2-24-8051/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

( T a g a s e l j a o t s u s )

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. detsember 2024.a tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-8051

Tsiviilasi

AUCTOR ET OÜ hagi solidaarselt A. M. ja AM

HEPAC OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

20088,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AUCTOR ET OÜ, registrikood: 14590867,

asukoht: Koidu tn 27, 10136 Tallinn, esindaja: K.K., e-

post: XXX

Kostja I: A. M., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-

post: XXX

Kostja II: AM HEPAC OÜ, registrikood: 14428210,

asukoht: Lai tn 10, 80010 Pärnu, e-post:

info@amhepac.ee

Menetluse liik

Korraldav istung 25.11.24.a, osales hageja esindaja K.

K. Resolutsioon

1. Rahuldada AUCTOR ET OÜ hagi solidaarselt A. M. ja AM HEPAC OÜ vastu.

2. Välja mõista solidaarselt A. M.lt ja AM HEPAC OÜ-lt hageja AUCTOR ET OÜ

kasuks põhinõudena 10 000 eurot, intress 88,80 eurot, seisuga 21.05.2024 viivis

summas 5720 eurot ning viivis põhinõude summalt 10 000 eurolt lepingus

sätestatud määras 72% aastas alates 22.05.2024 kuni kohtuotsuse kohase

täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4280 eurot.

3. Jätta AUCTOR ET OÜ menetluskulud solidaarselt A. M. ja AM HEPAC OÜ

kanda.

4. Välja mõista solidaarselt A. M.lt ja AM HEPAC OÜ-lt hageja AUCTOR ET OÜ

kasuks menetluskulud summas 2022,5 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt A. M.l ja AM

HEPAC OÜ-l tasuda AUCTOR ET OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ning kostjatele kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7

Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Osaühing AUCTOR ET OÜ ja A. M. on sõlminud laenulepingu nr 09032023 (lisa 1 dok 1),

mille kohaselt laenuandja annab laenusaajale rahalise tähtajalise laenu summas 10 000 eurot.

Laenaja põhikohustus on kasutada laenu punktis 1.2 ettenähtud eesmärgil, tasuda laenu

kasutamise eest intressi kokkulepitud suuruses ja tähtaegadel ning tagastada laen lepingus

kokkulepitud tähtpäevaks. Laenulepingu p 1.3 sätestab: „Laen antakse tähtajaga 09.08.2023.a.

arvates käesoleva Lepingu allakirjutamisest. Laenu tagastamise lõpptähtaeg on 09. august

2023. Laenusaajal on õigus laen ennetähtaegselt osaliselt või täielikult tagastada. Pooled

võivad Laenu tähtaega pikendada, sõlmides selle kohta poolte allkirjastatud lisa. AUCTOR

ET OÜ on sõlminud ka käenduslepingu (lisa 1 dok 3) AM HEPAC OÜ-ga. Lepingu p 1

sätestab: „Käendaja vastutab Laenuandja ees täies ulatuses kõigi A. M. (isikukood: XXX)

selliste kohustuste täitmise eest, mis tulenevad Laenuandja ja A. M. vahel käesoleva lepingu

sõlmimise päeval sõlmitud laenulepingust, mis on lisatud käesolevale käenduslepingule

(digitaalallkirja konteinerisse).“ Käenduslepingu p 2 kohaselt on käendaja vastutuse

piirsumma 20 000 eurot ja sama lepingu p 3 kohaselt vastutavad A. M. ja käendaja

solidaarselt. A. M. ega ka käendaja ei ole hagi esitamise kuupäeva seisuga laenu tagastanud.

Tulenevalt sellest, et laenu, intresse ja viivist ei ole tasutud, esitab AUCTOR ET OÜ, edaspidi

kui hageja, hagiavalduse solidaarselt vastutavate kostja I ja kostja II vastu. Laenulepingu p 4.8

kohaselt on pooled kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse Harju Maakohutus.

