2-23-12456/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-12456

Tsiviilasi

Piano Nobile OÜ hagi Osaühingu Thermotech

Group vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

84 417,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Piano Nobile OÜ (registrikood 11070647),

lepinguline esindaja Helen Trelin

Kostja Osaühing Thermotech Group (registrikood

11305292), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Friedenthal

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistungil 03.12.2024

1. Jätta Piano Nobile OÜ hagi Osaühingu Thermotech Group vastu võlanõudes

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud Piano Nobile OÜ kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja osaühing Honey Investments OÜ (edaspidi

laenuandja) 11.06.2007 suulise laenulepingu, mille alusel kandis Honey Investments OÜ

kostjale samal kuupäeval üle laenu kogusummas 1 109 163,00 EEK (ekvivalendiga

eurodes 70 888,43 eurot). Laenuandja sätestas 22.05.2006 ärikokkuleppe põhitingimused

(Head of Terms, Annex B), mille punktis 5 on kehtestatud tingimused kõikidele

laenuandja poolt antud laenudele kohalduvatele intressidele. Kostja on nimetatud

tingimustest teadlik ja neid aktsepteerinud.

2. Laenuandja sõlmis 30.08.2016 loovutusdokumendi (edaspidi nõude loovutamise leping),

millega loovutas 11.06.2007 laenulepingust tuleneva nõude osaliselt ja tasu eest summas

51 555,00 eurot koos intresside ja viivistega. 30.08.2016 nõude loovutamise leping on

sõlmitud nelja osapoole vahel; nõude loovutaja (OÜ Honey Investments kui laenuandja),

Jürgens & Jürgens OÜ (kui loovutuse saaja 1), OÜ Piano Mobile (hageja, kui loovutuse

saaja 2) ja Thermotech Group OÜ (kostja kui võlgnik) vahel. Nimetatud lepinguga

loovutas laenuandja Jürgens & Jürgens OÜ-le nõude kostja vastu summas 26 000 eurot ja

hagejale nõude kostja astu summas 25 555 eurot. Kostja allkirjastas 30.08.2016 sõlmitud

nõude loovutamise lepingu võlgnikuna. OÜ Jürgens & Jürgens loovutas 01.09.2016

omakorda laenuandajalt saadud nõude summas 26 000 eurot koos viiviste ja intressidega

hagejale.

3. Hageja saatis kostjale 03.04.2023 teate 30.08.2016 nõude loovutamise lepingust ja

01.09.2016 nõude loovutamise lepingust tuleneva nõude täitmisele pööramise kohta ja

andis kostjale nõude täitmiseks aega vähemalt 2 kuud (tähtajaga 05.06.2023). Nimetatud

teadet võib lugeda hageja poolt omandatud nõuete ulatuses 11.06.2007 sõlmitud tähtajatu

laenulepingu korraliseks ülesütlemiseks hagejale loovutatud nõude osas vastavalt VÕS §-

le 398 lg-le 1.

4. 11.06.2007 kostja arveldusarvele ülekantud laenu tagasimaksmiseks ei ole seatud tähtaega.

Kostja on 11.06.2007 nõude loovutaja poolt antud laenu 30.08.2016 sõlmitud nõude

loovutamise lepingus tunnistanud ja laenust tulenevat nõude loovutamist hagejale ja OÜ-le

Jürgens & Jürgens kinnitanud. Kostja keeldus hageja nõuet (koos intressidega) täitmast ja

saatis hagejale keeldumise kohta teate 08.06.2023. Nõudele lisanduvad viivised vastavalt

VÕS § 113 lg-le 1.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja põhivõlg 51 555 eurot; nõude

põhivõlalt intressid 31 457,77 eurot (periood 11.06.2007 - 05.06.2023, so 5833 päeva eest)

ning viivised tähtajaks tasumata põhivõlalt (periood 06.06.2023 – 30.08.2023) 1404,69

eurot, kokku 84 412,46 eurot.

