1-24-1784/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

16. detsember 2024

Kriminaalasja number

1-24-1784

Kohtukoosseis

Kriminaalasi

Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Andres Kelkka süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p

3, § 200 lg 2 p 4 ja 8 ning § 280 lg 2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 17. oktoobri 2024. a otsus

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav Andres Kelkka. Isikukood 39611072232,

viibib Viru Vanglas, elukoht XXX, töökoht puudub

Kaitsja advokaat Andres Veski

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Paul Pikma

Kannatanud J.Š. , A.Ž. (end A.N. ), O.O. , R.A. , M.K.

ja R.D.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 17. oktoobri 2024. a otsus muutmata ja sellele esitatud

apellatsioonid rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo Sirje Must OÜ kaudu 131,76 eurot, sealhulgas käibemaks 23,76

eurot, advokaat Andres Veski poolt Andres Kelkkale määratud korras kaitse

teostamise eest apellatsioonimenetluses.

3. Mõista menetluskulu 131,76 eurot Andres Kelkkalt Eesti Vabariigi kasuks välja.

See summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus

jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

I. SÜÜDISTUS

1. Andres Kelkkat süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi järgmistes tegudes.

1.1. 18. novembril 2023 kella 19.20 paiku lõi ta Kohtla-Järvel XXX korteris A.Ž. A.N. t

lahtise käega vastu põske, seejärel alaealise (7-aastase) D.G. i juuresolekul mitmel korral

lahtise käega näkku, paar korda rusikaga näkku ning tõmbas A.N. l peast juuksesalgu. A.

Kelkka põhjustas kannatanule löömise ja juuste väljatõmbamisega füüsilist valu, hematoomi

parema silma all, marrastuse vasakul põsel ning vigastuse huultel.

1.2. 18. novembril 2023 kella 19.20 paiku Kohtla-Järvel XXX korteris, peale A.N. löömist,

kui tema poeg D.G. helistas oma vanaemale O.O. ale, lõi A. Kelkka D.G. it pea piirkonda,

millega tekitas talle valu ja tervisekahjustuse – turse (muhu) pealae piirkonnas.

1.3. 18. novembril 2023 kella 19.30 paiku Kohtla-Järvel XXX trepikoja ukse ees lõi A.

Kelkka O.O. at rusikaga vastu lõuga, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja punetuse

lõual.

1.4. 18. novembril 2023 kella 19.34 paiku Kohtla-Järvel XXX juures küsis A. Kelkka talle

võõrastelt R.A. lt ja M.K. alt raha. Kui M.K. vastas, et tal ei ole raha, püüdis A. Kelkka

rünnata teda rusikatega, mis ei õnnestunud. R.A. võttis jope taskust gaasiballooni ja pritsis

sellega A. Kelkkale näkku, misjärel A. Kelkka haaras R.A. l ümbert kinni, tõmbas ta pikali

ja kägistas maas lamavat R.A. t, öeldes, et tapab ta ära. M.K. sekkus, et A. Kelkkat takistada,

mispeale tõmbas A. Kelkka M.K. a järsult vasakust jalast nii, et viimane kukkus selili maha.

A. Kelkka istus M.K. ale peale ja lõi teda rusikaga kaks korda vastu rinda, millega põhjustas

M.K. ale füüsilist valu ja punetuse rinnal. R.A. tundis kägistamise tõttu õhupuudust.

1.5. 29. detsembril 2023 kella 16.40 paiku Kohtla-Järvel XXX sissepääsu ees lõi A. Kelkka

R.D. i ühel korral rusikaga vastu lõuga, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja haava

alumise huule all.

2. KarS § 120 lg 1 järgi süüdistatakse A. Kelkkat selles, et 29. detsembril 2023 kella 16.40

paiku Kohtla-Järvel XXX sissepääsu juures, pärast R.D. i rusikaga näkku löömist, kui R.D.

hakkas sündmuskohalt lahkuma, läks ta R.D. ile järgi, võttis vöö vahelt pneumopüstoli ja tegi

lasu R.D. i jalgade ette, öeldes, et leiab ta üles ja kaevab maa sisse. Kannatanu tundis hirmu

ja tajus reaalset ohtu enda tervisele. Tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna A. Kelkka

oli varasemalt kasutanud tema ja teiste inimeste suhtes füüsilist vägivalda, käitus

agressiivselt, oli eelnevalt kannatut löönud ning sooritanud lasu kannatanu suunas.

