2-24-17459/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-24-17459

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2024, Tallinn

Kohtuasi

MPG AgroProduction OÜ (pankrotis) hagi MPG

AgroProduction OÜ (pankrotis) võlausaldajate

06.11.2024 üldkoosoleku otsuste nr 2 ja 5 kehtetuks

tunnistamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: MPG AgroProduction OÜ (pankrotis,

registrikood: 14395640), lepingulised esindajad

advokaadid Katariina Kuum ja Liisa-Maria Puur ning

vandeadvokaat Mari Agarmaa

Kostja: MPG AgroProduction OÜ (pankrotis,

registrikood: 14395640), esindaja üldkoosolekul valitud

isik, vandeadvokaat Paul Varul

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

kohtuistungil, 27.11.2024

1. Jätta rahuldamata MPG AgroProduction OÜ (pankrotis) hagi MPG AgroProduction

OÜ (pankrotis) võlausaldajate 06.11.2024 üldkoosoleku otsuste nr 2 ja 5 kehtetuks

tunnistamise nõudes.

2. Jätta menetluskulud MPG AgroProduction OÜ (pankrotis) kanda. Jätta

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-24-17459

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohus kuulutas 15.10.2024 välja MPG AgroProduction OÜ pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Andrias Palmitsa.

Pankrotimäärus ei ole jõustunud, kuna võlgnik esitas selle peale 30.10.2024 määruskaebuse.

2. MPG AgroProduction OÜ võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 06.11.2024.

Üldkoosolekul osalesid pankrotihaldur, võlgniku lepingulised esindajad ning kolm

võlausaldajat: AS Tallinna Sadam (52 975 häält), Advokaadibüroo Widen OÜ (873 häält) ja

Bulk & Tank OÜ (76 häält). Võlausaldajad endale ega teistele võlausaldajatele määratud

häälte arvu ei vaidlustanud.

3. Võlausaldajate 06.11.2024 üldkoosolekul otsustati (muuhulgas) võlgnik lõpetada

(otsus nr 2) ning talle kuuluv hoonestusõigus kustutada (otsus nr 5). Võlgniku lõpetamise

otsuse poolt olid AS Tallinna Sadam ja Bulk & Tank OÜ ning hoonestusõiguse kustutamise

poolt oli AS Tallinna Sadam.

4. Võlgnik on vaidlustanud üldkoosoleku otsused nr 2 ja 5, olles seisukohal, et nende

vastuvõtmine rikub pankrotivõlausaldajate ühiseid huve.

4.1.

MPG AgroProduction OÜ on püsiva majandustegevuse ja käibega ettevõte, kelle

sissetulek sõltub hoonestusõiguse olemasolust. MPG AgroProduction OÜ pakub

Bulk & Tank OÜ-le hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal puistematerjalide

ladustamise teenust. Bulk & Tank OÜ-lt laekub igakuiselt kümneid tuhandeid

eurosid.

4.2.

Hoonestusõiguse väärtus on 40 368 000 eurot ning selle kustutamine on üksnes

ühe võlausaldaja – AS Tallinna Sadama – huvides. Hoonestusõigus on seatud AS

Tallinna Sadama kinnisasjale ning selle kustutamise järgselt saaks viimane

kinnisasja segamatult kasutada. Kõik MPG AgroProduction OÜ võlausaldajad

jääksid ilma võlgnikule igakuiselt laekuvast tulust.

4.3.

AS Tallinna Sadam on korduvalt püüdnud hoonestusõigust tagasi saada või

kustutada (käimasolevad vaidlused tsiviilasjades nr 2-23-16250 ja nr 2-24-5398).

MPG AgroProduction OÜ ei eita hoonestusõiguse tasu maksmata jätmist, kuid

2/8

2-24-17459

kinnitab, et tasub need investorite toel, kui kohtud peaksid otsused langetama

võlgniku kahjuks.

4.4.

Kokkuvõtlikult viiks üldkoosoleku otsuste nr 2 ja 5 täitmine olukorrani, kus

pankrotivõlgniku tegevus lõpetatakse ja talle kuuluv hoonestusõigus

kustutatakse. Kinnistusraamatu järgi on võlgnik endiselt hoonestusõiguse

omanik, tal on püsiv majandustegevus ja sissetulek. Pankrotimäärus on

vaidlustatud, samuti toimub vaidlus hoonestusõiguse üle kahes paralleelses

hagimenetluses. Vaidlustatud otsused ei taga kõigi võlausaldajate nõuete

maksimaalset rahuldamist, sest võlausaldajate nõudeid ei saaks rahuldada

võlgniku majandustegevusest laekuvast tulust ega hoonestusõiguse müügist

saadava tulu arvel. Otsus on vaid ühe võlausaldaja huvides ning ühe võlausaldaja

huve ei tohi samastada võlausaldajate ühiste huvidega.

5. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, millega palus maakohtul

keelata halduril vaidluse ajal otsuste nr 2 ja 5 täideviimine.

6. Kostja vastas hagile ja hagi tagamise taotlusele 25.11.2024. Kostja vaidles hagile vastu

ning on seisukohal, et see tuleks jätta läbi vaatamata või rahuldamata.

6.1.

Seadus ei näe ette võlgniku lõpetamise otsuse (otsus nr 2) vaidlustamise

võimalust PankrS § 83 lg 1 järgse hagiga.

6.2.

Teine vaidlustatud otsus (otsus nr 5) on toimetu. Hoonestusõiguse kustutamise

otsus on vastu võetud väljaspool üldkoosoleku pädevust, mistõttu ei ole selle

vaidlustamine kehtetuks tunnistamise hagiga võimalik. Hagejal puudub

õiguskaitsevajadus hoonestusõiguse kustutamise otsuse vaidlustamiseks.

6.3.

Otsus nr 5 ei rikkunud võlausaldajate ühiseid huve. Võlausaldaja on öelnud

hoonestusõiguse lepingu üles ning võlgnik on kohustatud andma tahteavaldused

hoonestusõiguse lõpetamiseks ja selle kinnistusraamatust kustutamiseks.

6.4.

Ka juhul, kui ülesütlemine pole kehtiv, tuleb hoonestusõigus kustutada, kuna

selle lepingu täitmise jätkamiseks puuduvad võlgnikul rahalised vahendid. Kui

hoonestusõigust lähiajal ei lõpetata, toob see kaasa rahalisi kohustusi, mis on

võlgniku pankrotimenetluses massikohustused. Nende täitmiseks ei ole

võlgnikul raha. Võlausaldajate ühistes huvides on hoonestusõigus võimalikult

kiiresti lõpetada.

6.5.

Hoonestusõigus on väärtusetu ning puudub perspektiiv saada selle müügist

pankrotivarasse raha võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei saa

hoonestusõiguse omamisest kasu. Nii saneerimismenetluses kui

pankrotiavalduse läbivaatamisel tuvastati, et hoonestusõigus on sisuliselt

väärtusetu. Tegemist on algusjärgus läbikukkunud investeerimisprojektiga, mille

tervendamine on perspektiivitu. Võlgnik on hoonestusõiguse lepingu alusel

kohustatud rajama hoonestusõigusega koormatud kinnistu osale õliseemnete,

kaunviljade ja sojaubade töötlemise kompleksi ning seda käitama. Tehase

rajamata jätmisel on võlgnik kohustatud maksma võlausaldajale ulatuslikke

leppetrahve ning lõppastmes hoonestusõiguse võlausaldajale üle andma.

Võlgnikule antud ehitusluba tühistati ning tehase rajamine eeldab investeeringut

mahus, mida võlgnikul pole. Samal ajal tuleb tasuda maamaksu (üle 100 000

euro aastas) ja hoonestusõiguse tasu (483 693 eurot aastas), milleks samuti

võlgnikul rahalisi vahendeid pole.

3/8

2-24-17459

7. Maakohus vaatas asja läbi 27.11.2024 kohtuistungil, kus pooled jäid oma kirjalike

seisukohtade juurde. Maakohus jättis hagi tagamise taotluse kohtuistungil protokollilise

määrusega rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata hagi läbi vaatamata jätmise

taotluse. Poolte nõusolekul jätkus menetlus kirjalikult.

8. Hageja esitas 29.11.2024 seisukoha ning kostja esitas 03.12.2024 omapoolse

seisukoha. Pooled esitasid 09.12.2024 kohtukõne kirjalikud teesid ja menetluskulude

nimekirjad ning 12.12.2024 repliigid.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Maakohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude

rahaline suurus jääb kindlaks määramata, kuna hagejaks ja kostjaks on sama isik.

10. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel saab hageja nõude õiguslikuks aluseks olla

PankrS § 83 lg 1. Pankrotivõlgnikul on õigus selle sätte alusel nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse

ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

11. Hagi rahuldamiseks tuli hagejal tõendada, missuguse sisuga otsused võlausaldajate

üldkoosolekul vastu võeti, samuti kehtetuks tunnistamist õigustavad asjaolud (mille alusel

saaks järeldada, et otsus ei vasta seadusele, selle tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda või

et otsus rikub võlausaldajate ühiseid huve).

12. Harju Maakohus kuulutas 15.10.2024 välja MPG AgroProduction OÜ pankroti ja

määras võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajaks 06.11.2024 (dtl 10-17). Üldkoosolek

toimus maakohtu määratud ajal (dtl 29-35, lisad dtl 36-44). Üldkoosolekul osalesid kolm

võlausaldajat: AS Tallinna Sadam, Advokaadibüroo Widen OÜ ja Bulk & Tank OÜ (dtl 36).

Võlgniku lõpetamise otsuse vaidlustamine (otsus nr 2)

13. Üldkoosoleku

päevakorras

oli

muuhulgas

võlgniku

lõpetamise

otsustamine (päevakorrapunkt 2, dtl 32). Võlausaldajad otsustasid võlgniku lõpetada,

otsuse poolt olid AS Tallinna Sadam (52 975 häält) ja Bulk & Tank OÜ (76 häält), vastu

hääletas Advokaadibüroo Widen OÜ (873 häält).

14. Võlgnik on vaidlustanud otsuse nr 2 kehtivuse. Selle nõude rahuldamise välistab PankrS §

83 lg 3 esimene lause. Võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetamise ja võlgniku kui juriidilise

isiku lõpetamise otsuste kinnitamine on antud kohtu pädevusse (PankrS § 129 lg 6 ja §

130 lg 2). Otsuseid, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa PankrS § 83 lg 1

järgse hagiga vaidlustada. PankrS § 83 lg 3 teise lause kohaselt on võlausaldajatel, kes

selle otsusega ei nõustu, õigus esitada oma vastuväited haldurile, kes peab need esitama

kohtule koos kinnitamiseks esitatava üldkoosoleku otsusega.

15. Võlgniku tegevuse lõpetamise ja võlgniku kui juriidilise isiku lõpetamise otsuste

kinnitamise lahendab maakohus hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2 ls 3). Kuigi PankrS §

83 lg 3 ls 2 ei näe otsesõnu ette võlgniku õigust esitada vastuväiteid nendele otsustele, on

ka võlgnikul põhimõtteliselt õigus vastuväiteid esitada. Vastuväidetega arvestamise ja

nendele vastamise ulatuse otsustab pankrotijärelevalvekohtunik.

16. Hageja esimene nõue jääb rahuldamata PankrS § 83 lg 3 esimese lause alusel, kuna

tegemist on otsusega, mille kinnitamine on seadusega antud kohtu pädevusse.

4/8

2-24-17459

Hoonestusõiguse kustutamise otsustamine (otsus nr 5)

17. Üldkoosoleku päevakorras oli ka võlgniku vara puudutavate otsuste vastuvõtmine

(päevakorrapunkt 5, dtl 32). Haldur tegi üldkoosolekule ettepaneku otsustada hoonestusõiguse

kustutamine. AS Tallinna Sadam asus seisukohale, et hoonestusõigus on lõppenud ja tuleb

kustutada, teised võlausaldajad ei pidanud võimalikuks seisukohta kujundada.

Hoonestusõiguse kustutamise poolt hääletas AS Tallinna Sadam (52 975 häält), erapooletuks

jäid Advokaadibüroo Widen OÜ (873 häält) ja Bulk & Tank OÜ (76 häält).

18. Võlgnik on vaidlustanud hoonestusõiguse kustutamise otsuse kehtivuse, olles

kokkuvõtlikult seisukohal, et see rikub võlausaldajate ühiseid huve. Menetluse käigus

täiendas hageja oma seisukohta argumendiga, et otsus on vastuolus PankrS § 133 lg-ga 2, mis

keelab võlgniku nõusolekuta tema vara müüa enne pankrotimääruse jõustumist. Maakohus

loeb õigusliku argumendi menetlusse lisamise lubatavaks.

Õiguskaitsevajadus

19. Kostja on seadnud hageja nõude esitamise võimalikkuse kahtluse alla

õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu. Ükski võlausaldaja ei hääletanud hoonestusõiguse

lõpetamise otsusele vastu ega ole vaidlustanud seda otsust. Tegemist on õiguslikult siduva

toimeta otsusega, mis ei saa rikkuda pankrotimenetluse osaliste õigusi.

20. Hageja põhjendab õiguskaitsevajadust argumendiga, mille kohaselt ei ole

võlausaldajate ühistes huvides see, et hoonestusõigus kustutatakse, AS Tallinna Sadam (üks

võlausaldajatest) saab oma kinnisasja segamatult vallata ning kõikide võlausaldajate nõuded

jäävad pankrotimenetluses rahuldamata.

21. Kostja märgib iseenesest õigesti, et kohtusse pöördumise esmane sisuline eeldus on

TsMS § 3 lg 1 järgi avaldaja õiguskaitsevajadus. Kohus menetleb tsiviilasja reeglina üksnes

juhul, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Paljud pankrotimenetluse normid reguleerivad küll avalik-õiguslikke suhteid, kuid võlgnik

peab võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel siiski põhjendama, kuidas mõjutab

võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsus tema subjektiivseid õigusi või kohustusi

(TrtRnKo 30.04.2024, 2-22-14549/16 p 9.1).

22. Maakohus on seisukohal, et võlgnik saab nõuda üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamist tuginedes võlausaldajate ühiste huvide kaitsmisele (PankrS § 83 lg 1 teine lause),

kui tehtud otsused vähemalt kaudselt rikuvad ka tema enda huve. Hageja on põhistanud,

kuidas hoonestusõiguse kustutamine võib kahjustada tema võlausaldajate huve – võlgnik

jääks ilma talle kuuluvast varast, mille arvelt ta teenib üüritulu. Selle tulemusena puudub

võimalus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku avaldustest on siiski mõista, et ta

soovib majandustegevusega (äriplaani elluviimisega) jätkata ning hoonestusõiguse

kustutamine muudab selle võimatuks. Pankrotimäärus käesolevaks ajaks veel jõustunud ei

ole. Seega on hageja põhjendanud lisaks võlausaldajate ühiste huvide võimalikule riivele ka

oma õiguste kaitsmise vajadust (kaudset riivet tema enda huvidele). Maakohus loeb selle

piisavaks, et nõue sisuliselt lahendada.

Nõude lahendamine

23. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on pankrotiseaduses reguleeritud ammendavalt

(PankrS § 77) ning selle alla ei kuulu võlgniku vara käsutamise õigus. Pankrotivõlgniku vara

käsutamise õigus on pankrotihalduril (PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg 1). Kostja on

5/8

2-24-17459

menetluses olnud läbivalt seisukohal, et hoonestusõiguse kustutamine ei olnud üldkoosoleku

pädevuses. Seda on nentinud ka hageja kohtuistungil (ajamärk 00:42:01) ning kohtukõne

kirjalike teeside p-s 3. Maakohus nõustub menetlusosalistega – tegemist oli üldkoosoleku

pädevusest väljuva otsusega.

24. Eelnevat ei väära ka PankrS § 74 lg 7 ja § 125 lg 3 regulatsioon erilise tähtsusega

tehingute kohta.

24.1. MPG AgroProduction OÜ pankrotimenetluses toimkonda ei moodustatud (dtl 33).

PankrS § 74 lg 7 teise lause kohaselt täidab sel juhul pankrotitoimkonna ülesandeid

võlausaldajate üldkoosolek.

24.2. Pankrotitoimkonna ülesandeks on valvata halduri tegevuse ja pankrotimenetluse

otstarbekuse üle (PankrS § 73 lg-d 1 ja 2). Haldur võib pankrotimenetluse jaoks

erilise tähtsusega tehingu teha PankrS § 125 lg 3 kohaselt üksnes

pankrotitoimkonna nõusolekul. Kuna pankrotitoimkonda pole, võib haldur MPG

AgroProduction OÜ pankrotimenetluse jaoks erilise tähtsusega tehinguid teha

vaid võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekul.

24.3. Erilise tähtsusega tehinguks on PankrS § 125 lg 4 kohaselt eelkõige laenu

võtmine. Kui pankrotivarasse kuulub ettevõte, mille tegevust pärast pankroti

väljakuulutamist jätkatakse, loetakse erilise tähtsusega tehinguks ka kõik

ettevõtte tavapärase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud.

24.4. Hoonestusõigusest loobumine ei ole ka eeltoodud normide alusel üldkoosoleku

pädevuses. PankrS § 125 lg-st 4 järeldub, et erilise tähtsusega tehinguks saavad

olla vaid täiendavat kulu või massikohustusi tekitavad tehingud. Kuivõrd

hoonestusõiguse kustutamisega vähendatakse massikohustusi ega võeta

pankrotipesale kohustusi juurde, siis ei ole tegemist MPG AgroProduction OÜ

pankrotimenetluse jaoks erilise tähtsusega tehinguga PankrS § 125 lg 3 mõttes

ning selleks ei ole vaja üldkoosoleku nõusolekut.

25. Pankroti väljakuulutamisega läks pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise ja

käsutamise õigus (PankrS § 35 lg 1 p 2). Võlausaldaja AS Tallinna Sadam on esitanud

avalduse hoonestusõiguse üleandmiseks, pooltevahelise koostöökokkuleppe lõpetamiseks

ning hoonestusõiguse lepingu ülesütlemiseks (dtl 337-340, 435-444). Ülesütlemise

aktsepteerimise korral tuleb halduril anda nõusolek hoonestusõiguse kustutamiseks.

Alternatiivsena on võlausaldaja esitanud ka § 46 järgse valikuõiguse teostamise ettepaneku

(dtl 452-548), millele vastamise tähtpäev ei ole veel saabunud (istungiprotokolli ajamärk

00:46:05). Halduri pädevuses on otsustada, kas ta peab perspektiivikaks vaidlust lepingu

ülesütlemise kehtivuse üle, samuti see, kas jätkata § 46 alusel lepingu täitmist, kui ta

ülesütlemist ei aktsepteeri. Halduril on PankrS § 46 alusel valikuõigus võlgniku poolt

sõlmitud lepingust tulenev seni täitmata kohustus kas täita (jätkata hoonestusõiguse seadmise

lepingu täitmist ja säilitada hoonestusõigus) või sellest loobuda (hoonestusõiguse leping

lõpetada ja seejärel hoonestusõigus kustutada). Selle valikuõiguse teostamise õigus ja

kohustus on halduril, vaatamata üldkoosoleku seisukohale või meelsusele. Neid küsimusi ei

pea otsustama üldkoosolekul.

26. PankrS § 83 lg 1 alusel saab vaidlustada üksnes neid otsuseid, mille võlausaldajate

üldkoosolek on vastu võtnud oma pädevuse piires. Põhimõte, mille kohaselt ei saa

üldkoosoleku pädevusest väljuvaid otsuseid vaidlustada, on leidnud kinnitust ka

6/8

2-24-17459

kohtupraktikas (TlnRnKm 07.12.2017, 2-17-8289/11 p 18, TlnRnKo 31.05.2021, 2-20-

3071/15 p 30).

27. Võlausaldajate üldkoosolekul ei ole iseenesest keelatud võtta vastu pädevusest

väljuvaid otsuseid. Tegemist on õigusliku toimeta otsustega, mis oma olemuselt kujutavad

üldkoosoleku seisukohti tema pädevusse mittekuuluvates küsimustes. Pankrotimenetluse

eesmärk (PankrS § 2) on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

pankrotiseaduses ettenähtud korras, seega toimub menetlus peamiselt võlausaldajate huvides.

Seetõttu ei ole põhjust keelata halduril võlausaldajatega arutada menetluse väljavaateid,

võlausaldajate seisukoha väljaselgitamist ega võlausaldajatel selliste (meelsus)hääletuste

läbiviimist. Pädevusest väljuvatel otsustel ei ole aga haldurile ega kohtule õiguslikult siduvat

toimet. PankrS § 83 lg 1 alusel saab vaidlustada vaid neid võlausaldajate üldkoosoleku

otsuseid, mida võlausaldajate üldkoosolek on pankrotiõiguslikult pädev tegema ja mis

omavad õiguslikke tagajärgi (õiguslikku mõju edasisele pankrotimenetlusele). Kiire ja

efektiivse pankrotimenetluse läbiviimise põhimõtte tagamiseks ei ole pankrotiseaduses ega

senises kohtupraktikas toimetute otsuse vaidlustamist lubatavaks peetud.

28. Maakohus ei nõustu hagejaga selleski, et hoonestusõiguse kustutamise otsuse

vastuvõtmine on vastuolus PankrS § 133 lg-ga 2. Üldkoosoleku pädevuse piirest väljaspool

tehtud otsus on toimetu ning seda ei pea täitma, sõltumata sellest, kas see on vastuolus

seadusega. Lisaks ei võetud vastu otsust pankrotivara müügi kohta, samuti ei sisaldu

vaidlustatud otsuses ajalist mõõdet. Halduri pädevuses on otsustada, kas ja millal ta

hoonestusõiguse kustutamiseks nõusoleku annab.

29. Kokkuvõtlikult jääb hageja teine nõue rahuldamata PankrS § 83 lg 1 alusel, kuna

tegemist oli üldkoosoleku pädevusest väljuva otsustusega, mis ei ole haldurile siduv.

Õiguslike tagajärgede puudumise tõttu ei saa üldkoosoleku pädevusest väljuv otsus kahjustada

võlausaldajate ühiseid huve ega olla vastuolus seadusega.

Menetluskulud

30. Käesoleva vaidluse eripäraks on asjaolu, et nii hagejaks kui kostjaks on

pankrotivõlgnik. Pankrotiseadus ei reguleeri küsimust, kelle kanda jäävad menetluskulud

olukorras, kus võlgnik on iseenda pankrotimenetluses vaidlustanud võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse.

31. Maakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 üldreegli alusel hageja kanda. Kuna

aga isikud kattuvad, siis ei saa menetluskulusid kindlaks määrata, sest kostja menetluskulude

eest vastutab võlgniku pankrotivara ning võlgnikule väljamõistetavad menetluskulud

arvatakse pankrotivarasse. Seetõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata

(sarnaselt TlnRnKo 19.06.2020, 2-20-4022/15, p 9).

32. Kostja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist hageja juhatuse liikmetelt,

tuginedes Tartu Ringkonnakohtu praktikale (TrtRnKo 28.05.2012, 2-11-21339/40 p 10.2).

Maakohtu hinnangul ei ole võimalik lugeda käesolevas asjas hagejaks võlgniku seaduslikke

esindajaid ning jätta menetluskulud nende kanda. PankrS § 83 lg 1 annab kaebeõiguse selgelt

võlgnikule, mitte võlgniku seaduslikule esindajale. Neid esindajaid ei olnud ka isiklikult

menetlusse kaasatud ning nende seisukohta menetluskulude kandmise osas pole ära kuulatud.

Maakohus ei pea võimalikuks kulude nende kanda jätmist. Ka alates 01.02.2021 kehtiv

PankrS § 431 ei näe ühelgi juhul ette võimalust jätta pankrotivõlgniku tekitatud kulusid

pankrotivõlgniku juhtorgani (või seda asendava organi) liikmete kanda. Sellist võimalust ei

tulene ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust.

7/8

2-24-17459

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

8/8