6. Hageja ei nõustu kostja esitatud aegumise väitega ja vaidleb sellele vastu. 11.06.2007

laenulepingust tulenevat nõuet on võimalik seaduse kohaselt hagejale loovutada. Nõude

loovutamise lepingud on kehtivad, nõue ei ole aegunud ja rahaline kohustus koos

intresside ja viivistega tuleb kostjal hagejale täita. Tegemist ei ole antud juhul ka

kujundusõigusliku nõudega, mida loovutada ei saa, nagu kostja ekslikult väidab. Rahaliste

kohustuste täitmisele suunatud nõuded on oma olemuse poolest üleantavad ja seetõttu ka

loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on 30.08.2016 nõude

loovutamise lepingu võlgnikuna allkirjastanud, millega on ta kinnitanud, et aktsepteerib

nõude loovutamist hagejale, kostjale on esitatud ka nõude loovutamise dokumendid ja

täitmise kohustuse teated. Samuti on nõude loovutamise lepingus ja nõude loovutamise

lepingus 2 kõik osapooled täpselt ja ühemõtteliselt kokku leppinud, et OÜ Honey

Investments loovutab 11.06.2007 laenulepingu täitmise ja sellest tuleneva kohustuse

täitmise nõude koos intresside ja viivistega hagejale ning leppinud kokku, et kostja täidab

rahalise nõude koos intresside ja viivistega hagejale.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja

juhatuse liige A. J. on tegutsenud nõude loovutamise lepingu sõlmimisel OÜ-ga Honey

Investments huvide konfliktis. 30.08.2016 nõude loovutamise tehingu tegemisel on OÜ

Honey Investments teinud tehingu enda juhatuse liikmega, kuivõrd A. J., olles OÜ Honey

Investments juhatuse liige, esindas samas tehingus loovutuse saajateks olnud OÜd Jürgens &

Jürgens ja OÜ Piano Nobile, samuti kostjat. Vastavalt Äriseadustiku § 168 lg 1p-le 10 on

juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine osanike pädevuses. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on

osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud

või nõukogu. Mistahes kohustuste võtmiseks või kinnituste andmiseks kostja nimel OÜ

Jürgens & Jürgens ja/või hagejale, pidanuks A. J. tegutsema tema esindusõiguse kehtivuse

eeldusena osanike otsuse alusel.

8. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hagejal ei ole õigust tähtajatu

laenulepingu ülesütlemiseks. Eeldades tinglikult, et OÜ Honey Investments poolt tehtud

nõude loovutamise tehing on kehtiv, on kostja seisukohal, et ka sellisel juhul puudub hagejal

sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Tähtajatu laenulepingu järgi tuleb laen tagastada

juhul, kui laenuandja on laenulepingu üles öelnud. See eeldab, et tahteavalduse laenulepingu

ülesütlemiseks teeb laenulepingu järgne laenuandja, st OÜ Honey Investments. Hagejal

puudub õigus tähtajatu laenulepingu ülesütlemiseks, kuna ta ei ole selle pooleks, mistõttu ei

ole tal õigust ka laenulepingu suhtes laenuandjale kuuluvaid kujundusõigusi käsutada. OÜ

Honey Investments ei ole tähtajatu laenulepingu ülesütlemise tahteavaldust kostjale esitanud.

Samuti ei ole OÜ Honey Investments andnud üle hagejale või Jürgens & Jürgens OÜ-le

kõnealust tähtajatut laenulepingut, mis võimaldaks hagejal lenulepingust tulenevaid

kujundusõigusi kasutada.

9. Kostja on seisukohal, et laen on antud intressita. Maksekorraldusel, millele tugineb

hageja, puuduvad viited sellele, et laen oleks antud intressiga. Käesoleval juhul puuduvad

tõendid, et laenu andmisel oleksid OÜ Honey Investments ja kostja leppinud kokku, et laenult

tuleb tasuda intressi. „Head of terms“ ei käsitle võlasuhteid OÜ Honey Investments ja kostja

vahel. Kuivõrd lepingust saavad tekkida õigused ja kohustused üksnes lepingupoolte vahel, ei

mõjuta „Altosaar“, „Jürgens“ ja „Honey“ vaheline OÜ Honey Investments osanike lepingu

lisa kostja õigusi ja kohustusi. Seda, et vastav intressimäär kohalduks OÜ Honey Investments

ja kostja vahelises võlasuhetes, „Head of terms“ ei sätesta. Nõude loovutamise lepingus OÜ

Honey Investments, Jürgens & Jürgens OÜ ja kostja vahel puudub viide sellele, et OÜ Honey

Investments oleks loovutanud koos põhinõudega ka intressinõudeid või et intressi oleks

laenult üleüldse arvestatud.

10. Ka juhul kui laenult tuleks kostjal maksta intressi, ei saaks hageja tugineda

intressiarvestusele, mis eelneb nõude loovutamisele OÜ Honey Investments poolt (periood

11.06.2007 – 30.08.2016). Nõude loovutamisel ei ole pooled kokku leppinud, et OÜ Honey

Investments loovutab nõuded koos loovutamise ajaks kogunenud intressiga. Seega tuleb

järeldada, et isegi juhul, kui laen oleks antud intressiga, puuduks hagejal õigus nõuda intressi

perioodi 11.06.2007 – 30.08.2016 eest.

11. Kostja leiab 29.10.2024 seisukohas, et hagi aluseks on OÜ Honey Investments ja

kostja vaheline tähtajatu laenuleping. Seega saavad ja peavad olema kokkulepped, mis

käsitlevad vastava laenulepingu tingimusi, olema kokku lepitud OÜ Honey Investments ja

kostja vahel. Kokkulepped OÜ Honey Investments ja kostja vahel, mille kohaselt arvestatakse

11.06.2007 laenult intressi, puuduvad. Ka nõude loovutamise lepingus ei sisaldu

kokkuleppeid selle kohta, et laenult arvestatakse intressi.

12. Kostja esitas ka aegumise vastuväite, kuna hageja enda selgituste kohaselt on tema

nõude sissenõutavaks muutumisest möödas juba enam kui 14 aastat.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus jätab hagi rahuldamata.

14. Hageja nõuab kostjalt suulise laenulepingu alusel põhivõlgnevuse tagastamist. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista intress ja viivis. Kohtu ette toodud asjaoludel andis OÜ

Honey Investments kostjale laenu tähtajatu suulise laenulepingu alusel. Hageja leiab, et

hageja omandas nõuete loovutamise lepingutega nõuded kostja vastu 30.08.2016 summas

22 555 (koos intresside ja viivistega) ja 01.09.2016 summas 26 000 eurot (koos intresside

ja viivistega), kokku 51 555 eurot koos intresside ja viivistega. Tulenevalt hageja

30.03.2023 täitmisele pööramise teatest ja VÕS § 398 lg-st 1, pidi kostja hagejale kui OÜ

Honey Investments eriõigusjärglasele loovutuse teel saadud nõude ja intressid tasuma

05.06.2023.

15. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Vaidlus puudub, et kostja ja

osaühing Honey Investments OÜ sõlmisid 11.06.2007 suulise laenulepingu. Honey

Investments OÜ kandis 11.06.2007 suulise laenulepingu alusel kostjale üle laenu

kogusummas 1 109 163, 00 EEK (70 888,43 eurot) (dtl 15). OÜ Honey Investments, OÜ

Jürgens & Jürgens, OÜ Piano Nobile ning kostja sõlmisid 30.08.2016 nõude

loovutamise lepingu, millega Honey Investments OÜ loovutas 11.06.2007 laenulepingust

tuleneva nõude Jürgens & Jürgens OÜ-le 26 000 eurot ja hagejale 25 555 eurot (dtl 18-

19). Kostja allkirjastas 30.08.2016 sõlmitud nõude loovutamise lepingu võlgnikuna. OÜ

Jürgens & Jürgens loovutas 01.09.2016 omakorda Honey Investments OÜ-lt saadud

nõude summas 26 000 eurot hagejale (dtl 20-21). Hageja saatis kostjale 03.04.2023 teate

30.08.2016 nõude loovutamise lepingust ja 01.09.2016 nõude loovutamise lepingust

tuleneva nõude täitmisele pööramise kohta ja andis kostjale nõude täitmiseks tähtaja

05.06.2023) (dtl 23-26).

16. Hageja põhinõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja

nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et 1) hageja ja kostja vahel oli võlasuhe; 2)

kostja rikkus temal olevat kohustust; 3) kostja vastutab rikkumise eest. Kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Raha maksmise

kohustuse rikkumist ei peeta üldjuhul vabandatavaks. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine

ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2).

17. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396

lg 1). Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu

tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist (VÕS § 398 lg 1 ls 1). Vaidlus puudub selles,

et kostja ja osaühing Honey Investments OÜ sõlmisid 11.06.2007 suulise laenulepingu,

mille alusel kandis Honey Investments OÜ kostjale samal kuupäeval üle laenu 1 109 163,

00 EEK (70 888,43 eurot). Nimetatu on tõendatud maksekorraldusega (dtl 15).

18. Kohus võtab seisukoha, kas hageja juhatuse liikme poolt nõude loovutamise tehingus

tehtud tahteavaldused on kehtetud. Kohtule esitatud 30.08.2016 nõude loovutamise

lepingu kohaselt hageja juhatuse liige A. J. on olnud 30.08.2016 nõude loovutamise

lepingu sõlmimise ajal kõikide lepinguosaliste juhatuse liige ning esindanud samas

tehingus neljast osapoolest kolme (dtl 18-19). A. J. oli OÜ Honey Investments juhatuse

liige, samuti esindas samas tehingus loovutuse saajateks olnud OÜ-d Jürgens & Jürgens

ja OÜ-d Piano Nobile ning kostjat. Seega on OÜ Honey Investments teinud 30.08.2016

nõude loovutamise tehingu tegemisel tehingu enda juhatuse liikmega. Vastavalt

Äriseadustiku § 168 lg 1p-le 10 on juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine

osanike pädevuses. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud

tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Seega oli tehingu

tegemiseks ÄS § 168 lg 1 p-st 10 tulenevalt vajalik OÜ Honey Investments osanike otsus.

Hageja ei ole tõendanud, et tehingu tegemiseks oli osanike otsus. Vastavalt on 30.08.2016

nõude loovutamise tehing tühine ÄS § 181 lg 3 järgi ning OÜ Honey Investments nõue

kostja vastu ei ole nõude esitajatele üle läinud.

19. Samuti ei ole hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Kui laenu tagastamise

aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu

ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda,

teatades sellest ette vähemalt kaks kuud (VÕS § 398 lg 1). Seega tuleb tähtajatu

laenulepingu järgi laen tagastada juhul, kui laenuandja või laeunusaaja on laenulepingu

üles öelnud. Tegemist on tähtajatu laenulepinguga. Hageja vastupidist tõendanud ei ole.

VÕS § 398 lg 1 eeldab, et tahteavalduse laenulepingu ülesütlemiseks teeb laenulepingu

järgne laenuandja, st OÜ Honey Investments. Hageja on saanud laenulepingust tuleneva

nõude kostja vastu laenuandja ja poolt nõude loovutamisega Hageja on saanud

laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu laenuandja ja Jürgens & Jürgens OÜ poolt

nõude loovutamisega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejal puudub õigus

tähtajatu laenulepingu ülesütlemiseks, kuna ta ei ole laenulepingu pooleks, mistõttu ei ole

tal õigust ka laenulepingu suhtes laenuandjale kuuluvaid kujundusõigusi käsutada.

Hageja 30.03.2023 „nõude täitmisele pööramise teade“ ei ole käsitletv laenulepingu

ülesütlemisena, kuivõrd laenulepingu ülesütlemiseks peab tahteavalduse tegema

laenulepingu pool, so OÜ Honey Investments. Vaidlus puudub, et OÜ Honey Investments

kostjaga sõlmitud laenulepingut üles öelnud ei ole.