3. A. Kelkkat süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 4 ja 8 järgi korduvas röövimises relvaga. Olles

karistatud 15. novembril 2016 Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-8976 KarS § 200 lg 2 p 7

järgi, 7. detsembril 2023 ajavahemikul kell 3.00 kuni 4.00 pihustas A. Kelkka Jõhvis

keskväljakul J.Š. ile gaasi näkku. Seejärel lükkas ta J.Š. i endast eemale ja pihustas talle

korduvalt gaasi näkku, võttis J.Š. i seljast jope, mille taskust võttis mobiiltelefoni,

kõrvaklapid, rahakoti dokumentide ja sularahaga 30 eurot. J.Š. proovis jopet tagasi võtta, aga

A. Kelkka pihustas talle veel gaasi näkku, viskas jope maha ja jooksis asjadega minema.

4. KarS § 280 lg 2 järgi süüdistati A. Kelkkat selles, et 31. detsembril 2023 kella 20.45 paiku

Jõhvis Narva mnt 8 juures esitas ta politseiametnikele valed isikuandmed enda kohta,

nimetades ennast A.R. eks ning ütles tema isikukoodi xxxxx. Sellega lõi A. Kelkka

politseiametnikele vale ettekujutuse enda isikust. Ta võttis ja allkirjastas temale väljastatud

kutse politseisse ilmumiseks vastu A.R. e nimel. Sellega vabanes A. Kelkka kohustusest

ilmuda tunnistajana kutsel märgitud ajal ütluste andmiseks Jõhvi politseijaoskonda.

II. MAAKOHTU OTSUS

5. Viru Maakohus tunnistas A. Kelkka süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 18. novembril 2023, 7.

detsembril 2023 ja 29. detsembril 2023 toime pandud tegudes ning mõistis talle karistuseks 4

aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 120 lg 1 järgi mõistis kohus talle karistuseks 4 kuud

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

Mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkusest liitkaristusest luges kohus kantuks kahtlustatavana

kinnipidamise aja 3 päeva (18.-20. november 2023), saades kandmisele jäävaks karistuseks 4

aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks on A. Kelkka vahistamise

kuupäev 3. jaanuar 2024. KarS § 280 lg 2 järgi mõistis maakohus A. Kelkka õigeks.

6. A. Kelkkalt mõisteti välja menetluskuludena sundraha 1230 eurot ja õigusabikulud 2000

eurot. Need määrati tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Riigi kanda jäi menetluskuludest

1829,57 eurot.

7. Esmalt luges maakohus tõendatuks, et A. Kelkka lõi 18. novembril 2023 Kohtla-Järvel

XXX asuvas korteris A.Ž. t (end A.N. ) vastu nägu, kägistas teda ning tiris välja juuksed.

Seejärel lõi ta ühe korra vastu pead alaealisele D.G. ile ning trepikojast väljumisel veel käega

vastu nägu O.O. ale. Kannatanud tundsid süüdistatava tegude tagajärjel füüsilist valu ning

A.Ž. sai tervisekahjustuse. Veel leidis maakohus, et A. Kelkka pani 18. novembril 2023

Kohtla-Järvel XXX juures toime süüdistuses kirjeldatud teo R.A. ja M.K. a vastu ning

põhjustas neile tervisekahjustuse. Samuti lõi ta 29. detsembril 2023 Kohtla-Järvel XXX maja

sissekäigu ees ühe korra vastu nägu R.D. ile, tekitades sellega kannatanule valu ja haava lõua

piirkonda. Lisaks ähvardas ta R.D. i tervisekahjustuse tekitamisega ja tulistas hirmutamiseks

pneumopüstolist kannatanu jalge ette. Kannatanul oli alust A. Kelkka ähvardusi karta.

8. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Kelkka poolt toimepandud teod on õigesti

kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ja § 121 lg 2 p 3 järgi.

9. Röövimise süüdistuses ei pidanud maakohus kannatanu J.Š. i ütlusi selles, et süüdistatav

võttis temalt ära mobiiltelefoni, kõrvaklapid ja rahakoti usaldusväärseteks. Tunnistaja A.R.

nägi maas J.Š. i pangakaarte ja kõrvaklappe, tõstis need üles ja andis järgmisel päeval talle

tagasi. Lisaks nägi tunnistaja, kuidas J.Š. kutsus endale telefoniga takso ja sõitis koju. Kohus

tuvastas, et A. Kelkka, J.Š. ja A.R. käisid öösel 7. detsembril 2023 Jõhvis asuvates

kasiinodes, kus A. Kelkka ja A.R. e vahel tekkis konflikt, mille tagajärjel lasi A. Kelkka

gaasipihustist J.Š. ile gaasi näkku, põhjustades talle valu silmades. Kohus leidis, et selline A.

Kelkka tegevus vastab KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustele, kuna A. Kelkka on varem toime

pannud kehalise väärkohtlemise.

10. KarS § 280 lg 2 järgi mõistis maakohus A. Kelkka õigeks, kuna tema käitumises

puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. A. Kelkka ei esitanud valeandmeid

haldusorganile vaid süüteomenetluse raames.

11. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse järgmist. A. Kelkka pani toime teise astme

kuriteod, kõik 7 tegu olid suunatud inimese tervise vastu. Ta tekitas kannatanutele erinevaid

tervisekahjustusi. Kõige raskemalt sai kannatada A.Ž. , keda süüdistatav lõi korduvalt näkku

ja tiris juukseid peast. Kõik teod pani ta toime 1,5 kuu jooksul, sealhulgas 5 kannatanu suhtes

ühel päeval, impulsiivselt ja eesmärgiga tekitada kannatanutele valu. A. Kelkka süü on suur.

Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel süü tunnistamine.

Raskendavateks asjaoludeks on KarS § 58 p 3 ja 13 alusel süüteo toimepanemine teadvalt

noorema, kui 12-aastase isiku suhtes ning isikuvastase süüteo toimepanemine alaealise

juuresolekul.

12. A. Kelkka on varem kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud, s.h röövimise eest,

viimati 2021. a. Ta vabanes vangistusest 6. aprillil 2023. Seega pani ta uue kuriteo toime juba

7 kuud pärast vanglast vabanemist. Sellest saab järeldada, et varasemad karistused ei ole talle

positiivset mõju avaldanud, ta jätkas uute kuritegude toimepanemist.

13. KarS § 121 lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust ja KarS § 120 lg

1 puhul 6 kuud vangitust. Arvestades isiku suurt süüd (7 tegu), sh kuritegude toimepanemist

juhuslike isikute suhtes ilma mingi põhjuseta, varasemat kriminaalkorras karistatust

kuritegude eest, mis olid toime pandud ka vägivallaga, tuleb süüdistatavale mõista sanktsiooni

maksimaalmäära lähedane vangistus.

14. Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: sundraha 1230 eurot, vandeadvokaat Urmas

Simoni kaitsjatasu kohtueelses menetluses 1235,13 eurot ja kaitsja advokaat A. Veski tasu

422,85 eurot, lisaks kaitsjatasu kohtumenetluses 2171,59 eurot. Maakohus leidis et kaitsja aja-

ja sõidukulude väljamõistmine süüdlaselt ei ole põhjendatud, kuna kaitsja oli määratud

advokatuuri poolt ning Jõhvis tegutseva advokaadi määramisel ei oleks neid kulusid tekkinud.

Kuna kaitsja U. Simoni büroo asukohaks on Tallinn, siis on tekkinud 27. veebruaril 2024

ajakulu 35 eurot, sõidukulu 107,40 eurot, millele lisandub käibemaks 31,33 eurot, kokku

173,73 eurot. Kuna kaitsja A. Veski büroo asukohaks on Tartu, siis on tekkinud 20. märtsil

2024 kaitsjal ajakulu 25 eurot, sõidukulu 81,60 eurot, millele lisandub käibemaks 23,45 eurot,

kokku 130,05 eurot. Kohtumenetluses tekkis kaitsja A. Veskil ajakulu 125 eurot, sõidukulu

408 eurot, millele lisandub käibemaks 117,25, kokku 650,25 eurot. Lisaks tuleb jätta osaliselt

kaitsjatasu riigi kanda põhjusel, et A. Kelkkale mõisteti pikaajaline vangistus, mil sissetuleku

teenimise võimalus on piiratud, samuti resotsialiseerumise väljavaadetest lähtuvalt. A.

Kelkkalt tuleb välja mõista sundraha 1230 eurot ja kaitsjatasu 2000 eurot, ülejäänud osas jääb

kaitsjatasu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

III. APELLATSIOONID ja PROKURATUURI VASTUS

15. A. Kelkka kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu 17. oktoobri 2024 otsuse A. Kelkkale

mõistetud karistuses ja teha uue otsuse, millega mõista talle KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kergem

karistus sanktsiooni keskmises määras. Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda.

16. Kaitsja leiab, et maakohus on eksinud A. Kelkka süü suuruse hindamisel. Kohus märkis,

et arvestab karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist, kuid pole arvestanud A. Kelkka

puhtsüdamlikku kahetsust. A. Kelkkat on varem kriminaalkorras karistatud, ta on praeguses

asjas süüdi mitmes kuriteos. Kõike eeltoodut arvestades tuleks tema süü hinnata keskmiseks

ja mõista talle karistus sanktsiooni keskmises või sellest veidi kõrgemas määras. Kõik või

suurem osa menetluskuludest tuleks jätta riigi kanda, kuna A. Kelkkal puuduvad vahendid

nende tasumiseks. Vanglas viibides ei ole võimalik teenida, vabanemisel takistaks aga

võlgnevus resotsialiseerumist, kui esimese asjana tuletab ennast meelde kohtutäitur.

17. A. Kelkka palub oma apellatsioonis samuti vähendada talle KarS § 121 järgi mõistetud

karistust ning jätta menetluskulud riigi kanda. A. Kelkka märgib, et karistus on

maksimumilähedane, aga kuritegu seda polnud. Ta töötab vanglas, käib psühholoogi

vastuvõttudel. Ta soovib õppida keevitajaks, et vabanemisel oleks võimalik koheselt tööle

asuda. Tal on elukoht ja elukaaslane, kellega soovib luua perekonna. Samuti vajab ema abi.

18. Ringkonnaprokurör P. Pikma esitas apellatsioonile vastuse, milles palub jätta A. Kelkka ja

tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata ning Viru Maakohtu otsuse muutmata. A. Kelkka süü

on suur ja leebema karistuse mõistmiseks alust pole. Kohus jättis juba osa menetluskulusid

riigi kanda. Kriminaalmenetlus ei saa muutuda töövõimelisele täisealisele isikule tasuta

riiklikuks teenuseks, vaid teo toime pannud isik peab kandma vastavalt seadusele tema poolt

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus käsitleb esmalt A. Kelkkale mõistetud karistust (I), seejärel maakohtus

tekkinud menetluskulusid (II), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning lahendab

taotluse menetluskulude hüvitamiseks (III).

I

20. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus A. Kelkkale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud

karistust vähendada. KarS § 56 lg 1 ls 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Maakohus

on õigesti märkinud, et kogumis on A. Kelkka süü suur. Ta ründas ühel päeval viit erinevat

inimest, kõiki kes tema teele 18. novembril 2023 ette jäid. Sealhulgas ei olnud tegemist ainult

valu põhjustanud kergema kehalise väärkohtlemisega, vaid mitu kannatanut said

tervisekahjustusi: A.Ž. hematoomi silma alla, huulevigastuse ja marrastus põsel, 7-aastasne

D.G. i muhu pähe. Seejärel langesid A. Kelkka rünnaku ohvriks veel kaks noort inimest.

Tänaval võõra inimese löömine põhjusel, et tal ei olnud parasjagu anda süüdistatavale raha,

mida viimane küsis, on suure ühiskonnaohtlikkusega tegu, sest nii võib rünnaku ohvriks

sattuda pahaaimamatult iga tänaval liikuv inimene. See näitab A. Kelkka hoolimatut

suhtumist õiguskorda. Olukorras, kus talle miski ei meeldi, on ta oma pahameele

väljendamiseks valmis vägivalda kasutama, hoolimata vähimalgi määral teiste isikute

õigustest. Tegemist ei olnud ainult ühe „õnnetu päeva“ sündmustega A. Kelkka elus: 19 päeva

hiljem lasi ta pisargaasi näkku J.Š. ile ja 3 nädala pärast lõi R.D. i, tekitades temalegi

tervisekahjustuse – huulevigastuse.

21. Lisaks teosüüle tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka karistust raskendavate ja

kergendavate asjaoludega. Kaitsja leiab, et maakohus pole arvestanud A. Kelkka

puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei ole hinnanud, kas A.

Kelkka poolt viimases sõnas öeldut, et ta kahetseb oma tegu, saab hinnata puhtsüdamliku

kahetsusena või mitte. Küll aga on maakohus lugenud KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust

kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise. KarS § 57 lg 1 p 3 alt 1 kohaselt saaks karistust

kergendava asjaoluna arvestada süü ülestunnistamisele ilmumist. Ehk teisisõnu tuleks süü

tunnistamine kergendava asjaoluna kõne alla juhul, kui isik ise teeb oma teo kohta

vabatahtlikult avalduse, pöördub õiguskaitseorganitesse vms, tehes sellega süüteo avastamise

lihtsamaks. Midagi sellist käesolevas asjas toimunud ei ole. Süü osaline tunnistamine pärast

kõigi süüstavate tõendite kogumist ei ole käsitletav kergendava asjaoluna. Seega tuvastas

maakohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel sellise karistust kergendava asjaolu, mida see säte ette ei

näe.

22. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik A. Kelkka poolt avaldatud kahetsust pidada

puhtsüdamlikuks vaid ühe teo puhul, s.o D.G. i löömises, kuna ta toob selle eraldi välja.

Tundub, et lapse löömist kahetseb A. Kelkka siiralt. Muus osas jääb tema kahetsus üldiseks

väiteks. Sellest ei ole võimalik aru saada isegi seda, milliseid ja kelle suhtes toimepandud

tegusid ta kahetseb. Samas on maakohus õigesti tuvastanud kahe karistust raskendava asjaolu

olemasolu, milleks on KarS § 58 p-de 3 ja 13 alusel süüteo toimepanemine teadvalt noorema,

kui 12-aastase isiku, s.o 7-aastase D.G. i suhtes ja A.Ž. suhtes vägivalla toimepanemine

alaealise (D.G. i) juuresolekul. Seega annavad vastukaaluks kaks karistust raskendavat asjaolu

alust korrigeerida karistust veelgi sanktsiooni ülemmäära suunas.

23. Eripreventiivsest aspektist omab kaalu asjaolu, et A. Kelkkat on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, sh vägivallaga seotud kuritegude eest (kd 2, tl 6-13). Raskeim

neist on röövimine, mis leidis aset 2016. aastal, kus A. Kelkka lõi kannatanut korduvalt

rusikaga näkku. Sellele on järgnenud korduv vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu.

Vangistuse kandmine ei ole A. Kelkka käitumist muutnud. Selleks, et karistus avaldaks

soovitud eesmärki ja oleks tõhusam, peab see olema rangem. A. Kelkka poolt apellatsioonis

välja toodud asjaolud, vanglas töötamine, psühholoogi nõustamised, s.o kuritegude

toimepanemisele järgnenud käitumine karistusmäära ei mõjuta.

24. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et arvestades A. Kelkka rünnaku alla

sattunud tavapäratult suurt kannatanute arvu ja neile tekitatud terviskahjustusi, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning eripreventiivset aspekti, on maakohus

põhjendatult mõistnud talle KarS § 121 lg 2 sanktsiooni ülemmäära lähedale jääva vangistuse.

Kuivõrd maakohus luges KarS § 120 lg 1 järgi mõistetud karistuse raskemaga kaetuks ja

viimast ringkonnakohus ei vähenda, jääb muutmata ka A. Kelkkale KarS § 64 lg 1 alusel

mõistetud liitkaristus.

II

25. A. Kelkkalt mõisteti menetluskuludena välja sundraha 1230 eurot ja õigusabikulud 2000

eurot. Riigi kanda jäi menetluskuludest 1829,57 eurot. Maakohus jättis kaitsjate aja ja

sõidukulud 924,03 eurot riigi kanda põhjusel, et Jõhvis tegutseva advokaadi määramisel ei

oleks neid kulusid tekkinud. Lisaks jättis maakohus õigusabikuludest riigi kanda veel 905,54

eurot, arvestades A. Kelkka vähest võimalust vanglas sissetulekut saada. A. Kelkka ja tema

kaitsja leivad, et kõik menetluskulud, või suurem osa neist, tuleks jätta riigi kanda.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

26. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Arvestada tuleb süüdimõistetu

resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisu. Muid aluseid menetluskulude riigi kanda

jätmiseks seadus ette ei näe. Riigikohus on korduvalt öelnud, et isikul pole õigustatud ootust

menetlusvormile, milles tema süüküsimust arutatakse, ega sellele, et määratud kaitsja asub

riigi õigusabi osutamisega samas vallas või linnas, mistõttu on ebavõrdset kohtlemist

puudutav argument alusetu. KrMS § 180 lg 1 kohtleb kõiki kuriteo toimepannud isikuid

võrdselt, sidudes menetluskulude hüvitamise kohustuse süüditunnistamisega (vt RKKKo 24.

juuli 2020, nr 1-16-9323/410, p 25 ja RKKKm 27. aprill 2012, nr 3-1-1-33-12, p 10). Seega ei

ole maakohus kaitsjate aja- ja sõidukulusid riigi kanda jättes arvestanud KrMS § 180 lg-s 3

sätestatud alustega.

27. Vaatamata eeltoodule ei pea ringkonnakohus põhjendatuks panna nimetatud

menetluskulude hüvitamise kohustust A. Kelkkale, arvestades tema majanduslikku olukorda.

Maksukohuslase registri andmetel oli 2022. a tema tulumaksuga maksustav väljamakse, ehk

selle aasta netosissetulek 23 eurot (kd 2, tl 14). A. Kelkkal tuleb kanda mitu aastat vangitust,

millise aja jooksul ei ole tasustatav töö talle garanteeritud ja töötamiselgi oleks saadav töötasu

väike. Liiga suur võlgnevus vabanemisel võib aga ohustada taasühiskonnastamise protsessi,

sh tekitada soovi saada ebaseaduslikku sissetulekut. Teisalt on aga A. Kelkka noor

töövõimeline inimene, keda pole alust suuremas osas menetluskulude tasumisest vabastada.

Maakohus on niigi peaaegu poole õigusabikuludest jätnud riigi kanda. Pannes kuritegusid

toime, pidi A. Kelkka arvestama, et sellega kaasneb ka menetluskulude hüvitamise kohustus.

A. Kelkka peab pingutama oma sissetulekute suurendamiseks, et asuda võlgnevust riigi ees

vähendama. Kahtlemata aitab sellele kaasa keevitaja kutse omandamine, mis tugevdab

vabanemisel tema konkurentsivõimet tööturul.

III

28. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 9. oktoobri

2024. a otsuse muutmata ja A. Kelkka ning tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.

29. Lõpetuseks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluse kulude osas. Riigi

õigusabi korras määratud kaitsja taotleb kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise

eest, millele kulus kokku 90 minutit, tasu 131,76 eurot (sh käibemaks). KrMS § 175 lg 1 p 4

kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tehtud

toimingud olnud vajalikud ja ajakulu põhjendatud, mistõttu tuleb tasutaotlus rahuldada.

30. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb

apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 ls 1 alusel süüdistatava kanda, kelle huvides on

apellatsioon esitatud, s.o A. Kelkka kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)