Legislator Case Law & Legislation
2-24-13562/6 AI generated

2-24-13562/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-13562/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista K Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 17 300,97 eurot, mis koosneb Välja mõista K Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 8,90% aastas arvestatuna

Legislator headnote

AI generated

2-24-13562/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista K Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 17 300,97 eurot, mis koosneb Välja mõista K Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 8,90% aastas arvestatuna

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13562

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K Ki vastu võla nõudes.

Kirjalik menetlus.

Tsiviilasja hind

18 502,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S R

Kostja K K (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 17 300,97 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 13 500 eurot, intressist 494,26 eurot, sissenõudekulust 50 eurot,

lepingu haldustasust 10 eurot ja 09.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest

3246,71 eurot.

3. Välja mõista K Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 8,90% aastas arvestatuna

põhivõlalt 13 500 eurot alates 10.09.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista K Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 1170

eurot.

6. Välja mõista K Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-24-13562

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 10.09.2024 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja

20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kostjale ei olnud võimalik dokumente üle anda

tema eluruumis isiklikult, mistõttu loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks postkasti panemisega

14.09.2024 (TsMS § 326 lg 1). Hagile vastamise tähtpäev saabus 04.10.2024. Hageja esitas

17.10.2024 hagiavalduse täpsustuse, mille osas määras kohus kostjale seisukoha esitamise

tähtajaks seitse päeva. Seisukoha esitamise tähtaja määramise kirja loeb kohus kostjale kätte

toimetatuks 23.11.2024 postikasti panemisega. Kostja jättis hagiavalduse täpsustuse osas seisukoha

esitamata.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse

ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §

444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus

lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on AS xxx ja kostja 30.07.2021 sõlmitud laenuleping xxx, millest tulenevad

kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

AS xxx loovutas nõude 04.01.2022 hagejale.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulu 676

eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 1050 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava

tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni

hind 169 eurot (dtl 72) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes

juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on

hageja põhjendatud menetluskulud 1170 (1050+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

2 (2)

2-24-13562

hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1170 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS

§ 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 (2)