20. Samuti ei ole OÜ Honey Investments andnud üle hagejale või Jürgens & Jürgens OÜ-le

kõnealust tähtajatut laenulepingut, mis võimaldaks hagejal laenulepingust tulenevaid

kujundusõigusi kasutada. Hageja jäi 03.12.2024 toimunud kohtuistungil enda väite

juurde, et tegemist oli nõude loovutamisega (dtl 223). Riigikohus on märkinud, et õigus

tähtajatu laenuleping korraliselt üles öelda on lepingupooltel. Kolleegium on seisukohal,

et poole õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele

isikule. Selline õigus saab üle minna lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt (vt

RKTKo 3-2-1-35-09, p 15. Hageja ei tuginenud menetluses sellele, et tegemist võiks olla

lepingu ülevõtmisega. Seega ei ole kõnealust tähtajatut laenulepingut üles öeldud, see on

endiselt kehtiv ning kostjal ei ole tekkinud kohustust laen kas osaliselt või täielikult

tagastada.

21. Hageja esitas täiendavalt OÜ Rivendell ja Jürgens & Jürgens OÜ 28.03.2011 ühise teate

OÜ-le Honey Investments (dtl 197). Kohus leiab, et nimetatud teade ei tõenda OÜ Honey

Investments ja kostja vahelisest laenulepingust tuleneva nõude loovutamist ega nõude

sissenõutavaks muutumist.

22. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue sissenõutav ning hageja ei saa nõuda kostjalt

laenulepingu täitmist.

23. Samuti on tõendamata intressikokkulepe. Maksekorraldusel, millele tugineb hageja,

puuduvad viited sellele, et laen oleks antud intressiga. Kohus selgitas hagejale toimunud

eelistungil, et hagejal tuleb tõendada intressikokkulepet (dtl 180-184). Kohus leiab, et

hageja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud. Hageja väidab, et kostjal tuleb laenult

tasuda intressi 3%+LIBOR, kuna vastav kokkulepe sisaldub ingliskeelses dokumendis

„Head on terms“. Dokumendi „Head on terms“ kohaselt on tegemist „Altosaar“,

„Jürgens“ ja „Honey“ vahelise kokkuleppega, mis on päises toodud märkuse kohaselt OÜ

Honey Investments osanike lepingu lisa. Seega ei käsitle „Head of terms“ võlasuhteid OÜ

Honey Investments ja kostja vahel. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuivõrd

lepingust saavad tekkida õigused ja kohustused üksnes lepingupoolte vahel, ei mõjuta

„Altosaar“, „Jürgens“ ja „Honey“ vaheline OÜ Honey Investments osanike lepingu lisa

kostja õigusi ja kohustusi. Dokumendi „Head on terms“ p-i 5 kohaselt rakendatakse 3%

+LIBOR intressi nende laenulepingute suhtes, mille poolteks on ühelt poolt „Honey“ (e.

David Richard Honey, OÜ Honey Investments osanik ja juhatuse liige) ja teiselt poolt

OÜ Honey Investments. Seda, et vastav intressimäär kohalduks OÜ Honey Investments

ja kostja vahelises võlasuhetes, „Head of terms“ ei sätesta. Intressikokkulepe peab olema

sõlmitud laenuandja ja saaja poolt VÕS § 94 tulenevalt.

24. Kuna nõue ei ole sissenõutav, jääb rahuldamata ka viivisenõue.

25. Kostja esitas aegumise vastuväite. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest

hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast

nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg

1). Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1 ls 1). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest,

mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg

2). Tulenevalt sellest, et nõue ei ole sissenõutav, ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud.

26. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta tervikuna rahuldamata.

27. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu

lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

28. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS §

173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Kohus tegi otsuse hageja kahjuks. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

29. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei

määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras (TsMS § 174 lg 4).

30. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik