2-24-7486/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus E.P. Välja mõista E.P.-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 239,88 eurot, sh põhinõue 120
Legislator headnote
AI generated2-24-7486/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista E.P.-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 239,88 eurot, sh põhinõue 120
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
16. detsember 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-7486
Tsiviilasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagi E.P. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
254,88 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),
lepinguline esindaja Ahto Järvela
Kostja E.P. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus E.P.
(isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista E.P.-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 239,88 eurot, sh põhinõue 120
eurot, sissenõudmiskulud on 90 eurot ja viivis 29,88 eurot.
3. Välja mõista E.P.-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõude (120 eurot)
tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates
14. maist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus E.P. vastu 0,25 euro
väljamõistmiseks, s.o viivis perioodi 08.05.2024–13.05.2024 eest.
5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud E.P. kanda.
6. Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise
avaldus.
7. Välja mõista E.P.-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud 460 eurot,
sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot.
1 (7)
8. Välja mõista E.P.-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskulude 460 eurot
tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise
avaldus 147 euro väljamõistmiseks E.P.-lt.
10. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi
kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse
toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti
eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394
nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu
Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;
elektronposti aadress
tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib
asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul
loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu
kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress
tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale
edasikaebamine
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
2 (7)
ASJAOLUD
1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 13.05.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.P.
(kostja) vastu, mida täpsustas 21.05.2024. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista
239,88 eurot, millest põhinõue on 120 eurot, sissenõudmiskulud on 90 eurot ja viivis on 29,88
eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud määras tasumata põhivõlgnevuselt alates 08.05.2024 kuni põhivõlgnevuse
täitmiseni.
Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxxxx 20.09.2021 hageja
poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub Tartus Raatuse tn 20, parkimiskorralduse
nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostja leppetrahvi 40 eurot tasumist. Kostja parkis sõidukit
registreerimismärgiga xxxxxx 28.05.2021 hageja poolt parkimist opereeritavas parklas, mis
asub Tartus Uus tn 10, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostja leppetrahvi
40 eurot tasumist. Kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga xxxxxx 10.05.2022 hageja
poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub Tartus Uus tn 9, parkimiskorralduse nõudeid
rikkudes. Hageja nõudis kostja leppetrahvi 40 eurot tasumist. Hageja korraldab parkimist ja
teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingute alusel.
Infotahvlil toodud parkimistingimuste, mille p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki
parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping. Parkimistingimuste punkti 7
kohaselt kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise
õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit
oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega, v.a kui parkimise eest tasutakse
mobiiltelefoniga. Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu
rikkumise korral tasuma leppetrahvi.
Raatuse tn 20 parkimisala on tähistatud nii, et kinnistul tohib parkida vaid parkimiskella
kasutades 1 tund tasuta või makstes parkimistasu. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimuste
punkti 7 – esiklaasil/armatuurlaual puudus parkimisaja algust fikseeriv parkimiskell ning ei
kostja ei olnud ka parkimise eest tasunud. Uus tn 10 kinnistul tohib parkida vaid KÜ Uus tn 10
kirjalikul loal. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimuste punkti 7 – esiklaasil/armatuurlaual
puudus vastav kirjalik luba. Uus tn 9 parkimisala on tähistatud nii, et kinnistul tohib parkida
vaid KÜ Uus tn 9 kirjalikul loal. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimuste punkti 7 –
esiklaasil/armatuurlaual puudus vastav kirjalik luba. Transpordiameti andmetel oli hageja
sõiduki omanikuks parkimistrahvide koostamise ajal. Esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv
on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud.
Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. Leppetrahv nr
0256012899 muutus sissenõutavaks 04.10.2021, leppetrahv nr 0256011349 muutus
sissenõutavaks 11.06.2021, leppetrahv nr 0256016711 muutus sissenõutavaks 24.05.2022.
Hageja palub kostjalt välja mõista viivise leppetrahvi nr 0256012899 osas perioodi 05.10.2021
– 13.05.2024 eest summas 10,30 eurot; leppetrahvi nr 0256011349 osas perioodi 12.06.2021 –
13.05.2024 eest summas 11,31 eurot; leppetrahvi nr 0256016711 osas perioodi 25.05.2022 –
13.05.2024 eest summas 8,27 eurot. Kokku 29,88 eurot.
Leppetrahvi nr 0256012899 osas palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot
VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 12.01.2023 saadetud
võlateatis maksumusega 15 eurot, 09.02.2023 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot,
03.03.2023 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud
kulud 5 eurot, sh päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja
kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja
3 (7)
kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Leppetrahvi nr 0256011349 osas palub
hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.
Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 09.02.2023 saadetud võlateatis maksumusega 15
eurot, 09.03.2023 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot, 20.10.2023 saadetud võlateatis
maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh päringu
tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete
otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude
avaldamisega tehtud kulud. Leppetrahvi nr 0256016711 osas palub hageja kostjalt välja mõista
sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud
järgmiselt: 02.02.2023 saadetud võlateatis maksumusega 15 eurot, 03.03.2023 saadetud
võlateatis maksumusega 5 eurot, 31.03.2023 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot ning
muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh päringu tegemine Transpordiametile; nõude
andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;
võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2. Kostjale toimetati 13.05.2024 hagiavaldus koos lisadega kätte elektrooniliselt 31.08.2024
(TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal
automaatselt). Kostjale toimetati 21.08.2024 hagi täpsustus koos lisadega kätte elektrooniliselt
26.10.2024 (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris
kättetoimetamisportaal automaatselt). Kostjale toimetati menetlusse võtmise kohtumäärus kätte
elektrooniliselt 21.10.2024 (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris
kättetoimetamisportaal automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse
hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse
kättetoimetamisest. Vastamise tähtaeg hakkas kulgema 27.10.2024. Hagile vastamise tähtpäev
saabus 25.11.2024. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja
nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole
tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte
avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)
andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale
selle eest tasu (üüri). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu
tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist
vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16,
p 29; RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on
lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud
lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused
lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui
lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende
olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 101 lg
1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse
täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4 (7)
Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et 20.09.2021 parkis kostja sõidukit
registreerimismärgiga xxxxxx Tartus Raatuse tn 20 parklas, mis on hageja hallatav
parkimisala. Kostja parkis 28.05.2021 sõidukit registreerimismärgigaxxxxxxx Tartus Uus tn 10
parklas, mis on hageja hallatav parkimisala. Kostja parkis 10.05.2022 sõidukit
registreerimismärgiga 699PCF Tartus Uus tn 9 parklas, mis on hageja hallatav parkimisala.
Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvid 120 eurot (40*3). Parkimislepingud vastavad
üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kohus leiab, et hagi on leppetrahvinõude osas
asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõuded.
5. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele
lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §
367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks
selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus
rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.
Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 29,88 eurot. Hageja tõi välja, et leppetrahv nr
0256012899 muutus sissenõutavaks 04.10.2021, leppetrahv nr 0256011349 muutus
sissenõutavaks 11.06.2021 ja leppetrahv nr 0256016711 muutus sissenõutavaks 24.05.2022.
Hageja palub kostjalt välja mõista viivise leppetrahvi nr 0256012899 osas perioodi 05.10.2021
– 13.05.2024 eest summas 10,30 eurot; leppetrahvi nr 0256011349 osas perioodi 12.06.2021 –
13.05.2024 eest summas 11,31 eurot; leppetrahvi nr 0256016711 osas perioodi 25.05.2022 –
13.05.2024 eest summas 8,27 eurot. Viivis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohus leiab, et hagi on eeltoodud viivisenõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Kohus rahuldab hageja viivisenõude eeltoodud osas, s.o 29,88 eurot.
Hageja palub kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 120 eurolt kuni selle kohase
tasumiseni alates 08.05.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna
hageja esitas sissenõutavaks muutunud viivisenõude seisuga 13.05.2024, siis on hageja
viivisenõue perioodi 08.05.2024–13.05.2024 eest põhjendamata. Kohus mõistab kostjalt hageja
kasuks edasiulatuva viivise välja alates 14.05.2024, mitte alates 08.05.2024.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 90 eurot.
VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses
tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga
solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30
eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15
eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500
eurot.
Leppetrahvi nr 0256012899 osas palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot
VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 12.01.2023 saadetud
võlateatis maksumusega 15 eurot, 09.02.2023 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot,
03.03.2023 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud
5 (7)
kulud 5 eurot, sh päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja
kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja
kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Leppetrahvi nr 0256011349 osas palub
hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.
Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 09.02.2023 saadetud võlateatis maksumusega 15
eurot, 09.03.2023 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot, 20.10.2023 saadetud võlateatis
maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh päringu
tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete
otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude
avaldamisega tehtud kulud. Leppetrahvi nr 0256016711 osas palub hageja kostjalt välja mõista
sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud
järgmiselt: 02.02.2023 saadetud võlateatis maksumusega 15 eurot, 03.03.2023 saadetud
võlateatis maksumusega 5 eurot, 31.03.2023 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot ning
muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh päringu tegemine Transpordiametile; nõude
andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;
võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
Kohus leiab, et hagi on sissenõudekulude nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude nõude. Kohus rahuldab hagiavalduse
tagaseljaotsusega.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus rahuldas hagiavalduse olulises ulatuses ning jättis rahuldamata viivisenõude
marginaalses osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.
8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
8.1. Hagilt hinnaga 254,88 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele
riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv
on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja
kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.
8.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 507 eurot (ilma
käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude
jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus
teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm
11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise
esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel
menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu
(RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).
Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile;
avalduse ettevalmistamisele ja koostamisele ning lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning
dokumentide esitamisele kohtule 3 tundi. Kohus leiab, et eeltoodud toimingutele kulunud aeg
on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu ning esitatud tõendite maht. Hagi
koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele,
6 (7)
kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Tegemist
ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.
8.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise
esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu
põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks
menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase
õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus
sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja
kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm
11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)
ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu
suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud
nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei
olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja
lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).
Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 3 tunni, siis on
põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta).
Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 460 eurot, sealhulgas
riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 360 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et
hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 607 eurot, kuid kohus rahuldas
menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 460 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude
kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 147 euro osas.
8.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1
teises lauses ettenähtud määras viivist.
9. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust
vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib
menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot.
10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Roonet
kohtunik
7 (7)