Hageja ei nõustu tõlgendusega, justkui oleks hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu nr

09032023 (hagi lisa 1) (edaspidi Laenuleping) näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, kuna

kostja I kasutas laenatud raha mitte enda kui tarbija vajaduste rahuldamiseks, vaid oma

äriühingu AM HEPAC OÜ kohustuste täitmiseks, mistõttu ei saa tegemist olla

tarbijakrediidilepinguga, vaid kostja I võttis laenu oma majandustegevuses eesmärgiga

teenida tulu (AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse tulemusena on kostjal I võimalik

saada tulu muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena). Seda muuhulgas järgmistel

põhjustel. Lepingu punktis 1.2 on sätestatud, et „Laenusaaja kohustub kasutama Laenu, AM

Hepac OÜ (registrikood 14428210) töövõtulepingust nr 115-002 tulenevate tööde

lõpetamiseks X korterelamu ehitusobjektil Pärnus, ühtlasi on laenusaaja AM Hepac OÜ

juhatuse liige ja osanik.“ AM HEPAC OÜ, registrikood 14428210 (lisa 1) ainuosanikuks ja

juhatuse liikmeks on A. M. ehk kostja 1. AM HEPAC OÜ-l on makseraskused hiljemalt

alates 20.12.2022, mis on 15 770,84 euro suuruse maksuvõla tekkimise aeg (lisa 1).

Laenulepingu punktis 1.2 märgitud töövõtuleping nr 115-002 oli sõlmitud EVIKO Ehitus OÜ

ja kostja II vahel ning kostjal II olid vajalikud rahalised vahendid nimetatud töövõtulepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks ja X korterelamu ehitusobjektil Pärnus tööde lõpetamiseks

ehk kostja I kasutas laenu kostja II majandustegevuse finantseerimiseks ja ehitustööde

lõpetamiseks. Seega võttis kostja I laenu oma majandustegevuses eesmärgiga teenida tulu

(AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse tulemusena on kostjal I võimalik saada tulu

muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena). Hageja maksis kostjale I laenu välja

ülekandega kostja II pangakontole. Seega võttis kostja I võttis laenu oma majandustegevuses

eesmärgiga teenida tulu (AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse tulemusena on kostjal I

võimalik saada tulu muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena). Arvestades eeltoodut ei

olnud hagejal kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet ega muid

tarbijakrediidi lepingu seisukohast olulisi tingimusi, kuna laenulepingule ei kohaldu

tarbijakrediidi sätted.

Hageja palub mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja põhinõudena 10 000 eurot,

intress 88,80 eurot ja seisuga 21.05.2024 viivis summas 5 720 eurot, põhinõude summalt 10

000 eurolt välja viivis lepingus sätestatud määras 72% aastas alates 22.05.2024 kuni

kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4 280 eurot ning jätta

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista hageja kasuks välja.

Alternatiivselt mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja põhinõudena 9 746,66 eurot,

intress 119,88 eurot ja seisuga 21.05.2024 viivis summas 934,32 eurot, põhinõude summalt

9746,66 eurolt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.05.2024

kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

Kostjatele on hagiavaldus ja täiendavad selgitused, menetluskulude nimekiri kätte toimetatud

isiklikult. Kostjad hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 410

tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale

ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise

edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja

arutamise edasi. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 3 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava ja ka

põhjendava osa. Kohus märgib otsuses kirjeldava osa ning õigusliku põhjenduse ning

menetluskulude sisulise analüüsi.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS §

438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8

lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule. VÕS § 145 lg 2 alusel käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies

ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või

kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi

maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on

täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Vaidlusaluse laenulepingu alusel andis füüsilisest isikust laenusaajale laenu eraõiguslikust

juriidilisest isikust laenuandja (osaühing). VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Äriseadustiku (ÄS) § 135 lg 1 kohaselt on

osaühing äriühing, milline osaleb õiguskäibes oma organite kaudu, kelle tegevus loetakse

juriidilise isiku tegevuseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5). Vaidlusaluse

laenulepingu sõlmis laenuandja nimel juhatuse liige (E. Liiv) ning eelduslikult on seega

tegemist äriühingu majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepinguga. Seega tuleb selgeks teha,

kas tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses ning kas laenuandja oli

kohustatud lepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja on

seisukohal, et leping ei ole tarbijakrediidileping, kuna kostja I kasutas laenatud raha mitte

enda kui tarbija vajaduste rahuldamiseks, vaid oma äriühingu AM HEPAC OÜ kohustuste

täitmiseks, mistõttu ei saa tegemist olla tarbijakrediidilepinguga, vaid kostja I võttis laenu

oma majandustegevuses eesmärgiga teenida tulu (AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse

tulemusena on kostjal I võimalik saada tulu muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena).

Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud laenulepingu punktist 1.2, mille kohaselt „Laenusaaja

kohustub kasutama Laenu, AM Hepac OÜ (registrikood 14428210) töövõtulepingust nr 115-

002 tulenevate tööde lõpetamiseks X korterelamu ehitusobjektil Pärnus. Ühtlasi on

Laenusaaja AM Hepac OÜ juhatuse liige ja osanik.“ Hageja on mh rõhutanud, et

laenulepingu punktis 1.2 märgitud töövõtuleping nr 115-002 oli sõlmitud EVIKO Ehitus OÜ

ja kostja II vahel ning kostjal II olid vajalikud rahalised vahendid nimetatud töövõtulepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks ja X korterelamu ehitusobjektil Pärnus tööde lõpetamiseks

ehk kostja I kasutas laenu kostja II majandustegevuse finantseerimiseks ja ehitustööde

lõpetamiseks. Seega võttis kostja I laenu oma majandustegevuses eesmärgiga teenida tulu

(AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse tulemusena on kostjal I võimalik saada tulu

muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena). Hageja on tõi esile asjaoluna, et hageja maksis

kostjale I laenu välja ülekandega kostja II pangakontole. Hageja väitel võttis kostja I laenu

oma majandustegevuses eesmärgiga teenida tulu (AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse

tulemusena on kostjal I võimalik saada tulu muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena).

Arvestades eeltoodut ja seda, et laenulepingus on pooled laenu sihtotstarbe märkinud ning on

võimalik kindlaks teha esitatud hagiavalduse ja täpsustatud asjaoludest, mida lepingu pooled

lepingu sõlmimisel silmas pidasid, asub kohus seisukohale, et õiguslikult on põhjendatud

asjaolu, et osaühing AUCTOR ET OÜ ja A. M. sõlmitud laenulepingu nr 09032023 (hagi lisa

1 dok 1), mille osas on AUCTOR ET OÜ sõlminud ka käenduslepingu (hagi lisa 1 dok 3) AM

HEPAC OÜ-ga, ei ole tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses.

Laen anti tähtajaga 09.08.2023.a (lepingu p 1.3). Seega on lepingu täitmise tähtaeg mõttes

VÕS § 82 lg 1 saabunud. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kostjad lepingust tulenevat kohustust täitnud ei ole,

seega on hagi kostjate vastu tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas

VÕS § 8, § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1 § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 145 lg 2, § 396, § 397.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõudena 10 000 eurot,

intress 88,80 eurot ja seisuga 21.05.2024 viivis summas 5 720 eurot ning põhinõude summalt

10 000 eurolt välja viivis lepingus sätestatud määras 72% aastas alates 22.05.2024 kuni

kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4 280 eurot.

Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi.

Tsiviilasja hinna, menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 20088,80 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas rahuldab kohus hagi täielikult, jäävad poolte menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS §

138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena riigilõivu summas 1260

eurot ning õigusabikulud summas 1360 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid

esitanud ei ole.

Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud hagi esitamisel

riigilõivu summas 1260 eurot, mistõttu peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

toiminguteks käesolevas asjas dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja kohtule

esitamine, kohtumäärusega tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine, hageja

seisukoha koostamine, kohtu kirjadega tutvumine, kohtu kirjaga tutvumine, kohtule kirja

koostamine ja kutsega tutvumine, istungiks valmistumine ja kohtus esindamine, istungi

protokolliga tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine, kokku 7,95 h, summas

1114,75 eurot, tunnimääraga 125 eur/h+km. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1, asjaolust, et

kostja ühtegi seisukohta ei esitanud, istungil ei osalenud, seega sisulist vaidlust/arutelu asjas

ei toimunud ning hageja on menetluses esitanud vaid hagiavalduse, täiendavad seisukohad,

menetluskulude nimekirjad (2) ja osalenud istungil (al 11.04-11.30), peab kohus käesolevas

tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid 5 tunni ulatuses 625 eurot

(5*125), millele lisandub käibemaks, kokku summas 762,5 (625+km).

Eeltoodust tulenevalt tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulud

summas 2022,5 (1260+762,5) eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel

solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2022,5 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik