendav

kahju. Neljandal, viiendal ja kuuendal fotol on teine parkett. Samuti on neljanda foto alumises

paremas nurgas näha uue parketi paigaldamise alustamist. Tõenäoliselt võib neljandal,

viiendal ja kuuendal fotol olla pildistatud mingit varem toimunud kahjujuhtumit, millest

tulenev kahju ei kuulu vaidlusaluse kindlustusjuhtumi raames hüvitamisele. Kuna täiendava

kahju tekkimine ei ole tõendatud, ei kuulu avaldaja tagasinõue puudutatud isiku vastu

täiendava kahju osas rahuldamisele. Täiendava kahjuna on avaldaja kindlustusvõtjale

hüvitanud 562,56 eurot. Avaldaja tagasinõue puudutatud isiku vastu tuleb seega jätta

rahuldamata 562,56 euro ulatuses.

11. Avaldaja nõude kahjustuste kõrvaldamisele kulunud 829,18 euro ja vaiba maksumuse

(120 eurot) hüvitamiseks on maakohus põhjendatult rahuldanud. Kahju tekkimine 949,18 euro

ulatuses on tõendatud, puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest ning kahju ja puudutatud

isiku tegevusetuse vahel on põhjuslik seos. Kahju hüvitamise nõue on avaldajale kui

kindlustusvõtjale üle läinud. Osas, mis ei puuduta täiendava kahju tekkimise tõendamist,

nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

12. Vastuseks eelnevalt käsitamata määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Maakohus tuvastas kindlustusperioodi algus- ja lõpuaja kindlustuspoliisi alusel (dtl 8–10).

Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustuslepingu dokumentideks poliis ja Swedbank P&C

Insurance AS-i kodukindlustuse tingimused (dtl 9). Seega moodustub kindlustusleping

poliisist (milles sisalduvad kindlustuslepingu eritingimused) ja kodukindlustuse

üldtingimustest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse p-s 26 esitatud põhjendustega,

et siinsel juhul puudub alus arvata, et kindlustusvõtja ja avaldaja oleks sõlminud veel mingi

täiendava kokkuleppe (kindlustuslepingu), milles oleks kokku lepitud poliisil märgitust erinev

kindlustusperiood.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas, mis puudutab

puudutatud isiku juhatuse liikme X ülekuulamise taotlust (maakohtu määruse põhjenduste p

29) ja puudutatud isiku vastutust korteri keskkütteradiaatori sulgkraani lekke eest (maakohtu

määruse põhjenduste p-d 32–34 ja 41). Puudutatud isik soovis X ütlustega (ning lisaks ka

puudutatud isiku majandusaasta aruannetega) tõendada eelkõige seda, et puudutatud isik ei

ole korteris keskkütteradiaatorit vahetanud ega selle vahetamist korraldanud, mis tähendab, et

radiaatori vahetas kindlustusvõtja ise. Sõltumata aga sellest, kas radiaatori vahetas

kindlustusvõtja ise, lasub kaasomandis olevate radiaatorite korrashoiu kohustus puudutatud

isikul kui korteriühistul. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset

korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi käsitatakse tavapärase

valitsemisena muu hulgas kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Korteris

asuva keskkütteradiaatori korrasoleku ja hoolduse kohustus oli seega puudutatud isikul.

Puudutatud isik ei ole esile toonud, et ta oleks osundatud kohustust nõutava hoolsusega

täitnud või et kindlustusvõtja oleks korteriühistut oma kohustuste täitmisel takistanud. Samuti

ei ole esile toodud, et radiaator oleks iseenesest olnud ebaõigesti paigaldatud või et

kindlustusvõtja oleks sulgkraani kahjustanud. Eelnevast tulenevalt ei vabaneks puudutatud

isik vastutusest tekkinud kahju eest ka juhul, kui tuvastataks, et radiaatori vahetuse teostas

kindlustusvõtja. Radiaatorite kui kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu ja remondi

kohustus on korteriühistu üldine kohustus, mida tuleb vajaliku hoolsusega ja regulaarsusega

täita ilma, et korteriomanik peaks korteriühistule kontrolli vajadusest teatama.

2-24-3081

15. Määruskaebuse väitel ei saa avaldaja esitatud fotosid (dtl 15–18) tõenditena arvestada,

kuna nende tegemise aeg ei ole tuvastatav. Ringkonnakohus leiab, et ka fotod, mille tegemise

aeg ei ole teada, on dokumentaalsed tõendid (TsMS § 272 lg 1). Tõendi tõendamisväärtust

hindab kohus TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes – kohus otsustab oma siseveendumuse kohaselt,

kas kõiki (asjakohaseid ja lubatavaid) tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnates

saab menetlusosalise esitatud väite lugeda tõendatuks. Osundatud fotod ei ole lubamatud

tõendid (tõendi lubamatuks tunnistamise alused on toodud TsMS § 238 lg-s 3). Siinsel juhul

leidis maakohus, et osundatud fotode ja 10.03.2021 ülevaatuse akti (dtl 13–14) alusel saab

kahju tekkimise lugeda tõendatuks. Eelnevalt p-s 10 esitatud põhjendustel nõustub

ringkonnakohus maakohtuga selles, et esimese kolme (dtl 15–16) ja seitsmenda foto (dtl 18)

alusel saab tuvastada kahju tekkimise, kuid leiab erinevalt maakohtust, et täiendava kahju

tekkimist neljanda, viienda ja kuuenda foto (dtl 16–17) alusel tuvastada ei saa.

16. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning teeb uue

määruse, millega jätab avalduse osaliselt rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Määruskaebuse osalise rahuldamise ning avalduse osaliselt rahuldamata jätmise tõttu tuleb

muuta maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 172 lg-st 1

leiab ringkonnakohus, et menetluskulud maakohtus tuleb jätta võrdsetes osades avaldaja ja

puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme

menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda,

kelle kahjuks lahend tehti. Siinsel juhul rahuldatakse avaldaja avaldus osaliselt, mistõttu

(lähtudes analoogia korras ka TsMS § 163 lg-st 1) on põhjendatud jätta menetluskulud

võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku kanda. Ka määruskaebemenetluse kulud tuleb

määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 171 lg-st 1 ning analoogia korras TsMS §

163 lg-st 1 lähtudes jätta menetlusosaliste kanda võrdsetes osades (s.o 50% ulatuses avaldaja

kanda ning 50% ulatuses puudutatud isiku kanda).

18. Arvestades, et ringkonnakohus muudab maakohtu määrusega määratud menetluskulude

jaotust ning menetluskulude kindlaksmääramine uue menetluskulude jaotuse alusel eeldab

menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist diskretsiooniõiguse alusel, määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel tervikuna kindlaks pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist (RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916, p 16 neljas ja viies

lõik).

(allkirjastatud digitaalselt)